2-22-137654/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2023, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-137654

Tsiviilasi

AS

STV

hagi

G.L.

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

246,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS STV (rg-kood 10059388, asukoht Valge tn

6-4, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond)

lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

Kostja:

G.L.

(ik

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

Xxxxxxxxxxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista G.L.lt AS-i STV kasuks 03. jaanuar 2019 sõlmitud teenuste osutamise ja

seadmete kasutamise lepingust nr 527749 tulenev võlgnevus kokku 223,43 eurot

(millest 170,00 eurot põhivõlgnevus, 25 eurot sissenõudmiskulud, 28,43 eurot põhivõlalt

perioodi 16.12.2020 kuni 13.01.2023 eest sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Jätta rahuldamata AS STV hagi G.L. vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes

summas 5,00 eurot.

4. Välja mõista G.L.lt AS-i STV kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna

võla põhiosalt (s.o 170,00 eurot) alates 14.01.2023 kuni otsuse tegemiseni, so kuni

29.12.2023 summas 18,39 eurot.

5. Välja mõista G.L.lt AS-i STV kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 170,00

eurot) alates 30.12.2023 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras (so otsuse tegemise seisuga 12% aastas).

6. Jätta menetluskulud 97,97% ulatuses G.L. kanda ja 2,03% ulatuses AS STV kanda.

7. Määrata AS-i STV põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 270 eurot

(maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 100 eurot, 150 eurot

hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest

264,52 eurot mõista G.L.lt AS-i STV kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-22-137654

2 (6)

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on G.L. kohustatud tasuma AS-le STV viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. AS STV esitas 03.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

273,41 euro saamiseks. 07.10.2022 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 14.12.2022 kohus lõpetas

Tsiviilasi nr 2-22-137654

3 (6)

maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 15.12.2022 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma

nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu

vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad

andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada.

3. AS STV esitas 13.01.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse G.L. vastu põhivõlgnevuse 170

euro, sissenõudmiskulude 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 37,12 euro ja viiviste

väljamõistmiseks alates 14.01.2023 kuni põhinõude 170,00 euro täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt

tasutud riigilõiv 100 eurot ning hageja õigusabikulud 360,00 eurot. Väljamõistetud

menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja viivis menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja teenuste osutamise ja seadmete kasutamise

lepingu nr 527749, mille alusel tarbis kostja interneti- ja/või televisiooniteenuseid, üüris seadet

Digi Smartcard, Mikrotik RB952UI (AC lite) ja Conax. Kostja ei tasunud talle ajavahemikul

25.08.2020 kuni 15.12.2020 esitatud arveid (nr 28908676, 28994077, 29079301, 29164321,

29249000) ning ei tagastanud renditud seadmeid hagejale. Hageja soovib tsiviilasjas

tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

Kohtu nõudel hageja täpsustas hagiavaldust ning märkis, et sissenõutavaks muutunud viiviste

nõude suuruseks on 28,43 eurot.

4. Pärnu Maakohus võttis 27.06.2023 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte TsMS § 3111 lg 3 alusel 07.10.2023. Seega kostjale

vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 23.10.2023 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8).

Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul osaliselt põhjendatud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest

elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 alusel.

Kostja ei ole kohaselt täitnud AS-ga STV sõlmitud teenuste osutamise ja seadmete kasutamise

leping tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1

Tsiviilasi nr 2-22-137654

4 (6)

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 170,00 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

8. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 30,00 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 113² lg

2 p 1 on sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on hagiavalduses

märkinud, et sissenõudmiskulude summa on kujunenud järgmiselt: ühe tasulise kirja saatmine

15 eurot ja kahe tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5

eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu

kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele

vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude

avaldamisega tehtud kulud). Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt esindaja

bürookulude

ja

igapäevase

tegevuse

kulude

hüvitamist.

Seega

on

põhjendatud

sissenõudmiskulud summas (15 eurot + 5 eurot + 5 eurot) 25,00 eurot.

9. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära

alusel avaldatud intressimäär perioodil 16.12.2020 kuni 31.12.2022 oli 0,00% ning perioodil

01.01.2023 kuni 31.06.2023 oli intressimäär 2,50%.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest

protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 170,00 eurot

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ajavahemiku eest 16.12.2020 kuni 13.01.2023

Tsiviilasi nr 2-22-137654

5 (6)

summas 28,43 eurot ning alates 14.01.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

kuni põhinõude 170,00 euro täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks

muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt perioodi eest 16.12.2020 kuni 13.01.2023 summas

28,43 eurot.

10. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 14.01.2023 kuni otsuse tegemiseni, so

29.12.2023 välja kindla summana, so 18,39 eurot (170,00€ x 10,5% / 365 kp x 168 kp perioodi

eest 14.01.2023-30.06.2023 + 170,00€ x 12% / 365 kp x 182 kp perioodi eest 01.07.2023-

29.12.2023) ning alates 29.12.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

11. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

12. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 340 eurot

Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Hagiavaldusele lisatud

menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu 360,00 eurot (ilma

käibemaksuta), mis sisaldab endas lisaks lepingulise esindaja tasule ka maksekäsu

kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulu TsMS § 4842 alusel summas 20

eurot.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi ja 50 minutit summas 340,00 eurot ei ole selles asjas

põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub

keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja

esindaja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja

tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49

eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud

käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud

tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud

hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5 tundi x 100 eurot) ilma käibemaksuta. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks.

Tsiviilasi nr 2-22-137654

6 (6)

13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 97,97% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

264,52 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

14. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik