2-23-18154/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

2. jaanuar 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-18154 Tsiviilasi

A. I. hagi M. D. vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. I.

(isikukood xxxxxxxxxx); elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx, e-post Kostja M. D. (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada A. I. ja M. D. , mis on registreeritud 28. mail 2022 Tartu Linnavalitsuses.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused

1. A. I. esitas kohtule 27. detsembril 2023 hagiavalduse M. D. vastu abielu lahutamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et abielu on registreeritud 28. mail 2022 Tartu Linnavalitsuses. Kostja, kes on xxxxxxx kodanik on tagasi pöördunud xxxxxxx ja pooled ei suhtle juba peaaegu pool aastat.

Kostja vastuväited

2. M. D. notariaalne kinnitus abielu lahutamise soovi kohta on kohtule esitatud koos hagiavaldusega.

2-23-18154

Kohtualluvus ja kohaldatav õigus

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades artikkel 28 lg 2 sätestab, et kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Praegusel juhul on hageja Eesti Vabariigi kodanik ja elab Eesti Vabariigis.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1).

5. Poolte abielu sõlmiti 28. mail 2022 Tartu Linnavalitsuses. Hageja on esile toonud, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud. Kostja on nõustunud abielu lahutamisega. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

6. Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik