1-11-2552/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-2552

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2011 Tallinnas Kriminaalasja number 1-11-2552 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kohtuistungi sekretär Marili Lämmergas Kriminaalasi

H.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p. 8, 9 lühimenetluses; Prokuröri abi Vahur Verte Tõlk Julia Zautina

Süüdistatav H.Z

isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik,

emakeel vene keel, 8 klassi, ei tööta, elukoht: xxx, hetkel asub Vanglas, kriminaalkorras varem karistatud kaheksal korral, alates 16.12.2010.a kohaldatud tõkendit - vahistamine; Varasem karistatus

- Harju Maakohtu 04.12.1996 otsusega mõisteti

KrK §139 lg 2 p 1,2,3 alusel vabadusekaotus 2 aastat;

- Harju Maakohtu 06.10.1998 otsusega mõisteti

KrK §195 lg 2, KrK §115'1 ja KrK §118 lg l alusel vabadusekaotus 3 aastat;

- Harju Maakohtu 30.11.1998 otsusega (liidetud)

mõisteti KrK §139 lg 2 p l, 2, 3 ja KrK §197 lg 2 p 1, 2 alusel vabadusekaotus 4aastat;

- Tallinna Linnakohtu 26.02.2002 otsusega

(liidetud) nr 1/1-3007/01 mõisteti KrK §197 lg 2 p 1, 2 alusel vabadusekaotus l aasta ja 6 kuud. Lõplikuks karistuseks KrK §41 alusel mõisteti vabadusekaotus 2aastat ja 6 kuud.

- Harju Maakohtu 10.09.2003 otsusega (liidetud)

mõisteti KarS §215 lg 2 p l alusel ja KarS § 274 lg l alusel karistuseks KarS §64 lgl alusel vangistus 4 aastat.

- Harju Maakohus; Liivalaia kohtumaja,

22.09.2006 otsusega (liidetud) nr 1-06-8161 mõisteti KarS §329, KarS §331 alusel vangistus 2 aastat l kuu 16 päeva.

- Harju Maakohtu 28.05.2008 otsusega nr 1-08-

5768 (liidetud) mõisteti KarS §199 lg 2 p 4 alusel vangistus 4 kuud 27 päeva;

1-11-2552

2

- 13.01.2010.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199

lg 2 p 7, 8, 9 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 6 kuud, KarS § 202 lg 1 alusel mõisteti vangistus 3 kuud, KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 1 aasta.. Vabanes Tallinna Vanglast 11.06.2010.a pärast karistuse kandmist. Kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p. 4 ja 9;

238 lg 1 p 3 ja lg 2; 306 lg 1, 310, 311, 313 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada H.Z (i.k. XXX) KarS § 199 lg 2 p. 8, 9 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus tähtajaga 2 (kaks) aastat.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra, mõistes H.Z-ile

vähendatud karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud.

3. H.Z-i karistusaja hulka arvata tema eeluurimisel kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 04. oktoober 2010.a – 05. oktoober 2010 ja 16. detsember 2010 - 17. detsember 2010 s.o. 4 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus tähtajaga 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva.

4. H.Z-i karistuse kandmise aja alguseks

lugeda vahi alla võtmise päev s.o. 18.12.2010.a.

5. H.Z-i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

6. Rahuldada KL(i.k. xxx) tsiviilhagi H.Z-i vastu täielikult ning mõista

H.Z-ilt KLkasuks välja 2 800 (kaks tuhat kaheksasada) eurot ja 17 senti (43 813,18 krooni).

7. Rahuldada GK’i (isikukood XXX) tsiviilhagi H.Z-i vastu täielikult ja

mõista H.Z-ilt GK’i kasuks välja 862 (kaheksasada kuuskümmend kaks) eurot 81 senti (13 500 krooni).

8. Tühistada Harju Maakohtu 12. jaanuari 2011 määruse nr 1-11-294 alusel

14.01.2011 liiklusregistrisse H.Z-ile

kuuluvale sõiduautole

Volkswagen Passat registrimärgiga XXX ja VIN-koodiga XXX kantud käsutamise keelumärge.

9. Võttes aluseks TsMS § 377 lg 1 ja § 378 lg 1 p. 2 seada hagi tagamiseks

sõiduautole Volkswagen Passat registrimärgiga XXX ja VIN-koodiga XXX liiklusregistrisse käsutamise keelumärge kannatanu KL(i.k. xxx) kasuks summas 2800,17 eurot ja kannatanu GK (isikukood XXX) kasuks summas 862,81 eurot. 10. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel välja mõista H.Z-ilt riigituludesse:

• sundraha summas 417,03 eurot;

• kaitsjatasu summas 230,11 eurot.

Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB Pangas arve nr 10220034796011 või Swedbank’is konto nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „H.Z 1-11-

2552 sundraha“ ja „H.Z 1-11-2552 kaitsjatasu“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Võttes aluseks KrMS § 423 ja 417 lg 2 tuleb kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

1-11-2552

3

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord

Apellatsioonteate esitanud kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras võib otsusele esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, kui tal oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsuse terviktekstiga. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

1.1 Kvalifikatsioon

Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud kuritegude üldkvalifikatsiooniga KarS § 199 lg 2 p. 8 ja 9 järgi, kuna vähemalt üks kuriteo episood oli toime pandud sissetungimisega ja vargused pandi toime süstemaatiliselt.

Riigikohus oma 20 aprilli 2009 lahendis nr 3-1-1-87-08 punktis 10 on märkinud, et

süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud

vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see

on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest

süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui

ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

Süüdistatava ründed ajavahemikel 23.09.2010.a kuni 24.09.2010.a, 27.11.2010.a kuni 28.11.2010.a ja 07.12.2010.a kuni 08.12.2010.a lõpule viidud varguse episoodides olid suunatud võõraste vallasasjade vastu. H.Z on kohtule põhjendanud oma varguste toimepanekut asjaoluga, et tal olid rasked ajad, raha oli vaja. Eeluurimisel on süüdistatav selgitanud, et osad varastatud asjad müüs ta maha. Kohtu hinnangul viitab see asjaolule, et H.Z-ile on varguste toime panemine muutunud oluliseks elatusallikaks.

1.2 Karistus

H.Z on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isik ja seda varavastaste

kuritegude toimepanemiste eest, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse

mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust

raskendavate asjaolude puudumist, kergendavaks asjaoluks loeb kohus süüdistatava poolset

kahetsemist, samuti arvestab kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevaks hetkeks on tõendamist leidnud, et

H.Z on toime pannud tahtlikult teise astme kuritegusid, toimepandud kuriteod on lõpuleviidud, isiku süüd välistavaid asjaolusid käesolevas kriminaalasjas tuvastatud ei ole.

KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ei pea kohus

otstarbekaks H.Z-i karistamist rahalise karistusega, pidades silmas isiku

1-11-2552

4 majanduslikku olukorda – isikul rahalised vahendid puuduvad, töökohta tal ei ole ning seetõttu

oleks viimasel rahalise karistuse täitmine võimatu. Käesoleval juhul leiab kohus, et H.Z-i tuleb karistada reaalse tähtajalise vangistusega, sest süüdistatav ei ole varasematest temale mõistetud karistustest endale järeldusi teinud, vaid jätkanud kuritegude toimepanemist.

1.3 Tsiviilhagi ja menetluskulud

VÕS § 1043 kohaselt peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Käesolevas kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi Kannatanu GK 28.12.2010.a summas kokku 13 500 krooni (kd I tl 110) ja kannatanu KL04.01.2011.a summas 43 813,18 krooni (kd II tl 26, lisad kd II tl 27-33). Harju Maakohtu 12. aprilli 2011 istungil tunnistas süüdistatav Mõlemat tsiviilhagi täies ulatuses

samuti ei vaielnud tsiviilhagile vastu kaitsja. Seetõttu tuleb tsiviilhagid rahuldada kuna süüdistatav võttis tsiviilhagid õigeks TsMS § 440 lg 1 alusel ja kohus ei analüüsi tsiviilhagiga seonduvaid tõendeid. Harju Maakohtu 12. jaanuari 2011 määrusega nr 1-11-294 arestinud tsiviilhagi, konfiskeerimise

ja varalise karisuse tagamiseks H.Z-ile kuuluva sõiduauto Volkswagen Passati

registrimärgiga XXX ja VIN-koodiga XXX. Nimetatud määruse alusel on 14.01.2011

liiklusregistrisse kantud sõiduauto käsutamise keelumärge. Kuivõrd ilma huvitatud isiku

äranäitamiseta ei ole huvitatud isiku täitmisele kuuluvat nõuet võimalik arestitud vara arvel rahuldada ning sellisel juhul on arest pigem nõude rahuldamisel takistuseks kui tagatiseks, tuleb ilma isiku, kelle kasuks arest on seatud, äranäitamiseta arest tühistada ja seada uus arest koos

isikute, kelle kasuks on hagi tagamine seatud äranäitamisega. Seega tühistab kohus Harju

Maakohtu 12. jaanuari 2011 määruse nr 1-11-294 alusel 14.01.2011 liiklusregistrisse H.Z-ile kuuluvale sõiduautole Volkswagen Passat registrimärgiga XXX kantud käsutamise keelumärke ja võttes aluseks TsMS § 377 lg 1 ja § 378 lg 1 p. 2 seab hagi tagamiseks samale

sõiduautole liiklusregistrisse käsutamise keelumärge kannatanu KL(i.k. xxx) kasuks summas 2800,17 eurot ja kannatanu GK (isikukood XXX) kasuks summas 862,81 eurot.

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele ka sundraha ja kaitsjatasud riigi kasuks.

1.4 Asitõendid

Kohus leiab, et käesolevas asjas olevad võrdlusjälgede kaart, kaks sündmuskohajälgede kaarti ja kaks DNA karpi tuleb jätta toimiku juurde.

Velmar Brett Kohtunik