4-23-1696/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-23-1696

K O H T U O T S U S

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.12.2023 Tallinn Väärteoasja number 4-23-1696 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu T J D kaebus otsuse peale kohtuvälise menetleja Kaebuse esitaja T J D (isikukood xxxx), e-post: xxxx Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet -Harju i Põhja prefektuuri Lääne politseijaoskonna menetlustalitus Menetluse liik kirjalik menetlus

VTMS § 120 lg 1 alusel

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetlu § § 132 p § se seadustiku (VTMS) -st 120, -st 1

ja -dest 133-134 maakohus otsustas:

1. T J Di kaebus Politseija Piirivalveameti

Jätta rahuldamata Põhja prefektuuri Lääne usele väärteoasjas nr -Harju politseijaoskonna menetlustalituse 02.05.2023 ots 2302,23,004717 ning jätta otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv 75 300 eurot tuleb tasuda trahviühikut s.o 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 29.12.2023 kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220235034006.

2. VTMS

§ 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

3. Kohtuotsus edastada menetl

usalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult kolm

ekümne (30) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Väärteo asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti -Harju politseijaoskonna Põhja prefektuuri Lääne menetlustalituse 02.05.2023 2302,23,004717 karistati T J Di otsusega väärteoasjas nr LS § 201 lg 1 rahatrahviga 75 300 eurot. järgi trahviühikut s.o

2. Väärteo kirjelduse kohaselt juhtis P.S .04.2023 kell 20:06 mootorsõidukit 08 xxxx teel xxxx juhiloa omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Isik esitas nr xxxx kehtivusega alates 06/08/2022 kuni 07/08/2026, milline LS § 99 lg 41 sätete kohaselt ei kehti kuivõrd juhilubade väljastamise ajal elas isik rahvastikuregistri andmete alusel alaliselt Eestis.

1 p 1 eid Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg nõud ning pani toime LS § sätestatud väärteo 201 lg 1 .

3. Menetlusalune isik esitas 24.05.2023 Harju Maakohtu kaebuse ning 20.06.2023 le täiendatult puudused, mida kohus palus kaebuse . Kaebuse kohase palub pinnalt kõrvalda lt kaebaja kohtul tema suhte 08.04.2023 koostatud s tühistada s õiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja 02.05.2023 koostatud o

. tsus väärteoasjas 2302,23,004717 ja lõpetada väärteomenetlus Kaebaja jaolud. Kaebaja hinnangul on ta hinnangul esinevad väärteomenetlust välistavad as Eestis ajutiselt, mitte alalise elav isik. Kaebajale astatud alalist elamisluba ning ta lt ei ole välj pole seda ka kunagi taotlenud, V i ei ole ta Eesti alaline elanik Kaebaja viitab LS MS § 5 järg . § 99 lg 1 p 3, et Eestis kehtib Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba temale väljastatud ning xxxx juhiluba nr xxxx kehtivusega alates 06.08.2022 kuni 07.08.2026 kehtib Eestis mistõttu puudub alus tema suhtes juhtimiskeelu kehtestamiseks.

4. Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebuse ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud. Kohtuväline menetleja viitab § 99 lg 4 LS 1 mis sätestab, et älisriigis välja antud juhiluba ei kehti, kui see on välja antud isikule, v kes juhiloa saamise ajal elas alaliselt Eestis. LS § 100 lg 2 kohaselt tõendavad isiku alalist elukohta rahvastikuregistri andmed. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on isiku ainsaks põhielukohaks märgitud alates 17.10.2017 xxxx Toimikule lisatud andmete v . äljatrükist nähtub, et T. J. D elab Eesti Vabariigis elamisloa alusel juba aastast 2017 ja talle on aastal 2019 väljastatud uus elamisluba, mis kehtib kuni 13.06.2024. Teisi elukohti isik märkinud ei ole. xxxx osariigi juhiluba 06.08.2022 ja kehtib kuni 07.08.2026. K on välja antud uivõrd menetlusalune isik elab Eesti Vabariigis elamisloa alusel juba aastast 2017, iis tulenevalt LS § 99 lg 41 sätetest ei kehti temale 06.08.2022

xxxx väljastatud juhiluba Eesti Vabariigis, kuivõrd isik elas juhiloa saamise ajal alaliselt Eestis. Seetõttu ei tohtinud T. J. D 08.04.2023 mootorsõidukit juhtida. koostatud üldmenetluse otsuse tühi Seega ei ole stamine ega muutmine kohtuvälise menetleja juhi hinnangul põhjendatud ja esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata

Kohtuotsuse

põhjendused

3 5. Kohus, tutvunud T. J D poolt esitatud kaebusega . , kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses. enetleja teatasid Menetlusalune isik ja kohtuväline m koh gi tule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistun korraldamist tõendite uurimiseks.

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seda isegi vaatamata asjaolule, et antud juhul on vaidlusesemeks ainult karistuse sele isikule etteheidetav tegu. liik ja määr, mitte aga menetlusalu

7. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ja väärteotoimikus olevad tõendid on lubatavad. Samuti asub kohus seisukohale, o kvalifikatsioon dub alus et väärte on õige ja puu selle . tühistamiseks

8. Puudub vaidlus selle üle, et T. J D . juhtis mootorsõidukit xxxx reg. nr: xxxx 08.0 .20 4 23 kell 20 06 . ajal 7 km suunaga xxxx poole. xxxx Samuti puudub vaidlus selle üle, et T. J D esitas . kontrollijale xxxx kehtivusajaga 06.08.2022 - 07.08.2026. Neid osariigis väljastatud juhiloa asjaolusid kinnitavad nii menetlusa ne isik ise kui ka tunnistaja J M. lu

9. Vaidlus seisneb selles, et T. J. D hinnangul ole ta rikkumist a ei ei toime pannud kuivõrd t ole Eesti alaline elanik ning xxxx juhiluba on kehtiv. T. J. D leiab, et ta ei ole Eesti Vabariigi alaline elanik Välismaalaste seaduse1 § 5 kohaselt. T. J. D leiab, et ta elab Eestis ajutiselt.

10. Kohus selgitab, et T. J. D, kui kolmanda riigi kodanik, vajab Eestis elamiseks elamisluba. Elamisluba võib olla tähtajaline (kehtivusega kuni 10 aastat) või pikaajaline (alalise kehtivusega). Rahvasti registri andmetest tulenevalt elab T. J. D Eesti Vabariigis Eestis ku tähtajalise elamisloa alu , see tähendab, et ta elab Eestis püsivalt (§ 6) ning põhjusel ei sel

sel viibi T. J. D Eestis ajutiselt . (§ 7)

11. LS § 96 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on esmane juhiluba, juhiluba käesoleva seaduse § d juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva -s 95 nimetatud piiratu asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. § 96 lg 2 sätestab, et juhtimisõiguse olemasolu LS tõendatakse liiklusregistri andmete alusel võ viidatud sätte lõikes 1 nimetatud i

juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel.

12. Kohtule esitatud Transpordiameti Liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt puudus 10.04.2023 seisuga, eostatud T. J mil päring t . Dieflfenbacheril juhtimisõigus. Seega on vajalik kontrollida, kas T. J. D poolt kontrollijale esitatud osariigi juhiluba on Eesti Vabariigis xxxx kehtivaks juh igust kinnitavaks dokumendiks. timisõ 13. LS § 99 lg 41 sätestab, et älisriigis välja antud juhiluba ei kehti, kui see on välja antud v isikule, kes juhiloa saamise ajal elas alaliselt Eestis. 100 lg 2 kohaselt on alaline elukoht LS § liiklusseaduse tähenduses koht, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses

isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui

4 isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Isik on kohustatud tõendama oma alalist elamist Eestis. 14. Kohtule esitatud rahvastikuregistri andmetest n T. J. D gistreeritud Eesti ähtuvalt on re Vabariiki elama elamisloa alusel alates 17.10.2017 ning on xxxx põhielukohaks märgitud . Teisi elukohti märgitud ei ole. Seega olenemata sellest, et T. J. D jastatud alalist ei ole väl elamisluba, on tal registreeritud alaline elukoht rahvastikuregistris. Elamisluba nr xxxx on välja antud 4.2017 kehtivusega kuni 18.04.2019. 26.06.2019 on välja antud uus 18.0 elamisluba nr xxxx kehtivusega kuni 13.06.2024. Väljastatud on ka elamisloa kaardid, neist käesoleval ajal kehtib elamisloa kaart nr xxxx. Kohus möönab, et rahvastikuregistri andmete pinnalt ei saa automaatselt järeldada seda, et T. J. D alaline elukoht oli juhilubade väljastamise ajal Eesti Vabariigis. Esiteks tuleb tähele panna seda, et registrikannetel on rahvastikuregistri seaduse § 6 lg 1 kohaselt informatiivne ja statistiline tähendus ning üksnes seaduses sätestatud juhtudel õiguslik tähendus (lg 2). ule esitanud ühtegi T. J. D ei ole koht

tõendit ega argumenti, mis kinnitaks, et ta on Eestis viibinud vähem kui 185 päeva ehk ajutiselt nagu ta kaebuses väidab. Samuti nähtub rahvastikuregistri kandest, et a

laliselt elavad samas elukohas Eestis ka T. J. D abikaasa ja kolm alaealist last. Seega puuduvad igasugused argumendid, mis T. J. D alalise elukoha asukoha lükkaksid ümber juhilubade väljastamise hetkel, s.o 06.08.2022. 15. Lahendi punktis 10 selgitas kohus, miks ei ela T. J. D Eestis ajutiselt vaid püsivalt. Tõepoolest, ta ei Eestis VMS järgi viibi alalise elamisloa alusel kuid ta elab Eestis siiski alaliselt ja seda tähtajalise elamisloa alusel. ähtudes § 100 lg 2 täiendava L LS toodud st selgitusest alalise elukoha kohta just liiklusseaduse tähenduses on tuvastatud, et T. J. D elas Eestis alaliselt ajal, mil talle kolmandas riigis juhiluba välja anti. Siinkohal ei ole oluline millisel õiguslikul alusel ta Eestis viibis. Liiklusseadus liiklejatele on kõigile täitmiseks kohustuslik, olenemata sellest, millise sätte alusel Eestis viibitakse. 16. Liiklusseaduse regulatsioonist nähtuvalt ei kehti väljastatud juhiload Ees xxxx tis piiranguteta, s.t võrdsetel alustel Eestis väljastatud juhilubadega. Nimelt on seadusandja näinud ette selle, et mh väljastatud juhilubade puhul peavad olema täidetud teatud xxxx lisatingimused selleks, et jaatada juhtimisõiguse olemasolu Eestis. Täpsemalt sätestab seadus piirangu LS § 99 lg 41 jastamise hetkel elas juhiloa saaja näol, et kui välisriigis juhilubade väl alaliselt Eestis, siis välisriigis väljastatud juhiload Eestis ei kehti (v.a peale seda kui nad on ümber vahetatud Eesti juhilubade vastu, mis omakorda eeldab teooria ja sõidueksami sooritamist). T. J. D 06.08.2022,

alalist Eestis elamist juhiloa väljastamise ajal, so tõendab rahvastikuregistri väljavõte, mille kohaselt on T. J. D oma alalise elukohana registreerinud Eesti alates 17.10.2017. Seega ei ole T. J. D poolt esitatud xxxx osariigi juhiluba kehtiv juhtimisõigust tõendava dokumendina ning isik ei oma Eestis mootorsõiduki juhtimisõigust.

17. Seega on t leidnud J. D õendamist poolt mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta LS § nõudeid ning pani toime LS § . J. D rikkus 90 1 p 1 lg 201 lg 1 sätestatud väärteo.

18. Kohus, v , on seisukohal, et J. D õttes arvesse väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid on väärteo toime pannud ettevaatamatusest, s.o hooletusest. KarS § 15 lg 3 sätestab, et

väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu t KarS § 18 lg 3 sä egu. testab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. J. Dieflfenbacher arvaski, et ta tohib xxxx osariigi juhilubadega Eestis liigelda kuna ta arvas, et

5 liiklusseaduse sellekohane nõue kehtib vaid alalise elamisloaga isiku suhtes. J. D Kuivõrd omab tähtajalist elamisluba siis järeldas ta, et ta ei saa alaliselt seega Eestis elada ning sellisel juhul kehtib tema välisriigis välja us möönab, et antud juhiluba piiranguteta. Koh

välismaalasel, kes ei tunne riigi emakeelt on keeruline seaduste sõnastusest alati aru saada, kuid Riigiteataja veebilehel J. D on kättesaadavad kõik Eestis välja antud seadused ka emakeeles s.o inglise keeles.

19. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

20. LS § 20 00 trahviühikut. määrati 1 lg 1 kohaselt karistatakse isikut rahatrahviga kuni 3 J. D karistuseks 7 300 eurot. line menetleja on J. D karistuse 5 trahviühikut, s.o Kohtuvä määramisel arvestanud tema süü suurust ning üld

rikkumise raskust ja - ja erpipreventiivseid asjaolusid. Kohtu hinnangul on menetleja ametnik hinnanud, et kohtuvälise õigesti menetlusaluse isiku süü on käesolevas asjas keskmise määra alla . Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks määr normi sanktsiooni keskmine , mis käesoleva sätte p 00 trahviühiku

uhul on rahatrahv 1 t. Otsuse tegija on hinnanud, et 75 trahviühiku suuruse määras mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt ja s rahatrahv suudab J. D tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka e õigusrikkumiste toimepanemisest uut hoiduma ning b esitatud seisukohaga. Kohus on seisukohal, et J. D kohus nõustu süüs ja tema isikus ei esine iseloomustavaid asjaolusid, mis muudaksid võimalikuks, et ta võiks toime panna uue samalaadse rikkumi , eriti edaspidi kui ta teab, et tema se välisriigis välja antud juhiluba Eestis ei kehti. Arvestades J. D iseloomustavaid andmeid, asjaolu, et etteheidetava rikku se ajal puudusid tal kehtiv liiklusalased karistus on kohus seisukohal, et mi ad ed määratud rahatrahv on

proportsionaalne ning vastab süü suurusele ning kohtul puudub põhjendatud vajadus kohtuvälise menetleja otsustuse muutmiseks.

21. Kohtu 75 t s.o 300 eurot tuleb tasuda välise menetleja poolt määratud rahatrahv trahviühiku 45 alates kohtuotsuse kuulutamisest. Peale rahatrahvi tasumist kantakse päeva jooksul karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse.

Kohus juhindub VTMS § 1, § 132 p , § 133 120 lg 1 -134.

Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/