1-08-3791/52

1(4) Toimik nr 1-08-3791Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.mail 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-3791 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.O tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 06.05.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Kaitsja G.O, isikukood: xxx, kannab karistust xxx Marko Tiirik kokkuleppel

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta G.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 18.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

G.O unnistati süüdi

Tartu Maakohtu 02.07.2008 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ning karistati 8-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui G.O ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid.

Harju Maakohtu 01.04.2010.a kohtumäärusega kohustati G.O läbima katseaja jooksul kriminaalhooldaja pakutud ajal sotsiaalprogrammid – liiklusohutusprogramm ja „Viha ohjamine”. Määrati G.O-le lisakohustus – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul.

Viru Maakohtu 26.10.2010 määrusega pöörati G.O-le Tartu Maakohtu 02.07.2008 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 8 kuud vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 19.10.2010 ja lõpp 19.06.2011.

2(4)

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 19.04.2011.

Kinnipidamisasutusest G.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat

vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Varasemalt elas aadressil xxx korteris. Korter kuulus kinnipeetavale. Hetkel elavad seal üürnikud, seega ei ole kindel kas isik saab

vabanemisel sinna korterisse asuda elama. Isikul on keskharidus. On õppinud väikeettevõtte töökorraldust. Kinnipeetav on olnud tegevjuht xxx-s. Viimane töökoht xxx investeerimisgrupis. Kinnipeetav on juhatuse liige. Vabanemisjärgselt on isikul tagatud töökoht. K-raha andmetel on isiku suhtes rahalisi nõudeid 858,69 euro ulatuses. Vabanemisfondis 57,43 eurot. Vabaduses on

täheldatud alkoholi liigtarvitamist, ise ei tunnista probleemi. Kinnipeetav on rikkunud

kriminaalhooldusnõudeid, korduvalt väärteo korras liiklusseadust rikkunud. Suhtumine

kriminaalhooldusessse on ükskõikne, käitumine ennastõigustav. Vangla toetab G.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik leiab, et G.O ei ole oma tegevusest teinud piisavaid järeldusi. Olles varasemalt korduvalt allutatud käitumiskontrollile, on kinnipeetav rikkunud kontrollnõudeid ega ole seega kriminaalhooldusele allutamiseks sobilik isik. Kriminaalhooldusametnik ei poolda G.O vangistusest ennetähtaegset vabastamist KarS § 76 alusel.

G.O taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Nüüd ta on aru saanud, et käitumiskontrollnõudeid tuleb täita.

Kaitsja toetab oma kaitsealuse ennetähtaegset vabastamised. Isikul on elukoht vanaema juures

Rakveres. Tal on haristus, oma firma. Ta on paranemise teel asunud. Vanglas teeb ta tööd. Distsiplinaarkaristusi ei ole.

Prokurör toeta bisiku enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetu oli kriminaalhooldusele määratud ja karistus on kohtumäärusega täitmisele pööratud. Katseaeg kulges probleemselt. Süüdimõistetu ei tulnud käitumiskontrollnõuete ja kohustustega toime. Samas ennetähtaegne vabastamine oleks mõistlik isiku resotsialiseerumise väljavaateid arvestades.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et

G.O tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on viiel korral kohtulikult karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Isikut

on varasemalt karistatud kelmuse, varguse, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja

karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Isikut on kahel korral karistatud mootorsõiduki

juhtimise eest joobeseisundis tingimusliku karistusega. Viimane tingimuslik karistus pöörati

täitmisele, kuna isik rikkus katseaja kontrollnõudeid- ei ilmunud registreerimisele, ei elanud

kindlaksmääratud kohas, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks ja sekkumisprogrammi kohustust. Samas ei ilmunud G.O kohtuistungile ja seetõttu oli kuulutatud tagaotsitavaks.

3(4) Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 3-8) on näha, et G.O on 20 korral väärteokorras karistatud, nendest 16 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures kahel korral alkoholijoobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused G.O puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsilpinaarkorras karistatud ei ole.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides osalenud ei ole.

Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses

viibimine avaldab G.O-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus

G.O on isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega 11.04.2012.

Vabanedes soovib kinnipeetav G.O asuda elama aadressile xxx. Tegemist on süüdimõistetu vanaema elukohaga, kes on nõus võtma enda juurde süüdimõistetut. Vabanedes on G.O olemas töökoht tegevjuht ja juhatuse liikmena firmas xxx xxx. Kuna

nimetatud firmal on Krediidiinfo maksuvõlgade raporti kohaselt võlgnevusi 46787 eurot siis ei pruugi olla isikul tagatud stabiilne sissetulek.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele

asunud. Arvestades G.O poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ( joobes juhtimine),

korduvaid karistusi ( muuhulgas just joobes juhtimise eest nii kriminaal- kui ka väärteokorras, samuti kohtuotsuse mittetäitmise eest) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( elukoht ja töökoht

oma firmas), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Süüdimõistetu on

olnud määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest, kusjuures algus reageeriti rikkumistele leebemal viisil - määrati

kohtumääruse täiendav kohustus, ja tingimuslik karistus on pööratud täitmisele. Seega kriminaalhooldus ei osuta G.O-le piisavalt mõju. Alkoholi tarvitamise risk suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus ei poolda prokuröri arvamust, et ennetähtaegset vabastamist

tuleb kohaldada tagades isiku resotsialiseerumist, ehk asendades sisuliselt karistusjärgset

kriminaalhooldust. Kohtul on kohtuliku arutamise tulemina kujunenud veendumus, et

süüdimõistetu eo sobi kriminaalhooldusele ega tule toime kriminaalhooldusnõuetega. Talle on olnud võimaldatud näidata oma käitumisega, et ta on võimeline kontrollnõudeid täitma. Paraku osutus tõeks vastupidine. Uue kuriteo toimepanemise rsik on selle isiku puhul suur.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu G.O

temale Tartu Maakohtu 02.07.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Ärakiri õige Liivi Õun

№oremreferent

Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 06.06.2011

№oremreferent

Liivi Õun