1-10-11330/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-10-11330 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.mail 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-11330 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Natalja Firsova Kohtuasi

Viru Vangla materjalid J.S tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 09.05.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

J.S , isikukood: xxx, kannab karistust xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta J.S talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud

Viru Vangla esitas 25.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

J.S on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 25.10.2010 kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p 1, § 424 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 63, § 64, KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta

vangistust. KarS § 76 lg 6, § 65 lg 2 liideti mõistetud karistusele 08.10.2009 Pärnu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa 3 kuud 21 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 25.10.2010 ja lõpp 15.02.2012.

J.S andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 12). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.04.2011.

Kinnipidamisasutusest J.S kohta koostatud iseloomustusest nähtub et ,

süüdimõistetut vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel asub elama

perele kuuluvasse talumajja xxx. Isik on lõpetanud 7 klassi, eriala ei oma. Isik on lühiajaliselt töötanud juhutöödel. J.S on tasumata nõudeid 2380 eurot. Isikul on olnud vabaduses

probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse alusel ja

kriminaalkorras alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. On rikkunud kriminaalhooldusnõudeid.

2(3) Isiku korduv karistatus vaatamata noorele eale näitab, et ta ei suuda aru saada alati oma tegude

tagajärgedest. Vangla ei toeta J.S vabanemist tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab J.S

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla, kuna tingimused

kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks ja allutamiseks elektroonilisele kontrollile on tagatud. Elektroonilise valve pikkuseks määrata 6 kuud, millele järgneks katseaeg.

J.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Ta õpib praegu müürsepa algkursustel, mille lõpetamise antakse välja tunnistus. Isikud, kellega koos on ta kuritegusid sooritanud, on nüüd ära kolinud. Enam ta ei pane toime kuritegusid. Prokuröri hinnangul n süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Isik on 5 korda kriminaalkorras karistatud. Ta on varem mitu korda kriminaalhoolduse all olnud ka ennetähtaegsel vabastamisel ja korduvalt toime pannud uusi kuritegusid. Vaatamata sellele võ Ib teda elektroonilise valvega vabastada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu arvamused, leiab,

et J.S tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab sisuliselt kolmandat korda (2008. aastal osaline ühekuuline šokivangistus, 2009. aastal liikaristus 11 kuud).

Varasemalt on J.S karistatud nii võimuesindaja laimamise ja solvamise,

omavolilise sissetungi, omastamise ja asja omavolilise kasutamise eest. Isikut on varem ühel

korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Samuti isikut on vabastatud ennetähtaega Viru Maakohtu 22.12.2009 määrusega katseajaga 1 aasta. Katseajal pani toime uue varavastase kuriteo (asja omavolilise kasutamise) ja mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 15-21) on näha, et J.S on 24 korral

väärteokorras karistatud, nendest 15 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 7 korral väheväärtusliku asja varguse eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused J.S puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes

kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja alates 03.02.2011 töötab majandustöödel eluosakonnas koristajana. Samuti õpib müürsepa kursustel.

Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 05.01.2015.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama perele kuuluvasse talumajja Tamsalu külas Kaarma vallas Saaremaal.

Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema Vxxx Õxxx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa

3(3) lk 18, kohtu toimik lk 14). Elukoha sobivuse kontrollehest (isiklik toimik II osa lk 17) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemisel puudub J.S kindel töökoht ja sissetulek. Samuti puudub tal haridus

(7 klassi), eriala ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava ema on töötu ja pere ainsaks sissetulekuks on lastetoetused.

Arvestades J.S poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ( 2.astme kuritegude

ilmne retsidiivsus – kolmel korral karistatud KarS § 215 alusel), korduvaid karistusi, tema

käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (ka ennetähtaegsel vabastamisel), on kohus

seisukohal, et J.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba mitmel korral nii kohtuotsusega kui ka ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et

isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Seega kriminaalhooldus ei osuta J.S-ile

piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut

seadusekuulekat elu. Vaatamata oma vanusele (sünd 1992. aastal) on süüdimõistetu korduvalt kriminaalkorras karistatud Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei

oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli

süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud J.S uut kuritegu toime panna. Ka kriminaalhooldusametnik, kes toetab vabastamist, osutab

riskifaktoritele, mis viitavad ohtlikkuselekäitumismustrid on kuritegelikud ja väljendusid varakult, kordunud, karistused ei mõjutanud käituma seadusekuulekalt, käitumine on impulsiivne, hindab grupikuuluvust.

Alkoholi tarvitamine ja tasumata rahalised nõuded (2380 eurot) omakorda suurendavad uue

kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

J.S temale Pärnu Maakohtu 25.10.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 24.05.2011

№oremreferent

Liivi Õun