2-22-141820/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-141820

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing

Aktiva Finants) hagi A. L. vastu põhivõla, intressi,

viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3790 eurot 61 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega

Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479,

asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn, 10150)

Hageja lepinguline esindaja: Anni Kennedy (e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja: A. L. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing Aktiva Finants) hagi A. L. vastu

põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing Aktiva Finants)

kanda. A. L. puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010, Tartu,

e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing Aktiva Finants, hageja) esitas 23.

jaanuaril 2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi A. L. (kostja) vastu põhivõla,

intressi, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks.

Kostja ja Placet Group OÜ sõlmisid lepingud nr KK3574787, SR3575184, SR3586590,

SR3596620, SR3605802.

Lepingu KK3574787 puhul sattus kostja maksetega viivitusse alates 20. märtsi 2022

osamaksest kuni 20. mai 2022 osamakseni. Laenuandja saatis kostjale 20. mail 2022 lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles kostjale anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 3.

juunini 2022. Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei likvideerinud, öeldi

leping üles 4. juunil 2022.

Lepingu SR3575184 puhul sattus kostja maksetega viivitusse alates 23. märtsi 2022

osamaksest kuni 22. mai 2022 osamakseni. Laenuandja saatis kostjale 23. mail 2022 lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles kostjale anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 6.

juunini 2022. Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei likvideerinud, öeldi

leping üles 7. juunil 2022.

Lepingu SR3586590 puhul sattus kostja maksetega viivitusse alates 26. märtsi 2022

osamaksest kuni 25. mai 2022 osamakseni. Laenuandja saatis kostjale 26. mail 2022 lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles kostjale anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 9.

juunini 2022. Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei likvideerinud, öeldi

leping üles 10. juunil 2022.

Lepingu SR3596620 puhul sattus kostja maksetega viivitusse alates 24. märtsi 2022

osamaksest kuni 23. mai 2022 osamakseni. Laenuandja saatis kostjale 24. mail 2022 lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles kostjale anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 7.

juunini 2022. Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei likvideerinud, öeldi

leping üles 8. juunil 2022.

Lepingu SR3605802 puhul sattus kostja maksetega viivitusse alates 24. märtsi 2022

osamaksest kuni 23. mai 2022 osamakseni. Laenuandja saatis kostjale 23. mail 2022 lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles kostjale anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 6.

juunini 2022. Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei likvideerinud, öeldi kostja

leping üles 7. juunil 2022.

Placet Group OÜ loovutas 14. juunil 2022 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Hageja arvestab põhivõlga järgmiselt:

30. juunil 2020 sõlmitud krediidikonto lepingu KK3574787 alusel on kostja võtnud välja

krediiti summas 994 eurot 3 senti. Kostja kohustus krediiti tagastama esitatud arvete alusel.

Kostja ei ole põhiosa katteks makseid teinud.

1. juulil 2020 sõlmitud laenulepingu SR3575184 alusel sai kostja laenu summas 700 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud

makseid summas 118 eurot 22 senti. Seega võlgnevus on 581 eurot 78 senti.

3. augustil 2020 sõlmitud laenulepingu SR3586590 alusel sai kostja laenu summas 450

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostja on põhiosa katteks

teostanud makseid summas 172 eurot 88 senti. Seega võlgnevus on 277 eurot 12 senti.

31. augustil 2020 sõlmitud laenulepingu SR3596620 alusel sai kostja laenu summas 500

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostja on põhiosa katteks

teostanud makseid summas 144 eurot 72 senti. Seega võlgnevus on 355 eurot 28 senti.

29. septembril 2020 sõlmitud laenulepingu SR3605802 alusel sai kostja laenu summas 700

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostja on põhiosa katteks

teostanud makseid summas 95 eurot 90 senti. Seega võlgnevus on 604 eurot 10 senti.

Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg kokku 2812 eurot 31 senti.

Hageja arvestab intressivõlga järgmiselt:

Lepingu KK3574787 põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub

täiendavalt intress määraga 34,90% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 20. märtsi

2022 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 20. mai 2022 osamakseni summas 85 eurot

91 senti. Kostja intressi tasunud ei ole.

Lepingus SR3575184 leppisid pooled intressimääraks 34,90% aastas. Kostjal on intressi

võlgnevus alates 23. märtsi 2022 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 22. mai 2022

osamakseni summas 50 eurot 7 senti. Kostja intressi tasunud ei ole.

Lepingus SR3586590 leppisid pooled intressimääraks 39,73% aastas. Kostjal on intressi

võlgnevus alates 26. märtsi 2022 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 25. mai 2022

osamakseni summas 26 eurot 29 senti. Kostja intressi tasunud ei ole.

Lepingus SR3596620 leppisid pooled intressimääraks 34,89% aastas. Kostjal on intressi

võlgnevus alates 24. märtsi 2022 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 23. mai 2022

osamakseni summas 30 eurot 7 senti. Kostja intressi tasunud ei ole.

Lepingus SR3605802 leppisid pooled intressimääraks 34,90% aastas. Kostjal on intressi

võlgnevus alates 24. märtsi 2022 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 23. mai 2022

osamakseni summas 52 eurot 8 senti. Kostja intressi tasunud ei ole.

Intressivõlg on kokku 244 eurot 42 senti.

Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu

ülesütlemist lepingu alusel lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja

lepingu üldtingimuste punktist 7.3.

Lepingu KK3574787 alusel nõuab hageja sissenõudekulude hüvitamist summas 50 eurot: 1

tasulise kirja saatmine 25 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5

eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

Lepingu SR3575184 alusel nõuab hageja sissenõudekulude hüvitamist summas 40 eurot: 1

tasulise kirja saatmine 20 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5

eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.

Lepingu SR3586590 alusel nõuab hageja sissenõudekulude hüvitamist summas 30 eurot: 1

tasulise kirja saatmine 15 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5

eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

Lepingu SR3596620 alusel nõuab hageja sissenõudekulude hüvitamist summas 30 eurot: 1

tasulise kirja saatmine 15 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5

eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

Lepingu SR3605802 alusel nõuab hageja sissenõudekulude hüvitamist summas 40 eurot: 1

tasulise kirja saatmine 20 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5

eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.

Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega

seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel,

võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Sissenõudmisega seotud kulud kokku on 190 eurot.

Hageja nõuab viivist järgmiselt:

Hageja nõuab viivist lepingu KK3574787 põhivõla summalt 994 eurolt 3 sendilt lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 5. juunist 2022 kuni hagi esitamiseni 27.

veebruaril 2023 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 34,90% kooskõlas

laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja

nõuab viivist summas 254 eurot 72 senti.

Hageja nõuab viivist lepingu SR3575184 põhivõla summalt 581 eurolt 78 sendilt lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 8. juunist 2022 kuni hagi esitamiseni 27.

veebruaril 2023 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 34,90% kooskõlas

laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja

nõuab viivist summas 147 eurot 41 senti.

Hageja nõuab viivist lepingu SR3586590 põhivõla summalt 277 eurolt 12 sendilt lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 11. juunist 2022 kuni hagi esitamiseni 27.

veebruaril 2023 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 39,73% kooskõlas

laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja

nõuab viivist summas 79 eurot 3 senti.

Hageja nõuab viivist lepingu SR3596620 põhivõla summalt 355 eurolt 28 sendilt lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 9. juunist 2022 kuni hagi esitamiseni 27.

veebruaril 2023 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 34,89% kooskõlas

laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja

nõuab viivist summas 89 eurot 66 senti.

Hageja nõuab viivist lepingu SR3605802 põhivõla summalt 604 eurolt 10 sendilt lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 8. juunist 2022 kuni hagi esitamiseni 27.

veebruaril 2023 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 34,90% kooskõlas

laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja

nõuab viivist summas 153 eurot 7 senti.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue

summas 723 eurot 89 senti.

Edaspidi nõuab hageja viivist lepingute KK3574787, SR3575184, SR3586590,

SR3596620, SR3605802 põhinõuetelt alates 28. veebruarist 2023 kuni tasumiseni

lepingujärgsete intressimääradega võrdses määras.

Hageja selgitab, et kõik lepingud on sõlmitud sidevahendi abil. Laenuandja on kostjale enne

lepingu sõlmimist saatnud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, lepingu

põhitingimused ja üldtingimused. Kostja on tingimustega nõustunud, neid aktsepteerinud ja

lepingu sõlminud.

Hageja selgitab krediidi kulukuse määra kohta, et laenuandja lähtub selle arvutamisel Eesti

Vabariigi rahandusministri määrusega kinnitatud valemist ja ümardab saadud tulemuse

täpsusega kaks kohta pärast koma.

Lepingu KK3574787 krediidi kulukuse määra arvutamise eelduseks on võetud

krediidilimiit 1000 eurot, osamaksete arv 60, intressi protsent 34,90% aastas. Krediidi

kulukuse aastamääraks on 41,74%.

Lepingu SR3575184 krediidi kulukuse määra arvutamise eelduseks on võetud krediidilimiit

700 eurot, osamaksete arv 60, intressi protsent 34,90% aastas. Krediidi kulukuse määraks

on 45,83%.

Lepingu SR3586590 krediidi kulukuse määra arvutamise eelduseks on võetud krediidilimiit

450 eurot, osamaksete arv 36, intressi protsent 39,73% aastas. Krediidi kulukuse määraks

on 55%.

Lepingu SR3596620 krediidi kulukuse määra arvutamise eelduseks on võetud krediidilimiit

500 eurot, osamaksete arv 42, intressi protsent 34,89% aastas. Krediidi kulukuse määraks

on 46,97%.

Lepingu SR3605802 krediidi kulukuse määra arvutamise eelduseks on võetud krediidilimiit

700 eurot, osamaksete arv 60, intressi protsent 34,90% aastas. Krediidi kulukuse määraks

on 45,83%.

Hageja leiab, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.

Laenuhaldur

kontrollib

analüüsi

raames

kliendi

igakuiseid

kohustusi.

Kostja

krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses

esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav

laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi

sissetulekud. Lisaks on laenuandja kontrollinud avalikke andmebaase ja registreid.

Arvestades hagi aluseks olevate laenulepingute laenusummat, osamakse suurust ning

lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuste täitmine kostjale

jõukohane. Laenuandja kontrollis maksehäireregistrit ning lepingute sõlmimise kuupäeval

ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret. Laenuandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis

tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab

tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli

kostja laenukõlblik klient.

2. Kostja ei esitanud kohtule vastust hagiavaldusele.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Pooled ei vaidle selle üle, et Placet Group OÜ (edaspidi krediidiandja) ja kostja sõlmisid:

-

30. juunil 2020 krediidikonto lepingu KK3574787, mille alusel sai kostja õiguse kasutada

krediidilimiiti kuni 1000 eurot (krediidikonto lepingu nr KK3574787 põhitingimused, dtl

39; Placet Group OÜ üldtingimused, dtl 63-67). Lepingu põhitingimustest nähtub, et leping

sõlmiti tähtajatult, krediidi tagasimaksete kuupäevaks oli iga kuu 20. päev, laenu

tagasimakse perioodiks oli 60 kuud, intressimääraks 34,90% aastas (2,91% kuus) ja krediidi

kulukuse aastamääraks 41,74%.

-

1. juulil 2020 laenulepingu SR3575184, mille alusel sai kostja laenu summas 700 eurot

(laenuleping SR3575184, dtl 69-72; Placet Group OÜ üldtingimused, dtl 87-90). Lepingust

nähtub, et kostja kohustus laenu tagastama 60 osamaksega maksegraafiku alusel,

intressimääraks oli 34,90% aastas, viivisemääraks 0,10% iga laenu tagastamisega viivitatud

päeva eest ja krediidi kulukuse määraks 45,83%.

-

3. augustil 2020 laenulepingu SR3586590, mille alusel sai kostja laenu summas 450 eurot

(laenuleping SR3586590, dtl 92-94; Placet Group OÜ üldtingimused, dtl 110-113).

Lepingust nähtub, et kostja kohustus laenu tagastama 36 osamaksega maksegraafiku alusel,

intressimääraks oli 39,73% aastas, viivisemääraks 0,11% iga laenu tagastamisega viivitatud

päeva eest ja krediidi kulukuse määraks 55%.

-

31. augustil 2020 laenulepingu SR3596620, mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot

(laenuleping SR3596620, dtl 115-118; Placet Group OÜ üldtingimused, dtl 130-133).

Lepingust nähtub, et kostja kohustus laenu tagastama 42 osamaksega maksegraafiku alusel,

intressimääraks oli 34,89% aastas, viivisemääraks 0,10% iga laenu tagastamisega viivitatud

päeva eest ja krediidi kulukuse määraks 46,97%.

-

29. septembril 2020 laenulepingu SR3605802, mille alusel sai kostja laenu summas 700

eurot (laenuleping SR3605802, dtl 135-138; Placet Group OÜ üldtingimused, dtl 152-155).

Lepingust nähtub, et kostja kohustus laenu tagastama 60 osamaksega maksegraafiku alusel,

intressimääraks oli 34,90% aastas, viivisemääraks 0,10% iga laenu tagastamisega viivitatud

päeva eest ja krediidi kulukuse määraks 45,83%.

4. Laenuandja ja kostja sõlmisid seega 30. juunil, 1. juulil, 3. augustil, 31. augustil ja 29.

septembril 2020 tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on kõik lepingud sõlmitud VÕS § 52 lg 1

tähenduses sidevahendi abil. Kohtule esitatud e-kirjast nähtub, et laenuandja on enne

lepingu sõlmimist nõudnud kostjalt isikusamasuse tuvastamist (dtl 405). ID-kaardi fotodest

ja isikusamasuse tuvastamise videotest nähtub, et laenuandja on tuvastanud kostja

isikusamasuse.

Kohtule

on

lisaks

esitatud

lepingudokumendid,

e-kirjad

lepingudokumentide ja muu teabe kostjale saatmise kohta (dtl 291, 305, 435, 518, 617, 694),

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed (dtl 42-43, 73-74, 95-96, 119-120, 139-

140) ja lepingueelse täiendava teabe lehed (dtl 44-51, 75-78, 97-100, 121-124, 141-144).

Kostja ei ole vaidlustanud nende kättesaamist. Seega, VÕS § 410 lg 1 teises lauses

sätestatud nõuded on kõigi lepingute puhul täidetud.

5. Kostja ei ole vaidlustanud krediidi kättesaamist ning väljamaksed ja tagasimaksed nähtuvad

ka kohtule esitatud maksete jaotuse väljavõtetelt (dtl 238-245, 429-433, 513-516, 612-615,

688-692).

6. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja oma kohustusi iga sõlmitud lepingu puhul:

-

Krediidikonto lepingu KK3574787 puhul sattus kostja maksetega viivitusse alates 20.

märtsi 2022 osamaksest kuni 20. mai 2022 osamakseni (makseteatised, dtl 60-62).

Krediidiandja saatis 20. mail 2022 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta (dtl 68). Selles

teates andis krediidiandja kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks

hiljemalt 3. juunini 2022 ning hoiatas, et tasumata jätmise korral loeb krediidiandja lepingu

lõppenuks alates 4. juunist 2022 ning nõuab kogu võlgnevuse kohest tasumist. Kostja ei

tasunud võlgnevust. Hageja loeb seega lepingu ülesöelduks alates 4. juunist 2022. Kostja ei

ole lepingu ülesütlemisele vastuväiteid esitanud. Lepingu ülesütlemine oli kooskõlas VÕS

§ 416 lg-s 1 sätestatuga.

-

Lepingu SR3575184 puhul sattus kostja maksetega viivitusse alates 23. märtsi 2022

osamaksest (makseteatis, dtl 86) kuni 22. mai 2022 osamakseni. Laenuandja saatis 23. mail

2022 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta (dtl 91). Selles teates andis laenuandja

kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks hiljemalt 6. juunini 2022

ning hoiatas, et tasumata jätmise korral loeb laenuandja lepingu lõppenuks alates 7. juunist

2022 ning nõuab kogu võlgnevuse kohest tasumist. Kostja ei tasunud võlgnevust. Hageja

loeb seega lepingu ülesöelduks alates 7. juunist 2022. Kostja ei ole lepingu ülesütlemisele

vastuväiteid esitanud. Lepingu ülesütlemine oli kooskõlas VÕS § 416 lg-s 1 sätestatuga.

-

Lepingu SR3586590 puhul sattus kostja maksetega viivitusse alates 26. märtsi 2022

osamaksest (makseteatis, dtl 109) kuni 25. mai 2022 osamakseni. Laenuandja saatis 26.

mail 2022 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta (dtl 114). Selles teates andis laenuandja

kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks hiljemalt 9. juunini 2022

ning hoiatas, et tasumata jätmise korral loeb laenuandja lepingu lõppenuks alates 10. juunist

2022 ning nõuab kogu võlgnevuse kohest tasumist. Kostja ei tasunud võlgnevust. Hageja

loeb seega lepingu ülesöelduks alates 10. juunist 2022. Kostja ei ole lepingu ülesütlemisele

vastuväiteid esitanud. Lepingu ülesütlemine oli kooskõlas VÕS § 416 lg-s 1 sätestatuga.

-

Lepingu SR3596620 puhul sattus kostja maksetega viivitusse alates 24. märtsi 2022

osamaksest (makseteatis, dtl 129) kuni 23. mai 2022 osamakseni. Laenuandja saatis 24.

mail 2022 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta (dtl 134). Selles teates andis laenuandja

kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks hiljemalt 7. juunini 2022

ning hoiatas, et tasumata jätmise korral loeb laenuandja lepingu lõppenuks alates 8. juunist

2022 ning nõuab kogu võlgnevuse kohest tasumist. Kostja ei tasunud võlgnevust. Hageja

loeb seega lepingu ülesöelduks alates 8. juunist 2022. Kostja ei ole lepingu ülesütlemisele

vastuväiteid esitanud. Lepingu ülesütlemine oli kooskõlas VÕS § 416 lg-s 1 sätestatuga.

-

Lepingu SR3605802 puhul sattus kostja maksetega viivitusse alates 24. märtsi 2022

osamaksest (makseteatis, dtl 151) kuni 23. mai 2022 osamakseni. Laenuandja saatis 23.

mail 2022 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta (dtl 156). Selles teates andis laenuandja

kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks hiljemalt 6. juunini 2022

ning hoiatas, et tasumata jätmise korral loeb laenuandja lepingu lõppenuks alates 7. juunist

2022 ning nõuab kogu võlgnevuse kohest tasumist. Kostja ei tasunud võlgnevust. Hageja

loeb seega lepingu ülesöelduks alates 7. juunist 2022. Kostja ei ole lepingu ülesütlemisele

vastuväiteid esitanud. Lepingu ülesütlemine oli kooskõlas VÕS § 416 lg-s 1 sätestatuga.

7. Laenuandja teavitas 14. juuni 2022 teatisega kostjat, et ta on 14. juunil 2022 loovutanud

lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid hagejale (dtl

157). Kostja ei ole nõude loovutamisele vastuväiteid esitanud. VÕS § 164 lg 1 ja 2 ning §

170 alusel on lepingutest tulenevad nõuded hagejale loovutatud ning võla esinemise korral

on hageja õigustatud seda kostjalt sisse nõudma.

8. Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17.

detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Euroopa Kohtu praktikast

tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu

teatavad tingimused on ebaõiglased (nt 21.12.2016 otsus kohtuasjas nr C‑154/15,

17.05.2018 otsus kohtuasi nr C-147/16). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida

kohustusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad

siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest (nt 21.04.2016 otsus kohtuasjas nr

C‑377/14). Kohtul on ka kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja

lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses

õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr

C‑679/18). Riigikohus asus tsiviilasjas nr 2-21-13098 24. novembril 2023 tehtud lahendis

seisukohale, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5

tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid

(vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062

lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus

ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus

on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele.

9. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud krediidi

kulukuse määra kujunemist iga lepingu puhul. Kostja ei ole krediidi kulukuse määra

arvutuskäiku ega suurust vaidlustanud. Kohtule esitatud lepingudokumentide kohaselt olid

krediidi kulukuse määrad järgmised: lepingu KK3574787 puhul 41,74%, lepingu

SR3575184 puhul 45,83%, lepingu SR3586590 puhul 55%, lepingu SR3596620 puhul

46,97% ja lepingu SR3605802 puhul 45,83%.

Eesti Panga veebilehel avaldatud andmete kohaselt oli viimase kuue kuu keskmiseks

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks

lepingute sõlmimise ajal, s.o 30. juunil, 1. juulil, 3. augustil, 31. augustil ja 29. septembril

2020, 20,52% aastas. Hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määrad ei ületa seega

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda (kolmekordne määr 61,56% aastas). Lepingud ei ole seetõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel

tühised.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte sätestab VÕS § 4034 lg 1, mille kohaselt on

krediidiandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija

krediidivõimelisust. Eeltoodu tähendab seda, et krediidiandjal on kohustus koguda andmeid

ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke

majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16, p 10).

Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-st 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu

krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks

isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või

tagasi maksta muust eluks otseselt mittevajalikust varast, tagades sellega, et laenuvõtja ei

satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda

maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal. Antud juhul

on laenuandja lepingust tulenevad nõuded loovutanud hagejale ning hagimenetluses tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada

hagejal.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et kostja

krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotlustes

esitatud teavet. Taotlusi kohtule esitatud ei ole. Hageja on selgitanud, et analüüsi

tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks

ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Hageja on

esitanud kohtule iga lepingu sõlmimisel koostatud krediidianalüüsid (dtl 226-237, 419-428,

503-512, 602-611, 678-687). Krediidianalüüsidest nähtub, et kostja on oma töötasu

suuruseks märkinud sõltuvalt lepingust (lepingud on sõlmitud lühikeste ajavahemike järel

perioodil 30. juunist 2020 kuni 29. septembrini 2020) 800-1000 eurot, finantskohustusteks

235-339 eurot, majapidamiskuludeks 0-50 eurot. Samas ei ole hageja esitanud kohtule ühtki

tõendit selle kohta, et laenuandja oleks kostja poolt antud andmeid kontrollinud ja

veendunud nende õigsuses. Krediidianalüüsist nähtuvalt ei ole kostjalt pangakonto

väljavõtteid küsitud ega tehtud päringuid isegi pensioniregistrisse, kuigi töötava laenuvõtja

puhul oleks saanud seekaudu kontrollida vähemalt töötasu suuruse õigsust. Kohtule esitatud

finantsinspektsiooni soovituslik juhend (dtl 748-764) ei anna edasi mingit teavet kostja

krediidivõimelisuse kohta.

12. Kohus on seisukohal, et kostja laenutaotlustes esitatud andmetest lähtumine ning üksnes

maksehäirete puudumise kontrollimine (taust.ee väljavõte, dtl 765) ei ole piisav

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise nõude täitmiseks VÕS § § 4034 lg 1 – 6

mõttes. Kohus nõustub, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka

tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale ainult tõest

informatsiooni. Vastavalt VÕS § 4034 lg 3 teisele lausele peab tarbija esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

Küll aga on Riigikohus leidnud, et laenutaotlejal on VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus

esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist

lähtuda, ent samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(vt Riigikohtu 31. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 29.3).

Kohtu hinnangul oleks laenuandja pidanud iga lepingu sõlmimisel kostjalt nõudma

vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Käesolevalt ei

nähtu, et laenuandja oleks kostja sissetulekuid ja olemasolevaid rahalisi kohustusi üldse

mingil viisil kontrollinud või teinud ettepaneku esitatud andmeid täpsustada. Kui

laenuandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24.

novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18). Kohus leiab, et hageja ei ole

tõendanud, et laenuandja poolt kogutud muu teave on tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks piisav.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit

tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju,

määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele,

tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

§ 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust.

Eeltoodut arvestades on esialgne võlausaldaja iga lepingu sõlmimise puhul rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse

määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidileping ei ole tervikuna tühine,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas.

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates 30. juunist 2020 kuni 9.

juunini 2022, s.o kõikide lepingute kehtivuse ajal 0% aastas. Seega ei olnud krediidiandjal

ühegi lepingu alusel õigust kostjalt intressi nõuda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja

intressinõude täies ulatuses rahuldamata.

13. Kohus selgitas 20. märtsi 2023 hagiavalduse käiguta jätmise määruses, et hagejal tuleb välja

tuua, millised kostja poolt tehtud osamaksetest ja kui suures summas arvestati intressi ja

muude tarbijakrediidilepingutest tulenevate tasude katteks. Hageja selgitas 20. aprilli 2023

menetlusdokumendi punktis 2.4.1., et esitab eraldi tabelitena väljavõtted, milles kajastuvad

nii laenusumma välja- kui ka tagasimaksed (koos selgitusega, mis summa mille katteks on

arvestatud) iga lepingu kohta. Hageja esitatud tabelite alusel teeb kohus järgnevad

järeldused:

Lepingu KK3574787 maksete jaotuse väljavõttelt (dtl 238-245) nähtub, et krediidiandja on

kostjale perioodil 30. juunist 2020 kuni 28. veebruarini 2022 teinud krediidi väljamakseid

kogusummas 1106 eurot 10 senti. Kostja on samal perioodil teinud krediidiandjale

tagasimakseid kogusummas 608 eurot 22 senti. Kuivõrd kostja ei võlgne hagejale intressi

ega muid tasusid, tuleb kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed arvestada põhivõla katteks.

Kostjal on põhivõlast tasumata järelikult 497 eurot 88 senti (1106,10-608,22).

