2-23-16463/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-16463

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

22. detsember 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-16463

Tsiviilasi

K. S. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik K. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxx xxxxxxxxxxxxxxx;

telefon

xxxx xxxx;

e-post

xxxxxxxxxx@xxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

11. detsember 2023

RESOLUTSIOON

1. Võtta K. S. maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Kuulutada välja K. S. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot kell 16.00 ja algatada K. S.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes S. T. xxxx-xxxxxx, xxxxxxxxxxx;

telefon xxx xxxxxxxxxx xxxx; e-post xxxxx@xxxxxxxx).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 16. jaanuaril 2024 kell 14.15 Kalevi 1 Tartus

Tartu kohtumaja saalis nr 348.

5. Kohustada K. S. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 22. detsembril 2024.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud K. S. kanda.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1. K. S. (avaldaja/võlgnik) esitas 21.11.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-16463).

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Tal on üks ülalpeetav S. S. (sünd xxxxxxxxxx), kes elab

koos võlgnikuga. Võlgnik töötas viimati xxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

tugiisikuna kuni 31.12.2022. Tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus 310 eurot ja

peretoetus 160 eurot. Alates detsembrist 2023 lisandub regulaarse sissetulekuna töötasu uuest

töökohast. Võlgniku igakuised väljaminekud on 598 eurot: eluasemekulud keskmiselt 40-50 eurot,

kulutused toidule 200 eurot (osaliselt sõpradelt laenatud raha eest), kulutused riietele ja

jalanõudele 20-30 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile 10 eurot, sidekulud 8 eurot,

kulutused lapse ülalpidamisele 150 eurot, tervishoiukulud ja ravimid 50 eurot ning muud

vältimatud kulutused 50-100 eurot. Võlgnikule kuulub 1/5 aadressil xxxx xxxxxxxx asuvast

kinnistust (hinnanguline väärtus 200 000 eurot). Võlgniku kohustuste suurus on 30 017,10 eurot.

Makseraskused tekkisid emapalga lõppemisel. Alguses ei olnud lapsel lasteaia kohta, siis oli laps

esimesel lasteaia aastal palju haige, mistõttu ei olnud võimalik minna ka tööle, kuna võlgnik

kasvatab last üksinda. 2021-2022. aastal käis võlgnik vahepeal tugiisikuna tööl, aga sissetulek oli

endiselt väike. Peale töölepingu lõppemist olid võlgnikul ärevushäired ja depressioon ning seetõttu

ei olnud võimalik kohe tööle naasta.

Kohtu põhjendused

2. Kohus leiab, et K. S. maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS)

§-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FiMS § 14 lg-s 1 sätestatud

avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu

poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (30 017,10 eurot)

ületavad tema võime oma vara arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja

jooksul rahuldamiseks.

Võlgnik

avaldas

11.12.2023

kohtuistungil,

et

on

uuesti

saanud

tööd

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus on praegu tugiisikuks ühele puudega tüdrukule.

Kuna alles eelmine kuu sõlmiti leping, siis ta töötasu veel saanud ei ole ning sissetulekuks on

toetus 300 eurot ja lapseraha 160 eurot. Sõbrad laenavad võlgnikule raha, mille ta kuu alguses

toetuste laekudes osaliselt jaokaupa tagasi maksab. Võlgnikule kuulub 1/5 suurune mõtteline osa

pärandina saadud kinnistust (kinnistusraamatu andmetel xxxx xxxxxxxx; registriosa nr xxxxxxx;

ühisomanikud S. L. , L. L. , xxxxxxxxxxxx, K. S. K. S. ). Täitemenetlustes olevate võlgade

nimekiri on võlgnikule teadaolevalt täielik. Uusi laene võlgnik juurde võtnud ei ole, välja arvatud

sõpradelt söögiks laenatud raha. Võlgnikul on üks ülalpeetav, kes elab koos temaga. Pangakonto

on AS-s SEB Pank ja tütrel AS-s Swedbank. Võlgnik ei ole kriminaalkorras karistatud.

Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt ei ole võlgniku suhtes pooleli olevaid kohtumenetlusi.

Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval ajal täitmisel neliteist täiteasja.

Võlgnik on märkinud võlanimekirjas nõudeid 30 017,10 euro ulatuses järgmiselt:

1. OÜ GS Core nõue 6407,90 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);

2. Aktiva Finance Group OÜ nõue 446,08 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);

3. OÜ GS Core nõue 1343,11 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);

4. Inkassoteenused OÜ nõue 2062,64 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);

5. OK Incure OÜ nõue 2009,48 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);

6. Aktiva Finance Group OÜ nõue 3580,78 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);

7. OÜ GS Core nõue 4869,74 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);

8. OK Incure OÜ nõue 2177,09 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);

9. GelvoraSergel OÜ (kustutatud 27.02.2023) nõue 1380,45 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);

10. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal nõue 1159,78 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);

11. Aktiva Finance Group OÜ nõue 185,64 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);

12. OK Incure OÜ nõue 6077,08 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);

13. Aktiva Finance Group OÜ (end AS Aktiva Portfolio (kustutatud 06.11.2023) nõue

419,29 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx));

14. Aktiva Finance Group OÜ nõue 546,74 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx).

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga,

mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eeskätt oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline

laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud

kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13

kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on

11.12.2023 kohtuistungil taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45

sätestatule

(FiMS

§ 15

lg 9).

Kohus

selgitas

11.12.2023

kohtuistungil

võlgnikule

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse olemust ja sisu. Võlgnikule oli

arusaadav tema suhtes algatavas menetluses pärandvara jagamine ja tema osa (sh kinnistust)

müümine võlausaldajate nõuete katteks. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest

isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS)

§ 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks S. T. , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab K. S. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti

välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811

nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku

nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke

andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku

omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne

aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise;

4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku

või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse

võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske

hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et S. T.

vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete

täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest

isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta,

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 22.12.2024.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik