1-08-15818/143 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U M ÄÄ R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-08-15818 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Sergei POLITŠEV Kohtuasi

Viru Vangla materjalid A.J-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu A.J

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, keskharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 14.06.2008 ja lõpp 14.06.2013 RESOLUTSIOON Jätta A.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtum

äärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 17.03.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav A.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

A.J on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.03.2009 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 6, 7, 8 järgi ja karistatud KarS §68 lg.1

kohaldamisega vangistusega 5 aastat alates 14.06.2008. KarS §266 lg.2 p.3 järgi mõisteti A.J õigeks. Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2010 otsusega tühistati Viru Maakohtu 16.03.2009 otsus muuhulgas A.J-i õigeksmõistmises KarS §266 lg.2 p.3 järgi, mõisteti ta KarS §266 lg.2 p.3 järgi süüdi ja karistati vangistusega 3 aastat. KarS §64 lg.1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja

2

liitkaristuseks mõisteti A.J-ile 5 aastat vangistust alates 14.06.2008.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.05.2010 otsusega jäeti ringkonnakohtu otsus A.J-i osas muutmata. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1

distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, vangistust

kannab kolmandat korda. Kuritegude dünaamika ja muster on jäänud samaks.

Väärteomenetluses korras on kinnipeetav karistatud 5 korda. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, elukaaslane ja poeg, kellega suhtleb telefonija

kirja teel. Suhted on head ja toetavad. Kinnipeetaval on kriminaalse taustaga

tuttavaid. Sotsiaalsed oskused on kinnipeetaval olemas, tema käitumine on tihti

impulsiivne, ei mõtle tegude tagajärgedele. Kinnipeetav ei teadvusta kuritegudega tekitatud kahju, mõtleb enesekeskselt, ei tunnista oma süüd, mistõttu ei näe vajadust

muutusteks. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on

48%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuigi märgib, et seoses varasema kriminaalse käitumisega on kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Samas on kinnipeetaval olemas kõik eeldused seadusekuulekaks toimetulekuks – elukoht, töökoht, positiivne ja

toetav sotsiaalvõrgustik. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: asuda tööle või võtta end töötuna arvele kohtu poolt määratud tähtajaks, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega,

osaleda sotsiaalabiprogrammis Õige hetk. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama oma elukaaslasele kuuluvasse korterisse, mis on võlgadeta ja korralikult sisustatud ja kus elavad hetkel kinnipeetava elukaaslane koos alaealise pojaga. Kinnipeetavale on vabanemise korral garanteeritud autojuhi töökoht xxx xxx. Ka elukaaslane on valmis kinnipeetavat vabanemise korral moraalselt ja materiaalselt

toetama. Materiaalselt on kinnipeetavat valmis toetama ka tema pensionäridest

vanemad. Kinnipeetava poolt on enamus kuritegusid toime pandud rahalise kasu

saamise eesmärgil. Kinnipeetava korduvkaristatus viitab väljakujunenud kriminogeensele käitumismustrile ja elustiilile. Kinnipeetava käitumine on impulsiivne,

ta ei mõtle tegude tagajärgedele, ei teadvusta kuritegudega tekitatud kahjusid.

Varasematesse karistustesse on kinnipeetav suhtunud ükskõikselt. Kinnipeetava viimase seadusekuuleka käitumise periood vabaduses jäi alla 2 kuu. Maakohtu istung Kinnipeetav A.J taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et on

elus oma prioriteedid ümber vaadanud ning poja kasvatamine hoiab teda tagasi vanglasse sattumast.

Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev toetas kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, vangistuses viibib kolmandat korda. Karistusregistri väljavõtte kohaselt vabanes ta 13.04.2007 vangistusest tingimisi enne tähtaega ja oli uue kuriteo toimepanemise eest vahistatud juba 14.06.2008, s.o. 1 aasta 2 kuu möödumisel. Käesolevas asjas lõpeb kinnipeetava karistusaeg 14.06.2013, s.o. enam, kui 2 aasta pärast. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles, et kinnipeetav seekord on võimeline niivõrd pika katseaja läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kuigi kinnipeetav väitis maakohtu istungil, et ta on selle vaidlustanud ja see kindlasti tühistatakse

kohtu poolt, on tänase päeva seisuga tegemist kehtiva distsiplinaarkaristusega. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-

91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

Eluja töökoha ning toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et sama elukoht oli kinnipeetaval ka enne käesolevat vangistust, kinnipeetava enda seletuste

kohaselt maakohtu istungil töötas ta tänaseks garantiikirja andnud firmas ka

varasemalt ning ka laps oli peres varem olemas. Seega ei takista nimetatud positiivsed asjaolud siiski kinnipeetaval uut kuritegu toime panemast. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja tema minevikku, ei

pea maakohus põhjendatuks vabastada kinnipeetavat vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal. Kinnipeetava karistusasja lõpuni on veel küllalt aega, mille

jooksul jõuab kinnipeetav oma ennetähtaegse vabastamise küsimustega aktiivselt tegeleda, muuhulgas käituda seaduskuulekalt, lõpetada riigikeele kursused jne.

Maakohus arvestab siinkohal ka Viru Vangla iseloomustuses toodud uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise väga suurt riski antud kinnipeetava poolt – 48%. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Liivi Õun

№oremreferent

Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 01.06.2011

№oremreferent

Liivi Õun