2-23-16458/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-16458

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

22. detsember 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-16458

Tsiviilasi

K. O. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik K. O. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht

xxxx xx-xxxxxxxxxxxxxx;

telefon

xxxx xxxx;

e-post

xxxxxxxxxx@xxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

11. detsember 2023

RESOLUTSIOON

1. Võtta K. O. maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Kuulutada välja K. O. (isikukood xxxxxxxxxx) pankrot kell 16.00 ja algatada K. O.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes S. T. xxxx-xxxxxx, xxxxxxxxxxx;

telefon xxx xxxxxxxxxx xxxx; e-post xxxx@xxxxxxxx).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 16. jaanuaril 2024 kell 14.00 Kalevi 1 Tartus

Tartu kohtumaja saalis nr 348.

5. Kohustada K. O. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 22. detsembril 2024.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud K. O. kanda.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1. K. O. (avaldaja/võlgnik) esitas 21.11.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-16458).

Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud. Abikaasade varasuhte liigiks oli varalahusus. Võlgnikul

on

kaks

ülalpeetavat:

xxxxxxxxxxxxxxx

(sünd xxxxxxxxxx)

ja

xxxxxxxxxxxxx

(sünd xxxxxxxxxx). Võlgnik töötab xxxxxxxxxxxx xx-s pxxxxxxxxxxx. Tema igakuiseks

sissetulekuks on töötasu 725 eurot ja toetus 210 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on

890 eurot: kulutused toidule 300 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 120 eurot, kulutused

majatarvetele

ja

hügieenile

50 eurot,

transpordikulud

35 eurot,

sidekulud

95 eurot,

ülalpidamismaksed võlgnikust lahus elavatele lastele 210 eurot, tervishoiukulud ja ravimid

30 eurot ning muud vältimatud kulutused 50 eurot. Võlgnikule kuulub ½ korteriomandist.

Võlgniku kohustuste suurus on 30 232,75 eurot.

Võlgnik on seostanud makseraskuste tekkimist tervisliku seisundiga: 2022. aastal põdes võlgnik

Covidit ja murdis käeluu, samuti on tal komppöia tugev deformatsioon seoses lapsepõlve

traumaga, mille eest saab ta ka töövõimetoetust. Laene võttis võlgnik nii endale mõnede asjade

kui lapsele kooliasjade ja tarbeesemete ostmiseks, aga ka kahe reisi tarbeks endale ja pojale.

Samuti ostis võlgnik auto lapse emale ja toetas venna peret, kus kasvab viis last. Kahjuks ei saanud

võlgnik vennalt midagi tagasi. Ülejäänud raha kulus ära. Võlgnik soovis laenates, et tal oleks raha,

mida tal pole kunagi olnud seoses lastekodus kasvamisega. Võlgnik taotleb pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohtu põhjendused

2. Kohus leiab, et K. O. maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(FiMS) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FiMS § 14 lg-s 1 sätestatud

avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu

poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (30 232,75 eurot)

ületavad tema võime oma vara arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja

jooksul rahuldamiseks.

Võlgnik avaldas 11.12.2023 kohtuistungil, et elab tööandja korteris, mistõttu ei ole tal käesoleval

ajal eluasemekulusid. Võlgnikul on jätkuvalt olemas töökoht xxxxxxxxxxxx xx-s, kus ta töötab

pxxxxxxxxxxx, ning sissetulek töötasu ja töövõimetoetuse näol. Sissetulekust teeb kinnipidamisi

kohtutäitur. Võlgnikule ja tema vennale (K. O. ) kuulub emalt (A. O. ) pärandina saadud

korteriomand

(kinnistusraamatu

andmetel

xxxxxxxxxxxx x-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; registriosa nr xxxxxxx), millega

tegeleb samuti kohtutäitur (väljaandest xxxxxxxxxxxxxxxxxxx nähtuvalt müüb Tallinna

kohtutäitur K. P. täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx enampakkumisel võlgnikule kuuluvat ½ mõttelist

osa xxxxxxxxxx surnud A. O. pärandvara ühisusest alghinnaga 7000 eurot, kuhu kuulub ka

vaidlusalune korteriomand). Täitemenetlustes olevate võlgade nimekiri on võlgnikule teadaolevalt

täielik. Uusi laene võlgnik juurde võtnud ei ole. Tervislik seisund on kogu aeg halb olnud, kuid

vanemaks saades on hakanud rohkem segama ja võlgnik ei jõua nii kiiresti maksta, kui

võlausaldajad nõuavad. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat, kuid kumbki laps ei ela koos võlgnikuga.

Pangakonto on Coop Pank AS-s. Võlgnik ei ole kriminaalkorras karistatud.

Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt ei ole võlgniku suhtes pooleli olevaid kohtumenetlusi.

Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval ajal täitmisel kümme täiteasja.

Võlgnik on märkinud võlanimekirjas nõudeid 30 232,75 euro ulatuses järgmiselt:

1. Aktiva Finance Group OÜ (end AS Aktiva Portfolio (kustutatud 06.11.2023) nõue 2465 eurot

(täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital nõue 1947,12 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);

3. Aktiva Finance Group OÜ (end AS Aktiva Portfolio (kustutatud 06.11.2023) nõue

5354,16 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxx);

4. Aktiva Finance Group OÜ (end AS Aktiva Portfolio (kustutatud 06.11.2023) nõue

1277,49 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);

5. Aktiva Finance Group OÜ nõue 1243,85 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);

6. Renovum OÜ nõue 7630,09 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);

7. Aktiva Finance Group OÜ nõue 7778,59 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);

8. Aktsiaselts PlusPlus Capital nõue 218,53 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);

9. S. O. elatise nõue 2317,19 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxx).

Täitemenetluse registri andmetel toimub võlgniku suhtes veel täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx, kus on

täitmisel Aktsiaselts PlusPlus Capital nõue 7574,07 eurot (6120,81 + 1453,26).

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga,

mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eeskätt oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline

laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud

kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13

kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on

nii avalduses kui 11.12.2023 kohtuistungil taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti

välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-

s 45 sätestatule (FiMS § 15 lg 9). Kohus selgitas 11.12.2023 kohtuistungil võlgnikule

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse olemust. Pankroti väljakuulutamise

tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel

täitemenetlus.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks S. T. , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab K. O. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti

välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811

nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku

nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke

andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku

omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne

aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise;

4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku

või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse

võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske

hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et S. T.

vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete

täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest

isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta,

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 22.12.2024.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik