4-23-2959/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-23-2959

K O H T U O T S U S

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.12.2023.a, Tallinn Väärteoasja number 4-23-2959 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo S

ekretär Julia Senkevitš Tõlk Nadežda Paukson Kaebuse sisu U.G

ohtuväl

kaebus k ise menetleja 21.08.2023 otsuse peale 2317,23,006440 väärteoasjas Kaebuse esitaja U.G, ik: XXX, elukoht xxxx : Kaebaja esindaja Kohtuväline menetleja Vandeadvokaat koljar Dmitri Š Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse avariimenetlusgrupi esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku st 2, § st 133, § 134, § 13 VTMS § 2; 132 p- - 5- ja st KrMS lg 1 p 6 § 306

1 maakohus otsustas:

1. Rahuldada osaliselt

U.G välise men kaebus kohtu etleja otsuse peale.

2. T - -Harju

ühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne politseijaoskonna menetlustalituse avariimenetlusgrupi 21. augusti 2023 a. otsus vää mõistetud karistuse osas ja teh rteosasjas nr 2317,23,006440 a selles osas uus otsus. Mu .

us osas jätta otsus muutmata

3. da

7 lg 4

42 lg 1 Süüdi tunnista U.G LS § 22 , § 2 järgi ja mõista talle KarS§ 63 g 1 alusel LS§ 227 lg 4 jär väärteo gi kvalifitseeritava toimepanemise eest hatrahv 250 s.o 1000 eurot. ra trahviühikut

4. K -3 alusel m

5 kuu jooksul

arS § 66 lg 1 äärata määratud rahatrahv tasuda ositi alates kohtuotsuse jõustumisest tasudes igakuiselt vähemalt ,

200 eurot

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank AS, EE932200221023778606 Swedbank AS, EE701700017001577198 Luminor Bank AS või EE777700771003813400 LHV Pa ustuslik on märkida nk AS. Koh viitenumber 10220235068742.

5. Menetluskulud kogusummas 457.00 eurot tuleb tasu 45- alates

da ne päeva jooksul otsuse kuulutamisest s.o alates 06.12.2023 Rahandusministeeriumi arvele. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220235068742.

6. Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Dmitri taotlus menetluskulude

Školjar hüvitamiseks – jätta rah ta ning jätta

uldama tekkinud menetluskulu kaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule pposa kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõ kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 29. de embril ts 2023.a.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. Polits - -Harju politseijaoskonna

ei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne 21.08.2023 2317,23,006440 karistati

otsusega väärteoasjas nr U.G liiklusseaduse (edaspidi LS) § 22 , § 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude

7 lg 4

42 lg 1 toimepanemise eest . juhtimisõiguse äravõtmisega 18 kuuks Väärteo kirjelduse kohaselt juhtis U.G 20.06.2020 kella 18:37 ajal Tallinnas, Laagna teel mootorsõidukit , mille arvutuslik liikumiskiirus oli 190...196 km/h ületades lubatud suurimat sõidukiirust (70 km/h) mitte vähem kui 120 km/h võrra. U.G Samuti juhtis samal ajal ja kohas andmata mootorsõidukit korduvalt nõuetekohaselt suunamärguannet enne manöövri alustamist. U.G

39 lg ud norme rikkus seega LS § 50 lg 5 p 3 ja LS §

1 sätestat pannes toime LS § 227 lg 4 ja § 242 lg 1 väärteod.

2. 21.08.2023 esitas U.G Harju Maakohtule kaebuse, milles taotleb t ühistada Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse otsus karistuse osas ning määrata lee s või tühista bem karistu alternatiivselt taotleb kaebaja otsuse mist ning väärteomenetluse lõpeta avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Ühtlasi mist taotleb kaitsja menetluskulude r

iigi kanda jätmist.

3. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses tooduga, seal o n viidatud sellele, et U.G

järelvalve all. oli kriminaalmenetluse raames kinnipeetud ja elektroonilise Kohtuväline menetleja oli teine menetlus, teine süüdistus mis ei olnud ei selgitas, et see sõidukiiruse ületamine ega suunamärguande andmata jä minaalkorras ta mõisteti tmine. Kri õigeks, see et ta pole nõudnud hüvitist kinnipeetud aja eest ei näita seda et väärteo eest , määratav karistus oleks ebaseaduslik. Ajal mil ta viibis el järelevalve all siis seda ektroonilise ei loeta ei kinnipidamiseks ega eelvangistuseks ning tol perioodil ei olnud U.G-l juhtimisõigust piiratud või ära võetud. Seega need kaebuses toodud argumendid ei ole k netleja ohtuvälise me otsuse tühistamise aluseks. Kohtueelses menetluses anti isikule võimalus ja õigus anda ü etluses midagi ta ei rääkinud vaid ta tlusi kuid kohtueelses men märkis, et ta on karistuse kandnud. Kohtus ta tunnistas kiiruse ületamist, tuli välja ka kahetsus kuid õigusrikkumisest sisuliselt rääkida ei soovinud vastates et liiga palju aega on möödas j , a ta ei mäleta kuigi märkis ka seejuures, et on selle kõige peale palju mõelnud avaldamata oma mõtteid ohtuvälise menetleja esindaja peab õigeks justnimelt . K , arvestades asjaolusid, juhtimisõiguse äravõtmist sobivaks karistusliigiks olenemata sellest, et U.G-l puuduvad kehtivad karistused. Rahatrahv on hinnangul leebem kohtuvälise menetleja karistusliik mida kasutada ei saa kuivõrd menetlusaluse isiku ü sü on erakordselt suur. Menetlusalune isik ületas kiirust väga suurel hulgal, liikluses oli teis (jalakäijaid), i inimesi sõidukeid ja selgelt on tuvastatav tahtlik süüteo toimepanemine mõlema väärteo osas. On tuvastatud, et menetlusaluse isik läbis ka teetööde piirkonda kus oli suurim lubatud kiirus 50 km/h. Tegu oli äärmiselt ohtlik, pole võimalik määrata rahatrahvi kuivõrd see ei ole piisav mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoiduma taolistest õigusrikkumistest. Ühiskonnale tuleb samuti anda selge signaal, et taolist käitumist ei tolereerita. Menetluse lõpetamine pole kohtuvälise menetleja hin dagi võimalik kuivõrd ükski alus menetluse lõpetamiseks nangul kui pole täidetud.

4. Kaebaja esindaja kohtus kaebuse juurde paludes rahuldada kaebus kaebuses toodud jäi põhjustel. Kaebaja leiab, et otsus pole piisavalt põhjendatud, pole proportsionaalne. Sündmus leidis aset 3.5 aastat tagasi ja sama asja kohta alustatud kriminaalmenetlus kestis mitu aastat, muudeti korduvalt kvalifikatsioone. Kiiruse ületamine on olnud kõikide läbivate menetluste osa, igas kohtuastmes on kaebaja avaldanud kahetsust ja see seisukoht ei ole aja jooksul muutunud. Kaitsjal on jäänud selline mulje, et toimik on kokku pandud valikuliselt, olulisi asju on jäetud tähelepanuta ja analüüsimata. Kaebaja taotleb kas muuta karistust proportsionaalseks tada otsus või alternatiivselt palub kaebaja tühis ja lõpetada menetlus otstarbekusega. Kaitsja hinnangul on menetlusalune isik korduvalt läbinud erinevaid kohtuastmeid 3.5 aastat ning kogu aeg on menetlusalune isik kahetsust avaldanud ning see ei ole muutnud senimaani olenemata sellest, et menetlusalune isik keeldus kohtueelses menetlu

ses ütluste andmisest.

5. Menetlusalune isik

selgitas kuidas ta oli pool aastat üksikkambris, lisaks pool aastat elektroonilise järelevalve all ning riigilt hüvitist vangistuse eest ta ei ole taotlenud. Menetlusalune isik selgitab, et tema jaoks on ka rahaline karistus väga raske karistus. 20.06.2020 toimepandud kiiruse ületamist ta tunnistab. Tagantjärele põhjendas menetlusalune isik, et tegemist oli juhuste kokkulangevusega ja ta enam ei gi. mäleta kas ta kiirustas kuhu Samuti nõustub menetlusalune isik, et ta suunamärguannet ei näidanud tol päeval ajal kui kiiruseületamine aset leidis. Pärast 20.06.2020 ei ole tal ühtegi rikkumist olnud ja ta sõidab iga päev autoga ja kiirust ta enam ei ületa. Menetlusalune isik tööt ikuna ühes ab mehhaan ettevõttes ning juhtimisõigus on talle oluline nii isiklikul otstarbel kui tööl käimiseks. Hommikuti viib lapsi lasteaeda ja õhtul toob nad, objektid on erinevates sadamates ning sinna on vajalik sõita autoga, lisaks töölähetused. Keskmiseks sissetulekuks on menetlusalusel isikul katseajal 1100 neto ja peale katseaega (detsembris 2023) sissetulek suureneb 2000 euroni netos.

Kohtuotsuse põhjendused

6. -

Tulenevalt VTMS § 123 lg st 2 peab maakohus kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja lahendades VTMS § s 133 loetletud küsimused. Seej - uures on aga kohus väärteoasja arutamisel seotud VTMS § 78 kohaselt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-16- väärteoasjas 09, p 8 ja nr 3-1-1-45-11, p 12).

7.

Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et väärte U.G poolt on täielikult gude toimepanemine

tõendamist leidnud.

8. Menetlusalusele isikule heidetakse ette nii

227 lg 4

LS § kui ka § 242 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu täitmist. U.G on end selle väärteo toimepanemises süüdi tunnistanud, kinnitas esitatud kaebuses ja ka kohtuistungil, et ta juhtis 20.06.2020.a kell 18 7 :3 Tallinnas, Laagna teel idukit Chevrolet Camaro reg nr: xxxx kiirusega arvestuslikult mootorsõ 190-

70 km mitte v

196 km/h, ületades lubatud suurimat sõidukiirust /h ähem kui 120 km/h võrra puudub vaidlus selle ütl

torsõidukit j . Samuti e, et U.G ei andnud moo uhtides korduvalt nõuetekohaselt suunamärguannet enne manöövri alustamist.

9. Kohtule esitatud ekspertiisiakt nr 20E-LL0025 , et U.G kasutuses

tõendab

olnud sõiduauto Chevrolet arvutuslik liikumiskiirus liiklusõnnetuse toimumise sündmuskohal oli ca 190 kuni 196 km/h. Ulatuslikku sõidukiiruse ületamist ja suunamärguande mittenäitamist kinnitavad ka kohtule esitatud kriminaalasja 1-20-7409 materjalid, milles uuriti kas U.G teos esinevad kuriteo tunnused.

10. dukiiruse valikul

LS § 50 lg 5 p 3 sätestab, et sõi ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest, mis antud juhul oli 70 km/h. Seega rikkus U.G LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud normi ning kiiruse ületamine on õigesti kvalifitseeritud

LS § 227 lg järgi.

11. Kohtule esitatud videosalvestus U.G

elt on näha, et sõidustiil liikluses oli agressiivne ning liikumiskiirus märgatavalt suurem, kui samas suunas liikuvatel kaasliiklejatel. On tuvastatud, et liiklus tee tihe. Iga liikleja lõigul on peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamis U.G seda põhimõtet ei järgi t. nud, seega rikkus liikluskorda, täpsemalt LS § 14 lg 2 sätestatud liikleja kohustusi.

12. Tunnistaja poolt salvestatud videosalvestuselt on näha, et mööda Laagna teed Mustakivi tee poole liikuv Chevrolet sooritab mitmeid reavahetusi ja on tuvastatud, et juht ei näita nõuetekohaselt suunamärguannet. LS § 39 lg 1 sätestab, et juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käega märguande võib andmise lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või sõiduki peatamist. On tuvastatud, et U.G , sedavõrd suures ulatuses kiirust ületades, ei arvestanud teiste liiklejatega ning oma käitumises kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada hoidunud ka ei inimesi, vara või keskkond U.G LS § 16 lg 1 a. Seega rikkus

kirjeldatud kohustust.

13. Subjektiivselt on likult. On tuvastatud, et U.G

mõlemad väärteod toime pandud taht kiiruseületamine ei olnud hetkel sõidukiiruse ületamine toimus mööda

