1-10-12334/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. mai 2011.a Tallinn Kriminaalasja number 1-10- 12334 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Julia Katškovskaja ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tõlk

Kea Lemming Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 25. aprill 2011.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi Gennadi Djatšuki süüdistus KarS § 121 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 15. veebruari 2011.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Gennadi Djatšuk Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav Gennadi Djatšuk

isikukood 36411252218, Eesti kodanik, elukoht XXXXXX XX-X XXXXXXX (XXXXX XX-X XXXXXXXX), töötu, varem kohtu poolt karistamata. Kaitsja Adv Riine Lumiste RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 15. veebruari 2011.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Gennadi Djatšuk tunnistati Harju Maakohtu 15.02.2011.a otsusega KarS § 121 järgi süüdi selles, et ta 17.07.2010.a. kella 00.30 paiku Tallinnas XXXXXX XX trepikojas lõi J. D. 2-3 korda rusikaga pea piirkonda, viis seejärel kannatanu sama maja 2. korterisse, kus lõi J. D. veel käte ja jalgadega 10-15 korda pea, näo ja keha piirkonda, tekitades füüsilist valu ja tervisekahjustusi – ninaluude murru, rindkerekotusiooni, peanaha pindmise vigastuse.

Maakohus mõistis G. Djatšukile karistuseks 3 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendas ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 1 päev arvati karistusaja hulka. KarS § 74 kohaselt jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga.

APELLATSIOONI SISU

Gennadi Djatšuk ei vaidlusta enda süüküsimust ega talle mõistetud karistusmäära ja liiki vaid taotleb enda suhtes vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist ilma kontrollnõuete kohaldamiseta. Väidab, et töö iseloomu tõttu ei pruugi tal olla võimalik kriminaalhooldaja juures end registreerimas käia. Rõhutab, et varem teda karistatud ei ole, oma süüd tunnistab ja kahetseb.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Prokurör leidis, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, vajadus süüdistatava olukorra raskendamiseks puudub.

Süüdistatav ja tema kaitsja toetavad apellatsiooni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.

Maakohtu otsusest tuleneb, et mõistes G. Djatšukile karistuseks vangistuse ja vabastades ta tingimisi karistuse kandmisest, on kohus hoolega kaalunud, kas kohaldada tema suhtes KarS § 73 või § 74 sätteid ning leidnud, et G. Djatšuki puhul on otstarbekas ja vajalik käitumiskontrolli nõuete ja kriminaalhooldaja järelevalve kohaldamine. Kohtukolleegium, ära kuulanud süüdistatava selgitused kohtuistungil, nõustub täielikult maakohtuga ega pea võimalikuks kohtuotsuse tühistamist. Apellatsioonis ega ringkonnakohtu istungil ei suutnud G. Djatšuk mõistusepäraselt selgitada, miks ta soovib oma olukorda sisuliselt raskendada (KarS § 73 kohaldamisel määratakse katseaeg kolmest kuni viie aastani, G. Djatšukile määras kohus katseajaks 1,5 aastat) ega toonud esile ühtki mõistlikku põhjust, mis takistaks tal kriminaalhooldusele allumist. Kohtukolleegium märgib, et kriminaalhooldus hõlmab endas süüdlase käitumise üle teostatavat kontrolli ning talle osutatavat sotsiaalset abi. Kriminaalhoolduse sisuks on süüdlasega tehtav sotsiaaltöö eesmärgiga tuvastada ja kõrvaldada faktorid, mis tõukasid isiku kuriteole ja seeläbi suunata süüdimõistetu õiguskuulekale käitumisele. Arvestades G. Djatšuki isikut ja tema poolt toimepandud kuriteo

laadi (teadupärast kipub perevägivald korduma), peab kohtukolleegium kriminaalhoolduse kohaldamist otstarbekaks ja vajalikuks ning leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju maakohtu 15.02.2011.a otsuse muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer Julia Katškovskaja Paavo Randma