2-22-150743/18 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-150743

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi K. K. (K. ) vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3850 eurot 99 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586, asukoht

Roseni 7, Tallinn), seaduslik esindaja S. K.

Hageja

lepinguline

esindaja:

Priit

Pööbo

(e-post

priit@ckeoigusbyroo.eu)

Kostja: K. K. (isikukood xxxxxxxxxx, tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega OÜ GS Core hagi K. K. (K. ) vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista K. K. (K. ) OÜ GS Core kasuks välja:

2.1. 2528 eurot 19 senti (sealhulgas põhivõlg 2493 eurot 19 senti ja sissenõudmiskulud 35

eurot);

2.2. viivis põhinõudelt 2493 eurolt 19 sendilt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

põhinõude summas 2493 eurot 19 senti täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõude 2493 euro 19 sendi

ulatuses.

3. Jätta OÜ GS Core hagi K. K. (K. ) vastu rahuldamata osas, milles OÜ GS Core palub

mõista K. K. (K. ) OÜ GS Core kasuks välja intressi 386 eurot 49 senti, sissenõutavaks

muutunud viivise 632 eurot 37 senti ja edasiulatuva viivise suuremas ulatuses kui märgitud

resolutsiooni punktis 2.2.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus hagejale kätte.

6. Saata otsus kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Toimetada otsus kostjale avalikult

kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja

arutav kohus, menetlusosaline ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni punktid

1 – 3 ja 7 – 9 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskuludest 71% K. K. (K. ) ja 29% OÜ GS Core kanda.

8. Mõista K. K. (K. ) OÜ GS Core kasuks välja menetluskulu 433 eurot 10 senti.

9. Mõista K. K. (K. ) OÜ GS Core kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

OÜ GS Core (hageja) esitas 8. märtsil 2023 Tartu Maakohtule hagi K. K. (kostja) vastu võla

väljamõistmiseks.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2493 eurot 19 senti, intressi 386

eurot 49 senti, sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 632 eurot 37 senti

ning jooksva viivise alates 9. märtsist 2023 kuni põhinõude täitmiseni põhivõla summalt 2493

eurolt 19 sendilt 0,0671% päevas, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Hobby Hall GROUP OÜ 23. septembril 2021

krediidikontolepingu, mille alusel ostis kostja järelmaksuga järgmised tooted: Apple iPhone

12 Pro Max ümbris/kaaned VIVANCO Premium hinnaga 23 eurot 95 senti, Apple iPhone 12

Pro Max ekraanikaitseklaas PanzerGlass hinnaga 29 eurot 90 senti, tahvelarvuti Apple iPad

Air 10.9`` 4th Gen (256GB) Wi-Fi + LTE, Roosa kuld hinnaga 949 eurot, mürasummutavad

täielikult juhtmevabad kõrvasisesed kõrvaklapid Apple AirPods Pro + juhtmevaba laadija

(MWP22ZM/A) hinnaga 279 eurot, Apple iPhone 12 Pro Max ekraanikaitseklaas hinnaga 10

eurot 95 senti, juhtmevaba magnetiline laadija Usams Super Thin 15W – Apple iPhone/ 12

mini / 12 / 12 PRO / 12 PRO 2A/ 1m USB-C hinnaga 28 eurot 95 senti, Apple iPhone 12 Pro

Max 128GB – Pacific Blue hinnaga 1168 eurot 95 senti, saatekulu 2 eurot 49 senti, kokku 2493

eurot 19 senti.

Järelmaksu finantseeris TF Bank AB Eesti filiaal (esialgne võlausaldaja). Krediidikontoleping

võimaldas kostjal tellida kaupu lepingujärgse limiidi ulatuses. Lepingu alusel annab pank

kliendile lepingus sätestatud tingimustel kauba omandamise finantseerimiseks tarbijakrediiti

kliendile krediidilimiidi võimaldamise kaudu. Klient kohustub krediidisumma pangale lepingus

sätestatud korras koos intressi ja kõrvalkuludega tagastama.

Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kohta selgitab hageja, et esialgne

võlausaldaja kontrollis maksehäire registrit (häired puudusid). Vähese väärtusega

järelmaksulepingute puhul arvelduskontot ei analüüsita. Krediidiotsuse tegemine on

delegeeritud arvutisüsteemile, mis teeb isiku esitatud andmete ja nõusoleku alusel päringu nt

krediidiinfosse. Samuti on hageja kontrollinud kostja sissetulekuid/väljaminekuid.

Lepingu kohaselt oli lepingu periood ja osamaksete arv 35 kuud. Intressimäär laenujäägilt oli

41,12% aastas ehk 0,11% päevas. Krediidi kulukuse määr aastas oli 41,12%. Viivitusintressi

määr oli 24,15% aastas ehk 0,0671% päevas. Kostja osamakse maksetähtaeg oli iga kuu 10.

kuupäev või sellele eelnev pangapäev, osamakse suuruseks 124 eurot 66 senti. Esimese

osamakse tähtaeg oli 10. november 2021.

Kostja ei tasunud ühtegi osamakset ning esialgne võlausaldaja esitas lepingu ülesütlemise

avalduse 23. veebruaril 2022, millele eelnes kolm varasemat meeldetuletust lepingu

rikkumisest. 8. veebruaril 2022 saadeti posti teel viimane hoiatus, milles anti kostjale

võlgnevuse tasumiseks 14 päeva ning hoiatati, et vastasel korral ütleb TF Bank AB (publ) Eesti

filiaal lepingu üles ning edastab kogu võlgnevuse sissenõudmiseks inkassofirmale. Kostja ei

likvideerinud võlgnevust ka pärast lepingu ülesütlemist.

Esialgne võlausaldaja loovutas 23. veebruaril 2022 lepingust tuleneva nõude koos

kõrvalnõuetega hagejale.

Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt põhinõude 2493 euro 19 sendi tasumist.

Perioodil 10. novembrist 2021 kuni 23. veebruarini 2022 kogunenud intressi summa on 386

eurot 49 senti. Hageja nõuab kostjalt intressi 386 euro 49 sendi tasumist.

Hageja nõuab kostjalt alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni viivitusintresside

tasumist summas 632 eurot 37 senti. Alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni nõuab

hageja viivise tasumist põhivõla summalt 2493 eurolt 19 sendilt 0,0671% päevas, kuid mitte

suuremas summas kui põhinõue.

Pärast lepingu ülesütlemist nõuab hageja kostjalt sissenõudekulusid summas 35 eurot. Kostjale

on esitatud viis meeldetuletuskirja, mis on edastatud kostjale lepingus näidatud e-posti

aadressile 2. märtsil, 2. augustil, 11. juulil, 18. juulil ja 9. juunil 2022.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 17. novembril 2023 Ametlikes

Teadaannetes teate avaldamisega. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja.

Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja

jooksul, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et

kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja TF Bank AB Eesti filiaal 23. septembril 2021

krediidikontolepingu, mille alusel soetas kostja järelmaksuga kauba maksumusega 2493 eurot

19 senti. Seega on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 mõistes.

Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu

17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Euroopa Kohtu praktikast

tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu

teatavad tingimused on ebaõiglased (nt 21.12.2016 otsus kohtuasjas nr C‑154/15, 17.05.2018

otsus kohtuasi nr C-147/16). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe

esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle

kohustuse rikkumisest (nt 21.04.2016 otsus kohtuasjas nr C‑377/14). Kohtul on ka kohustus

omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks

ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C‑679/18). Tartu Ringkonnakohus asus

tsiviilasjas nr 2-22-118076 seisukohale, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel ja selleks ei pea tarbija esitama

menetluses vastavat vastuväidet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte sätestab VÕS § 4034 lg 1, mille kohaselt on

krediidiandja

kohustatud

vastutustundliku

laenamise

põhimõtte

järgimiseks

enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija

krediidivõimelisust. Eeltoodu tähendab seda, et krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja

hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke

majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16, p 10).

Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-st 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu

krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks

isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi

maksta muust eluks otseselt mittevajalikust varast, tagades sellega, et laenuvõtja ei satu

“laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda

maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et esialgne

võlausaldaja kontrollis maksehäire registrit (häired puudusid), samas on tegemist

väheväärtusliku lepinguga. Käibearusaamade järgi vähese väärtusega järelmaksulepingute

puhul arvelduskontot ei analüüsita. Krediidiotsuse tegemine on delegeeritud arvutisüsteemile,

mis teeb isiku esitatud andmete ja nõusoleku alusel päringu nt krediidiinfosse. Samuti on hageja

kontrollinud kostja sissetulekuid/väljaminekuid.

Kohus on seisukohal, et kostjal maksehäirete puudumise kontrollimine ja kostja laenutaotluses

esitatud andmetest lähtumine ei ole piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

nõude täitmiseks VÕS § § 4034 lg 1 – 6 mõttes.

Kohus nõustub, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab

käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Vastavalt

VÕS § 4034 lg 3 teisele lausele peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis

on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Küll aga on Riigikohus sedastanud, et

laenutaotlejal on VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu

taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda, ent samas ei tähenda see, et

krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud

andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 29.3).

Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe

kontrolliks lugeda piisavaks vaid maksehäire registri kontrollimist. Krediidiandja oleks pidanud

kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja on

kinnitanud, et vähese väärtusega järelmaksulepingute puhul arvelduskontot ei analüüsita.

Käesolevalt ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja sissetulekuid üldse mingil viisil kontrollinud

või teinud ettepaneku esitatud andmeid täpsustada.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sätestatud kohustuse

täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

Eeltoodut arvestades on laenuandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS

§ 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks

lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse

äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidileping ei ole tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude

osas.

Hageja nõuab intressi perioodi 10. november 2021 kuni 23. veebruar 2022 eest. VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel sel perioodil 0% aastas. Seetõttu jätab kohus

hageja intressinõude täies ulatuses rahuldamata.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis

arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr

2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu

leiab kohus, et kostja ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks

muutunud viivise nõue tuleb seega jätta rahuldamata.

Võlgnevus muutub põhivõla osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega

õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest, kuid hageja taotlusel mitte rohkem kui põhinõude

ulatuses.

Hageja palub kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista ka sissenõudmiskulud summas

35 eurot. Kohus rahuldab antud nõude.

Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 2493 eurot 19 senti, sissenõudmiskulud 35 eurot ning

viivis põhinõudelt 2493 eurolt 19 sendilt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid hageja taotlusel mitte

rohkem kui põhinõude ulatuses.

Kohus selgitab tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta järgmist. Kohtul ei õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja

sidevahendite andmeid kasutades. Kohus tegi kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete

väljaselgitamiseks päringu rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja elukohajärgsele

kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja

selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud

dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku

vastuse esitamise nõude kostjale avalikult kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid

kostja elukoha ega muude sidevahendite andmeid. Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse

ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid laekunud. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale

TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus,

menetlusosaline ja menetluse ese ning otsuse resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 7 – 9 ning selgitused

kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hagi rahuldati ligikaudu 71% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

71% ulatuses kostja ja 29% ulatuses hageja kanda.

Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 490 eurot ja

esindajakulu 120 eurot, millest 100 eurot on hageja ühe töötunni tasu ning 20 eurot on

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu. Summad ei sisalda käibemaksu, kuna hageja on

käibemaksukohuslane.

Riigilõiv 490 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Vastavalt TsMS §-le 4842 määratakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja (hageja)

menetluskulude katteks 20 eurot. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. Seega on hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses

põhjendatud ja vajalikud 20 euro ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on 100 euro

suurune õigusabikulu, arvestades nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus

menetluses kohtuistungit pidamata, põhjendatud ja vajalik.

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud ja vajalikud 610 (490+20+100) euro

ulatuses.

Kostja menetluses osalenud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

Kuna menetluskulud jäid 71% ulatuses kostja ja 29% ulatuses hageja kanda, tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 71% hageja kindlaksmääratud menetluskuludest, s.o 433 eurot 10

senti.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik