2-23-10880/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja

koht

29.12.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-10880

Tsiviilasi

A. V. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

A. V. (isikukood xxxx, viibimiskoht xxxx)

Usaldusisik:

Svetlana

Pilden

(e-post:

svetlana.pilden@haldur.just.ee)

Menetlustoiming

Avaldusest

loobumise

vastuvõtmine

ja

asja

menetluse

lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu A. V. avaldusest loobumine ja lõpetada menetlus A. V.

maksejõuetusmenetluses.

2. Jätta menetluskulud A. V. kanda.

3. Määrata usaldusisiku Svetlana Pilden tasu suuruseks 1300 eurot, millele lisandub

käibemaks 260 eurot, kokku 1560 eurot.

4. Usaldusisiku tasust 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku

784,80 eurot, maksta välja riigi vahenditest Business Law Firm OÜ arveldusarvele

nr xxxx Xxxx AS.

5. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 775,20 eurot välja mõista võlgnikult A. V.lt.

6. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kohtumaja

kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

A. V. (avaldja/võlgnik) esitas 01.08.2023 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. 04.09.2023.a

määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisiku.

Usaldusisik esitas 03.10.2023 aruande. Aruande kohaselt viibib võlgnik vanglas, karistuse

tähtaeg on 19.04.2027. Võlgnikul on 2 kehtivat kriminaalkaristust (kvalifikatsioon: rakse

tervisekahjustuse tekitamine, kehaline väärkohtlemine, narkootilise ja psühhotroopse aine suures

koguses ebaseaduslik kätlemine).

Võlgiku vara hulka kuulub võlgniku pensionikonto saldo on 718,838 xxxx osakut,

hetkeväärtusega 844,05 eurot. Tegemist on II samba pensionifondiga. Nimetatud vara ei saa ilma

võlgniku vabatahtliku avalduseta pankrotivarana käsitleda. Usaldusisik on tuvastanud seega

võlgniku kohustusi kokku 22 716,87 euro ulatuses, millest ca 98,38 % (22 349,35 eurot)

moodustavad kahjunõude hüvitamise ning kriminaalasjade menetluskulude tasumise kohustused.

Võttes arvesse tuvastatud kohustuste mahtu, so. 22 716,87 eurot, ning vara ja sissetuleku

puudumist, on võlgnikul tekkinud pankrotiolukord, mis ei ole ajutise iseloomuga. Usaldusisiku

hinnangul on peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võlgniku õigusvastane käitumine ja sissetuleku

puudumine pikema ajaperioodi jooksul, s.o. muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses.

Makseraskused on ilmnenud hiljemalt 2016. aastal, mil alustati varaseim täitemenetlus, mis on

käesoleva aja seisuga lõpetamata.

11.10.2023 on võlgnik kohtule teatanud, et ta loobub maksejõuetusavaldusest.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades

hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Võlgnik on 11.10.2023 kirjalikult esitatud menetlusdokumendis selgelt väljendanud, et loobub

enda poolt esitatud avaldusest. Kohus on seisukohal, et avaldusest loobumine on esitatud

tähtaegselt ning vastavalt seaduses sätestatule. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus avaldaja

avaldusest loobumise vastu ning lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpplahendit

tegemata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab avaldaja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus

leiab, et ei esine TsMS § 168 lg-s 3-5 sätestatud erisusi, sest käesolevalt ei ole vastaspoolt, kes

saaks rahuldada avaldaja nõude. Seega tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda.

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö

mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 130,80

eurot.

Usaldusisik palub tasuks määrata 1300 eurot (arvestusega 10 tundi tunnihinnaga 130 eurot),

millele lisandub käibemaks 260 eurot, so kokku 1560 eurot.

Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi,

on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr

mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks

määrata 1300 eurot, millele lisandub käibemaks 260 eurot, so kokku 1560 eurot.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lg 11 alusel

ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuupalga alammäär, mis

kehtib tasu määramise ajal, on 725 eurot.

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise

halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud

tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise

täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

Kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt usaldusisiku tasu maksta, siis määrab kohus

usaldusisiku tasu riigi vahendite arvelt.

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus 10 tunni eest (pooltunde 20 x 33 eurot)

654 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasust 654 eurot,

millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, hüvitada riigi vahenditest.

Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgnikult ning vastavalt usaldusisiku taotlusele

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, Business Law Firm OÜ.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik