Legislator Case Law & Legislation
3-23-262/13 AI generated

3-23-262/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-23-262/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

Legislator headnote

AI generated

3-23-262/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

Keywords

AI generated
fraudulent use of cheque cards use of mobile phone driving consumer credit revocation offences against privacy mobile antenna permit cheque guarantee card
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-262

Haldusasi

O.V kaebus Tallinna Vangla 23.12.2022 käskkirja nr 5-

2/22/482 ja 27.01.2023 vaideotsuse nr 5-15/22/350-2

tühistamisnõudes

Menetlusosalised

Kaebaja O.V

Vastustaja Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika

Raiendik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta O.V kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.01.2024 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.

3-23-262

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 23.12.2022 käskkirjaga nr 5-1/22/482 määrati Tallinna Vangla

vahistatule O.V-le Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud

„Tallinna Vangla kodukord“ (edaspidi kodukord) punkti 12.3.4 rikkumise eest

distsiplinaarkaristuseks noomitus. Käskkirja põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Distsiplinaarmenetluse ajendiks on Tallinna Vangla viienda üksuse valvuri K.P 30.11.2022

ettekanne nr 1-22-10698, millest nähtub, et vangide telefonikõnede haldusliidesest

www.prion.ee kontrolliti 29.11.2022 Tallinna Vangla vahistatu J.Ple (paigutatud kambrisse nr

N4-19) väljastatud telefonikaardilt nr aaaaaaaaaaa tehtud telefonikõnesid. Kontrollimisel

tuvastati, et N4 osakonna II korruselt ajavahemikus 26.-27.11.2022 on nimetatud

telefonikaardilt tehtud 18 kõnet abonentnumbritele bbbbbbbbbbb ja ccccccccccc.

Kinnipeeturegistri andmetel on nimetatud numbrite kasutajateks vahistatu O.V-ga (paigutatud

kambrisse N4-18) seotud isikud. N4 osakonna II korruse videosalvestite kontrollimisel on

tuvastatud, et 26.-27.11.2022 eelnimetatud numbritele helistamise ajal oli telefoniaparaat

väljastatud üksnes vahistatu O.V-le kambrisse nr N4-18, mistõttu on alust arvata, et O.V

kasutas helistamiseks J.P telefonikaarti nr aaaaaaaaaaa.

Vahistatut O.V teavitati 05.12.2022 distsiplinaarmenetluse algatamisest seoses VSkE § 51 lg

1 rikkumise kahtlusega. O.V-le tutvustati tema õigusi distsiplinaarmenetluses ning anti

võimalus esitada toimunu kohta selgitusi.

30.11.2022 koostatud ettekandest 1-22-10698 nähtub, et valvur K.P kontrollis 29.11.2022

pordist „N IV korrus N4-26 kolmas“ 26.-27.11.2022 tehtud kõnesid. Kontrolli käigus selgus,

et kõned tehti telefonikaardilt aaaaaaaaaaa. Antud kaart kuulub kinnipeetav J.Ple, kes aga ei

olnud esitanud kõnede tegemiseks taotlust ega saanud enda kambrisse N4-19 telefoniaparaati.

Nendeks kuupäevadeks esitas N4 II korrusel paiknevatest kinni peetavatest taotluse

helistamiseks vahistatu O.V. Videosalvestiste kontrollimisel nähtub, et valvur V.S ühendab

26.11.2022 kell 10.25 telefonijuhtme porti „N IV korrus N4-26 kolmas“ ja annab telefoni

kambrisse N4-18. Telefon asub kambris N4-18 kuni kella 18.37, mil valvur võtab kambrist

telefoni ja ühendab lahti telefonijuhtme pordist „N IV korrus N4-26 kolmas“. Valvur K.H

ühendab 27.11.2022 kell 10.26 telefonijuhtme porti „N IV korrus N4-26 kolmas“ ja annab

telefoni kambrisse N4-18. Telefon asub kambris N4-18 kuni kella 19.05, mil valvur võtab

kambrist telefoni ja ühendab lahti telefonijuhtme pordist „N IV korrus N4-26 kolmas“. Seega

saadi valvur K.P poolt kontrollitud kõnesid teha ainult kambrist N4-18. Kontrollides KIR

paigutusi selgus, et 26.11.2022 ja 27.11.2022 viibis vahistatu O.V kambris N4-18 üksinda.

Kuna distsiplinaarmenetluses menetletakse ainult süüga seotud asjaolusid, siis eraldatakse

vahistatu soov distsiplinaarkäskkirjast vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-le 1,

kui toimingu sooritamise nõudmist ja sellega tegeletakse eraldiseisvalt.

Asjasse puutumatu on O.V viidatud VangS § 331, kuivõrd vangla ei ole kogunud nimetatud

normis viidatud andmeid. Vahistatu ei ole kordagi oma selgitustes kirjutanud, kas ta kasutas

või ei kasutanud 26.11.2022 ja 27.11.2022 teise kinnipeetava kõnekaarti, vaid viitab sellele, et

vanglal ei ole õigust sellisel kujul kontrolli teostada. VangS § 29 lg 21 annab vanglale õiguse

kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb. Menetluse käigus on tuvastatud

vahistatu O.V poolt teisele kinnipeetavale väljastatud telefonikaardi kasutamine. 16.12.2022

teostatud videovaatlusprotokollist ja Prion kõnelogi analüüsist nähtub, et 26.11.2022 kõned ja

27.11.2022 kõned tehti pordist „N IV korrus N4-26 kolmas“. Port asub kambrite N4-17 ja

N4-18 vahel ja telefon asus kambris N4-18, milles viibis O.V üksinda.

Tallinna Vangla kodukorra p 12.3.4 seletab lahti VangS § 29 lg 21, kus on kirjas, et

vanglateenistus on kohustatud kontrollima, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb. Kui

kinnipeetav annab või teeb teatavaks temale vangla poolt väljastatud kõnekaardi numbri ja

2(7)

3-23-262

PIN koodi teisele kinnipeetavale või kasutab teisele kinnipeetavale väljastatud kõnekaardi

numbrit ja PIN koodi või kasutab telefoni ajal, kui teine kinnipeetav logis oma kõnekaardiga

sisse või jättis välja logimata, on vanglateenistusel raske või mõnel juhul ka võimatu

kontrollida kellega kinnipeetav telefonitsi suhtleb. Samuti võib eelkirjeldatud tegevus tuua

kaasa kinnipeetavate vahelisi võlasuhteid ja seeläbi võib ohtu sattuda vangla julgeolek. Kui

kinnipeetavad annavad telefonitoru edasi teisele kinnipeetavale ajal, kus nad kasutavad oma

isiklikku kõnekaarti, ehk sisuliselt teevad võimalikuks oma kõneaja limiidi kasutamise võõra

kinnipeetava poolt, siis see tekitab kinnipeetavale põhjendamatut kulu ning selline tegevus

võib ka tekitada võlasuhteid ja kinnipeetavate vahelisi intriige. O.V ei pidanud nõuetest kinni

ning helistas teise kinnipeetava telefonikaardiga. O.V esitas menetluse käigus selgitustaotlusi,

milles ei andnud sisulisi selgitusi toime pandud rikkumise kohta, vaid soovis vanglalt

menetluse käigus kogutud erinevaid tõendeid ja materjale. Menetlusega on seotud O.V

selgitustaotluses toodu p 5 – andmed, kust täpselt nimetatud kõned tehti (asukoht). Menetleja

tuvastas, et kõned tehti pordist „N IV korrus N4-26 kolmas“, mis asub kambrite N4-17 ja N4-

18 vahel. Eelnevast tulenevalt on tõendatud 30.11.2022 koostatud ettekandega nr 1-22-10698,

16.12.2022 koostatud videovaatlusprotokolliga ja 05.12.2022 koostatud Prion kõnelogi

protokolliga vahistatu O.V süü Tallinna Vangla kodukorra p 12.3.4 rikkumise osas, kui ta

kasutas teise vahistatu J.P kõnekaarti.

Käesoleval juhul on vajalik võtta vahistatu edaspidiseks korrektseks käitumiseks

distsiplinaarvastutusele, sest distsiplinaarne mõjutamine näitab talle, et igal rikkumisel on

tagajärjed. Vahistatu O.V karistamata jätmine ei oleks preventiivse mõjuga, sest ei

motiveeriks teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kirjeldatud tegevus võib kaasa tuua

kinnipeetavate vahelisi võlasuhteid või intriige. Praegusel juhul sellist tagajärge ei kaasnenud,

mistõttu võib rikkumist lugeda kergeks. Vahistatu ei ole näidanud välja ka kahetsust

õigusrikkumise toimepanemise osas. Distsiplinaarkaristuse määramisel arvestatakse lisaks

rikkumise raskusele asjaolu, et vahistatul on kehtiv distsiplinaarkaristus, mis ei ole sarnane

antud rikkumisega. Kuna karistuseks on võimalik määrata noomitus, leiab menetleja, et

tegemist on eesmärgipärase karistusliigiga (VangS § 64 lg 4, § 100 lg 1 p 1).

2. O.V esitas 29.12.2022 vaide Tallinna Vangla 23.12.2022 käskkirjale nr 5-1/22/482.

Tallinna Vangla 27.01.2023 vaideotsusega nr 5-15/22/350-2 jäeti vaie rahuldamata.

Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

VangS § 29 lg 21 annab vanglateenistusele õiguse kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni

teel suhtleb. Vanglal on kohustus tagada vangla julgeolek ning selle kaudu avalik kord ja

teiste isikute õigused ning vabadused.

Vahistatu O.V sai tutvuda menetluse ajal kogutud tõenditega, v.a 05.12.2022 Prion kõnelogi

protokoll. Distsiplinaarmenetluse protokollis kajastub esimeses osas ettekanne nr 1-22-10698;

05.12.2022 teatis; 11.12.2022 vaide esitaja selgitus; 16.12.2022 koostatud menetlustoimingu

protokoll turvakaamera videosalvestusest ning 05.12.2022 menetlustoimingu protokoll Prion

kõnelogi analüüsist (vt VSkE § 97 lg 2 p-d 3, 5, 6, 7, 8 ja 11). 21.12.2022 tutvustati

vahistatule O.V distsiplinaarmenetluse protokolli allkirja vastu. Vangla ei väljastanud

vahistatule O.V 05.12.2022 Prion kõnelogi protokolli vastavalt avaliku teabe seaduse (AvTS)

§ 35 lg 1 p-le 12.

Vaidemenetluses ei ole tuvastatud, et oleks rikutud uurimis- või selgitamiskohustust.

Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane (HMS § 54).

3. O.V esitas 06.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 23.12.2022

käskkirja nr 5-2/22/482 ja 27.01.2023 vaideotsuse nr 5-15/22/350-2 tühistamisnõudes.

3(7)

3-23-262

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja leiab, et vaidlusalune käskkiri ja vaideotsus on tühised ning kehtetud algusest

peale.

4.1.

Vastustaja saab kontrollida kinnipeetavate poolt tehtavaid kõnesid, kui kinnipeetav

täidab registreerimislehe (VangS § 29 lg 2). Prion.ee teenus on Telia Eesti AS poolt pakutav

kõnesideteenus kinnipeetavatele isikutele. Teenusepakkuja ja sidehaldaja on Telia Eesti AS.

Vangla ei saa antud teenuse puhul olla isikuandmete vastutav töötleja (vt elektroonilise side

seadus § 102). VangS § 331 lg 1 kohaselt tuleb vanglal taotleda esmalt luba prokuratuurilt, et

nimetatud päring teha. Vangla teostab ebaseaduslikke päringuid süstemaatiliselt (vt kaebuse

lisad 5 ja 6). Ebaseadusliku jälitustegevuse tulemusel saadud teave on lubamatu tõend

(kriminaalmenetluse seadustik (KrMS § 64 lk 1, § 1261 lg 4; Riigikohtu lahend nr 1-21-2039).

Menetluses ei saa eraldada tõendite hindamist süü küsimusest.

4.2.

Vastustaja teostas keskkonnas prion.ee päringuid, mille tegemist reguleerib VangS § 331

ning mille teostamiseks on vaja prokuratuuri luba. Seetõttu on distsiplinaarmenetluse aluseks

olev teave saadud kehtivat õigust rikkudes, mis toob kaasa haldusakti tühisuse.

4.3.

Protokollist ja käskkirjast nähtub, et kaebaja väidetavat süüd saaks tuvastada otseselt

ainult 05.12.2022 Prion kõnelogi analüüsist/protokollist. Vangla on keeldunud viimati

mainitud tõendit kaebajale tutvustamast. Samuti ei tutvustanud vastustaja ettekannet nr 1-22-

10698.

4.4.

Ainuke tõend, mis kaebajale esitati on 16.12.2022 menetlustoimingu protokoll (vt

kaebuse lisa 6), mis ei sisalda asjas olulist infot.

4.5.

Vastustaja on rikkunud vaide lahendamiseks seaduses sätestatud tähtaega.

