1-10-13855/11

1(3) Toimik nr 1-10-13855 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.mail 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-13855 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.P tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 06.05.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

P.P, isikukood: xxx, kannab karistust XXX.

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta P.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 18.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

P.P on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.10.2010 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ja karistati vangistusega 2 kuud, mida KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendati Viru Maakohtu 14.04.2010 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 6 kuu ja 23 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 8 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 20.10.2010 ja lõpp 13.07.2011.

2(3) Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 20.04.2011.

Kinnipidamisasutusest P.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat

on vangistuse jooksul kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, karistused on kehtivad.

Vabanemisel asub elama munitsipaalkorterisse xxx. Tegemist on valla poolt antud 2-toalise korteriga, kus puudub pesemisvõimalus, elamistingimused on minimaalsed. Isikul on keskharidus

ja omandatud on erialad: elektromontöör, elektri-gaasikeevitaja, autolukksepp, autojuht (B,C kategooriad). Vabanemisel puudub garanteeritud töökoht. Vangistuses töötas alates 10.01.2011

juuksurina. Kinnipeetava suhted lähivõrgustikuga on halvad. Ema suhtes on kasutanud füüsilist vägivalda, laste ja abikaasaga suhted puuduvad. Kuriteod on enamasti sooritatud alkoholijoobes,

alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest on karistatud korduvalt väärteokorras ja ka

kriminaalkorras. Alkoholi liigtarvitamise tõttu on probleeme töökoha säilitamise ja leidmisega.

Isikut on kriminaalkorras karistatud 13 korda, väärteokorras 23 korda, uue kuriteo pani toime

katseajal. Süüdimõistetu on egoistlik ja hoolimatu, mistõttu on suur tõenäosus, et isik jätkab

vabaduses füüsilise vägivalla kasutamist. Vangla toetab isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna isik on väga antisotsiaalse ja agressiivse käitumisega, mistõttu vajab ta pärast vabanemist kriminaalhoolduse järelevalvet.

P.P ei soovi enne tähtaega vabaneda.

Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Ta on varem kohtulikult karistatud 13 korral. Ta

oli juba ennetähtaegselt vabastatud ja katseajal paar päeva pärast vabanemist pani toime uue kuriteo.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu arvamused, leiab, et P.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on kolmteist korda kriminaalkorras karistatud, sh korduvalt kehalise väärkohtlemise ja võimuesindaja laimamise ja solvamise eest. Vanglakaristust kannab seitsmendat korda. Isikut

on varem karistatud tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid

toime panemata. Isikut on varasemalt 2 korral vabastatud ennetähtaega, viimati Viru Maakohtu 07.10.2010 määrusega katseajaga 1 aasta. Katseajal pani toime uue kuriteo ning Viru Maakohtu 21.10.2010 otsusega karistati teda kehalise väärkohtlemise eest vangistusega 2 kuud. Nimetatud karistusele liideti Viru Maakohtu 14.04.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud 23 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 8 kuud 23 päeva vangistust. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-8) on näha, et P.P on väärteokorras 25 korral karistatud, nendest 4 korral Alkoholiseaduse ja 8 korral Liiklusseaduse alusel, kusjuures 2 korral alkoholijoobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused P.P puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

3(3)

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 2 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistused on kehtivad. Karistused on mõistetud ametniku korraldusele mitte allumise eest ja vanglateenistuja solvamise, laimamise ja ähvardamise eest. Rikkumiste iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole P.P oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 08.01.2012. Vabanemisel asub P.P elama munitsipaalkorterisse aadressil xxx, xxx. Tegemist on 2- toalise korteriga, kus puudub pesemisvõimalus, elamistingimused on minimaalsed.

Vabanedes ei ole P.P kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik.

Arvestades P.P poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid

karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal) ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et P.Pingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Isik oli juba enne tähtaega vabastatud ja allutatud

kriminaalhooldusele, katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta P.P-le

piisavalt mõju. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla

režiimi tingimustes. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamise risk suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu ei ole läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu P.P temale Viru Maakohtu 21.10.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 21.05.2011

№oremreferent

Liivi Õun