2-22-126190/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-126190

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. jaanuar 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-126190

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi K. K. vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

655,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046; asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja Dmitri

Santašev (e-post dmitri.santasev@okincure.ee)

Kostja K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OK Incure OÜ hagi K. K. vastu võla väljamõistmiseks osaliselt

tagaseljaotsusega.

2. Mõista K. K. välja OK Incure OÜ kasuks põhivõlg 463,73 eurot.

3. Jätta OK Incure OÜ hagi K. K. vastu rahuldamata osas, milles OK Incure OÜ palub

mõista K. K. välja OK Incure OÜ kasuks põhivõla suuremas ulatuses kui 463,73

eurot, intressi 86,01 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 79,07 eurot ja

sissenõudmiskulud 30 eurot.

4. Jätta menetluskulud 29,28% ulatuses OK Incure OÜ kanda ja 70,72% ulatuses K. K.

kanda.

5. Mõista K. K. välja OK Incure OÜ kasuks menetluskulud 123,76 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb K. K. tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus pooltele kätte.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. (TsMS § 415)

Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille

peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas

kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle

põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19)

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi

1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse

riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse

ulatust. (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15)

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 19. juulil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ja 13. oktoobril 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse K. K. (kostja) võla

väljamõistmiseks.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 491,35 eurot, intressi 86,01 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 79,07 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Hagiavalduse

kohaselt nõue tuleneb kostja ja PF Digital Estonia OÜ vahel 27. augustil 2021 sõlmitud

laenulepingust nr 5170099.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Kuna kostjale ei õnnestunud muul viisil menetlusdokumente kätte toimetada, toimetas kohus

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult, dokumendi väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte toimetatuks 2. septembril 2023. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Vastamise

tähtpäev saabus 25. septembril 2023.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel

põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § §

4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele

tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‑679/18, OPR-Finance s.

r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama

tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt

tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muus teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-

13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5. Kohus selgitas 15. märtsi 2023 kirjas hagejale vajadust tuua välja asjaolud, millest nähtuks,

et kostjale tarbijakrediidilepingu alusel krediidi andmisel järgiti vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja hinnangul krediidiandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Laenuandja kontrollis põhjalikumalt kostja

krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud

andmete tõesust. Kostja esitas krediidikonto taotluse limiidiga 500 eurot. Taotluse esitamisel

27. augustil 2021 märkis kostja, et tema netosissetulek on 1000 eurot ja igakuised kohustused

on kokku 150 eurot. Kostja märkis, et elab vanemate juures. Tulenevalt kostja poolt edastatud

andmetest kostja töötas T. AS-s. Laenutaotluse esitamisel ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret.

Lisaks sellele olid kostjal olemas EVK maksed (pensioniregistripäring), mille andmete

kohaselt kostja registreeritud palk oli 602,78 eurot, mistõttu võimaldas süsteem automaatselt

anda krediiti kuni 500 eurot. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks

ei näinud Credit24 krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks. Taotletud

laenusumma oli vaid 500 eurot ning 60 kuu pikkuse laenuperioodi kohta kujunes igakuise

tagasimakse suuruseks suhteliselt väike summa (22 eurot). Credit24 sise-eeskiri võimaldas

väiksemate kuumaksetega laenutoodete puhul menetleda taotlust automatiseeritud lahenduste

abil, kuid üksnes juhul, kui tarbijal oli olemas kogumispensioni konto, mis võimaldas tema

sissetuleku andmeid kontrollida pensioniregistri andmete alusel. Hageja juhib tähelepanu

sellele, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab käituma

vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni.

Kohus osundab, et laenu andmine on risk ja raha teenimine pole ettevõtlust soosivas

keskkonnas veel keelatud. Jälgida tuleb seda, et tarbijal on ajalooliselt neli põhiõigust:

„õigus turvalisusele, õigus saada teavet, õigus valida ja õigus olla ära kuulatud.“ Kohus on

seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat teavet

asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet krediit tagasi maksta, ja kostja

krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Hageja esitatust nähtuvalt krediidiandja

kontrollis kostja poolt tema sissetuleku kohta märgitud andmeid pensioniregistri andmete

alusel. Kontrolli tulemusel krediidiandja tuvastas, et kostja registreeritud palk oli taotluses

märgitud sissetulekust väiksem. Seega pidanuks krediidiandja taotluses märgitud andmeid

täpsustama. Hageja oleks pidanud kontrollima ka taotluses igakuiste kohustuste kohta märgitut.

Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks nõudnud kostjalt tema pangakonto väljavõtte

esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnata.

Maksehäirete puudumisest ei saa järeldada, et kostja oli lepingu sõlmimise ajal

krediidivõimeline.

6. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise

kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis

arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-

124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei

ole saanud maksetega viivitusse sattuda.

Hagiavalduse kohaselt krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakse 500 eurot.

Hageja sõnul tegi kostja tagasimakseid kokku 36,27 eurot, millest 8,65 eurot arvestati

põhisumma katteks ja ülejäänu 27,62 eurot intressi katteks. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär

oli lepingu sõlmimise ajal 0,00% aastas. Kuivõrd kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid

tasusid, tuleb kõik maksed arvestada põhivõla katteks. Kostjal on hagejale põhivõlast tasumata

järelikult 463,73 eurot (500 - 36,27). Seega rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 463,73 eurot. Hageja nõuded intressi, viivise ja

võla sissenõudmiskulude väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Arvestades hagi rahuldamise ulatus, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud

hageja kanda 29,28% ulatuses ja kostja kanda 70,72% ulatuses.

8. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud

puuduvad. Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse avaluse ja hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud ulatuses.

Seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab

kohus sellest kostjalt hageja kasuks välja 123,76 eurot (175 x 0,7072).

9. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik