2-22-764/154 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 29.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-764

Kohtuasi

Q avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

ning suhtlemiskorra määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 01.12.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras esindaja vandeadvokaadi abi Gerda-

Johanna Aasmaa

Puudutatud isik F (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mirjam

Frey

Saaremaa

Vallavalitsus

(registrikood

77000306),

lepinguline esindaja MK

Lääneranna

Vallavalitsus

(registrikood

77000298),

lepingulised esindajad SS ja MA

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lahendada kohtuasi kirjalikus menetluses.

2. Võtta vastu määruskaebemenetluses esitatud uued tõendid.

3. Jätta C määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta Pärnu Maakohtu 01.12.2022 määrus muutmata.

5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2023 määrusega esialgse õiguskaitse

korras kehtestatud suhtlemise kord.

6. Määrata, et kohtumäärus on täidetav alates selle jõustumisest.

2-22-764

7. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud Fle määratud esindaja kulud ja Cle

määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud

menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Q (isa) esitas 17.01.2022 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada osaliselt enda ja

C (ema) ühise hooldusõiguse F (laps) suhtes, ning määrata kindlaks ema ja lapse suhtlemise

korra. Menetluskulud palus isa jätta ema kanda. Koos avaldusega esitas isa esialgse õiguskaitse

taotluse, milles palus määrata kohtumenetluse ajaks lapse elukohaks isa elukoha ja määrata

kindlaks lapse ema ja lapse suhtlemise korra.

Avalduse kohaselt on ema ja isa endised elukaaslased, kelle kooselust sündis laps. Ema on

takistanud lapse sünnist saadik lapse ja isa vahelist suhtlemist. Enne käesoleva avalduse

esitamist on kohtuliku kompromissina (tsiviilasi nr 2-20-14017) määratud kindlaks isa ja lapse

suhtluskord. Ema ei täida kohtumäärusega kinnitatud kompromissis kokkulepitud suhtluskorda

ja takistab isal lapsega kohtumisi. Ema juures on laps jäetud hooletusse ja on pidevalt haige.

Asjakohane on muuta vanemate senist hooldusõigust ning anda lapse viibimiskoha ning tervise

ja hariduse küsimustes ainuhooldusõigus isale, samuti määrata kindlaks ema ja lapse

suhtluskord. Isa leidis, et suhtluskord (täpsustatud 23.09.2022) võiks toimuda selliselt, et

esimese kuue kuu jooksul iga teine nädalavahetus laps ja ema kohtuvad Kuressaares laupäeval

ja pühapäeval kell 10.00-18.00. Peale kuuekuulist perioodi viibib laps ema juures iga kuu

paarisnädalavahetustel reedel kell 18.00 kuni pühapäevani kell 18.00.

2. Pärnu Maakohus rahuldas 11.02.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse, andis lapse

viibimiskoha otsustusõiguse üle isale ning määras ema ja lapse suhtlemise korra selliselt, et laps

viibib igal teisel nädalavahetusel reedel kell 15 kuni pühapäeval kell 18 ema juures. Ema esitas

määruskaebuse, milles palus esialgse õiguskaitse määruse tühistada. Tallinna Ringkonnakohus

jättis 07.04.2022 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Saaremaa Vallavalitsus toetas isa avaldust ja leidis, et ainuhooldusõiguse üleandmine on

viibimiskoha, tervise ja hariduse osas põhjendatud. Suhtluskord tuleb määrata ema ja lapse

vahel kindlaks, arvestades emale ühistranspordi kasutamisest tulenevalt sobivaid kellaaegu.

4. Lääneranna Vallavalitsus leidis, et suhtluskorra määramine on lapse huvides, kuid arvestada

tuleb ema võimalustega suhtlemiseks. Suhtluskorra kehtestamine, mida emal pole võimalik

täita, on ema ja lapse omavahelise suhtluse oluline piiramine. Kuna probleeme esineb

2-22-764

suhtluskorra emapoolses täitmises, tuleks lapse huvides suunata vanemad perelepitusse.

Suhtluskorra täitmine on võimalik vaid vanemate vahelise koostöö tegemisel. Seejuures tuleb

suhtluskorra määramisel arvestada ema jaoks sobivaid ühistranspordi aegu.

5. Lapse esindaja toetas isa avaldust ja leidis, et lapsel on parem elada isaga ning suhtluskorra

alusel suhelda emaga igal teisel nädalavahetusel.

6. Ema leidis, et tal ei ole piiratud majanduslike võimaluste ja teiste laste tõttu võimalik käia

regulaarselt lapsel Saaremaal külas. Selline suhtluskord, et ema toob reedel ise lapse lasteaiast

enda juurde ja isa tuleb talle pühapäeval järele, on kõige mõistlikum.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Pärnu Maakohus rahuldas 01.12.2022 määrusega isa avalduse, lõpetas vanemate ühise

hooldusõiguse lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise osas ning andis hooldusõiguse selles osas

üle isale. Samuti määras maakohus järgmise ema ja lapse suhtlemise korra:

1) laps ja ema kohtuvad suhtluskorra kehtestamisest järgneva 6 kuu jooksul igal teisel

nädalavahetusel Saaremaal Kuresaares laupäeval kell 10–18 ja pühapäeval kell 10–18. Ema

tuleb lapsele järgi ja viib õhtul lapse tagasi isa elukohta;

2) pärast 6 kuu möödumist viibib laps ema juures iga kuu (välja arvatud suvekuud) paaris

nädalavahetusel reedel kell 18 kuni pühapäeval kell 18. Ema tuleb reedel lapsele tema

viibimiskohta järgi ja pühapäeval tuleb isa lapsele tema viibimiskohta järgi;

3) suvel 2023 viibib laps ema juures iga suvekuu esimese, teise ja viimase nädalavahetuse.

Ema tuleb lapsele isa viibimiskohta järgi reedel kell 18 ja isa tuleb lapsele ema

viibimiskohta järgi pühapäeva õhtul kell 18;

4) alates suvest 2024 viibib laps ema juures iga kolmanda suvekuu nädala. Ema tuleb lapsele

isa viibimiskohta järgi eelneva nädala pühapäeva õhtul kell 18 ja isa tuleb lapsele ema

viibimiskohta järgi ema nädala pühapäeva õhtul kell 18;

5) vanemad eelistavad lapse üleandmist kas kolmanda isiku juuresolekul või nii, et vanemad

ei puutu omavahel kokku. Kui laps viibib päeval, millal algab ema aeg, lasteaias või koolis,

siis võtab ema lapse lasteaiast/koolist. Lapse isa arvestab sellega ja teavitab ka

lasteaeda/kooli, et täna tuleb lapsele järgi ema;

6) laps veedab emadepäeva emaga ja isadepäeva isaga. Kui isadepäev langeb ema ja lapse

suhtluskorra nädalavahetusele, siis tuleb isa lapse viibimiskohta lapsele järele pühapäeval

kell 13. Kui emadepäev langeb lapse isa juures viibimise ajale, siis on emal õigus lapsega

aega veeta ning ta võib võtta lapse mõneks tunniks endaga lapse viibimiskohast ja viib lapse

tagasi isa viibimiskohta;

7) paaris aastatel viibib laps 23.12–26.12 emaga ja paaritutel aastatel isaga. Kui on ema aasta,

siis võtab ema lapse tema viibimiskohast 23.12 kell 17 ja viib lapse tagasi isa viibimiskohta

26.12 kell 19;

8) paaritutel aastatel viibib laps 31.12–01.01 emaga ja paaris aastatel isaga. Kui on ema aasta,

siis võtab ema lapse tema viibimiskohast 30.12 kell 17 ja viib lapse tagasi isa viibimiskohta

01.01 kell 19;

9) laps viibib oma sünnipäevadel paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Lahuselaval

vanemal on õigus paaris aastatel lapsega kohtuda lapse sünnipäeva nädalal suhtluskorra

tavagraafiku väliselt. Täpne päev lepitakse kokku vähemalt 1 nädal enne lapse sünnipäeva;

10) lapsevanemate sünnipäevadel on lapsevanematel õigus lapsega kohtuda. Lapsevanem,

kellel on sünnipäev, võtab lapse tema viibimiskohast ning viib hiljemalt järgmise päeva

hommikul lasteaeda/kooli või teise vanema viibimiskohta;

11) kui vanem viibib töölähetuses, reisil või on muul põhjusel ära ning ei saa ajal, mil laps on

2-22-764

suhtluskorra kohaselt tema hoole all, enam kui ööpäeva jooksul last isiklikult hoida, annab

ta lapsele ja teisele vanemale võimaluse veeta see aeg koos. Vanem teavitab sellise olukorra

tekkimisest teist vanemat ette võimalikult vara;

12) lapsel on õigus vanemaks saades suhelda eemal viibiva vanemaga vastavalt lapse enda

soovile. Vanemal, kelle juures laps parasjagu ei viibi, on õigus lapsega suhelda vajadusel

üle päeva sidevahendi (sh videokõne) abil. Kui vanemad pole teisiti kokku leppinud, suhtleb

vanem lapsega kell 19. Teine vanem ei tohi lapse suhtlust eemal viibiva vanemaga takistada

ning lapsele peab olema tagatud võimalus suhelda eemal viibiva vanemaga segamatult ilma

teise vanema juuresolekuta;

13) lapse haigestumisest teatatakse viivitamatult teisele vanemale. Vanemal, kelle juures laps

ei viibi, on õigus saada informatsiooni lapse tervisliku seisundi kohta. Vajalikud

käsimüügiravimid peavad olema igal vanemal endal olemas. Kaasa antakse vaid arsti

kirjutatud retseptiravimid. Mõlemad vanemad on kohustatud jälgima ja teostama lapse

ravimisel arsti nõuandeid ning ravimite kasutusjuhiseid;

14) kõik lapse ja ema vahel ära jäänud kohtumised asendatakse täies mahus esimesel

võimalusel, kuid hiljemalt 1 kuu jooksul kohtumise ära jäämisest. Kohtumist ei pea

asendama ainult siis, kui kohtumine on ära jäänud lapse ema tõttu. Ennekõike tähendab see

olukorda, kus lapse ema ise tühistab kohtumise või ei tule ettenähtud ajal lapsele järele;

15) vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad kohtumised muudel

vanematele sobilikel aegadel. Kokkulepped loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad

lepivad selles kokku tekstisõnumi või e-kirja teel;

16) vanemad lepivad lisakokkulepped või muutused määratud suhtluskorras omavahel kokku

kirjalikult, kas tekstisõnumi või e-kirja teel võimalusel vähemalt 1 ööpäev enne kohtumise

toimumist või ära jäämist.

Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu ja kulud, mille maakohus jättis riigi kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on lapse heaolust lähtudes põhjendatud lõpetada

perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 3 alusel osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda

viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes hooldusõigus isale.

PKS § 143 alusel tuleb määrata kindlaks ema ja lapse suhtlemise kord. Kõik menetlusosalised

möönavad, et suhtlemise kord on vaja määrata ning vanemate vahel ei ole suuri erimeelsusi

lapse ja ema suhtlemise korra osas. Lapse huvides on see, et lapsel on püsivalt üks kindel

elukoht isa juures ning lahuselav vanem külastab last. Põhjendatud ei ole isa taotlus, mille

kohaselt saaks ema võtta lapse enda juurde alles pärast 4-aastaseks saamist. Kuuekuuline

periood on piisav aeg, et laps saaks olukorraga kohaneda. Juhul, kui ühistransport on ema ainus

võimalus lapsele järele tulla, tuleb selle liikumise aegu arvestada. Suhtluskorra järgimisel on

vanematel oluline teha koostööd ja lapse huvidest lähtudes suhelda omavahel lugupidavalt.

Menetluse edasine käik

8. Isa palus 06.12.2022 menetlusdokumendis maakohtul selgitada, kas vanemad peavad

juhinduma Pärnu Maakohtu 11.02.2022 esialgse õiguskaitse korras määratud suhtlemise korrast

või 01.12.2022 lõpplahendiga kehtestatud suhtlemise korrast. Lisaks esitas isa 13.12.2022

taotluse määrata esialgse õiguskaitse korras ema ja lapse suhtlemise kord selliselt, et nad

kohtuvad iga paarisnädala laupäeval ja pühapäeval kell 10–18 Kuressaares (ema tuleb lapsele

järele ja viib lapse tagasi isa elukohta).

2-22-764

9. Pärnu Maakohus selgitas 13.12.2022 kirjas, et ema ja lapse puhul kohaldub 01.12.2022

määruses sisalduv suhtluskord.

10. Isa loobus esialgse õiguskaitse taotlusest ning Pärnu Maakohus jättis 14.12.2022 määrusega

taotluse menetlusse võtmata.

11. Pärnu Maakohus tühistas 15.12.2022 määrusega esialgse õiguskaitse korras 11.02.2022

määrusega esialgse õiguskaitse korras määratud suhtlemise korra.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

12. Ema esitas 19.12.2022 määruskaebuse esitamiseks riigi õigusabi taotluse ning 21.02.2023

riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse ja selle esitamise tähtaja

ennistamise taotluse (täpsustatud 06.03.2023). Ema palus määrata suhtluskorra selliselt, et ema

ja laps kohtuvad kolm esimest kuud igal teisel nädalavahetusel reedel kell 18 kuni pühapäeval

kell 18.00 Saaremaal ning pärast seda viibib laps kuni kooliminekuni ema juures ühe nädala

kuus, et tagada ajaliselt lapse võrdne viibimine kummagi vanema juures. Vastasel juhul

koheldakse vanemaid ebavõrdselt ja laps võib emast võõranduda. Emal tuleks võimaldada

kohtuda lapsega ka ema elukohas, kuna tal on raske kanda suhtlemise tõttu tekkivaid transpordi-

ja ööbimiskulusid. Menetluskulud palus ema jätta isa kanda.

13. Isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud ema kanda.

Määruskaebuses ei ole toodud välja piisavalt selget suhtluskorda ja kohus ei saa sellisel kujul

määruskaebust rahuldada. Ema pakutud suhtluskord ei ole lapse huvides. Määruskaebuses ei

ole tuginetud ühelegi uudsele asjaolule, millega maakohus pole lahendit tehes arvestanud.

Maakohus on teinud suhtluskorra osas lahendi, mis vastab lapse parimatele huvidele. Pärast

lapse isa juurde elama asumist on laps arenenud, kuid vajab veel järeleaitamist ning käib mitmes

teraapias (eripedagoog, muusikaterapeut). Laps mängib eakaaslastega rahumeelselt, käib

lasteaias ja on heatujuline.

14. Lapse esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Ema ei ole määruskaebuses selgelt esile toonud, milles on maakohus lahendit tehes eksinud.

Lapse esindaja hinnangul on maakohus määrust tehes põhjalikult uurinud kõiki asjaolusid ja

selle tühistamiseks ei ole alust.

15. Saaremaa Vallavalitsus palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata. Kuuekuuline periood, mil ema käib lapsega Saaremaal kohtumas, lähtub lapse

huvidest ja selle muutmiseks ei ole alust. See on vajalik ega põhjusta lapse võõrandumist. Ema

väide, et kohtumised peaksid ema majandusliku seisundi tõttu ja vanemate võrdse kohtlemise

eesmärgil toimuma ka ema kodus, on kohatud. Ka emal tuleb suhtluskorra täitmise nimel

pingutusi teha. Maakohus on lahendi tegemisel kaalunud kõiki asjaolusid, sh lapse tervisega

seonduvat, ning selle muutmiseks ei ole alust.

16. Lääneranna Vallavalitsus palus jätta määruskaebus rahuldamata. Suhtluskorra määramisel

tuleb arvestada ema transpordivõimalusi, kuid arvestades lapse arengut ja heaolu tuleb tagada

lapsele stabiilne igapäevarutiin.

Menetluse edasine käik

17. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas 22.03.2023 selle

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-22-764

18. Isa esitas 07.06.2023 ringkonnakohtule taotluse, milles palus määrata esialgse õiguskaitse

korras kindlaks ema ja lapse suhtlemise korra kohtumenetluse ajaks.

19. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 18.06.2023 isa esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt,

peatas Pärnu Maakohtu 01.12.2022 määruse resolutsiooni p 3 täitmise kuni asjas tehtava

lõpplahendi jõustumiseni ja määras seniks ema ja lapse suhtlemise korra järgmiselt:

1) ema ja laps kohtuvad 26., 28., 30. ja 32. nädala kolmapäeval ja laupäeval kell 10.00–12.00

Saaremaa valla lastekaitsespetsialisti või muu tema määratud isiku juuresolekul tema

määratud kohas; isa toob lapse kell 10.00 määratud kohta ja tuleb lapsele kell 12.00 järele;

lastekaitsespetsialistil on õigus kohtumine varem katkestada, kui kohtumise jätkamine

kahjustaks lapse heaolu;

2) ema ja laps kohtuvad alates 34. nädalast kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni iga

paaris nädala laupäeval ja pühapäeval kell 10.00–18.00; ema tuleb lapsele kell 10 lapse

elukohta järgi ja toob lapse tema elukohta tagasi kell 18.00; lapse üleandmine toimub

vajadusel Saaremaa valla lastekaitsespetsialisti või muu tema määratud isiku juuresolekul;

3) vanemate ja Saaremaa valla lastekaitsespetsialisti kokkuleppel võivad kohtumised toimuda

lisaks muudel päevadel ning kesta kauem, samuti võib laps jääda kokkuleppel ema juurde

ööbima, kui see vastab lapse huvidele;

4) vanemad juhinduvad ema ja lapse suhtlust korraldades lapse huvidest ning suhtuvad lapsega

koos viibides ning lapse üleandmisel teise vanemasse lugupidamisega; isa toetab ema ja

lapse kohtumisi ning valmistab lapse emaga kohtumisteks ette.

20. Ringkonnakohus palus 05.09.2023 Saaremaa Vallavalitsusel edastada esialgse õiguskaitse

korras toimunud kohtumistest ülevaate.

Saaremaa Vallavalitsus selgitas, et ema ja lapse suhtlemine on taastatud, kuid ema ja lapse

suhtlust tuleb edasi toetada. Lapse käitumises on tunda tugevat lojaalsuskonflikti ning ema

agressiivse käitumise tõttu hirmu. Lapse lojaalsuskonflikt seisneb vanemate vahel valimises ja

vanemate kaitsmises. Lapse segadust ja loojaalsuskonflikti suurendab asjaolu, et isal on uus

abikaasa W, kes on lapsele kasuvanemaks. Laps on näidanud, et ta soovib suhelda ja olla koos

oma emaga ning teiste õdede ja vennaga. Ilmselt on isa ja tema uue pere ning ema käitumises

ja hoiakutes midagi sellist, mille tõttu on laps pinges ega saa olla oma tunnetes vaba. Selliselt

on võimalik, et kodus turvalises keskkonnas vallanduvad lapse tunded ja seda saavad sealsed

lähedased tunda. Oluline on vanemate vaheline koostöö ja usaldus, et saada hakkama ilma

vahendajata ja oma lapse eest vastutamisega.

21. Ringkonnakohus palus 13.09.2023 emal selgitada, kas ta jääb määruskaebuse juurde, ning

vajadusel täpsustada määruskaebuse taotlust, sh tuua selgelt esile, millises osas ei nõustu ema

maakohtu määratud suhtlemise korraga ja milline peaks olema muudetud suhtlemise kord.

22. Ema selgitas 26.09.2023 menetlusdokumendis, et esialgse õiguskaitse korras määratud

suhtlemise kord on toiminud ning selline suhtlemise kord võiks jääda kehtima. 23.10.2023

menetlusdokumendis täpsustas ema, et soovib kehtestada suhtluskorra selliselt, et ema on iga

teine nädalavahetus lapsega ning ema võtab lapse lasteaiast reede õhtul kell 17 ja viib lapse isa

elukohta pühapäeva õhtul kell 19.

23. Lapse esindaja jäi seni esitatud seisukohtade juurde ja leidis, et ema pakutud suhtluskord

on väga sarnane maakohtu määratud suhtluskorra p-le 2, mille kohaselt ema on koos lapsega

paarisnädalavahetustel reede kell 18 kuni pühapäev kell 18 ja sellise muudatuse tegemiseks ei

ole põhjust. Lisaks, arvestades vahepeal toimunud kohtumiste tagasisidet, ei ole lapse öösiti

2-22-764

ema juures viibimine soovitatav. Kuna ema taotlust saab pidada kompromissiettepanekuks,

tuleks seda menetlusosalistega arutada ja kaaluda selleks ning vanemate ärakuulamiseks

kohtuistungi korraldamist.

24. Isa hinnangul tuleb määruskaebus jätta rahuldamata, sest ema ettepanek ei ole lapse

huvidega kooskõlas. Laps ei soovi emaga kohtuda ja emaga kohtumised mõjuvad talle halvasti.

Laps on pärast emaga kohtumist agressiivne. Laps ei peaks ema juures ööbima. Pigem tuleks

kaaluda maakohtu määruse muutmist selliselt, et laps ei viibi öösiti ema juures, mitte

suurendada ema ja lapse koosviibimise aega.

25. Saaremaa Vallavalitsus leidis, et maakohtu määratud suhtluskord ei pruugi olla täna enam

lapse huvidega kooskõlas, sest vahepealsete kohtumistega ei ole lapse ja ema kohtumisi saadud

piisavalt toetavaks ning vanemate vahel ei paista arenevat minimaalselt vajalikku suhtlust ja

vastastikust aktsepteerimist. Võimaluse korral tuleks kaaluda vanemate ärakuulamiseks ja

kompromissi saavutamiseks kohtuistungi korraldamist. Ema on asunud vahepeal koos

elukaaslase ja kolme lapsega elama kahetoalisse korterisse, milles ei ole piisvalt ruumi, et laps

võiks ema juures ööbida.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Kolleegium leiab, et määruskaebuse saab TsMS § 477 lg 2 alusel lahendada istungit

korraldamata kirjalikus menetluses ning määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Menetlusosaliste

määruskaebemenetluses esitatud tõendid tuleb TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 I lause alusel vastu

võtta.

27. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651

lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Ema esitas algselt määruskaebuse, milles palus määrata ema ja lapse suhtlemise korra selliselt,

et see arvestaks ema transpordi- ja majanduslikke võimalusi, kuid ei täpsustanud, millises

ulatuses (milliste resolutsiooni punktide osas) tuleks maakohtu määrus tühistada ning millise

suhtluskorra määramist ema selle asemel taotleb. Määruskaebuse põhjendustes tõi ema esile, et

ta ei nõustu esimeseks kuueks kuuks määratud suhtlemise korraga, sest ema peab lapsega

kohtumisteks sõitma Saaremaale, mis on talle kulukas. Samuti tõi ema esile, et sellises mahus

suhtlemine on liiga vähene selleks, et laps emaga harjuks, ning ema sooviks oli perspektiivis

saavutada lapse vahelduv elukoht ema ja isa juures. Pärast seda, kui ringkonnakohus määras

kohtumenetluse ajaks esialgse õiguskaitse korras ema ja lapse suhtlemise korra sarnaselt

maakohtu poolt esimeseks kuueks kuuks määratud suhtlemise korra p-ga 3.1, nõustus ema

jätkama sellist suhtlemise korda, nagu oli määratud esialgse õiguskaitse korras, kuid ei

loobunud määruskaebusest ning taotles ema ja lapse suhtluskorra määramist selliselt, et ema ja

laps kohtuvad igal teisel nädalavahetusel ning ema võtab lapse lasteaiast reedel kell 17.00 ja

viib lapse isa elukohta pühapäeval kell 19.00. Sellest järeldab ringkonnakohus, et ema

vaidlustas määruskaebuses maakohtu määrust üksnes resolutsiooni p-de 3.1 ja 3.2 osas ning

taotleb määruskaebuse nõude täpsustuse kohaselt maakohtu määruse muutmist üksnes

resolutsiooni p-s 3.2 nimetatud kellaaegade osas.

28. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust vaidlustatud

osas muuta. Maakohtu määratud suhtluskord vastab lapse huvidele ning maakohus ei ole selle

määramisel rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ega väljunud kaalumispiiridest.

2-22-764

28.1. Kolleegium selgitab, et lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema

vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Suhtlusõiguse

esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine, kui üks

vanem ei ela lapsega koos. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi

leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab

vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse

suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest,

kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega

suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja

tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Sobiv suhtluskord tuleb

määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut

ja vanust. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse

suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti

mõlema vanemaga (vt RKTKm, 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p-d 21 ja 22; RKTKo 21.03.2007,

3-2-1-13-07, p 33).

Eelneva kohaselt määrab kohus lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest

lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama

astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude

kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse

normi. Praegusel juhul ei tähelda kolleegium, et maakohus oleks ülaltoodu vastu eksinud.

28.2. Ema määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määruse resolutsiooni p-s 2

nimetatud kellaaegu, sest ema ei ole toonud esile asjaolusid, mis tingiksid lapse üleandmise ja

isa juurde tagasitoomise kellaaja nihutamist ühe tunni võrra. Arvestades seda, et ema on asunud

kohtumenetluse ajal elama lapse elukoha lähedale Saaremaale, ei saa seda tingida ka

ühistranspordivahendite

kasutamisest

tulenevad

ajalised

piirangud.

Seetõttu

jätab

ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

28.3. Maakohtu määratud suhtluskorra p 3.2 muutmiseks ei anna alust ka teiste

menetlusosaliste esile toodud asjaolud ja kahtlused, kas ema ja lapse vahepealset suhtlemist

arvestades on lapse huvides jääda ema juurde ööbima. Ajutise suhtluskorra täitmisel on ema ja

lapse vahel taastunud vahetu kontakt, lähedane suhe ja emotsionaalne side. Laps on avaldanud

soovi ema ning teiste õdede ja vennaga suhelda. Kuigi laps on vahel keeldunud emaga

kohtumisest ning käitunud isa abikaasa kinnitusel pärast emaga kohtumisi agressiivselt, saab

selle põhjuseks pidada lapses tekkinud lojaalsuskonflikti, mitte lapse soovimatust ema kohtuda.

Selle põhjuseks saab omakorda pidada ühelt poolt isa ja tema abikaasa ning teiselt poolt ema

konfliktseid suhteid ja halba suhtumist üksteisesse. Lojaalsuskonflikti olukord ei ole selgelt

lapse huvides ning kõik osapooled peavad lapse hüvanguks mõistma lapse olukorda, sh lapse

soovi emaga suhelda, ning toetama igakülgselt lapse ja ema suhtlust. Seejuures peavad isa ja

tema abikaasa julgustama last emaga suhtlema ning suhtuma ema ja lapse suhtlemisse kui

loomulikku olukorda. Samuti peab ema lapse heaolu silmas pidades hoiduma konfliktsete

olukordade tekitamisest ning olema valmis vastavalt lapse vajadustele korraldama suhtlemist

paindlikult, mõistvalt ja vastutulelikult. Kuigi laps on vanemate käitumise ja suhtumise tõttu

sattunud lojaalsuskonflikti olukorda, ei saa seda praegusel juhul pidada sedavõrd tõsiseks, et

see tingiks ema ja lapse kohtumiste ärajätmise või ei võimaldaks lapsel olla ema juures korraga

pikemat aega, sh ööbida. Menetlusosalised ei ole väitnud, et laps ei võiks sel põhjusel üldse

emaga kohtuda, kahtluse alla on seatud üksnes ööbimised. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata,

et ema juures ööbimine süvendaks tekkinud lojaalsuskonflikti või mõjutaks muul moel

negatiivselt lapse heaolu. Vanemate põhjustatud lojaalsuskonfliktist tingitud lapse agressiivse

käitumise ja rahutuse võiksid iseenesest esile kutsuda ka lühiajalised kokkusaamised, kui

2-22-764

vanemad ei käitu vastutustundlikult ega sea esiplaanile lapse huve. Lojaalsuskonfliktist tingitud

negatiivsete käitumismustrite ärahoidmiseks tuleb vanematel seada esiplaanile lapse huvid ning

korrigeerida oma käitumist ja suhtumist, mitte minimeerida ema ja lapse kokkusaamisi.

Seetõttu ei anna lapse käitumises ilmnevad probleemid siinsel juhul ringkonnakohtu hinnangul

alust jätta ära ema ja lapse kohtumisi, sh ööbimistega kohtumisi.

29. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

30. Kuigi üldjuhul kuulub lapsega suhtlemist korraldav määrus TsMS § 562¹ lg 3 I lause järgi

viivitamata täitmisele, sõltumata kohtulahendi jõustumisest, määrab ringkonnakohus

TsMS § 562¹ lg 3 II lause alusel, et määrus on täidetav alates kohtumääruse jõustumisest.

Ringkonnakohus peatas 18.06.2023 määrusega maakohtu määratud suhtluskorra täitmise kuni

asjas lõpplahendi jõustumiseni ning määras selleks ajaks esialgse õiguskaitse korras ema ja

lapse suhtlemise korra. Seda arvestades on mõistlik ja põhjendatud täita kuni kohtuasjas

lõpplahendi jõustumiseni esialgse õiguskaitse korras määratud suhtlemise korda ning alustada

maakohtu määrusega määratud suhtlemise korra täitmist alates asjas lõpplahendi jõustumisest.

31. Kuigi määruskaebus jääb rahuldamata, on kolleegiumi arvates vaidluse olemust ja

asjaolusid arvestades õiglane jätta määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 172 lg 1 II lause

alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse esindaja ja ema esindaja kulud, mis jäävad

TsMS § 172 lg 3 II lause alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)