2-23-123025/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 2-23-123025

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-123025 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi M. V. vastu võla väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post jurist@julianus.ee) Kostja: M. V.

(ik xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx)

Menetlustoiming Hagi tagasivõtmise avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Uuendada menetlus Aktiva Finance Group OÜ hagis M. V. vastu võla väljamõistmiseks tsiviilasjas nr 2-23-123025. 2. Jätta läbi vaatamata Aktiva Finance Group OÜ hagi M. V. vastu võlgnevuse nõudes. 3. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 4. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 5. juunil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. V. (kostja) vastu 3148 euro 57 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Vastuväite kohaselt ei ole

2 kostja krediidiandjaga lepingut sõlminud, toime on pandud arvutikelmus, mille kohta on algatatud kriminaalmenetlus. Kohtunikuabi lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Hageja esitas 5. oktoobril 2023 hagiavalduse ja 28. novembril 2023 täpsustatud hagiavalduse. Hageja nõuab kostjalt Inbank AS ja kostja vahel 5. augustil 2022 sõlmitud IN Pay makselahenduse lepingu nr C85009390228 ja AS Inbank Finance ja kostja vahel 26. septembril 2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89009920694 alusel põhivõla 2720 euro 98 sendi, intressi 151 euro 75 sendi, sissenõudmiskulu 100 euro, lepingutasu 27 euro 40 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise 263 euro 5 sendi ja edasiulatuva viivise tasumist. 3. Politsei- ja Piirivalveameti 4. detsembri 2023 teatisest nähtub, et 23. novembril 2022 on KarS § 213 lg 1 tunnustel alustatud kriminaalasi nr xxxxxxxxx selles, et kannatanu M. V. nimel on võetud tema teadmata ja nõusolekuta erinevaid laene, mida isik ise võtnud ei ole. Kriminaalasi nr xxxxxxxxx on liidetud kriminaalasja nr xxxxxxxxxx juurde, kus on sama kahtlustatav. Kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx on kohtueelne menetlus lõppenud ja kriminaalasi on saadetud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. 4. Tartu Maakohus võttis hagi 06.12.2023 määrusega menetlusse ning peatas menetluse kuni kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx tehtava lahendi jõustumiseni. 5. 22.12.2023 esitas hageja kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks. Hageja avaldab, et võtab M. V. vastu 22.11.2023 esitatud hagi tagasi ja palub kohtul jätta hagi läbi vaatamata. KOHTU SEISUKOHT 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks TsMS § 361 lg 3 tulenevalt uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. TsMS § 361 lg 4 järgi jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi. Hageja on esitanud kohtule taotluse hagi tagasivõtmiseks, millest ilmneb, et hagejal puudub huvi tsiviilasja edasiseks menetlemiseks. Seega on ära langenud menetluse peatamise alused. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 361 lg-st 1, uuendab kohus peatatud menetluse. 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud. TsMS § 424 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Antud juhul on hageja hagi eelmenetluses tagasi võtnud. Seega ei eelda hagi tagasivõtmine kostja nõusolekut ja kohus jätab hagi TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab hagi läbi vaatamata jätmise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda uue hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja võtab

3 hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja esitatust nähtuvalt ei ole ta hagi tagasi võtnud põhjusel, et kostja oleks tema nõude rahuldanud. Seega tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtule ei ole teada kostjal menetluskulude tekkimist, mistõttu puudub ka vajadus kindlaks määrata hageja poolt hüvitatavate menetluskulude suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma Kohtunik