2-23-16953/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-16953

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

22. detsember 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-16953

Tsiviilasi

D. T. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik D. T. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxx xx-xx, xxxxxxxxxxx; telefon xxxx xxxx; e-post

xxxxxxx@xxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

11. detsember 2023

RESOLUTSIOON

1. Võtta D. T. maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Kuulutada välja D. T. (isikukood xxxxxxxxxx) pankrot kell 16.00 ja algatada D. T.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes S. T. xxxx-xxxxxx, xxxxxxxxxxx;

telefon xxx xxxxxxxxxx xxxx; e-post xxxxx@xxxxxxxx).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 16. jaanuaril 2024 kell 14.30 Kalevi 1 Tartus

Tartu kohtumaja saalis nr 348.

5. Kohustada D. T. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 22. detsembril 2024.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud D. T. kanda.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1. D. T. (avaldaja/võlgnik) esitas 30.11.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-16953).

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline ja tal ei ole ülalpeetavaid. Käesoleval ajal võlgnik ei tööta.

Ta elab tuttavate juures ja eluasemekulusid tal ei ole. Võlgniku muud igakuised väljaminekud on

415 eurot: kulutused toidule 300 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kulutused

majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 50 eurot ning transpordikulud 15 eurot. Võlgnikule ei kuulu

realiseeritavat vara. Võlgniku kohustuste suurus on 8558,66 eurot.

Makseraskused tekkisid seoses isikliku firmaga, mis tuli lõpuks müüa, et võlgnevusi tasuda, kuid

sellest ei piisanud kõigi võlgnevuste katteks. Võlanõuded jõudsid kohtutäiturite kätte ning

lisandusid täitemenetluse kulud ja jooksvad viivised. Võlgnik on arvel töötukassas, et läbida

kursusi ja koolitusi paremaks töö leidmiseks. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohtu põhjendused

2. Kohus leiab, et D. T. maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS)

§-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FiMS § 14 lg-s 1 sätestatud

avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu

poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (8558,66 eurot)

ületavad tema võime oma vara arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja

jooksul rahuldamiseks.

Võlgnik avaldas 11.12.2023 kohtuistungil, et ei tööta käesoleval ajal, vaid on jätkuvalt arvel

töötukassas. Tööandjad ei soovi võtta tööle isikuid, kellel on kohtutäituri juures täitemenetlusi.

Võlgnik loodab võimalusele saada töötukassa koolituse kaudu endale uus eriala. Äriühingutega

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x ja xxxxxxxxxxxxx x ei ole võlgnik enam aastaid seotud. Võlgnik

elab koos elukaaslase (O. L. ) ja tema lastega (D. , J. ja K. ) üürikorteris elukaaslasele makstavatest

toetustest. Elukaaslane on osalise töövõimega ega tööta samuti. Täitemenetlustes olevate võlgade

nimekiri on võlgnikule teadaolevalt täielik. Võlgnevused on osaliselt tekkinud seoses firmaga, sest

võlgnik oli kohustuste võtmisel käendajaks. Uusi laene võlgnik juurde võtnud ei ole.

Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt ei ole võlgniku suhtes pooleli olevaid kohtumenetlusi.

Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval ajal täitmisel kolm täiteasja.

Võlgnik on märkinud võlanimekirjas nõudeid 8558,66 euro ulatuses järgmiselt:

1. Krediidikaitse Grupp OÜ nõue 7464 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxx), solidaarvõlgnik

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x (kustutatud 20.03.2019);

2. Aktiva Finance Group OÜ (endine Osaühing Aktiva Finants) nõue 667,66 eurot (täiteasi

nr xxx/xxxx/xxxx);

3. Cramo Estonia AS nõue 427 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxx).

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga,

mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Kohtu

hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS mõttes.

Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjatest võlausaldajate

nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal. Arvestades

asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on nii avalduses kui 11.12.2023

kohtuistungil taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 15

lg 9). Kohus selgitas 11.12.2023 kohtuistungil võlgnikule pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse olemust. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1

alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks S. T. , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab D. T. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti

välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811

nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku

nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke

andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku

omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne

aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise;

4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku

või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse

võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske

hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et S. T.

vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete

täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest

isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta,

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 22.12.2024.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik