2-23-13973/14 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Määruse tegemise aeg ja koht 28.12.2023. a, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas Tsiviilasja number 2-23-13973 Tsiviilasi T. N. hagi M. N. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised Hageja: T. N. (isikukood xxxxxxxxxxx); Kostja: M. N. (isikukood xxxxxxxxxxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tauri Tigasson. Kohtuistungi toimumise aeg 12.12.2023 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada T. N. hagi M. N. vastu abielu lahutamiseks. 2. Lahutada T. N. ja M. N. abielu, mis sõlmiti 14.08.1999 Põlva Maavalitsuses. 3. Jätta abielu lahutamisel M. N. perekonnanimeks N. . 4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 5. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest. 6. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. T. N. (edaspidi ka hageja) esitas 29.09.2023 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale asukohaga Põlvas hagiavalduse M. N. (edaspidi ka kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 14.08.1999 Põlva Maavalitsuses. Hageja soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted abikaasaga lõppesid 26.05.2023. Hageja ei saa abielu kostjaga lahutada kohtuväliselt, sest kostja ei ole nõus abielu lahutama.

2 2. Kostja teatas 17.10.2023 vastuses kohtule, et ei võta hagi õigeks ning soovib poolte ärakuulamist üheaegselt kohtuistungil. Kostja tõi välja, et hageja soov nende pikaajaline abielu lahutada tuli talle ootamatu ja ebameeldiva üllatusena, sest tema arvates on nad olnud hagejaga pikas õnnelikus abielus ning hageja ei ole täpsemalt selgitanud kostjale oma lahutamissoovi põhjuseid. Kostja arvates on võimalik nende abielu päästa, mistõttu taotles kostja kohtult 6-kuulise leppimisaja määramist. 3. Kohus kuulas pooled 12.12.2023 kohtuistungil ära. Kohus proovis istungil suunata hagejat ja kostjat leppimisele ning teineteise mõistmisele, kuid tõdes, et see on võimatu ning poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja teatas istungil korduvalt, et ta jääb oma haginõude juurde ning soovib abielu kostjaga lahutada. Hageja ei nõustunud neile kostjaga leppimisaja määramisega, kuna leidis korduvalt ja veendunult, et nende abielusuhted kostjaga on pöördumatult lõppenud ja nende lepitamine on võimatu. Pooled tunnistasid, et nende abieluline kooselu lõppes 2023.a maikuus ja et hetkel neil enam abielulist kooselu ei ole Sellest lähtuvalt määras kohus, et ei määra pooltele perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 3 alusel täiendavat leppimisaega ja teeb asjas otsuse hiljemalt 28.12.2023.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 5. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 6. Hagiavaldusest ja rahavastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud 14.08.1999 Põlva Maavalitsuses. Kohus jõudis hageja ja kostja ärakuulamise põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sest nende abielulist kooselu ei ole enam juba alates 2023.a maikuust ning on alust arvata, et nad kooselu ei taasta. Seega tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu. Menetluskulud 7. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik