1-09-388/23 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(10) 1-09-388

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. mai 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-388 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi Andrei Kislõi süüdistuses KarS § 392 lg 1 ja P.F süüdistuses KarS § 392 lg 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 24. jaanuari 2011. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja vandeadvokaat Kalev Bachmann Prokurör Heili Sepp

Süüdistatav Andrei Kislõi

35210140307, elukoht XXXXXXX XXXXX XX, ei tööta, P.F juhatuse liige, karistatus puudub P.F (alates 25.04.2011. a OÜ P.F)

registrikood XXX (esindaja juhatuse liige Andrei Kislõi), asukoht XXXXXXX XXX XX Kaitsja Vandeadvokaat Kalev Bachmann

RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 24. jaanuari 2011. a kohtuotsus:

1) Andrei Kislõi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 392 lg 1 järgi, 2) AS (alates 25.04.2011 OÜ) P.F süüditunnistamises ja karistamises KarS § 392 lg 3 järgi,

3) Andrei Kislõilt ja AS-lt (alates 25.04.2011) OÜ-lt P.F solidaarselt välja mõistetud lennuki AN72 viiekümne õhkrehvi hoiukulude väljamõistmises summas 3179,53 eurot (kolm tuhat ükssada seitsekümmend üheksa eurot ja 53 senti), 4) Andrei Kislõilt ja AS-lt (alates 25.04.2011) OÜ-lt P.F sundraha väljamõistmise osas

ja teha uus otsus, millega

2(10)

1) mõista Andrei Kislõi süüdistuses KarS § 392 lg 1 järgi õigeks, 2) mõista AS (alates 25.04.2011 OÜ) P.F süüdistuses KarS § 392 lg 3 järgi õigeks. 3) lennuki AN72 viiekümne õhkrehvi hoiukulud summas 3179,53 eurot (kolm tuhat ükssada seitsekümmend üheksa eurot ja 53 senti) jätta riigi kanda.

Asitõendiks tunnistatud lennuki AN72 viiskümmend õhkrehvi ning nende passid tagastada AS-le (alates 25.04.2011) OÜ-le P.F (asuvad hoiul AS Cargo Handling tollilaos aadressil Kesk-Sõjamäe 10a). Kaitsja apellatsioon rahuldada.

Edasikaebe kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 6. mail 2011. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 24. jaanuari 2011. a otsusega üldmenetluses tunnistati A. Kislõi süüdi KarS §

392 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg 1,3 alusel täielikult täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga.

P.F tunnistati süüdi KarS § 392 lg 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahaline karistus 15 000 eurot, mille ta peab tasuma 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

2. A. Kislõi mõisteti süüdi selles, et ta pani teist isikut ära kasutades toime strateegilise kauba üle

Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ja riigipiiri toimetamise, omamata selleks vastavat kohustuslikku dokumenti alljärgnevalt:

A. Kislõi P.F juhatuse liikmena, sõlmis 16. jaanuaril 2006. a Vene Föderatsioonis asuva

juriidilise isiku O. esindaja A. M. ostu-müügi lepingu, mille kohaselt P.F ostis 30

lennukirehvi markeeringuga 1050-390 2A ja 20 lennukirehvi markeeringuga 720-310 5A, eesmärgiga kasutada nimetatud rehve lennukite AN72-100 ja AN72-100D juures. P.F ja I.

OÜ vahel 3. veebruaril 2006. a ning I. OÜ ja O. OÜ vahel 9. veebruaril 2006. a sõlmitud veolepingute alusel sai B. OÜ-s töötav autojuht A. F. O. OÜ direktorilt L. K. korralduse nimetatud lennukirehvid Vene Föderatsioonist Eestisse toimetada. Vastavalt saadud korraldusele laadis A. F. 14. veebruaril 2006. a nimetatud rehvid Moskva oblasti Noginski rajooni Elektrostali linnas asuvas O. laos oma kaubaautole Scania 113 M r/n XXX XXX ning toimetas need 19. veebruaril 2006. a läbi

Narva piiripunkti üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ning üle riigipiiri Eesti Vabariiki.

Seejärel toimetas A. F. 21. veebruaril 2006. a nimetatud rehvid Tallinnas Kesk-Sõjamäe 10ª asuvasse AS Cargo Handlingule kuuluvasse terminali. A. Kislõi teadis, et AN72-100 ja AN72-100D

tüüpi lennukite kõik varuosad loetakse sõjaliseks kaubaks, kuna nimetatud lennukid on projekteeritud sõjaliseks transpordilennukiks.

A. Kislõi, jättes nimetatud kaubaartiklite impordiks nõutava eriloa taotlemata, pani vahendlikult,

kasutades ära veoteenuseid osutavaid äriühinguid, toime Strateegilise kauba seaduse § 2 lg-s 1 märgitud sõjalise kauba, mis oli loetletud Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määrusega nr 139 kehtestatud Strateegiliste kaupade nimekirja lisa “Sõjaliste kaupade nimekirja” kategoorias ML10 b

- muud õhusõidukid ja õhust kergemad õhusõidukid ja nende komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud, valmistatud, määratud või kohandatud sõjaliseks kasutamiseks, kaasa arvatud sõjalise otstarbega luureks, ründeks, treeninguks, transpordiks ja vägede või sõjalise varustuse dessandiks,

3(10) sõjalise otstarbega treeningu-, transpordija muuks logistiliseks toeks projekteeritud, valmistatud või määratud varustus ja nende spetsiaalsed komponendid (käesoleval hetkel kehtib Vabariigi Valitsuse

22. mai 2008. a määrus nr 85, milles vastav kaupade kategooria on jäänud samaks) üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ja riigipiiri toimetamise. Seega A. Kislõi pani teist isikut ära kasutades, toime vastava kohustusliku dokumendita strateegilise kauba toimetamise üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ja üle riigipiiri so KarS § 392 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

P.F mõisteti süüdi selles, et ta pani toime strateegilise kauba üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ja riigipiiri toimetamise, omamata selleks vastavat eriluba alljärgnevalt: P.F juhatuse liige A. Kislõi, tegutsedes juriidilise isiku huvides KarS § 14 lg 1 tähenduses,

sõlmis 16. jaanuaril 2006. a Vene Föderatsioonis asuva juriidilise isiku O. esindaja A. M. ostumüügi lepingu, mille kohaselt P.F ostis 30 lennukirehvi markeeringuga 1050-390 2A ja 20 lennukirehvi markeeringuga 720-310 5A, eesmärgiga kasutada nimetatud rehve lennukite AN72-100 ja AN72-100D juures. P.F ja I. OÜ vahel 3. veebruaril 2006. a ning I. OÜ ja O. OÜ vahel 9. veebruaril 2006. a sõlmitud veolepingute alusel sai B. OÜ-s töötav autojuht A. F. O. OÜ direktorilt L. K. korralduse nimetatud lennukirehvid Vene Föderatsioonist Eestisse toimetada. Vastavalt saadud korraldusele laadis A. F. 14. veebruaril 2008. a nimetatud rehvid Moskva oblasti Noginski rajooni Elektrostali linnas asuvas O. laos oma kaubaautole Scania 113 M r/n XXX XXX ning toimetas need 19. veebruaril 2006. a läbi Narva piiripunkti üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ning üle riigipiiri Eesti Vabariiki. Seejärel toimetas A. F. 21. veebruaril 2006. a nimetatud rehvid Tallinnas Kesk-Sõjamäe 10ª asuvasse AS Cargo Handlingule kuuluvasse terminali. P.F juhatuse liige

A. Kislõi teadis, et AN72-100 ja AN72-100D tüüpi lennukite kõik varuosad loetakse sõjaliseks kaubaks, kuna nimetatud lennukid on projekteeritud sõjaliseks transpordilennukiks. P.F, jättes nimetatud kaubaartiklite impordiks nõutava eriloa taotlemata, pani oma juhatuse liikme Andrei Kislõi tegevuse kaudu toime Strateegilise kauba seaduse § 2 lg-s 1 märgitud sõjalise

kauba, mis oli loetletud Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määrusega nr 139 kehtestatud

Strateegiliste kaupade nimekirja lisa “Sõjaliste kaupade nimekirja” kategoorias ML10 b - muud

õhusõidukid ja õhust kergemad õhusõidukid ja nende komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud, valmistatud, määratud või kohandatud sõjaliseks kasutamiseks, kaasa arvatud sõjalise otstarbega luureks, ründeks, treeninguks, transpordiks ja vägede või sõjalise varustuse dessandiks, sõjalise otstarbega treeningu-, transpordija muuks logistiliseks toeks projekteeritud, valmistatud või määratud varustus ja nende spetsiaalsed komponendid (käesoleval hetkel kehtib Vabariigi Valitsuse 22. mai 2008. a määrus nr 85, milles vastav kaupade kategooria on jäänud samaks) ebaseaduslikult üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ja riigipiiri toimetamise.

Seega pani P.F läbi oma juhatuse liikme A. Kislõi tegevuse, toime vastava kohustusliku

dokumendita strateegilise kauba toimetamise üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ja üle riigipiiri, so KarS § 392 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uuesti arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus, sest kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Apellatsiooni motiivides aga põhjendatakse A. Kislõi ja P.F tegevuses süüteokoosseisu puudumist. Apellatsioonikohtu istungil täpsustas kaitsja, et tema eesmärk on õigeksmõistva kohtuotsuse saavutamine, millise tegemist ta ringkonnakohtult ka taotleb. Apellandi põhiväited on järgmised.

3.1 KrMS § 339 lg 1 p 1 alusel on kriminaalmenetlusõiguse rikkumine oluline, kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Nimelt sätestab KrMS § 151, et kohus arutab

kohtuasja ühtse tervikuna ning tagab võimalikult kiire lahendini jõudmise. KrMS § 2681

lg 1 kohaselt üldkorras kriminaalasja arutava maakohtu kohtukoosseisu liikmed ei või enne selles asjas

4(10)

kohtuotsuse tegemist osaleda teise üldmenetluses kohtusse saadetud kriminaalasja kohtulikus

arutamises. Nimetatud sättest osaline kõrvalekaldumine on lubatud üksnes KrMS § 2681 lg 3 punktides 1-4 ettenähtud juhtudel. Kaitsja leiab, et käesoleval juhul ongi sellise rikkumisega tegemist, sest 27. jaanuaril 2009. a arutas

käesolevat kriminaalasja Harju Maakohtu kohtunik V. Lõõnik, 20. detsembril 2010. a jätkas

kriminaalasja arutamist sama kohtu kohtunik L. Raedla. Kohtuniku vahetamise põhjustest

süüdistatavat ja kaitsjat ei teavitatud. Avalikkusele teadaolevalt arutas kohtunik V. Lõõnik

istungitevahelisel ajal käesolevast kriminaalasjast hiljem kohtusse saabunud nn maadevahetuse

kriminaalasja, mis võis olla tema väljavahetamise põhjuseks. Seega puudus alanud kriminaalmenetluse ajal kohtunik V. Lõõniku asendamiseks kohtunik H. Raedlaga seaduslik alus, mistõttu on ebaseaduslik ka viimase poolt tehtud süüdimõistev kohtuotsus.

3.2 Kohtuotsuse kohaselt oli 50 lennukirehvi näol tegemist strateegilise kaubaga ning seda nii

Strateegilise kauba seaduse (StrKS), strateegiliste kaupade nimekirja kui ka Euroopa Liidu Ühise sõjaliste kaupade nimekirja kohaselt. Apellatsiooni motiivide kohaselt võiks selle väitega nõustuda eeldusel, et nimetatud rehvid on kahesuguse kasutusega strateegiline kaup, mitte sõjaline kaup

(StrKS § 2 lg 1 kohaselt jaguneb strateegiline kaup sõjaliseks kaubaks ja kahesuguse kasutusega kaubaks). Samas märgib kohus eksitavalt, et StrKS § 4 lg 1 ja § 5 lg 1 koosmõjust järelduvalt on strateegilise kauba nimekirja kantud kauba sisseveoks Eesti Vabariiki vajalik eriluba. Kohus ei ole arvestanud asjaolu, et StrKS § 4 lg1 kohaselt on sissevedu sama seaduse tähenduses üksnes sõjalise

kauba Eestisse toimetamine. Seega kahesuguse kasutusega kauba Eestisse toimetamine ei ole sissevedu StrKS tähenduses ning selleks ei ole vaja eriluba.

3.3 StrKS § 2 lg 7 alusel Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määrusega nr 139 kehtestatud strateegiliste kaupade nimekirja lisa- Sõjaliste kaupade nimekirikategooria ML10 (sõjaline kaup)

laiendab oluliselt (ilma vastava delegatsiooninormita) eespool nimetatud seadusega määratletud sõjalise kauba mõistet. StrKS § 2 lg 2 kohaselt on sõjaliseks kaubaks ained, materjalid, vahendid, seadmed, süsteemid, nende osad, tarkvara ja tehnoloogia, mida kasutatakse sõjalisel otstarbel, see

tähendab. Seega on määrava tähtsusega kauba klassifitseerimisel selle tegelik kasutusotstarve

seaduse kehtimise ajal, mitte kauba projekteerimise eesmärk. Vastasel korral tuleks sõjaliseks kaubaks StrKS tähenduses klassifitseerida ka kiviheitemasinad, mis olid spetsiaalselt projekteeritud sõjaliseks kasutamiseks keskajal. Vabariigi Valitsuse eespool nimetatud määrusega (kategoorias ML10 ja ML10b) on StrKS-is toodud sõjalise kauba legaaldefinitsioonile lisatud täiendav tunnussõjaliseks kasutamiseks projekteeritud õhusõidukid ja nende komponendid. Seega on Vabariigi Valitsus ületanud oma pädevust, mistõttu palus kaitsja jätta selle normi kohtul kohaldamata. Kohus

jättis selle taotluse põhjendamatult tähelepanuta ning kohaldas ebaõigesti nii vastavat Vabariigi Valitsuse määrust kui ka Strateegilise kauba seadust.

3.4. Kohus lisas kohtuotsusega omalt poolt veel ühe sõjalise kauba tunnuse, mida StrKS ei sisalda. Nimelt leidis kohus, et militaarvaldkonnaga seotud isikute transportimine on piisav alus selleks, et tunnistada lennuk militaarotstarbel kasutatavaks lennukiks, st sõjaliseks kaubaks. Nimetatud kohtu

seisukohast tulenevalt on militaarotstarbel kasutatavaks lennukiks kõik liinilende teostavad tsiviilõhusõidukid, kui nende pardal juhtub olema mõni puhkusele sõitev sõjaväelane.

3.5. Kohus on asunud seisukohale et käesoleval juhul on oluline, et välisministeeriumi strateegilise kauba komisjoni hinnangu kohaselt on tegemist sõjaliseks otstarbeks mõeldud lennukitega, nende konfiguratsiooni ei ole muudetud ning asjaolu, et neid lennukeid ei kasutatud sõjalistel eesmärkidel, ei muuda kohtu arvates nende otstarvet, olemust ning konfiguratsiooni. Kohus ega spetsialistid ei ole

seejuures selgitanud sõjaliseks otstarbeks mõeldud lennuki mõiste tähendust. Õigusaktides selline mõiste puudub. Samuti puudub mõiste sõjaline transpordilennuk, mida on kasutatud süüdistusaktis.

5(10)

Lennundusseaduse § 5 lg 2 kohaselt jagunevad õhusõidukid riiklikeks ja tsiviilõhusõidukiteks. Riiklik õhusõiduk on õhusõiduk, mida kasutatakse kaitseväe-, tollivõi politseiteenistuses (LennuS § 5 lg 3). Õhusõiduk, mida ei kasutata Lennuseaduse §-i 5 lõikes 3 nimetatud teenistustes, loetakse

tsiviilõhusõidukiteks (LennuS § 5 lg 4). P.F

lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustele kantud õhusõidukeid ei kasutatud LennuS §-i 5 lõikes 3 nimetatud teenistustes,

mistõttu neid kõiki loetakse tsiviilõhusõidukiteks. Projektijärgsete käitamistingimuste ja kasutusvaldkonna, valmistamisviisi ja varustatuse alusel jaotatakse õhusõidukid LennuS §-s 5 lõikes

6 loetletud kategooriatesse. Nende kriteeriumide alusel kuuluvad P.F lennuettevõtja

sertifikaadi käitamistingimustele kantud õhusõidukid Lennuseaduse § 5 lg 6 punktis 1 märgitud

transpordikategooriasse. Eeltoodust tuleneb, et P.F

lennuettevõtja sertifikaadi

käitamistingimustele kantud õhusõidukid kuuluvad mitte sõjaliste transpordilennukite hulka, vaid

tsiviil reisija transpordilennukite kategooriasse. Asjaolule, et AN-72-100 on tsiviilõhusõiduk, kinnitavad ka kaitsja kohtukõne teesides toodud viited avalikult kättesaadavatele veebilehtedele ning nende väljatrükid, mis on tõenditeks kriminaalasjas, kuid milledest kohus on vaikides mööda läinud.

Kohus ei nõustunud kaitsja väitega, et lennuk An-72-100 näol on tegemist tsiviillennukiga, kuna

teda kasutatakse tsiviilotstarbel ning ta on kantud Lennuameti poolt tsiviilõhusõidukite riiklikku

registrisse. Nimetatud asjaolu ei välista kohtu arvates lennuki An-72-100 kasutamist militaarotstarbel. Samas on kohus pidanud vajalikuks korduvalt rõhutada asjaolu, et kuigi lennukit

kasutatakse käesoleval ajal tsiviilotstarbel ja erahuvides, ei välista see võimalust kasutada sama

lennukit muul ajal militaarotstarbel. Seega on kohus sisuliselt tunnistanud lennuki An-72-100 kahesuguse kasutusega kaubaks (nii tsiviilkui ka militaarotstarbel kasutatavaks), mis StrKS § 2 lg 5

kohaselt on kaup EL Nõukogu määruse 1334/2000/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse kord

kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrollimiseks , artikli 2 punkti a

tähenduses ning mille importimiseks Eestisse eriluba vajalik ei ole. Asjaolu, et P.F kasutuses olevad lennukid ja nende komponendid võivad olla kahesuguse kasutusega kaup StrKS

tähenduses tuleneb samuti kohtu poolt tsiteeritud Tallinna Halduskohtu 9. mai 2006. a otsusest haldusasjas nr 3-05-1062, kus on märgitud, et asjas esitatud dokumentide ja antud selgitustega ei ole

ümber lükatud komisjoni seisukoht, et õhusõiduki hetkel peamiselt tsiviilotstarbel kasutamine ei

tähenda, et kõnealust kaupa –lennukimootoriton võimalik kasutada sõjalistel eesmärkidel kasutatava lennuki mootorina. Ka ei saa esitatud tõenditest järeldada, et kõnealust lennukit ei ole

võimalik ümber teha sõjalistel eesmärkidel kasutatavaks lennukiks. Apelleeritud kohtuotsusest ei

nähtu, milliseid konkreetseid tõendeid ja kelle antud selgitusi on halduskohus hinnanud, mistõttu nende tõepärasust ei ole apellantidel võimalik määrata, küll on aga võimalik maakohtu nimetatud seisukohast järeldada, et kui kaupa on võimalik üheaegselt kasutada nii tsiviilotstarbel kui ka ümber ehitada kasutamiseks sõjalisel otstarbel, siis on tegemist vähemalt kahesuguse kasutusega kaubaga StrKS tähenduses. Samas ei saa aga jätta mainimata asjaolu, et enamusele sõiduautode katustele on suhteliselt kerge ümberehitusega võimalik monteerida kuulipilduja ja kasutada nimetatud sõiduautot sõjalistel eesmärkidel, kuid see ei tee sellest sõiduautost veel sõjalist kaupa StrKS tähenduses.

3.6. Nõustuda tuleb kohtu seisukohaga, et StrKS on Tolliseaduse suhtes eriseadus, kuid väär on kohtu väide, et StrKS-is on üheselt sätestatud §-s 4 lg 1 ja §-s 5 lg 1, et luba on vajalik juba enne

kauba Eestisse toimetamist ning see peab olema esitatav juba tollipiiril. Kohtu poolt viidatud seadusesätted midagi sarnast ei sätesta. Küll on aga Str KS §-s 5 lg 5 sätestatud, et sõjalise kauba sisseveoks ühendusevälisest riigist esitatakse sisseveolitsents Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile saabumisel tolliformaalsuste käigus ja tolliasutusele kauba vabastamiseks tollijärelevalve alt. Maksuja Tolliameti 10. märtsi 2006. a kirjast nr 11.3-2/3847-1 nähtub, et 19. veebruaril 2006. a kõnesolevate rehvide Eestisse toimetamine üle riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri

on toimunud üksnes aktsepteeritud sisenemisdeklaratsiooni (SD) alusel, mille deklarant A-

Tolliagentuur OÜ kaubasaaja esindajana tollile ka esitas. Mingeid muid dokumente sh

sisseveolitsentsi selles tolliformaalsuste täitmise staadiumis tollile esitada vaja ei ole ja seda

6(10)

tollitöötajad ka ei nõudnud. Vastasel juhul oleks kauba edasine liikumine Narva mnt piiripunktis blokeeritud ning see ei oleks 21. veebruaril 2006. a saabunud Tallinnas Kesk-Sõjamäe 10a asuvasse

AS Cargo Handlingile kuuluvasse terminaali, kus toimub kauba vabastamine tollijärelevalve alt. Nimetatud tolliformaalsuste täitmise staadiumis toimub ka sisseveoloa esitamine tolliasutusele. P.F seda teha ei õnnestunud, sest enne algatati kriminaalasi ja kaup arestiti.

3.7 Kriminaalasjas puuduvad objektiivsed tõendid, mis kinnitaksid kohtu seisukohta, et P.F

24. aprillil 2003. a (kehtivusega kuni 23. aprill 2007. a), väljastatud lennuettevõtja

sertifikaadi nr 1-02/2003 käitamistingimustele kantud õhusõidukid An-72-100 registreerimistunnustega ES-NOB (seeria nr 36572070695), ES-NOI (seeria nr 36572096914), ES-

NOG (seeria nr 36572080786), ES-NOK (seeria nr 36572080780) ja ES-NOH (seeria nr

36572095909) on projekteeritud kasutamiseks sõjalisel otstarbel. Kohus on oma eespool toodud väite tõendamiseks viidanud kohtuotsuses üksnes kolmele tõendile: 1) Strateegilise kauba komisjoni (Stratkom) 4. aprilli 2006. a arvamusele, 2) Tallinna Halduskohtu 9. mai 2006. a otsusele haldusasjas nr 3-05-1062 ja 3) Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2007. a otsusele samas haldusasjas nr 3-05-

1062. Vaatamata sellele, et Strateegiliste kaupade komisjonile saadetud järelpärimises palub kriminaalasja menetleja vastuses võimalikult täpselt oma seisukohti motiveerida, ei sisalda vastus

järelpärimisele ühtegi viidet materjalile, millest saaks tuletada väite, et lennuk AN-72-100 on projekteeritud sõjaliseks transportlennukiks, mistõttu on sõjaliseks kaubaks ka selle rehvid. Seega on

komisjoni arvamus subjektiivne, motiveerimata ja kontrollimatu ning vastuolus ja ümber lükatud

teiste asjas kogutud tõenditega. Kohtu poolt tsiteeritud Tallinna Halduskohtu ja Tallinna

Ringkonnakohtu lahendid jõustusid oluliselt hiljem, kui leidis aset kõnesolev intsident lennukirehvidega. Seetõttu ei saanud nendes toodud seisukohad kajastada asjaolusid, mis ilmnesid

alles kõnesoleva kriminaalasja uurimise käigus ega saanud mõjutada süüdistatavate hoiakuid ja käitumist enne rehvide ostmist. Halduskohtu ja ringkonnakohtu eespool nimetatud lahendid ei ole tõenditena kasutatavad süüdistatavate süü tõendamiseks, kuivõrd need jõustusid pärast kõnesolevate

tegude toimepanemist süüdistatavate poolt ning kajastavad ainult osaliselt ja mittetäielikult

käesolevas kriminaalasjas tähtsust omavaid asjaolusid. Seega jääb küsitavaks, kas halduskohus ja ringkonnakohus oleksid teinud sama lahendi ka siis, kui neile oleks teada olnud kõik käesolevas asja tähtsust omavad asjaolud. Apellant peab siinjuures silmas alljärgnevaid tõendeid:

a) kõnesolevate õhusõidukite valmistajaettevõtte - Harkovi Riikliku Lennundustootmisettevõtte -

vastusest nr 180/314 16. 12.2005 P.F peadirektori Andrei Kislõi järelpärimisele, millest

nähtub, et kõnesolevad õhusõidukid on valmistatud “ haldussalongi “ variandis reisijate veoks (tl 164, tõlge tl 165), b) valmistajaettevõtte kirjast nr 57/10180p 04.07.2006 (II köide lk 42-43) nähtub, et esimene An-72

tüüpi õhusõiduk projekteeriti, valmistati ja sooritas esmalennu 1977 aasta augustikuus. Kokku

valmistati 6sellist õhusõidukit, milledest ühtegi ei kasutatud sõjaliseks otstarbeks. 1980 aastate

alguses modifitseeriti AN-72 tüüpi õhusõiduki plaaner tsiviilõhusõiduki AN-74 tarbeks. Seeriatootmiseks plaaneri unifitseerimise eesmärgil võeti vastu otsus õhusõiduki AN-72 plaaneri ja õhusõiduki AN-74 plaaneri identsusest õhusõidukite AN-72 ja AN-74 ja nende modifikatsioonide seeriamudelitel.

c) Lennunduskataloogis “1000 lennukit“ on õhusõiduk AN-72 liigitatud tsiviil reisija

transpordilennukite kategooriasse, mida hiljem toodeti ka eriti tähtsate isikute transpordiks ja merevaatlusteks (II/35-38).

d) Vene Föderatsiooni Kaitseministeeriumi Relvastuse ja Sõjatehnika Tarnete Ekspertiisiameti

25.01.2006. a otsusest nr 236/228z (tlk 97) nähtub, et kõnealused õhkrehvid on valmistatud

tsiviillennukitele AN-72 ning ei kujuta enesest sõjalist kaupa. Seega, õhusõidukid AN-72-100 ja

AN-72-100D ei ole projekteeritud, valmistatud ega kasutatavad sõjalisel otstarbel, samuti ei ole spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks projekteeritud ja valmistatud nende õhkrehvid.

7(10)

3.8 Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et tõendatud on A. Kislõi soov tuua rehvid Eestisse ebaseaduslikult. Selleks puudus tal igasugune vajadus ja tahtlus. A. Kislõi sõlmis vastavad lepingud oma ala spetsialistidega (transpordifirma, tollideklarant, tolliladu) selleks, et vältida võimalikke

eksimusi eriteadmisi nõudvate toimingute teostamisel, mitte selleks, et neid ära kasutades toime

panna kuritegu. Vastupidispetsialistide kaasamine välistab kuriteo toimepanemise tahtluse ja võimaluse, kuna A. Kislõil ei olnud alust eeldada, et spetsialistid viivad kuriteo täide ja tema pääseb seetõttu karistusest. Pigem oli A. Kislõil täielik alus eeldada, et spetsialistide abil õnnestub vältida võimalikke seaduserikkumisi.

3.9 Mainimata ei saa jätta asjaolu, et kohus on ebaobjektiivselt hinnanud P.F

kutsetegevusega seonduvaid asjaolusid ning tunnistanud taunitavaks ja arvestanud karistuse

mõistmisel raskendava asjaoluna P.F kuuluvate lennukite osalemise NATO ja ÜRO missioonidel (kohtu määrangu kohaselt sisuliselt sõjakolletes), kandes seejuures tunnuseid ja omades

dokumente, mis viitavad EV-le. Kaitsja on seisukohal, et eespool nimetatud organisatsioonidega

koostöö tegemine on auasi igale EV ettevõttele ja riigile. Vastupidisel juhul tuleb taunitavaks tunnistada ka Eesti osavõttu rahu kindlustamisest Afganistanis.

4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Prokurör taotles jätta apellatsioon rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et valdav osa kaitsja apellatsiooni väiteid väärivad tähelepanu. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

5.1 Esmalt peatub kohtukolleegium apellatsiooni väitel, mille kohaselt on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest kohtuotsuse on teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. KrMS § 2681 lg 1 kohaselt üldkorras kriminaalasja arutava maakohtu kohtukoosseisu liikmed ei või enne selles asjas kohtuotsuse tegemist osaleda teise üldmenetluses kohtusse saadetud kriminaalasja kohtulikus arutamises. Nimetatud sättest osaline kõrvalekaldumine on lubatud üksnes KrMS § 2681 lg 3 punktides 1-4 ettenähtud juhtudel. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et esimene eelistung toimus 27. jaanuaril 2009. a kohtunik

V. Lõõniku osavõtul, kes määras arutada kriminaalasja 7. detsembril 2009.a ja 8.-10. detsembril

2009. a. 7. detsembril 2009. a toimunud kohtuistungil esitas prokurör kohtule taotluse

kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. A. Kislõi kriminaalmenetluse lõpetamisega ei nõustunud ja taotles menetluse jätkamist. Kohus lükkas

kriminaalasja arutamise määramata ajaks edasi ja märkis, et kriminaalasi pannakse uuesti kuulamisele määramise järjekorda.

14. aprillil 2010. a on Harju Maakohtu esimees H. Särgava andnud kohtu kantselei juhatajale V. Kallasele korralduse kriminaalasi ümber määrata seoses kohtunik V. Lõõniku suure töökoormusega.

20. detsembril 2010. a on andnud kohtunik L. Raedla A. Kislõi ja AS Enimexi uuesti samas süüdistuses kohtu alla. Samal kuupäeval toimunud eelmenetluse istungil määras kohtunik L. Raedla arutada kriminaalasja 11. ja 14. jaanuaril 2011. a. Kohtuistungid toimusidki 11. ja 14. jaanuaril 2011. a. Kohtunik L. Raedla kuulutas kohtuotsuse resolutiivosa 24. jaanuaril 2011. a. Kriminaaltoimiku

materjalidest ega apellatsioonist ei nähtu, et kohtunik L. Raedla oleks käesoleva kriminaalasja

kohtuliku menetlemise käigus osalenud veel mõne teise üldmenetluses kohtusse saadetud

kriminaalasja kohtulikus arutamises. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium apellatsiooni väitega, et kohtuotsuse on teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.

8(10)

5.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites nr 3-1-1-5-08 ja 3-1-1-48-10 selgitanud, et

kui apellatsiooni taotlus on ebaselge või vastuoluline, siis tuleb lähtuda apellatsiooni motiividest.

Kuna apellatsiooni motiivides käsitletakse A. Kislõi ja P.F tegevuses süüteokoosseisu puudumist ja ka apellatsioonikohtu istungil väitsid süüdistatav ja kaitsja, et nende peamine eesmärk

on õigeksmõistva kohtuotsuse saavutamine, siis annab kohtukolleegium ka neile väidetele omapoolse hinnangu.

5.3 Et apellatsioonis vaidlustatakse just maakohtu poolne tõendite hindamine, mida käsitab KrMS §

61, siis kohtukolleegium osundab, et nimetatud seadusesätte sisu ja mõtet on Riigikohus oma

lahendites korduvalt selgitanud – KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse

alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse

hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kohtukolleegium on seisukohal, et vaidlustatud kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud kohtu põhjendused ei ole loogilised, igakülgsed, objektiivsed ega veenvad, mistõttu maakohus on tõendite hindamisel eiranud KrMS § 61 sisu ja mõtet.

5.4 Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et A. Kislõi ja P.F 1996. a veebruarikuus 50 lennuki AN72 õhkrehvi Eesti Vabariiki toimetasid. Vaidlusaluseks küsimuseks on asjaolu, kas need õhkrehvid olid käsitletavad strateegilise kaubana, mille Eesti Vabariiki sisseveoks oli vaja eriluba.

Strateegilise kauba seaduse § 2 lg 1 kohaselt on strateegiline kaup sõjaline kaup ja kahesuguse

kasutusega kaup. Seaduse § 2 kohaselt on sõjaline kaup ained, materjalid, vahendid, seadmed,

süsteemid, nende osad, tarkvara ja tehnoloogia, mida kasutatakse sõjalisel otstarbel. Strateegilise kauba seaduse § 5 kohaselt on strateegiliste kaupade nimekirja kantud kaupade sisseveoks vajalik eriluba, sama paragrahvi 3 lõike kohaselt on eriluba ka sisseveolitsents. Strateegilise kauba seaduse § 2 lg 7 kohaselt kehtestatakse strateegiliste kaupade nimekiri Vabariigi Valitsuse määrusega ning see sisaldab sõjaliste kaupade nimekirja, inimõiguste rikkumiseks kasutatavate kaupade nimekirja ja

kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja EL Nõukogu määruse 1334/2000/EÜ artikli 5 lõikes 1 sätestatud ulatuses. Vabariigi Valitsuse 27.04.2004. a määrusega nr 139 kinnitatud strateegiliste kaupade nimekirjas on

kategooria ML10 b all märgitud, et sõjaliseks kaubaks on ka muud õhusõidukid ja nende komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud, kohandatud või määratud sõjaliseks kasutamiseks. Kuna strateegilise kauba seaduse kohaselt on kaup ja selle osa sõjaline, kui seda kasutatakse sõjalisel otstarbel, kuid Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud strateegiliste kaupade nimekirja kohaselt

on sõjaline kaup ka muu spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks projekteeritud õhusõiduk või nende komponent, siis kohtukolleegium nõustub kaitsja väitega, et Vabariigi Valitsus on strateegilise kauba

mõistet seadusega võrreldes laiendanud. Küll aga ei nõustu kohtukolleegium selle väitega, et Vabariigi Valitsus on sellega ületanud oma volitusi, sest Strateegilise kauba seaduse § 2 lg-s 7 on seadusandja talle selle volituse andnud. Maakohtu otsuse kohaselt mahuvad samasuguse kategooria alla kõnealused rehvid ka Euroopa Liidu

ühiste sõjaliste kaupade nimekirja kaudu ning seda vaatamata asjaolule, et selles nimekirjas on

kategooria ML10 b kohta märgitud, et nimekiri ei reguleeri spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks

loodud õhusõidukeid või nende õhusõidukite variante, mis ei ole konfigureeritud sõjaliseks kasutamiseks ja ei ole varustatud seadmete või varustusega, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks. Nimelt leidis maakohus, et Euroopa Liidu konkreetne nimekiri ei ole otse kohaldatav.

9(10) Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu, sest see säte on kohaldatav strateegilise kauba seaduse § 2 lg 7 kaudu.

5.5 Apelleeritud kohtuotsuse kohaselt on peamiseks süüdistust toetavaks tõendiks Eesti Vabariigi

Välisministeeriumi strateegilise kauba komisjoni hinnang, mille kohaselt on tegemist sõjaliseks

otstarbeks mõeldud lennukitega, nende konfiguratsiooni ei ole muudetud ning asjaolu, et neid

lennukeid ei kasutatud sõjalistel eesmärkidel, ei muuda nende otstarvet, olemust ning konfiguratsiooni. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus nimetatud tõendi sisu moonutanud, sest

strateegilise kauba komisjoni esimehe ülesannetes esinenud A. P. 4. aprilli 2006. a vastuses Kaitsepolitseiameti järelepärimisele ei käsitleta küsimusi lennukite konfiguratsiooni muutmisest või mittemuutmisest (I kd tl 102). Selles kirjas märgitakse, et P.F poolt lennukile AN 72-100 tellitud õhurehvid markeeringuga 1050-390 2A ning 720-310 5A on klassifitseeritavad sõjalise kaubana kategooria ML 10 b kaudu ja neid ei ole võimalik kasutada tsiviillennukitel. Kirjas tuuakse ära vaid Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud nimekirja ML10 b tekst. Vastuses märgitakse ka seda, et P.F ei ole strateegilise kauba komisjonile esitanud taotlust strateegilise kauba sisseveolitsentsi saamiseks ja seda ka ei oma. Selline rikkumine strateegilise kauba komisjoni hinnangul erilist julgeolekuriski ei tekita. Kirjast ei nähtu, mille põhjal komisjon järeldas, et tegemist on spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks projekteeritud

õhusõidukitega ja nende osadega. Kirjale ei ole lisatud juurde komisjoni istungi protokolli, kust võiks nähtuda arutluste sisu. Samuti muid materjale, mille põhjal võiks jälgida sellise arvamuseni jõudmise käiku. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-63-08 märkinud, et vastavalt KrMS § 107 lg 3

p-dele 1 ja 2 tuleb ekspertiisiakti põhiosas obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus,

uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Riigikohus rõhutas, et

nõutavad andmed tuleb ekspertiisiaktis kohustuslikult kajastada põhjusel, et nende pinnalt on

menetlejal ja kohtumenetluse pooltel võimalus veenduda eksperdiarvamuse põhjendatuses ning

jälgida arvamusele jõudmise käiku. Ekspertiisiakti vastavus esitatud nõuetele tagab ühtlasi ka süüdistatava kaitseõiguse, kuna vaid nende täitmine tagab eksperdiarvamuse põhjendatuse kontrolli.

Kohtukolleegium on seisukohal, et seda põhimõtet tuleks rakendada ka käesoleva kirja sisu

hindamisel, ehkki ei ole tegemist ekspertiisiaktiga. Nimelt on tegemist ainsa süüdistust toetava tõendiga, mille põhjendatuse kontroll peab olema igal juhul tagatud.

Süüdistatav ja kaitsja on esitanud maakohtule hulgaliselt dokumente selle kohta, et vaidlusalused lennukid on projekteeritud reisijate veoks, nad olid kantud Venemaal ja Eestis tsiviilõhusõidukite registrisse, neile oli antud lennutegevusluba reisijate, posti või lasti veoks vms. Kriminaaltoimiku I

köite leheküljel 37 on Vene Föderatsiooni relvastuse ja sõjatehnika tarnete ekspertiisi suunamise

ülema arvamus, mille kohaselt 16. jaanuaril 2006. a sõlmitud lepingu alusel P.F poolt

Venemaalt väljaveetavad AN72 lennukikummid ei ole sõjaotstarbeline toodang. Apelleeritud

kohtuotsuses on kõik süüdistatavat õigustavad tõendid kõrvale jäetud ainsa põhjendusega, et strateegilise kauba komisjoni hinnangul on tegemist spetsiaalselt sõjalisel eesmärgil projekteeritud

õhusõidukiga ja selle osaga. Kuna kriminaalasjas puuduvad andmed, mis võimaldaksid

kohtukolleegiumil strateegilise kauba komisjoni kirja sisu põhjendatust hinnata, siis ei ole selline tõend usaldusväärne ja tuleb kõrvale jätta.

5.6 Apelleeritud kohtuotsuses on käsitletud süüdistust toetavate tõenditena Tallinna Halduskohtu 9. mai 2006. a ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. märtsi 2007. a kohtuotsustes toodud seisukohti. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu, sest süüdistuses kajastatud sündmus leidis aset 2006. a veebruarikuus, kohtuotsused tehti aga oluliselt hiljem. Lisaks sellele ei käsitletud neis kohtuotsustes mitte lennuki AN72 rehvide, vaid mootori strateegiliseks kaubaks lugemise küsimust. Seega ei ole neil kahel kohtuotsusel süüdistatavate süü tõendatuse seisukohast mingit tähtsust.

10(10) 5.7 Kuna prokurör kriminaalasjas rohkem tõendeid kohtule esitanud ei ole, siis on kohtukolleegium seisukohal, et A. Kislõi ja P.F tegevuses puudub vastavalt KarS § 392 lg 1 ja KarS § 392 lg 3 objektiivne koosseis. Kohtukolleegium teab, et kriminaalmenetlusseaduse kohaselt ei ole sellisel juhul vaja süüteo subjektiivsele koosseisule vaja hinnangut anda. Kuid kohtukolleegium peab siiski

vajalikuks märkida, et kriminaalasjas süüdistatava ja kaitsja poolt esitatud dokumentide, eelkõige Vene Föderatsiooni relvastuse ja sõjatehnika tarnete ekspertiisi suunamise ülema arvamuse kohaselt,

puudub ka süüteo subjektiivne koosseis ning A. Kislõi ja P.F tulevad neile esitatud süüdistuses täies mahus õigeks mõista.

5.8 Kuna kohtukolleegium mõistab süüdistatavad eelpoolnimetatud põhjustel õigeks, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks kõikidel kaitsja poolt esitatud apellatsiooni väidetel peatuda. Kaitsja on

kulutanud oma apellatsioonis mahuka osa kahesuguse kasutusega strateegilise kauba mõistele ja

selle seostatusele käesoleva kriminaalasjaga, kuid kahesuguse kasutusega kauba veo sätete rikkumises ei olegi süüdistatavatele süüditust esitatud.

5.9 Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida sedagi, et käesoleva kriminaalasja menetlus on

kestnud üle viie aasta ja seda mitte süüdistatavate süül. Menetluse venimine on olnud tingitud erimeelsustest seaduse tõlgendamisel nii prokuröride kui kohtute poolt, aga samuti Harju Maakohtu kohtunike suurest töökoormusest. Riigikohtu jätkuva praktika kohaselt piirdub menetluse mõistlik

tähtaeg viie aastaga. Seega leiab kohtukolleegium, et menetluse mõistlik tähtaeg on käesolevaks ajaks möödunud.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 338 p-st 2 ja § 340 lg 2 p-st 1 tühistab kohtukolleegium

Harju Maakohtu 24. jaanuari 2011. a otsuse A. Kislõi ja P.F suhtes ja teeb uue otsuse, millega mõistab nad esitatud süüdistuses õigeks.

Meelika Aava Ivi Kesküla Sten Lind