ine,

Laagna teed Saarepiiga silla ja Mustakivi tee vahelis el teelõigul. Videosalvestiselt on näha, et kiirus on kogu aeg ühtlaselt suur, kihutatakse mööda teistest teel sõitvatest sõidukitest. Tuvastatud kiirus on sedavõrd suur, et kohtul ei ole kahtlustki asjaolus, et U.G pidi tajuma t nin märkimisväärset kiiruse ületamis g see ei saanud jääda märkamatuks. Videosalvestiselt on näha kuidas U.G möödub märkimisväärselt kiiremini teistest teel liiklevatest ning kohtu hinnangul sõidukitest pidi sellisel kiirusel läbi linna kihutades olema U.G teadlik mida ta teeb. Kohtu hinnangul on videosalvestiselt võimalik tuvastada, et U.G püüdis saavutada võimalikult kiire lõppkiiruse ning seda saab teha vaid teadlikult ja tahtlikult. U.G hulljulge ja liikluses ebaadekvaatne käitumine mõjutas ka tema järel sarnaselt temaga käit – kihutanud I. K. uma s.o kihutama linnaliikluses ülisuurel kiirusel ja kasutama sama ohtlikke sõiduvõtteid mis tagajärjena põhjustasid väga , raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse.

14. U.G süü hindab kohus väga suureks

ning selles osas kohtumenetluses ka vaidlust ei olnud. Taoline kiiruseületamine linnaliikluses on üldohtlik ning on selge, et määratava se peamine ülesanne on mõjutada nii süüdlast kui ühiskonda karistu proovida , tervikuna taolisi rikkumisi mitte toime panema. Küsimus on kuidas seda teha kui rikkumisest on sedavõrd kaua aega möödas ning seda olukorda poleks tekkinud, kui riik oleks algusest peale menetlenud asja väär täna kohtulauale on jõudnud? Väärtegu teokorras selliselt, nagu see

on toime pandud 3.5 aastat tagasi ning jõudnud praegusesse kohtumenetlusse mitte kõige tavalisemal viisil. Kohtu hinnangul on peamiseks vaidlusküsimuseks kas valitud karistusliik on kohane. K

ohtuväline menetleja on kohaldanud juhtimisõiguse äravõtmist 18 kuuks põhjendades, et rahatrahv ei ole piisav karistus taolise rikkumise eest.

15. tav peab olema

Kohus leiab, et määra lõplik karistus seaduslik, õiglane ja individualiseeritud. Karistuse mõistmist on Riigikohus käsitanud õigusliku toiminguna, millele avaldab teatavat mõju ka kohtuniku või käesoleval juhul kohtuvälise menetlejal olnud siseveendumus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2009. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-09). Samas on rõhutatud, et karistuse mõistmise juures on meelevaldsus välistatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11). Karistuse küsimuse otsustamine ehk karistuse mõistmine kui kohtumenetluse üks osa tugineb kahtlemata tõendamise tulemile – sellele, millised asjaolud tunnistab kohus tõendatuks.

Samas on kooskõlas KarS § 56 lg s 1 sätestatuga karistamise aluseks isiku süü, mitte aga - pelgalt tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Nii eeskätt karistusseadustiku 4. peatükist kui ka KrMS § 306 lg 1 p –8 ja 10 lähtudes tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel -dest 5 arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on faktiliste asjaolude süüteo tõendamise tulem. Kohus juhindub karistuse mõistmisel eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- -07.).

16. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtu hinnangul karistuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt menetleja sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub võib as kiirust ületama, ei ole -olla ta juhtimisõiguse sedavõrd pika perioodi kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd või tema isikut iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. egelik karistuslik mõjutamine saab T toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kohtu hinnangul ületas praegusel juhul kiiruse piirmäära U.G oluliselt ja on tuvastatud , ka suunamärguande näitamata jätmine kui justkui täiendavate liiklusnõuete rikkumine esinevad asjaolud, mis muudavad tõepoolest suuremaks , seega võimaluse, et isik võib veel samalaadseid rikkumisi toime panna. Küll aga on kohtu hinnangul äärmiselt oluline asjaolu, et 3.5 a möödumisel teo toimepanemisest ei ole U.G-l mitte ühtegi liiklus näitab, et U.G rikkumist. See ei suhtunud hoolimatult toimepandud teosse ning kohtu hinnangul muudab see tõenäolise rikkumise toimepanemise väiksemaks. Arvestades teo asjaolusid ei ole võimalik veendunult väita, et U.G jätkab liiklussüütegude toimepanemist kuivõrd kohtu hinnangul viitavad kõik tuvastatud asjaolud, et tegemist oli kahetsusväärse üksikjuhtumiga ning seda kinnitab asjaolu, et U.G-l karistust. ei ole ka ühtegi kehtivat

17. Kohtu hinnangul saab

U.G kohtus esitatud kahetsust siiraks lugeda, arvestades seejuures kogumina ka kohtule esitatud materjale. K , et ohtuväline menetleja leidis kergendavad asjaolud puuduvad, kuna avaldatud kahetsus pole siiras. Kohtus esitatud kaitsja argumendid, et isik on kahetsenud terve selle 3.5 aastat ning see seisukoht pole muutnud on veenev olenemata sellest, et kohtueelses menetluses menetlusalune isik keeldus sisuliste ütluste andmisest. Kohus peab U.G avaldatud kahetsust siiraks, seda kinnitab ka menetlusaluse isiku enda moraalne süütunne ja arvamus, et ta on karistuse selle teo eest juba kandnud. Korrektne dus on siiski, et toimepandud teo eest tõlgen U.G karistust kandnud ei ole. Vahi all ja elektroonilise valve all viibimine oli teise menetluse raames, mis on küll osaliselt seotud praeguse menetlusega, kuid ei saa lugeda seda kuidagi kantud karistuseks. U.G-le selgitatud, et tal on õigus nõuda selle perioodi eest on

riigilt ka hüvi U.G oma õigust ei kasuta tist. See, et

, ei ole kahjuks siduv praeguse menetlusega ega määratava karistusega. Käesolevalt selgitab kohus, et kiiruse ületamise ja suunamärguande mittenäitamise väärteo osas tuleb määrata karistus vastavalt süü suurusele arvestades preventiivseid eesmärke.

18. Kohus leiab, et karistus

e eesmärke saab käesoleval juhul täita rahatrahviga kuivõrd praktilistest karistuse täitmise kaalutlustest tulenevalt ei ole otstarbekas isikul juhtimisõigust sedavõrd pikaks ajaks ära võtta ning aresti kohaldamine samuti ei ole praegusel ajahetkel enam otstarbekas.

U.G-l on püsiv ja pidev sissetulek, tööl käib ta transpordivahendina isiklikku autot kasutades ning kirjeldused tööülesannete osas annavad aluse järeldada, et ühistranspordiga tööle käimine oleks äärmiselt raskendatud. Tõepoolest, juhtimisõiguse omamine on privileeg millele kohtuväline menet , leja viitas, kuid tuleb ka arvestada, et U.G-l puuduvad kehtivad väärteokaristused ja liiklusalased rikkumised, mistõttu on alust arvata, et kiiruse ületamine ja suunamärguande näitamata j

ätmine oli üksikjuhtum või n.ö juhusüütegu.

19. Kohtu hinnangul on U.G

poolt toimepandu väga ohtlik liikluskäitumine kuid arvestades, et teost on möödas sedavõrd pikk aeg ei saa praegusel hetkel enam väita, et U.G

tuleks nüüd vältimatult liiklusest kõrvaldada ning kohustada mootorsõiduki juhtimisõigu liiklusteooriaeksamit LS § 129 lg 1 mõttes. Juhtimise se taastamiseks sooritama õiguse äravõtmine põhikaristusena olnuks möödapääsmatu ja aktuaalne vahetult peale süüteo toimepanemist või mõistliku aja jooksul peale süüteo toimepanemist, kuid nimetatu on i , seega on kohtu hinnangul toimepandut lmselgelt minetatud riigi enda käitumise tagajärjel arvestades 18 kuuline juhtimisõiguse äravõtmine praegusel hetkel ebaproportsionaalne.

20. Seega rahulda

b kohus osaliselt U.G kaebuse ja tunnistab ta süüdi LS § 22 lg 4

42 lg 1 b karistuse KarS

gi ja § 2 järgi ja mõista § 63 g 1 alusel LS § 227 lg 4 jär kvalifitseeritava toimepanemise eest. Arvestades kergendava asjaoluna U.G väärteo puhtsü määrab maksimummäära damlikku kahetsust, kohus hatrahv pisut alla ra i s.o 250 s.o 1000 eurot trahviühikut , mille tasumise määrab ositi 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

21. Menetluskulude osas

jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel tuleb U.G-l menetluskuludena tasuda ekspertiisi tegemisega seotud kulud summas

457 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 45- alates otsuse kuulutamisest s.o ne päeva jooksul alates 06.12.2023 Rahandusministeeriumi arvele. viitenumber Kohustuslik on märkida 10220235068742. V õttes arvesse, et väärteomenetlust LS § 223 lg 1 järgi ei lõpetata VTMS § ka kaitsja taotluse lg 1 p 1 alusel, jätab kohus rahuldamata hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu.

Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/