4.6.

Asjakohane ei ole vastustaja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-07.

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

5.1.

Vaidlusalune käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid.

5.2.

Kinnipeetav on kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla

sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele (VangS § 67

p 1). VSkE § 51 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav kasutada talle helistamiseks ettenähtud

kohakindlat või teisaldatavat telefoni ning talle vanglateenistuse poolt väljastatud

telefonikaarti Kodukorra p 12.3.4 keelab kinnipeetaval kasutada teisele kinnipeetavale vangla

poolt helistamiseks väljastatud kõnekaardi numbrit ja PIN-koodi. Kaebaja

distsipliinirikkumise kohta on Tallinna Vangla viienda üksuse valvur K.P koostanud

30.11.2022 ettekande nr 1-22-10698, millest nähtub, et kinnipeetavate telefonikõnede

haldusliidesest www.prion.ee 29.11.2022 Tallinna Vangla vahistatu J.Ple (paigutatud

kambrisse nr N4-19) väljastatud telefonikaardilt nr aaaaaaaaaaa tehtud telefonikõnede

kontrollimisel tuvastati, et N4 osakonna II korruselt on ajavahemikus 26.-27.11.2022

nimetatud telefonikaardilt tehtud 18 kõnet abonentnumbritele bbbbbbbbbbb ja ccccccccccc.

Vangiregistri andmetel on nimetatud numbrite kasutajateks vahistatu O.V-ga (paigutatud

kambrisse nr N4-18) seotud isikud. N4 osakonna II korruse videosalvestite kontrollimisel

tuvastati, et 26.-27.11.2022 eelnimetatud numbritele helistamise ajal oli telefoniaparaat

väljastatud üksuse vahistatule O.V-le kambrisse nr N4-18, mistõttu on alust arvata, et kaebaja

kasutas helistamiseks J.P telefonikaarti nr aaaaaaaaaaa.

5.3.

Kaebaja suhtes on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse

algatamisest, menetluse käik on protokollitud ning kaebajale on antud võimalus anda

omapoolseid seletusi ning esitada vastuväiteid distsiplinaarmenetluse protokollile. Läbiviidud

4(7)

3-23-262

distsiplinaarmenetluses leidis tuvastamist, et kaebaja kasutas ajavahemikul 26.-27.11.2022

telefonikõnede tegemiseks 18-l korral teisele isikule väljastatud kõnekaarti ning pani seega

toime distsipliinirikkumise, mille eest võis teda distsiplinaarkorras karistada.

5.4.

Andmed vahistatu J.P telefonikõnede ega kaebaja telefoninumbrite kohta ei ole saadud

ebaseaduslikult. Kaebaja ei ole teise isiku kõnekaardi kasutamisele vastu vaielnud, kaebaja ei

ole selles osas üldse seisukohta avaldanud. Vangla üldise julgeoleku tagamiseks on vanglal

võimalik kontrollida kinni peetud isikute telefoni kasutust (VangS § 66 lg 1, justiitsministri

05.09.2011 määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 p 8; VangS § 96 lg 1, § 97 lg 3;

Riigikohtu halduskolleegiumi 31.10.2007 otsus nr 3-3-1-54-07). Vastupidises olukorras kaoks

vanglal igasugune kontroll vanglas viibivate isikute kõnekaartide kasutamise üle ning VSkE §

51 lg 1 ja kodukorra p 12.3.4 oleks vaid formaalsed nõuded, millest reaalset kinni pidamist ei

oleks võimalik kontrollida. Selliselt oleks kinnipeetavatel võimalik nt ilma tagajärgi kartmata

kaaskinnipeetava tagant varastada – võõra kõnekaardi numbrit ja PIN-koodi kasutades

tekitatakse telefonikaardi omanikule põhjendamatuid kulutusi. Lisaks sellise tegevusega

kaasnevate võlasuhete ning kinnipeetavate vaheliste võimalike konfliktsituatsioonidega, oleks

kontrollivõimaluse puudumisel vanglal sisuliselt võimatu kinnipeetavate keelatud suhtlust

välistada ning kinnipeetavatel oleks kontrollimatu võimalus helistada ükskõik millistele, sh ka

keelatud numbritele.

5.5.

Lisaks tõendab kaebaja poolt kaaskinnipeetava telefonikaardi kasutamist N4 osakonna

II korruse videosalvestis, mille kontrollimisel tuvastati, et 26.-27.11.2022 ajal, mil toimusid

kõned numbritele bbbbbbbbbbb ja ccccccccccc oli telefoniaparaat väljastatud üksnes

kaebajale.

5.6.

Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheidetega, et talle ei ole tutvustatud ettekannet ja Prion

kõnelogi analüüsi. Vastavad seisukohad on esitatud vaidlusaluses vaideotsuses ning vastustaja

jääb nende juurde. Kaebaja poolt kohtule lisana 2 edastatud distsiplinaarmenetluse algatamise

teatises on täpne refereering kaebaja kohta 30.11.2022 koostatud ettekandest nr 1-22-10698.

Seega on kaebajal distsiplinaarmenetluse algatamisel ettekande sisu teatavaks tehtud. Lisaks

on ettekande sisu korratud ka kohtule lisana 7 ja 8 edastatud 21.12.2022

distsiplinaarmenetluse protokollis ning vaidlusaluses käskkirjas. Prion kõnelogi analüüsi ei

ole kaebajale väljastatud, kuivõrd tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega

(AvTS § 35 lg 1 p 12).

5.7.

Vaide lahendamisel ei ole ületatud seaduses sätestatud menetlustähtaegu (VangS § 11 lg

7; tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 136 lg 8). Kaebaja esitas vaide 29.12.2022. Vaide

lahendamise tähtaeg oli 30.01.2023. Vastustaja lahendas vaide 27.01.2023.

5.8.

Kaebaja esitatud lisa 5 on asjassepuutumatu, kuivõrd vaidluse all on Tallinna Vangla

23.12.2022 käskkiri nr 5-2/22/482.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Menetlusosaliste vahel on põhiliseks vaidlusaluseks küsimuseks, kas

distsiplinaarmenetluse käigus on vangla kogunud andmeid VangS § 331 alusel ning jätnud

selleks vastavat menetluskorda järgimata, mistõttu on tuginenud ebaseaduslikult kogutud

andmetele kaebaja hinnangul. Teiseks on menetlusosaliste vahel küsimus, kas kaebaja on

saanud distsiplinaarmenetluses tutvuda kogu vajaliku teabega või on vastustaja rikkunud

HMS § 37 lg-t 1.

5(7)

3-23-262

8. Esmalt ei ole kaebaja vastu vaielnud vaidlusaluses käskkirjas tuvastatud asjaoludele, et:

1) 26.-27.11.2022 oli telefoniaparaat väljastatud kaebaja kambrisse N4-18; 2) kaebaja viibis

kambris üksinda; 3) abonentnumbrite bbbbbbbbbbb ja ccccccccccc kasutajad on kaebajaga

seotud isikud; 4) ajavahemikul 26.-27.11.2022 on vahistatud J.Ple (paigutatud kambrisse N4-

19) väljastatud telefonikaardilt nr aaaaaaaaaaa tehtud 18 kõnet abonentnumbritele

bbbbbbbbbbb ja ccccccccccc.

9. Juhindudes HKMS § 165 lg-st 2 nõustub kohus vaidlusaluses käskkirjas ja vaideotsuses

toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks kaebajale märgib kohus

järgmist.

10. Vastustaja ei ole teostanud andmete päringut VangS § 331 lg 1 alusel. Tulenevalt viidatud

lõikest võivad Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla teha päringu elektroonilise

side ettevõtjale kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1262 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud

alusel ning KrMS § 1262 lg 3 p-des 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes järgmiste andmete

saamiseks: 1) elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud

lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud

andmed; 2) elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lg-tes 2 ja 3

nimetatud andmed, mida ei ole nimetatud VangS § 331 lg 1 p-s 1. Tallinna Ringkonnakohus

on oma 27.08.2014 otsuse nr 3-13-1877 punktis 14 leidnud, et vanglas asuva telefoni

kasutamisel toimunud kõneväljavõtte saamiseks ei ole vajalik teostada VangS § 331 lg-s 1

nimetatud päringuid; distsiplinaarkaristuse määramiseks piisab üksnes apellandi

telefonikaardi kasutamise kohta andmete kogumisest selles ulatuses, millest nähtub

telefonikõne aeg, adressaadi telefoninumber ja asjaolu, et kinnipeetav ei ole varem vanglale

VSkE § 51.1 lg-s 1 nimetatud korras selle adressaadi kohta andmeid edastanud; nimetatud

andmete saamiseks ei ole vaja VangS §-s 331 sätestatud korras päringu tegemine vajalik. Ka

käesoleval juhul piirdus andmete kogumine vahistatu J.P telefonikaardi kasutamise kohta

ulatuses, millest nähtub telefonikõne tegemise aeg, adressaadi telefoninumbrid ning

kinnipeeturegistrisse kantud andmed kaebaja seotusest nimetatud numbritega. Vastustaja on

õigesti märkinud, et nimetatud andmete kogumiseks puudus vajadus teostada päring VangS §

331 lg 1 alusel.

11. Tulenevalt VangS § 29 lg-st 21 kontrollib vanglateenistus, kellega kinnipeetav telefoni

teel suhtleb või kirjavahetust peab. Vahistatul on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja

arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused (VangS § 96 lg 1).

Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud korras

(VangS § 96 lg 1 ls 2). Vahistatu kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib

kontrollida üksnes kohtu loal kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras

(VangS § 97 lg 2). Keelatud on kontrollida vahistatu kirju ja telefonikõnesid kaitsjale,

advokaadist esindajale, õiguskantslerile, prokurörile, kohtule ja Justiitsministeeriumile

(VangS § 97 lg 3). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja telefonikõned ajavahemikul 26.-

27.11.2022 ei olnud tehtud VangS § 97 lg-s 3 nimetatud adressaatidele. Samuti puudub

vaidlus, et vangla ei ole kontrollinud kõnesolevate kaebaja telefonikõnede teel edastatud

sõnumite sisu.

12. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei kasutanud telefonikõnede tegemiseks 26.11.-

27.11.2022 talle vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti, vastupidist ei ole kaebaja

väitnud. VSkE § 51 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav kasutada talle helistamiseks ettenähtud

kohtkindlat või teisaldatavat telefoni ning talle vanglateenistuse poolt väljastatud

telefonikaarti. VSkE § 51 lg 1 laieneb ka vahistatule, lähtudes VangS § 96 lg-st 1 ning

asjaolust, et VSkE § 51 lg-s 1 ei ole sõnaselgelt välistatud normi kohaldumist vahistatute

suhtes. Lisaks tuleneb Tallinna Vangla kodukorra punktist 12.3.4. teisest lausest, et

6(7)

3-23-262

kinnipeetaval (sh vahistatul1) on keelatud kasutada teisele kinnipeetavale vangla poolt

helistamiseks väljastatud kõnekaardi numbrit ja PIN koodi. Seega ei ole andmed saadud

ebaseaduslikult, mistõttu ei saa rääkida vaidlusaluse käskkirja õigusvastasusest. Tühisuse

aluseid ei esine (HMS § 63 lg 2). Vastustaja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-07 on

asjakohane, kuivõrd puudutab kinni peetava isiku telefoni kasutamise õigust vanglas,

sarnaselt käesolevale vaidlusele.

13. Kaebaja heida vastustajale ette, et viimane ei ole võimaldanud tal tutvuda

distsiplinaarmenetluse materjalidega.

14. VangS § 101 lg 1 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja

distsiplinaarkaristuse määramisele VangS § 64 sätteid. Vastavalt VangS § 64 lg-le 2

informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Asja

materjalidest nähtub, et kaebajale on tutvustatud distsiplinaarmenetluse algatamise teatist selle

koostamisega samal päeval, s.o 05.12.2022 (vt kaebuse lisa 2). Seejuures on

distsiplinaarmenetluse algatamise teates kirjeldatud, mis 30.11.2022 ettekande sisu on.

Kaebuse kohaselt on kaebajale tutvustatud 16.12.2022 menetlustoimingu protokoll.

Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et tulenevalt AvTS § 35 lg 1 p-st 12 oli alus keelduda

kaebajale prion kõnelogi analüüsi väljastamast, kuivõrd see sisaldab asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teavet.

15. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on rikkunud vaide lahendamise tähtaega.

Tulenevalt VangS § 11 lg-st 7 lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest

vaiet läbivaatavaale haldusorganile. Asja materjalist nähtuvalt on kaebaja vaie registreeritud

30.12.2022 (vt vastustaja 05.04.2023 menetlusdokumendi lisa 1) ning vaideotsus on tehtud

27.01.2023 (vt kaebuse lisa 1).

16. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus jääb tervikuna rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seetõttu jäävad

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.3 kohaselt kasutatakse mõistet kinnipeetav vahistatu ja kinnipeetava ühise

nimetusena.

7(7)