Lepingu SR3575184 maksete jaotuse väljavõttelt (dtl 429-433) nähtub, et laenuandja ootas

kostjalt 700 euro suuruse põhiosa, 788 euro 55 sendi suuruse intressi ja 1 sendi suuruse

viivise laekumist, kuid kostja maksis välja kokku 955 eurot 76 senti, millest laenuandja

arvestas 542 eurot 92 senti põhiosa, 377 eurot 83 senti intressi ja 1 sendi viivise katteks.

Kuivõrd kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb kõik kostja poolt tehtud

tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Seega on kostja laenuandjale tagastanud kogu

põhivõla. Kostja on laenuandjale põhivõlast enamtasunud 255 eurot 76 senti (955,76 –700).

Lepingu SR3586590 maksete jaotuse väljavõttelt (dtl 513-516) nähtub, et laenuandja ootas

kostjalt 450 euro suuruse põhiosa, 326 euro 86 sendi suuruse intressi ja 10 sendi suuruse

viivise laekumist, kuid kostja maksis välja kokku 639 eurot 92 senti, millest laenuandja

arvestas 375 eurot 18 senti põhiosa, 237 eurot 14 senti intressi ja 10 senti viivise katteks.

Kuivõrd kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb kõik kostja poolt tehtud

tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Seega on kostja laenuandjale tagastanud kogu

põhivõla. Kostja on laenuandjale põhivõlast enamtasunud 189 eurot 92 senti (639,92 –450).

Lepingu SR3596620 maksete jaotuse väljavõttelt (dtl 612-615) nähtub, et laenuandja ootas

kostjalt 500 euro suuruse põhiosa, 372 euro 34 sendi suuruse intressi ja 1 sendi suuruse

viivise laekumist, kuid kostja maksis välja kokku 658 eurot 22 senti, millest laenuandja

arvestas 404 eurot 7 senti põhiosa, 229 eurot 14 senti intressi ja 1 sendi viivise katteks.

Kuivõrd kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb kõik kostja poolt tehtud

tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Seega on kostja laenuandjale tagastanud kogu

põhivõla. Kostja on laenuandjale põhivõlast enamtasunud 158 eurot 22 senti (658,22 –500).

Lepingu SR3605802 maksete jaotuse väljavõttelt (dtl 688-692) nähtub, et laenuandja ootas

kostjalt 700 euro suuruse põhiosa, 788 euro 5 sendi suuruse intressi ja 1 sendi suuruse

viivise laekumist, kuid kostja maksis välja kokku 897 eurot 65 senti, millest laenuandja

arvestas 536 eurot 89 senti põhiosa, 325 eurot 75 senti intressi ja 1 sendi viivise katteks.

Kuivõrd kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb kõik kostja poolt tehtud

tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Seega on kostja laenuandjale tagastanud kogu

põhivõla. Kostja on laenuandjale põhivõlast enamtasunud 197 eurot 65 senti (897,65 –700).

Lepingute SR3575184, SR3586590, SR3596620 ja SR3605802 alusel on kostja teinud

laenuandjale makseid kokku 801 eurot 55 senti rohkem kui kostja laenuandjale nende

lepingute alusel võlgnes (255,76+189,92+158,22+197,65). Enammakstud summa arvel

saab lugeda tasutuks ka lepingust KK3574787 tuleneva kostja võla 497 eurot 88 senti. Seega

pole kostjal hageja ees võlga ühegi hageja poolt nimetatud lepingu alusel. Kostja on

laenuandjale enam tasunud 303 eurot 67 senti (801,55-497,88).

14. Kuivõrd kostja on lepingute alusel saadud summad tagastanud, ei ole hagejal viivise

nõudmise õigust. Hageja viivisenõue jääb seega samuti rahuldamata.

15. Hageja palub kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud

kogusummas 190 eurot, kuna kostjale on saadetud meeldetuletuskirju (dtl 158-181). Ka see

nõue jääb rahuldamata. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal puudub võlgnevus hageja

ees.

Võlausaldajale

ei

ole

põhjendatud

hüvitada

sissenõudmiskulusid,

kui

sissenõudmiskulud on tehtud olematu nõude sissenõudmiseks.

16. Tulenevalt eeltoodust jääb hagi täies ulatuses rahuldamata.

17. Kõik tõendid, mis hageja on kohtule esitanud, kuid millele kohus pole otsuses viidanud,

jätab kohus asjassepuutumatutena otsuse tegemisel arvestamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole menetluses

osalenud ning seetõttu ei saa tal olla hüvitatavaid menetluskulusid (lepingulise esindaja

kulu).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik