Legislator Case Law & Legislation
2-21-14593/100 AI generated

2-21-14593/100 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-14593/100
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mitte võtta tsiviilasja toimikusse Y 02.11.2022 menetlusdokumenti koos tõenditega. avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

Legislator headnote

AI generated

2-21-14593/100 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

Keywords

AI generated
party costs of attorney legal representation costs advance on court costs goodwill indemnity late payment of fees unfair terms
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-14593

Kohtuasi

X (X, endine perekonnanimi X) hagi Y (Y) vastu

korteriomandi

ebaseaduslikust

valdusest

väljanõudmise, kahju hüvitise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.09.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Katrin Paulus

Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte võtta tsiviilasja toimikusse Y 02.11.2022 menetlusdokumenti koos tõenditega.

2. Jätta Harju Maakohtu 08.09.2022 määrus muutmata.

3. Y määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebuste menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-21-14593

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohus rahuldas 11.04.2022 otsusega X (endine perekonnanimi X) hagi ja jättis

menetluskulud Y kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.06.2022 määrusega kostja

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohus

määras,

et

hagejal

ei

ole

apellatsioonimenetluses

hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud. Kohtulahendid jõustusid 23.07.2022.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustasid tema menetluskulud maakohtus

kokku 1014,76 eurot, millest:

− õigusabikulud 689,76 eurot (käibemaksuga);

− riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 325 eurot.

2.1. Hagejale osutati maakohtus õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga) 5 tundi ja 45

minutit (5,75 tundi).

Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu. Menetluskulud on alusetud. Need on määratud

suvalise juristi poolt, kelle väidetav töö ei oma mingit vastavat sisu nagu ta on kirjeldanud.

Robert Sarv on advokatuurist välja visatud ja puudub õigus advokaadina ennast esitleda ning

sellekohaselt ka tasu nõuda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus määras 08.09.2022 määrusega kindlaks hageja menetluskulud 1014,76 euro

ulatuses ja mõistis selle summa kostjalt välja. Ühtlasi mõisteti kostjalt välja viivis

menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4.1. Maakohus leidis tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-le 1 asja

mahtu ja keerukust (õiguslikke probleeme) hinnates, et hageja maakohtu õigusabikulud on

põhjendatud ja vajalikud kokku 690 euro ulatuses koos käibemaksuga (5,75 tundi tunnitasuga

120 eurot käibemaksuga). Hageja ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Hageja esindajal on kulunud 15.09.2021 hagiavalduse

koostamiseks, lisade komplekteerimiseks, e-kirjavahetuseks kliendiga 2 tundi, 25.11.2021

arvamuse koostamiseks kostja vastusele 30 minutit, 04.01.2022 tutvumiseks 01.01.2022

määrusega ja kostja e-kirjadega, kokkuvõtteks kliendile 30 minutit, 06.01.2022 e-

kirjavahetuseks kliendiga (vastusteks küsimustele) 10 minutit, 15.03.2022 ettevalmistuseks

istungiks, istungil osalemiseks ja ülevaateks kliendile 2 tundi, 17.03.2022 tutvumiseks

protokolliga, e-kirjaks kliendile 20 minutit, 18.03.2022 menetluskulude nimekirja

koostamiseks 15 minutit. Hageja taotles õigusabikulude väljamõistmist summas 689,76 eurot,

mistõttu mõisteti õigusabikulud välja hageja taotletud ulatuses koos käibemaksuga.

4.2. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse.

Esindaja toimingud on põhjendatud ja menetlusdokumendid asjakohased ning argumenteeritud.

Dokumentide koostamise ajakulud vastavad esindaja poolt nimetatud ajakulule. Põhjendatud

ka esindatavaga suhtlemise ajakulu, kuna esindajal tuleb menetluses järgida esindatava huve.

Hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 325 euro ulatuses ja see kuulub kostjalt

väljamõistmisele.

4.3. Põhjendatud menetluskulud, mille kostja peab hagejale hüvitama, on esindajakulud 689,76

eurot (käibemaksuga) ja riigilõiv 325 eurot, kokku 1014,76 eurot.

2-21-14593

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Kostja esitas määruskaebuse, paludes vaidlustatud määruse tühistada täies ulatuses. Samuti

palub kostja ringkonnakohtul asi uuesti menetlusse võtta ja asja sisuline pool läbi vaadata koos

menetluskulude arvestusega. Alternatiivselt vaadata läbi menetluskulude arvestus vajalikus

määras, kui kohus ei võta menetlusse asja sisulist külge. Alternatiivselt soovib, et kohus

vähendaks menetluskulusid kuni 200 euroni. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Toodud summad on liiga kõrged ega ole proportsioonis kohtuasja sisuga. Tegemist ei ole

keeruka vaidlusega ja eelnevalt oli samade isikute vahel sama objektiga seonduvalt vaidlus

sama juristi vahendusel. Hageja ei ole enda kulutusi põhjendanud piisavalt ja kohus ei ole neid

piisava hoolsusega uurinud. Hageja esindaja Robert Sarv ei ole advokaat ja tunnitasu ei saa olla

kõrgem kui 40 eurot koos käibemaksuga. Maksimaalne ajakulu ca 2 tundi. Ebavajalikud

toimingud lisaks kohtule esitatud kirjadele väidetavalt koostatud kokkuvõtted hagejale, mis ei

ilmne mitte kusagil ja millede vajadus puudub. Mingit kirjavahetust ei ole lisatud.

5.2. Kohus ei ole antud tsiviilasja lahendanud õigesti, võimalikult väikeste kuludega, vaid

ebaõiglaselt, kallutatult hageja esindaja kasuks, arvestamata asja lihtsust. Kohus koormab

kostjat liigselt menetluskuludega. Menetluskulude osas õiglane otsus oleks menetluskulude

jätmine hageja kanda ehk poolte endi kanda. Kaebuses viidatakse TsMS § 162 lg-le 4. Kostja

tahab olla ära kuulatud ja soovib kohtuistungit ning hiljemalt istungi ajaks ja

võimalusel/vajadusel ka istungil täiendavaid tõendeid esitada.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja vastamiseks.

6.1. Hageja vaidles kostja kaebusele vastu. Maakohtule ei saa ette heita diskretsioonipiiride

ületamist. Maakohtu põhjendatuks peetud toimingud ja ajakulu on kooskõlas asja keerukuse ja

mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Ei ole alust kulude põhjendatust ja

vajalikkust ümber hinnata. Vastuväited menetluskuludele on sisutühjad ja moonutatud. Kõik

kulud olid vajalikud ja kulunud aeg on põhjendatud. Esindaja suhtlemine hagejaga on hageja

huvide kaitseks ja järgimiseks vajalik. Vajalik on suhtlemine kliendiga konsulteerimiseks ja

tegevuse kooskõlastamiseks. Põhjendatud on istungiks ettevalmistumine ja ülevaate andmine

kliendile, kes ise istungil ei osalenud. 2 tundi kulus hagi koostamiseks, lisade

komplekteerimiseks ja seejärel kirjavahetuseks kliendiga. Kohtupraktikas on juristide

õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 100-120 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Kostja esitas 02.11.2022 vastuse hageja määruskaebuse seisukohale koos tõenditega, millega

täiendab enda määruskaebust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le

659 jätta muutmata ja kostja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kohus ei võta hagiavaldust uuesti

menetlusse ega lahenda asja sisuliselt. Samuti ei kohaldu TsMS § 162 lg 4 menetluskulude

2-21-14593

kindlaksmääramise menetluses (vt nt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18). Menetluskulude

väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust hinnatakse menetluskulude jaotuse määramisel

põhimenetluses ning kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega

ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

arvestada

mh

kohtuvaidluse

asjaolude,

asja

keerukuse

ja

mahukuse,

samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17).

Lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust hinnates tuleb ka arvestada, et õigusabiteenus on

mitmekülgne. Õigusabi hõlmab ka muid toiminguid lisaks menetlusdokumentide koostamisele.

Aeg, mis on kulunud korraldava iseloomuga toimingutele (nt kohtumine ja suhtlus kliendiga,

menetlusdokumentide koostamiseks vajalikud muud toimingud) on käsitatav vajaliku

ajakuluna tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes ja selle eest tasutut saab teiselt poolelt välja

mõista. Kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamise ajakulu ei sisaldada üksnes

menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid asjaolude ja tõendite analüüsi ning

komplekteerimist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti kliendiga nõupidamist ja

asjaolude läbi arutamist. Kliendisuhtlus (sh e-kirja kaudu) on mõistlikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 järgi vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (vt nt RKTKm 13.06.2016, 3-2-

1-48-16, p 13). Vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenuse osutamiseks on vältimatult

vajalik esindajal suhelda kliendiga, et täita teatamiskohustust (VÕS § 624), nõustada klienti

ning saada kliendilt vajadusel juhiseid (VÕS § 621). Menetlusdokumentidega tutvumine

kujutab TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ja on vajalik toiming.

Kohtuistungil osalemine on põhiseaduse § 24 lõikega 2 tagatud õigus, mistõttu on kohtuistungil

osalemine ja kohtuistungiks ettevalmistumine põhjendatud ning vajalik toiming.

Käesolevas asjas on hageja lepinguline esindaja menetluskulude nimekirjas eraldi välja

toonud tehtud menetlustoimingud ja neile kulunud aja. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et

hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusabiteenust 5,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 120

eurot (käibemaksuga). Arvestades, et maakohus rahuldas hageja hagiavalduse ja asjas toimus

kohtuistung ning hageja koostas kohtu 15.11.2021 nõudel 25.11.2021 menetlusdokumendi, on

hageja märgitud menetlustoimingud olnud vajalikud ja põhjendatud. Põhjendamatu on kostja

etteheide, mille kohaselt on maakohus rikkunud diskretsioonipiire. Kohus ei pea eraldi esile

tooma ja hindama iga rida menetluskulu nimekirjas või kuludokumendis. Maakohus on

arvestanud tsiviilasja keerukust, asja sisu ja mahtu ning jõudnud tsiviilasja käiku arvesse võttes

järeldusele, mille kohaselt saab põhjendatud ja vajalikuks pidada hageja lepingulise esindaja

ajakulu maakohtus kokku 5 tundi ja 45 minutit (5,75 tundi). Kolleegiumi hinnangul ei ole

maakohus lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire

ületanud. Ringkonnakohtul pole alust asuda teistsugusele seisukohale ja vähendada

menetlustoimingutele kulunud aega. Õigusabi ajakulu vastab tervikuna tsiviilasja olemusele,

keerukusele ja mahule.

Maakohtus esindas hagejat esmalt advokaadina ja hiljem juristina Robert Sarv, kelle

esindusõiguse kohta esitati 15.03.2022 volikiri ja haridust tõendava diplomi koopia. Senises

kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 100–120 eurot

tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks (vt nt TlnRnKo 22.04.2022, 2-20-13046, p 18.3).

Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Tunnitasule tuleb hinnangu andmisel

muuhulgas lähtuda vaidluse sisust. Arvestades, et põhimenetluses lahendatud vaidlus ei olnud

õiguslikult keeruline, peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

2-21-14593

tunnitasuks 120 eurot (käibemaksuga). Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi

tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid

kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on hageja esindajakulud põhjendatud 690 (=5,75 tundi x 120) euro

ulatuses, millele lisandub põhjendatud ja hüvitatav TsMS § 138 lg 2 järgne kohtukulu riigilõiv

325 eurot hagiavalduse esitamiselt. Hageja taotles esindajakulude väljamõistmist summas

689,76 eurot, mistõttu tuleb lähtuda hageja taotletud ulatusest. Kokku on hageja menetluskulud

põhjendatud ja hüvitatavad 1014,76 (=689,76+325) euro ulatuses, nii nagu maakohus õigesti

leidis.

TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja

möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või

vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates

menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv

põhjus. Kostja esitas hilinenult 02.11.2022 menetlusdokumendi koos tõenditega. Kostja ei ole

põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Menetlusdokumendi koos tõenditega

vastuvõtmine toob kaasa asja lahendamise viibimist. Samuti ei tõenda menetlusdokumendile

lisatud tõendid kaebuse lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid TsMS § 238 lg 1 p 1 järgi.

Ringkonnakohus ei võta tsiviilasja toimikusse kostja 02.11.2022 menetlusdokumenti koos

tõenditega. Kuna dokument on kohtule edastatud elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada.

Ringkonnakohus ei pea TsMS § 667 lg-st 3 tulenevalt vajalikuks kohtuistungit korraldada

ja uusi tõendeid koguda ning määrata kostjale tähtaega tõendite esitamiseks.

TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud

või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg