2-21-19360/29 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja menetlev kohtunik

Andres Hallmägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2023, Narva

Tsiviilasja number

2-21-19360

Tsiviilasi

P.C. hagi XXXa vastu pärimisõiguse tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Kohtuistungi aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: P.C. (isikukood XXX, aadress XXX)

Kostja: Narva linn (registrikood 75008485, asukoht Peetri

plats 5, Narva),

lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev

RESOLUTSIOON

1. Jätta P.C. hagi XXXa vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud P.C. kanda.

3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega peale

käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

4. Tühistada Viru Maakohtu 26.12.2021. a määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega

keelati Narva notaril S N L M (isikukood XXX, surnud XXX) pärimisasjas

testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse tõestamine kuni tsiviilasjas nr 2-21-19360

tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Toimetada otsus menetlusosalistele kätte.

EDASIKAEBAMISE ÕIGUS

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse

esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile

(apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja

2-21-19360

arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel

ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt

esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hagi tagamise taotlus

1. Hagiavalduse kohaselt vormistas L M notar A B büroos 18.03.1998 testamendi. Testamendis

nimetas ta enda ainupärijaks N M ja asepärijaks P.C. T . L M suri XXX. N M viibis pärast L

M surma haiglas ning 13.10.2020 määrati talle XXX a avalduse alusel eestkoste. Viru

Maakohtu määrusega määrati tema eestkostjaks V C, kes on P.C. isa. N M suri XXX. N M ei

jõudnud enne surma L M pärandit vastu võtta või sellest loobuda. N M testamenti ei olnud

ning tal ei ole ka seadusjärgseid pärijaid. Hageja pöördus pärimise küsimuses notari poole ning

sai teada, et pärimismenetluse on algatatud KÜ XXX, P.C . puudub pärimisõigus, L ja N vara

pärijaks on XXX ning pärandvara koosseisu kuulub korteriomand aadressil XXX. Ainsad

sugulased, kellega L M suhtles, oli hageja ja tema vanemad. Hageja isa oli N M eeskostja

ning ta korraldas ka matused. L M oli neile rääkinud, et tegi testamendi ning nimetas pärijaks

igaks juhuks ka hageja. 18.03.1998 testamendis on märgitud järgnevalt:

Juhuks, kui minu poolt nimetatud isik sureb enne pärandi avamist, loobub pärandist, ei võta

pärandit vastu või on pärimiskõlbmatu, määran asepärijaks P.C. T.

2. Hageja leiab, et L M tahe oli, et kui midagi peaks N M juhtuma, on pärijaks hageja.

Tõenäoliselt ei tahtnud ta, et korter läheks XXX omandisse. Hageja hinnangul tuleb eelistada

tõlgendust, mis võimaldab testaatori korraldusi võimalikult suurel määral ellu viia ning

saavutada neid õiguslikke tagajärgi, millele testaatori tegelik tahe oli suunatud. Ainuüksi

asjaolu, et testamendis on kasutatud õiguslikku mõistet, ei välista võimalust kvalifitseerida

korraldus õiguslikult ümber. Testaatori sõnakasutusest ei saa lähtuda juhul, kui selle tulemusena

saabuksid õiguslikud tagajärjed, mis testaatori tegelikule tahtele ei vasta, või tagajärjed oleksid

soovitust ebasoodsamad. Käesoleval juhul ei saa lähtuda ainult sõna ,,asepärija” seaduslikust

formuleeringust. L M soovis jätta oma vara esmajärjekorras N M , ja juhuks, kui temaga

peaks midagi juhtuma, P.C . Hageja palub kohtul tuvastada tema pärimisõigus vastavalt L M

18.03.1998 testamendile.

3. Hageja esitas koos hagiavaldusega kohtule hagi tagamise taotluse. Hageja palub teha ja saata

Narva notarile S N pärimistunnistuse tõestamist keelava kohtumääruse. Kohus rahuldas hagi

tagamise taotluse 26.12.2021 määrusega.

Kostja vastus hagile

2-21-19360

4. Kostja hagj ei tunnista. L M suri XXX, seega avanes pärand ja läks üle pärijale, s.t N M

samal päeval. Kehtiva pärimisseaduse kohaselt läheb pärand pärijale üle automaatselt ning

eraldi pärandi vastuvõtmise avaldust ei ole vajalik koostada ega notarile esitada. Hagejal

puudub õigus pärida N M järel. Hageja ei ole L M pärija, kuna saabunud ei ole selleks

vajalikud tingimused.

16.02.2022 kohtuistung

5. Hageja selgitas, et notari juures oli juttu olnud sellest, et korter läheb hagejale. Kostja sõnul

ignoreeris notar 1998. aastal tehtud testamenti. Notar selgitas pärimistunnistuse kavandi

koostamisel, et N M suri enne pärandi avamist, ta ei ole pärandist loobunud ega seda vastu

võtnud. Seega avaldaja pärija ei ole. Pooled nõustusid kirjaliku menetlusega. Kohus määras

kostjale tähtaja 02.03.2022, et selgitada välja ning esitada kohtule andmed selle kohta, kas

korteril lasub võlgnevus ning kes on neid tasunud.

Hageja seisukoht

6. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejal puudub õigus pärida 1998. aasta testamendi

järgi. L M on teinud testamendi notari juures. Testamendis on määratud pärija ja asepärija.

Seega on tegemist asepärija regulatsiooniga. Asepärija määramine välistab seadusejärgsete

pärijate pärimisõiguse. Asepärija regulatsiooni tuleb eristada pärimisõiguse transmissioonist -

kui pärija sureb pärast pärandi avanemist, läheb tema pärimisõigusüle tema pärijatele. Hageja ei

nõustu ka kostja seisukohaga, mille kohaselt ei ole saabunud tingimus, millal pärib asepärija.

Asepärija on isik, kes asendab esimesena pärijaks nimetatut, kui esimesena silmas peetud isik

pärijaks ei saa. L M suri XXX, pärija N M suri XXX. Testamendi järgi pärib asepärija - P.C..

Hageja ei leia ka, et ta peab tõendama, et L M soovis oma vara hagejale jätta, kuna L M

määras oma testamendis asepärijaks hageja.

Kostja seisukoht

7. Kostja esitas XXX, XXX tõendi, mis kajastab korteriomandiga seotud majandamiskulude

suurust ja nende arvestamise käiku. Linn on seni tasunud pool kõikidest korteriomandiga seotud

kuludest. Kostja aga leiab, et asja õigusliku selguse eesmärgiks toimiku materjalide juurde oleks

lisatud pärimistoimik. Pärimistoimikust on võimalik tuvastada, millised uuringud tegi notar

otsustades pärimistunnistusega tunnistada pärijaks XXXa. Selleks, et edaspidises menetluses

kõrvaldada ebaselgusi on kasulik nõuda notaril L M pärimistoimiku esitamist. Toimiku

materjalide pinnalt selgub õiguslik olukord, mis iseloomustab see asjaolu, et asepärimise

olukord ei ole tekkinud.

Kirjalik menetlus

8. Kuna pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses, määras kohus TsMS § 403 lg

1 alusel lahendada tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohus määras ka pooltele viimase tähtaja,

mille jooksul võivad pooled esitada kohtule vajadusel seisukohti vastaspoole väidete kohta ning

määras otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohus andis pooltele tähtaja esitada kohtule

menetluskulude nimekirjad.

2-21-19360

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb

rahuldamata jätta.

10. Pooled ei vaidle selle üle, et L M tegi 18.03.1998 testamendi, milles nimetas enda ainupärijaks

abikaasa N M ning asepärijaks hageja P.C.. Samuti puudub pooltel vaidlus, et L M pärandas

eelnimetatud testamendiga kogu oma vara, sealhulgas korteri aadressil XXX. L M suri XXX

ning N M XXX. Pooltel on vaidlus, kas hageja pärib asepärijana L M vara.

11. Hageja nõuab L M pärandvara pärimisõiguse tuvastamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 368 lg 1 alusel hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

12. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

13. Kohtule esitatud Narva notar S N 02.12.2021 pärimistunnistuse kavandi kohaselt kohaldus L

M ja tema abikaasa N M varasuhetele ühisvararežiim. N M suri XXX, jõudmata L M

pärandit vastu võtta. Pärimistunnistuse kavandist nähtub, et sellisel juhul kohaldatakse PärS §

120. Narva notar S N 02.12.2021 tõestatud pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on N M

seadusjärgne pärija XXX. Hageja leiab, et kuna L M nimetas ta asepärijaks ning N M ei

jõudnud pärandit vastu võtta, pärib ta asepärijana L M vara. Lähtuda tuleb eelkõige L M

tegelikust tahtest, mitte aga õigusliku mõiste „asepärija“ seaduslikust formuleeringust. Hageja

pärib asepärijana ka põhjusel, et N M ei jõudnud L M pärandit vastu võtta.

14. Pärimisseaduse (PärS) § 3 lg-te 1 ja 2 kohaselt avaneb pärand isiku surma korral ja pärandi

avanemise aeg on pärandaja surmapäev. PärS § 4 lg 1 kohaselt läheb pärand pärandi avanemisel

pärijale üle. PärS § 180 kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud

õigust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Seega tuleb L M testamendi

tõlgendamisele kohaldada 15.09.2020 kehtinud pärimisseadust, mille kohaselt avanes L M

pärand 15.09.2020.

15. PärS § 19 lg 1 sätestab, et testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma

surma puhuks pärandi kohta korraldusi. PärS § 28 kohaselt lähtutakse testamendi tõlgendamisel

testaatori tegelikust tahtest. PärS § 42 lg 1 sätestab, et testaator võib nimetada pärija asemele

ühe või mitu asepärijat juhuks, kui pärijaks nimetatud isik sureb enne pärandi avanemist, loobub

pärandist või on pärimiskõlbmatu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui testamendist ei nähtu,

milliseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhuks on asepärija nimetatud, loetakse, et

asepärija on nimetatud kõikideks nendeks juhtudeks. PärS 42 § lg 2. PärS § 43 lg 1 näeb ette, et

asepärija saab pärijaks, kui saabub tingimus, mille puhuks ta oli nimetatud. PärS § 43 lg 2

kohaselt ei kaota teine ja järgnevad asepärijad õigust pärida, kui neile eelnev asepärija sureb

enne pärijat või järjekorras eelnevat asepärijat.

16. L M testamendist nähtub, et asepärija oli nimetatud juhuks, kui pärijaks nimetatud isik sureb

enne pärandi avamist, loobub pärandist, ei võta pärandit vastu või on pärimiskõlbmatu.

17. Kohus leiab, et ülalnimetatud tingimused, mis tooksid kaasa asepärija õiguse pärida, ei ole

saabunud. PärS 4 ei näe ette, et pärimiseks peab pärija pärandi vastu võtma. Kehtiva

pärimisõiguse põhimõtte kohaselt läheb pärandvara pärandaja surma korral pärijale üle

2-21-19360

olenemata sellest, kas pärija teeb vajalikud toimingud notari juures. Oluline on, et pärijal on

õigus pärandist seaduses ettenähtud tähtaja jooksul loobuda. Kui loobumist ei toimu, loetakse, et

pärand on vastuvõetud. Seega päris N M L M vara vastavalt PärS § 4 lg-le 1.

18. Hageja arvamuse kohaselt tuleb testamendi tõlgendamisel lähtuda L M tegelikust tahtest.

Hageja asepärijaks nimetamisega on selge, et L M ei soovinud, et tema vara läheks XXX

omandisse. Pärast tema abikaasa surma pidi L M tahte kohaselt minema tema vara hagejale.

19. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et testamendi tõlgendamisel on oluline lähtuda testaatori

tegelikust tahtest. Seetõttu leiab kohus, et kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite pinnalt ei saa

järeldada, et olukorras, kus N M suri poolteist kuud pärast L M surma, soovinuks L M , et N

M ei päriks tema vara. PärS § 19 annab pärandajale võimaluse teha pärandi kohta korraldusi

just enda surma puhuks. Kuivõrd N M suri pärast L M surma, eeldab hageja asepärijana

pärimine, et L M tegi korraldusi N M surma puhuks N M pärandi kohta N M asemel.

Kohus leiab, et L M ei saanud 18.03.1998 testamendi tegemisel selle sõnastust mõista viisil, et

asepärija pärib tema vara siis, kui ainupärijale on pärand üle läinud, kuid ta sureb enne pärandi

formaalselt vastuvõtmist. See tähendaks, et N M puudunuks õigus käsutada vara, mille ta on

endale pärimise teel saanud. Lähtudes L M testamendist ning kohtule esitatud asjaoludest, on

kohus seisukohal, et hagejal puudub pärimisõigus L M järel pärimiseks.

20. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

21. Viru Maakohtu 26.12.2021 määrusega tagati hagi ja keelati Narva notaril S N L M

pärimisasjas testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse tõestamine kuni käesolevas tsiviilasjas

tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

22. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada.

MENETLUSKULUD

23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

(digitaalallkiri)

Andres Hallmägi

kohtunik