2-23-13737/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

29. detsembril 2023.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-23-13737

Tsiviilasi

VIIMA COM OÜ hagi TYCOON OÜ vastu TYCOON OÜ

osanike 27.06.2023 koosoleku ja seal päevakorra p 1 all

vastuvõetud TYCOON OÜ 2022.a majandusaasta aruande

kinnitamise otsuse vaidlustamiseks

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: VIIMA COM OÜ (registrikood 12855847, asukoht

XXX, 10127 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Andreas Lunden (e-post xxx)

Kostja: TYCOON OÜ (registrikood 12605197, asukoht XXX,

10145 Tallinn)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski

(Advokaadibüroo K&S Legal, Rüütli 24, 10130 Tallinn; e-post

xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata VIIMA COM OÜ hagi TYCOON OÜ vastu TYCOON OÜ

osanike 27.06.2023 koosoleku ja seal päevakorra p 1 all vastuvõetud TYCOON OÜ

2022.a majandusaasta aruande kinnitamise otsuse tühisuse tuvastamiseks või selle

kehtetuks tunnistamiseks.

2. Jätta menetluskulud VIIMA COM OÜ kanda.

3. Välja mõista VIIMA COM OÜ-lt TYCOON OÜ kasuks menetluskulu summas

1202,50 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. VIIMA COM OÜ esitas 27.09.2023 hagi TYCOON OÜ vastu TYCOON OÜ osanike

27.06.2023 koosoleku ja seal päevakorra p 1 all vastuvõetud TYCOON OÜ 2022.a

majandusaasta aruande kinnitamise otsuse vaidlustamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt saabus 16.06.2023 laekus TYCOON OÜ osaniku VIIMA COM

OÜ juhatuse liikme U.Z’i e-posti aadressile: XXX E.J’i e-posti aadressilt: xxx kutse

koos lisadega TYCOON OÜ osanike korralisele koosolekule, mis toimub 27.06.2023

kell 15:00 aadressil xxx, notar xxx notaribüroos.

1.2.

Edastatud teatele oli lisatud osanike otsuse eelnõu: 1. Kinnitada TYCOON OÜ 2022.a

majandusaasta aruanne, esitada see äriregistrile ja saata auditeerimisele. Samuti oli

eelnõule lisatud majandusaasta aruande projekt; 2. Teavitada äriregistrit kahjumi

katmise viisist; 3. Võtta teadmiseks KPMG poolt läbiviidud erikontrolli tulemuste

koondülevaade.

1.3.

Hageja esindaja esitas 21.06.2023 kostjale kirjalikud nõuded seoses 27.06.2023

toimuva osanike korralise koosolekuga. 26.06.2023 kostja edastas vastuse hageja poolt

21.06.2023 esitatud nõuetele ja TYCOON OÜ 2022 aasta majandusaasta aruande koos

sõltumatu vandeaudiitori aruandega, mis oli koostatud 25.06.2023.

1.4.

27.06.2023 toimunud TYCOON OÜ koosoleku päevakorras oli: 1. majandusaasta

aruande kinnitamine; 2. arutelu omakapitali seadusega vastavusse viimiseks (kahjumi

katmine); 3. KPMG erikontrolli tulemuste ülevaate esitamine osanikele.

1.5.

Osanik VIIMA COM OÜ esindaja esitas päevakorra kinnitamise osas järgmise sisuga

vastuväite: Üldkoosolek on kutsutud kokku rikkumisega, nii ajaliselt kui dokumentide

poolest, VIIMA COM - ei esitatud dokumente (koosoleku kutsega ei edastatud audiitori

poolt kinnitatud majandusaasta aruannet, mille tõttu ei olnud võimalik selgusele jõuda

punkt 1, punkt 2 ja punkt 3 päevakorra osas), VIIMA COM OÜ ei osalenud üheski

kontrollis (ei aastaaruande auditeerimine ega ka erikontroll).

1.6.

Samuti esitas hageja esindaja vastuväite päevakorra punktile 1, mille kohaselt

koosoleku kutsega esitatud osanike otsuse eelnõu, mille selgituses oli märgitud, et ÄS §

168 kuulub osanike pädevusse majandusaasta aruande kinnitamine, majandusaasta on

01.01.-31.12, majandusaasta aruande kinnitavad osanikud ja esitavad auditeerimisele ja

registrile 6 kuu jooksul. Tegemist on kokkukutsumise korra olulise rikkumisega, mis

toob kaasa otsuse tühisuse, ÄS §1721 kohaselt. Auditeeritud aruanne esitati alles

teabenõudega 25.06.2023.a. Aruanne oli juhatuse liikme poolt kinnitatud. Aruande

alusdokumentidega tutvumist ei võimaldatud.

1.7.

TYCOON OÜ 27.06.2023 toimunud osanike koosoleku on kokku kutsunud isik, kellel

puuduvad selleks volitused. Vene Föderatsiooni kodaniku E.J’i ei ole valitud

seaduslikult TYCOON OÜ juhatuse liikmeks.

1.8.

Tegemist on koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega, mis toob kaasa

otsuse 1 tühisuse ÄS § 1721 järgi, kuna TYCOON OÜ poolt osanikele 16.06.2023

edastatud 2022 aasta majandusaasta aruanne, mille kinnitamine toimus 27.06.2023, oli

puudustega.

1.9.

TYCOON OÜ osanike 27.06.2023 koosoleku protokollis fikseeritud otsus 1 kinnitada

TYCOON OÜ 2022. aasta majandusaasta aruanne on tühine, kuna TYCOON OÜ

osaniku V V’i poolt 07.11.2022 väljastatud notariaalne volikiri E.J-ile, mille alusel

viimane hääletas 27.06.2023 osanike koosolekul TYCOON OÜ osaniku V V’i eest on

võltsitud ning selle volikirja kehtivust enne osanike koosolekut koosoleku juhataja ja

notar ei kontrollinud.

1.10.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv

summas 420 eurot ja esindajakulu summas 1 860 eurot. Samuti palub hageja välja

mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

2.1.

Vaidlusaluse koosoleku kutsus kokku E.J, kes on äriregistri andmete kohaselt kostja

juhatuse liige. Ta määrati esmakordselt juhatuse liikmeks kostja osanike 10.11.2022

otsusega, vaidluse tõttu määrati ta uuesti kostja juhatuse liikmeks osanike 08.12.2022

otsusega ning tema juhatuse liikme volituste kehtivust kinnitasid osanikud täiendavalt

veel 17.01.2023 osanike koosolekul. Kuigi hageja on kõik eelmainitud osanike otsused

vaidlustanud, siis ei ole käesolevaks hetkeks kohtud E.J’i esindusõigusi piiranud. Seega

on koosoleku kokku kutsunud kostja juhatuse liige ja juhatuse liikmel on ÄS § 171 lg 1

kohaselt koosoleku kokkukutsumise õigus.

2.2.

Mis puutub etteheitesse, et koosoleku kokkukutsumise teatele ei lisatud audiitori

aruannet, siis ei ole see tõlgendatav koosoleku kokkukutsumise korra olulise

rikkumisena, kuivõrd kõnealuse dokumendi esitamine koos teatega ei ole seaduse

alusel kohustuslik. Hageja ise esitas tähtaja, hiljemalt milliseks ajaks soovib ta audiitori

aruannet saada ning see talle tähtaegselt ka saadeti.

2.3.

Kostja suurosanik V V on kirjalikult kinnitanud, et just tema väljastas 11.07.2022

volikirja G A’i nimele ja kostja juhatuse liikme vahetus viidi läbi tema korraldusel.

Vaidlusalusel volikirjal, eelmainitud kinnituskirjal ja V V’i passis olevad allkirjad on

ühesugused, seega ei ole põhjust kahelda et nimetatud dokumendid on allkirjastanud

keegi teine isik peale V V’i.

2.4.

Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu

summas 1202,50 eurot.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. Kohus tuvastab poolte poolt vaidlustamata asjaoludena järgmise:

4.1.

hageja on kostja osanik (dtl 17-18), kellele kuulub osa nimiväärtusega 500 eurot, mis

moodustab 20% osakapitalist (kostja osakapital kokku on 2500 eurot) ja osanike

koosoleku häälte arvust.

4.2.

Kostjal on teine osanik, V V, kellele kuulub osa nimiväärtusega 2000 eurot, mis

moodustab 80% osakapitalist ja osanike koosoleku häälte arvust (dtl 17-18).

4.3.

27.06.2023 toimus TYCOON OÜ osanike koosolek, millisel hageja osales oma

esindaja kaudu (dtl 149).

4.4.

27.06.2023 osanike koosolekul võeti vastu järgmine otsus:

1)

Osaühingu 2022.a majandusaasta aruanne kinnitada (dtl 146).

4.5.

27.06.2023 otsuse poolt oli 80 % koosolekul esindatud häältest ja vastu 20 %

koosolekul esindatud häältest (dtl 146).

4.6.

Hageja esitas 27.06.2023 osanike koosolekul otsuse punkti 1 osas vastuväite (dtl 146).

5. Vaidlusalusel üldkoosolekul võeti vastu vaid üks sisuline otsus päevakorra punkti nr 1 all,

s.o. kinnitada osaühingu 2022. aasta majandusaasta aruanne koosolekule esitatud kujul.

Ülejäänud päevakorrapunktide all toimus protokolli kohaselt arutelu, info võeti

teadmiseks ning sisulisi otsuseid vastu ei võetud. Seega tõlgendab kohus hageja nõuet

selliselt, et nõue on esitatud 27.06.2023 osanike koosoleku otsuse nr 1 tühisuse

tuvastamiseks ja alternatiivselt selle kehtetuks tunnistamiseks.

5.1.

Hageja võib TsMS § 368 lg 1 kohaselt esitada hagi õigussuhte olemasolu või

puudumise tuvastamiseks (tuvastushagi), kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik

huvi. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist hageda vähemalt samad isikud,

kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist.

5.2.

Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib TsÜS § 38 lg 1 esimese lause

kohaselt kohtus nõuda huvitatud isik. ÄS § 178 lg 3 sätestab, et osanike otsuse

kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu

iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt

kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel.

Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes

juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Osanik, kes andis oma

hääle enne koosolekut, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite

protokollimiseta.

5.3.

Vaidlust ei ole, et hageja on kostja osanik ning et ta on vaidlustatava otsuse suhtes

esitanud koosolekul vastuväite, mis on protokollitud. Sellest tulenevalt on hageja isik,

kellel on TsMS § 368 lg 1 mõttes tuvastushuvi, st ta võib hageda nii kostja vaidlusaluse

üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist kui ka nende kehtetuks tunnistamist.

6. Kuna vaidlustatud otsuse tühisuse korral ei saa seda kehtetuks tunnistada, siis tuleb kohtul

kõigepealt hinnata, kas vaidlustatud otsus on tühine või mitte. Juhul kui kohtus tuvastaks,

et vaidlustatud otsus on tühine, siis ei pea sama otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet

otsuses käsitlema (vt Riigikohtu otsus nr 2-16-19017, p 17.2).

7. Äriseadustiku (ÄS) § 172¹ sätestab, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt

rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu

võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel

koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda

rikuti, otsust heaks ei kiida. ÄS §1771 lg 1 sätestab, et osanike otsus on tühine, kui see

rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse

sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike

koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses

sätestatud muul juhul.

8. Hageja tugineb tühisuse alusena esmalt sellele, et 27.06.2023 osanike koosoleku

kokkukutsumise teade on edastatud isiku poolt, kellel puuduvad selleks volitused.

8.1.

ÄS § 171 lg 1 kohaselt kutsub osanike koosoleku kokku juhatus.

8.1.1.

Asja materjalidest nähtub, et 27.06.2023 osanike koosoleku kutsus kokku E.J, kes

on äriregistri kaardile kantud kostja juhatuse liige (dtl 17).

8.1.2.

E.J valiti kostja juhatuse liikmeks kostja osanike 10.11.2022 otsusega. Hageja on

vaidlustanud selle 10.11.2022 otsuse kohtus (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-22-

17007) ning seal tehtud maakohtu otsusega (mis ei ole jõustunud) on tuvastatud

selle koosolekul tehtud otsuste tühisus.

E.J valiti kostja juhatuse liikmeks uuesti osanike 08.12.2022 otsusega (dtl 187-

190). Ka selle osanike otsuse on hageja kohtus vaidlustanud (Harju Maakohtu

tsiviilasi nr 2-23-3752), kuid kohus ei ole veel jõudnud seda hagi sisuliselt

lahendada. 17.01.2023 osanike otsuse p-ga 2 kinnitasid osanikud E.J’i juhatuse

liikme volituste kehtivust (dtl 198-199), mille hageja on samuti kohtus

vaidlustanud (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-23-5819) ja mille osas samuti

kohtuotsust veel pole.

Kuigi hageja on vaidlustanud eelviidatud osanike otsused kohtus, on E.J kantud

kostja registrikaardile juhatuse liikmena ning tema volitusi ei ole kohtumenetluses

kuidagi piiratud. Kohtu arvates ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et

nimetatud isiku kohta äriregistrisse tehtud kanne on vale ning E.J’i ei ole valitud

kostja juhatuse liikmeks. Kuigi kohus on (hetkel jõustumata) otsusega tuvastanud

10.11.2022 osanike otsuse tühisuse, on osanikud võtnud vastu samasisulise otsuse

08.12.2022, millel on iseseisev õiguslik toime (vt RK nr 2-17-3069 p 11). Juhatuse

liikme volitused algavad osanike poolt juhatuse liikme valimise otsuse tegemisest

ehk 08.12.2022. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest kohus saaks

käesolevas menetluses järeldada, et 08.12.2022 otsus oleks tühine või kehtetu.

Kostja on küll märkinud, et hageja on kõik kostja osanike otsused vaidlustanud,

millisega on E.J valitud kostja juhatuse liikmeks, kuid ühtegi jõustunud

kohtulahendit selles osas veel ei ole. Asjaolu, et hageja ei ole E.J’i kostja juhatuse

liikmena tunnistanud, ei tähenda seda, et viimasel puudub õigus ühingu nimel

toiminguid teha.

8.2.

Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et 27.06.2023 TYCOON OÜ osanike

koosolek on kutsutud kokku juhatuse liikme ehk selleks õigust omava isiku poolt.

9. Lisaks leiab hageja, et 27.06.2023 osanike koosoleku kokkukutsumisel ei ole osanikele

edastatud koos koosoleku kokkukutsumise teatega audiitori aruannet.

9.1.

ÄS § 172 lg 2 kohaselt teates tuleb näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja

päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste

eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad

asjaolud. Kui osaühing võimaldab elektroonilist või posti teel hääletamist, tuleb teates

näidata teave elektroonilise ja posti teel hääletamise korra ja tähtaja kohta.

9.1.1.

Vaidlust ei ole, et kostja on edastanud hagejale 16.06.2023 koosoleku

kokkukutsumise teate, millisega koos saadetakse koosolekuga seotud olulised

dokumendid, projektid ja põhjendused. Lisaks on selgitatud, et lisaküsimuste

korral võite pöörduda TYCOON OÜ juhatuse poole (dtl 107).

9.1.2.

Kostja poolt on edastatud hagejale osanike otsuse eelnõu 1 sisuga: „Kinnitada

TYCOON OÜ 2022. a majandusaasta aruanne, esitada see äriregistrile ja saata

auditeerimisele“. Lisaks on eelnõule lisatud majandusaasta aruande projekt (dtl 23-

49).

9.1.3.

Hageja on pöördunud 21.06.2023 kostja poole seoses 27.06.2023 toimuva osanike

korralise koosolekuga ja esitanud nõude ÄS § 179 lg 3 alusel, et vandeaudiitori

aruande andnud audiitor osaleks 27.06.2023 TYCOON OÜ 2022 aasta

majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja annaks vandeaudiitori

aruande kohta selgitusi. Lisaks on palutud juhatusel esitada palutud teave ja

dokumendid e-posti teel hiljemalt 26.06.2023 kell 12.00 VIIMA COM OÜ

lepingulise esindaja e-posti aadressile xxx ja xxx (dtl 109-111).

9.1.4.

Kostja on edastanud hagejale TYCOON OÜ vandeaudiitori aruande TYCOON

OÜ 2022 majandusaasta aruande kohta (dtl 112-116) ning selle üle pooltel vaidlus

puudub. Samuti ei saa vaidluse all olla asjaolu, et nimetatud aruanne on koostatud

25.06.2023 (dtl 116).

9.1.5.

Sisuliselt väidab hageja seega, et kuna osanike koosoleku kokkukutsumise teatele

ei olnud lisatud majandusaasta aruande auditeerinud vandeaudiitori aruannet.

Kohtu hinnangul see käesoleval juhul ei ole koosoleku kokkukutsumise korra

oluline rikkumine. Vaidlus puudub selle üle, et hagejale see aruanne enne

koosolekut hageja nõutud viisil ja tähtajaks esitati, kuivõrd hageja on

hagiavalduses ise ka sellele tuginenud (dtl 7). Ühtegi tõendit selle kohta, et kostja

on edastanud vandeaudiitori aruande pärast 26.06.2023 kell 12.00 toimunud

koosolekut kohtu ette toodud ei ole. Hageja ei ole hagiavalduses toonud välja,

kuidas selle aruande hilisem (peale koosoleku kokkukutsumist) esitamine tema

õiguseid sisuliselt rikkus ja tal takistas koosolekul informeeritud otsust vastu

võtmast ega seda, mis oleks olnud teisiti, kui nimetatud vandeaudiitori aruanne

oleks talle esitatud koos koosoleku kutsega. Seaduses ei ole kehtestatud

imperatiivset sätet, et vandeaudiitori aruande koosoleku kutsega mitteesitamisel

oleks vastaval koosolekul selle osas vastuvõetud otsused tühised.

9.1.6.

Seega ei ole hageja viidatud minetus osanike koosoleku kokkukutsumise korra

oluline rikkumine ega too kaasa vastuvõetud otsuse tühisust.

10. Hageja on asunud seisukohale, et 27.06.2023 TYCOON OÜ osanike koosolekul

hääletanud osaniku esindajal puudusid volitused, kuivõrd teda selleks õigustav volikiri on

võltsitud.

10.1.

TsMS § 277 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada

ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi

võltsituse.

10.2.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja põhistanud, et 07.11.2022 Vene

Föderatsiooni Moskva linna notariaalringkonna notari V D ajutise kohusetäitja E G

poolt koostatud ja kinnitatud volikiri, millega V A’i volitab E.J V E.J’i on võltsitud (dtl

151-153).

10.2.1.

Kohtule esitatust nähtub, et kostja osanik V V on kirjalikult kinnitanud, et just

tema väljastas 11.07.2022 volikirja G A’i nimele (dtl 203-204).

10.2.2.

Kostja on selgitanud, et vaidlusaluse volikirja paremal all servas asetseb QR kood,

mille sisse skännides avaneb spetsiaalne Vene Föderaalse notarikoja süsteemi

aken, milles on sisse kantud notaritoiminguga seotud oluline informatsioon.

Täiendavalt on volikirja kehtivust võimalik kontrollida registrinumbri xxx alusel

internetis leheküljel www.reestr-dover.ru.

10.2.3.

Seega on kostja esitanud täiendavaid selgitusi ja tõendeid vastuseks hageja

kahtlustele volikirja võltsituse kohta. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud andmed

on lükanud ümber hageja poolt esitatud võltsituse vastuväite. Hageja ei ole kostja

täiendavaid tõendeid ümber lükanud. Kohus asub seisukohale, et hageja väide

hageja teise osaniku volikirja võltsituse kohta on põhistamata ja tõendamata.

10.3.

Hageja hagiavalduse punktis 10 toodud seisukoht, et võltsituse vastuväite esitamisel

läheb viidatud dokumendi ehtsuse tõendamiskoormis üle kostjale, ei kohaldu antud

juhul.

10.3.1.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et kui isik väidab, et tema nimel on keegi

teine dokumendile alla kirjutanud, siis on tegemist dokumendi ehtsuse

vaidlustamisega TsMS § 277 mõttes. Sellisel juhul piisab dokumendi ehtsuse

vaidlustamise põhistamiseks TsMS § 277 lg 1 mõttes isiku samast väitest, sest

isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi (mida kohtul üldjuhul ei ole),

milleks tuleks üldjuhul määrata käekirjaekspertiis (vt RK nr 2-17-1722/31, p 10.2

ja seal viidatud praktika). Seega ütles Riigikohus, et dokumendi ehtsuse

vaidlustamise avalduse põhistamiseks TsMS § 277 lg 1 järgi piisab mh ka poole

väitest, dokumendilt nähtuv allkiri ei ole ei tema ega tema esindaja antud.

10.3.2.

Käesolevas asjas aga see Riigikohtu seisukoht üks-üheselt üle kantav ei ole, sest

olukord on erinev. Siinses asjas väidab hageja nimelt hoopis seda, et kostja teine

osanik ei ole allkirjastanud volikirja, samas kui kostja teine osanik ise kinnitab, et

tema on volikirja väljastanud ja allkirjastanud. Seega ei vaidlusta hageja mitte

enda allkirja mingil dokumendil, vaid kolmanda isiku allkirja. Sellises olukorras ei

lähe dokumendi ehtsuse tõendamise koormis automaatselt kostjale üle, kuna

hageja ei ole oma väidet piisavalt põhistanud, eriti võttes arvesse kostja poolt

esitatud täiendavaid selgitusi ja tõendeid kostja teise osaniku poolt volikirja

väljastamise ja allkirjastamise kohta.

10.3.3.

Kohus selgitab, et juhul kui hageja tugines väitele, et notariaalsel volikirjal olev V

A’i allkiri pole kirjutatud tema poolt, tulnuks hagejal endal esitada selle kohta

täiendavaid tõendeid, eelkõige taotleda asjakohase ekspertiisi määramist, mida

hageja lepinguline õigusteadmisi omav esindaja taotlenud ei ole.

11. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et TYCOON OÜ 27.06.2023 osanike

koosoleku päevakorra punkti 1 raames vastuvõetud otsus tühine ei ole.

12. Järgnevalt analüüsib kohus, kas TYCOON OÜ 27.06.2023 osanike koosoleku päevakorra

punkti 1 raames vastuvõetud otsus võib olla kehtetu.

12.1.

ÄS § 178 lg 1 kohaselt võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks

tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude

aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest.

12.2.

Kohus leiab, et hageja poolt kohtu ette toodud asjaolud ei ole sellised, mis annaksid

aluse vaidlustatud osanike koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Päevakorra

punkti 1 all vastuvõetud otsus on kooskõlas seadusega ning hageja ei ole esile toonud,

millise seaduse või põhikirja sättega vastuvõetud otsus vastuolus on.

12.3.

Seega asub kohus seisukohale, et TYCOON OÜ 27.06.2023 osanike koosoleku

päevakorra punkti 1 raames vastuvõetud otsus kehtetu ei ole.

13. Eelnevast tulevalt asub kohus seisukohale, et hagiavaldus põhjendatud ei ole ning

rahuldamisele ei kuulu.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

14. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 132 lg 4 p 8 on tsiviilasja hagihinnaks 3500 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

16. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1202,50 eurot. Hageja kostja

menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.

16.1.

Kostja esindaja tunnitasu määr on 185 eurot. Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei

ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 185 eurot, on kooskõlas Tallinna

advokaaditeenuse turu keskmise hinnaga ja Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu

11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu

03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).

16.2.

Kostja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on 6 tundi 30 minutit. Kohus

leiab, et kostja esindaja ajakulu on mõistlik ning vastab antud tsiviilasjas esitatud

menetlusdokumentide mahule ning asja keerukusele.

16.3.

Seega on põhjendatud kostja esindaja ajakulu kokku 6 tundi 30 minutit ehk 1202,50

eurot ning see kuulub hageja poolt hüvitamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik