3-23-1684/44

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1684 Haldusasi X. X. (Y. Y., E. E., Q. Q.) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.06.2023 otsuse nr 12210220012-1, 12302060127-1, 12302060122-1 ja 12305100071-1 tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata uuesti sisuliselt läbi kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus

Z. Z. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.06.2023 otsuse nr 12210220020-1 tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata uuesti sisuliselt läbi kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus

Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebajad – X. X. (Y. Y., E. E., Q. Q.) ja Z. Z., esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Andrei Krassilnikov

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON Kohtuistung 14.11.2023

2

nimed ning päritoluriigi informatsioon ja samuti riik, kust kaebajad Eestisse saabusid, tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada läbivalt tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 22.01.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

KAEBAJATE SEISUKOHAD Z. Z. 6. Z. Z. on Xxxxxxx Xxxxxxxx Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxx (XXX) partei liige ja selle allüksuse, M. Xxxxxxxxxxxx vabastamisega tegeleva M. sektori liige. Ta on aidanud korraldada proteste ja on esindanud partei huve, täites erinevaid tööülesandeid. Seoses partei liikmeksoleku ja sellega seoses tehtava tööga on Z. Z. äratanud politsei tähelepanu ja tema suhtes toime on pandud vägivalda. 7. Z. Z. selgituste järjekindlus ja detailsus kinnitab, et tegemist on tõeste ütluste ja selgitustega ning olukorra tegeliku kirjeldusega. Asjaolu, et vastustaja ei ole internetist leidnud viiteid, et Z. Z. oleks organisatsioonide liige, ei saa olla aluseks vastupidisele arvamusele. Z. Z. on vastustajale esitanud vastavad dokumendid. 8. Z. Z. oli tuntud muusik. Asjaolu, et tema kohta ei ole internetis materjale, ei tähenda, et ta ei oleks olnud poliitiliselt aktiivne ja tegutsenud partei huvides. Vastustaja poolt kaebaja profiili määramine internetis oleva info põhjal ei ole põhjendatud. 9. Ukraina sõja protestide ajal on Z. Z.t korduvalt arreteeritud ning ähvardatud. Samuti on Z. Z.t koos abikaasaga Xxxxxxx Siseministeeriumi ametnike poolt ähvardatud, füüsiliselt pekstud ning kästud lõpetada poliitiline tegevus. Z. Z.t on kodus pealt kuulatud, kuna ta on leidnud vastavaid seadmeid. Seadmete leidmise järel viidi kaebaja politseijaoskonda ning kustutati kaebaja telefonist foto seadmest, et ta ei saaks tõestada pealtkuulamise seadmete ülesleidmist. PPA arvamus mitteusutavuse osas, et Xxxxxxx politsei nii käituks, ei ole põhjendatud ega tõendatud. 10. Tõendamata on PPA hinnang, et Z. Z. tulistamine, sellele järgnev politsei negatiivne suhtumine ning auto põlemine ei ole tõenäoline. Z. Z. kirjeldas detailselt temaga juhtunut. Sellist juhtumit oleks raske välja mõelda. Samuti jääb arusaamatuks vastustaja arvamus, et selline auto põlema panek ei jääks avalikkuses kajastamata. Z. Z. hinnangul seda pigem sooviti tähelepanuta jätta, et vähendada kahtlusi, et tegemist on tahtliku teoga. Peale nimetatud juhtumit lahkus Z. Z. Tbilisist. Pärast Tbilisisse naasmist pöörduti Z. Z. poole ning ähvardati teda ja tema peret ning anti mõista, et ta peab Xxxxxxxst lahkuma. Z. Z. tundis neis isikutes ära politseitöötajad. Pärast nimetatud vahejuhtumit otsustas kaebaja Xxxxxxxst lahkuda.

3

4

venemeelsuse vastu. Seoses partei liikmeksoleku ja sellega seoses tehtava tööga on X. X. äratanud politsei tähelepanu ja tema suhtes on toime pandud vägivalda. 22. X. X. selgitused on järjekindlad ja piisavalt detailsed, mis kinnitab, et tegemist on tõeste selgitustega ning olukorra tegeliku kirjeldusega. X. X. on tegelenud parteiga seotud tegevustes, mh bännerite, plakatite valmistamisel ning isikute kodude külastamisega seoses valimistega. X. X. isa on samuti staažikas partei liige ja aktiivne meeleavaldaja. X. X. on koos isa ja abikaasaga osalenud erinevatel protestidel. Peamised intsidendid on toime pandud X. X. abikaasa mõjutamiseks. 23. X. X. abikaasa oli tuntud muusik ja asjaolu, et tema kohta ei ole internetis materjale, ei tähenda, et tema ei oleks olnud poliitiliselt aktiivne ja tegutsenud partei huvides. Vastustaja poolt X. X. abikaasa profiili määramine internetis oleva info põhjal ei ole põhjendatud. 24. X. X. abikaasat tulistati 2019. a avalikul meeleavaldusel. Samuti on X. X.t koos abikaasaga Xxxxxxx Siseministeeriumi ametnike poolt ähvardatud, pekstud ning kästud poliitiline tegevus lõpetada. 25. Raske on välja mõelda olukorda, milles X. X.t tulistati sõidukis, kus ta viibis koos abikaasaga ning sellele järgnevat politsei negatiivset suhtumist ning auto põlemist. Samuti on arusaamatu PPA hinnang, et selline auto põlema panek ei jääks avalikkuses kajastamata. Seda pigem sooviti tähelepanuta jätta, et vähendada kahtlusi, et tegemist on tahtliku teoga. Arusaamatuks jääb vastustaja küsimus, et miks kaebaja telefoni enda juures ei hoidnud. Tegemist on olukorraga, mis tekitab šokiseisundi ning inimesed tegelevad eelkõige enda päästmise mitte asjade päästmisega. 26. Eelnevatel põhjustel lahkus X. X. abikaasaga Tbilisist. Pärast Tbilisisse naasmist pöörduti X. X. abikaasa poole ning ähvardati teda ja peret ning anti mõista, et ta peab Xxxxxxxst lahkuma. Pärast vahejuhtumit otsustas X. X. Xxxxxxxst lahkuda. 27. Arusaamatuks jääb vastustaja kahtlemine X. X. laste jälitamises, pärast kaebaja lahkumist Xxxxxxxst. Jälitamist kinnitasid ka X. X. lapsed. 28. PPA leiab valesti, et X. X. abikaasaga toime pandud füüsilise vägivalla juhtumid ei ole riigipoolne tagakius. X. X. abikaasaga toimusid kirjeldatud juhtumid seoses parteilise kuuluvuse ja sellega seotud tegevuse tagajärjel. 29. Põhjendamata on PPA hinnang, et X. X. abikaasa roll oli vaid suhelda ajakirjanikega ja edastada neile infot meeleavalduste toimumise kohta ja neid korraldada aidata. Just selline poliitiline tegevus ärritab võimu ja seda üritatakse peatada. 30. Asjaolu, et X. X. ega tema abikaasa ei ole esitanud tõendeid tuleneb asjaolust, et selliste juhtumite kohta tõendite esitamine on problemaatiline, kuna nende toimepanijad ei jätta sellest maha märke. 31. X. X. ei nõustu PPA hinnanguga, et tema selgitused asjaolude kohta on ebatõenäolised. Asjaolu, et päritoluriigi informatsioonist ei nähtu riikliku tagakiusu motiive X. X. abikaasa profiiliga isikute suhtes, jääb arusaamatuks. Päritoluriigi informatsioon ei saa kajastada kõike, mis riigis toimub, seda enam kui seda soovitakse varjata. 32. X. X. peret ähvardab Xxxxxxxsse naastes tagakiusuoht ning X. X. abikaasal on põhjendatud kartus tagakiusamise ees Xxxxxxx võimuorganite poolt. X. X. subjektiivne tagakiusukartus on objektiivsete asjaoludega tõendatud. 33. PPA ei ole arvestanud X. X. selgitustega ning teinud seetõttu valed järeldused, et X. X.l puudub isiklikest asjaoludest tulenev põhjus Xxxxxxx riigivõimu ja sellega seotud isikuid karta. 34. PPA on teinud X. X. selgitustest ja esitatud dokumentidest subjektiivsed ja valed järeldused. X. X. puhul on täidetud VRKS § 4 lg 1 sätestatud tingimused. PPA ei ole rakendanud uurimispõhimõtet. X. X. ei nõustu vastustajaga, et ta ei vasta pagulasena tunnustamise ja täiendava kaitse andmise eeldustele. PPA ei ole otsustes toonud välja veenvaid põhjusi ega aluseid X. X. väidete

5

ümberlükkamiseks, mistõttu oleks olnud põhjendatud kaebaja tunnustamine täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg 3 tähenduses. 35. PPA ei ole piisavalt põhjendanud, millest täpsemalt tuleneb X. X. suhtes määratud põgenemisoht (VSS § 68 lg 6) ja mis alustel see määrati. X. X. väljasaatmine Xxxxxxxsse on vastuolus VSS § 171 põhimõtetega. X. X.t ja tema peret ootab Xxxxxxxs potentsiaalselt tagakius ning oht tervisele ja elule. PPA ei ole hinnanud otsuse tagajärgi, milline on väljasaatmise võimalik mõju X. X.le. 36. PPA ei ole arvestanud sissesõidukeelu määramisel X. X. selgitatud asjaoludega. X. X. puhul esineb VSS § 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. X. X. ei ohustanud Eesti Vabariigi julgeolekut. X. X.le sissesõidukeelu määramine 5-aastaks ei ole proportsionaalne ega põhjendatud. X. X. ei kujuta ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule. VASTUSTAJA SEISUKOHAD 37. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Üldjuhul viitab isiku selgituste detailsus ja järjekindlus selgituste usutavusele, ei saa välistada olukorda, et ka üldiselt järjekindlad ja detailsed selgitused võivad sisaldada elemente, mis on vasturääkivad või ei ole eluliselt usutavad. Kaebajate selgitustes on vastuolud nii teadaoleva päritoluriigi informatsiooniga kui kaebajate endi selgitustes. 38. Z. Z. on selgitanud, et lisaks muule tegevusele on ta näitleja ja laulja ning tal on Xxxxxxxs hea maine. Z. Z.t tunti isegi tänaval ära. Seega on mõistlik eeldada, et enda koduriigis tuntud näitleja ja muusik omab tänapäeval teatud „kohalolekut“ internetis, kas isiku enda sotsiaalmeedia kanalid või meediakajastus isiku tegevuste kohta. Z. Z. kohta leiab YouTube platvormil vaid üksikud videod, millel ei ole Xxxxxxx ligikaudu 3,7 miljonit elanikku arvestades kuigi palju vaatamisi. Samuti ei ole Z. Z. kohta materjale sotsiaalmeedias, artikleid ega uudiseid meedias ning ei ole selliseid materjale esitanud ka Z. Z. ise. Kuigi Z. Z. kohta piiratud informatsiooni olemasolu internetis ei tähenda, et Z. Z. pole seotud poliitiliste organisatsioonide tegevusega, moodustab PPA poolt leitu märkimisväärse vastuolu Z. Z. selgitustega tema tuntuse osas. Vastustaja ei pea eluliselt usutavaks, et lauljat ja näitlejat, kelle mõnedel videotel on ligikaudu tuhat vaatamist, oleks niivõrd kuulus, et teda tuntakse tänaval ära. Eeltoodu viitab, et Z. Z. ei ole niivõrd prominentne, kui ta väidab. Kui isiku väited konkreetse asjaolu kohta on vastuolulised või esineb viiteid väidete võimendamisele, ei tähenda see veel, et kõik isiku väited oleksid vastuolulised või võimendatud, kuid taoline olukord tingib vajaduse suhtuda isiku ütlustesse kriitilisemalt, mitte eeldada kõikide ütluste õigsust. 39. PPA on oma otsuse lk-l 6 viidanud 2022. aasta oktoobrist pärit juhtumile auto põlema panemise osas, mis leidis ajakirjanduses kajastust. Z. Z. väide kajastuse mitteleidmise osas on ilmselges vastuolus väitega, et enne auto mahapõlemist tulistati tema autot. Kui tegu oleks tõepoolest olukorraga, kus tagakiusajad soovivad jätta intsidenti tähelepanuta vähendamaks kahtlusi, et tegu on tahtliku teoga, ei ole kuidagi loogiline esmalt tulistada sõitva auto pihta (riskides, et kuuliaukudega auto jääb tänaval kaasliiklejate; võimalike turvakaamerate; koju saabudes naabrite vaatevälja) ning seejärel seda inimese kodu juures põlema panna (riskides, et ümbruskonnas elavad naabrid näevad intsidenti pealt ja pildistavad või filmivad toimuvat). Asjaolu, et isikud suudavad taolisest vahejuhtumist detailselt rääkida, ei tõenda iseenesest, et juhtumit ja selle detaile pole välja mõeldud. Arvestades, et tegu ei ole kaebajate poolt väidetava esimese intsidendiga, on loogiliselt tuletatav, et kaebajad seostaksid auto tulistamist varasemate intsidentidega ning sooviksid niivõrd eskaleerunud olukorrast tõendeid säilitada. 40. Seoses Z. Z. Facebook’i lehele sissemurdmisega märgib vastustaja, et Z. Z. ei peagi olema IT- teadmistega isik. Selleks, et anomaaliaid enda kontol märgata, ei pea olema IT-teadmistega isik. Ei ole eluliselt usutav, et väidetavalt tuntud näitleja ja laulja, kelle Facebook’i lehel on suur jälgijaskond, ei võta midagi ette pärast enda kontol kahtlase tegevuse märkamist. Facebook’i abikeskuse lehel on põhjalikud juhised, kuidas toimida olukorras, kus kahtlustatakse konto kaaperdamist, samuti on puudulike IT-teadmistega isikul võimalik pöörduda IT-spetsialisti poole.

6

7

KOHTU PÕHJENDUSED 49. Vastustaja võttis kaebuse õigeks 21.06.2023 otsuse nr 12210220012-1, 12302060127-1, 12302060122-1 ja 12305100071-1 Y. Y.le, E. E.le, Q. Q.le kehtestatud sissesõidukeeldu puudutavas osas. Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamine 50. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lg- s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema: 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati vaja rangelt eristada, millist õigust või õiguse elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 13). 51. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et Z. Z. ja X. X. on XXX partei liikmed (dt 336). Menetlusosalised on eri meelt selles, et kaebajad, eelkõige Z. Z., on poliitilise tegevusega äratanud võimude tähelepanu. Ametivõimude esindajad on Z. Z.t ähvardanud, rünnanud ja sundinud koduriigist lahkuma. Eelneva tõttu kardavad kaebajad tagasi pöörduda Xxxxxxxsse. X. X., Y. Y., E. E. ja Q. Q. on taotlenud varjupaika seonduvalt oma abikaasast ja isast lähtuvate asjaoludega. Seega hindab kohus eelkõige Z. Z.ga seotud asjaolusid. 52. Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt peab rahvusvahelist kaitset taotlev isik esitama võimalikult kiiresti varjupaigataotluse koos põhjenduste ning tõenditega. Taotluste puhul, mis põhinevad üldtuntud ohul, eeldatakse, et asukohariigi ametiasutused hindavad seda ohtu omal algatusel (vt nt EIKo-d Hirsi Jamaa jt vs. Itaalia [suurkoda] 23. veebruar 2012, nr 27765/09, p-d 131-133, ja M.S.S. vs. Belgia ja Kreeka [suurkoda], 21. jaanuar 2011, nr 30696/09, p 366). Seevastu individuaalsel ohul põhinevate taotluste puhul peab taotleja sellisele ohule tuginedes seda põhjendama. Kui asukohariik saab aga teada konkreetse isikuga seotud asjaoludest, mis võivad teda päritoluriiki tagasipöördumisel ohustada, tuleb asukohariigi ametiasutustel sellega omal algatusel tegeleda (vt EIKo F.G. vs. Rootsi, nr 43611/11, p 127). 53. Menetlusosaliste vahel on erimeelsus selles, kas Z. Z. on Xxxxxxxs populaarne artist (näitleja ja laulja) ning on seetõttu oma poliitilise tegevusega äratanud võimude tähelepanu. Z. Z. ise kirjeldas PPA-le, et ta on töötanud restoranides ettekandjana ning näitlejana teatrites (26.01.2023 protokolli p 23). Z. Z. ei vaidlusta, et tema kohta ei ole võimalik internetist leida infot peale väikese arvu vaatajaskonnaga videote veebiportaalis YouTube. 54. Z. Z. esitas oma poliitilise tegevusega seotud väidete tõendamiseks fotod, millelt nähtub, et Z. Z. osaleb abikaasaga meeleavaldusel (dtl 338-359). Vaadeldavatelt fotodelt nähtub kohtule, et kogunemisel osaleb väga vähe inimesi. Hoone sissekäik on blokeeritud politseiametnikega ning näha võib ka kaameraga inimesi. Fotodelt nähtuv olukord on rahumeelne. Eelnevast ei saa järeldada, kes on kogunemise organiseerija, milline on kogunemise eesmärk ning millised olid kogunemise

8

tagajärjed. Ka kaebajad ise ei ole eelnevat selgitanud ning välja toonud, kas eeltoodu on põhjuslikus seoses asjaoluga, et kaebajaid kiusatakse väidetavalt taga. Kaebajad on esitanud foto (dtl 366) meeleavaldusel osalemise kohta, milles soovitakse Xxxxxxxxxxxx vabastamist. Nimetatud fotolt ei ole kaebajad eristatavad. 55. Kohus nõustub kaebajatega, et üldjuhul üksnes internetis asuvate andmete põhjal ei ole kaebaja profiili määramine põhjendatud. Samas on üldteada, et arvestades tänapäeva infotehnoloogia levikut, saavutatakse isikupõhine populaarsus eelkõige interneti, sh sotsiaalmeedia vahendusel. Kuivõrd Z. Z. ise väitis, et ta on Xxxxxxxs populaarne artist ning seetõttu avalikkuse huviorbiidis, kontrollis PPA õigesti interneti vahendusel vastava väite õigsust. Ühiskonnas populaarseid inimesi, st avaliku elu tegelasi kajastatakse üldjuhul internetis väga sageli. Z. Z. ei esitanud ka ise muid tõendeid oma väidetava populaarsuse ja tuntuse kohta. Kohtu hinnangul ei ole Z. Z. poolt enda võrdlemine endise Xxxxxxx presidendi Xxxxxxxxxxxxga kohane (vt 26.01.2023 protokolli p 17), kuna viimane oli rahvusvaheliselt tuntud Xxxxxxx tipp-poliitik. Z. Z. ei ole esitanud selliseid tõendeid ega väiteid, millest saaks järeldada, et teda võidakse Xxxxxxxs seetõttu taga kiusata. Kohtule ei nähtu, et üksnes XXX partei liikmelisuse tõttu oleks Z. Z. riigivõimu huviorbiidis. Juhul, kui kaebajad oleksid avaldanud aktiivselt poliitilist vastupanu, peab kohus usutavaks PPA hinnangut, et seda kajastatakse ka avalikus meedias. Praegusel juhul sellised tõendid asjas puuduvad. 56. Kaebajad on vaidlustanud asjaolu, et PPA ei ole pidanud usutavaks kaebajate väidetavaid füüsilisi ning vaimseid rünnakuid kaebajate poliitilise tegevuse lõpetamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et rahvusvahelise kaitse taotlejate selgituste detailsus ja järjekindlus viitavad üldjuhul jutu usutavusele. Samas on kaebajate selgitustes omavahelised vastuolud ning vastuolu päritoluriigi informatsiooniga. 57. Z. Z. selgituste kohaselt leidis ta oma kodust 2022. a juunis-juulis pealtkuulamisseadme. Peale seadme leidmist tuli politsei tema ukse taha ning viis Z. Z. jaoskonda, kus tema telefonist pildid leitud esemest kustutati (26.01.2023 protokolli lk 3). Kohus peab eelnevat väidet sarnaselt vastustajaga, väheusutavaks. Z. Z. ei toonud välja, et temaga oleks politseijaoskonnas tehtud mingeid menetluslikke toiminguid peale kaebaja telefonist fotode kustutamise. Eelnev tekitab küsimuse, miks siis väidetavate fotode või failide kustutamiseks oli vajalik kaebaja viia politseijaoskonda. Samuti on kohus samal meelel PPA-ga selles, et Xxxxxxx politseil puuduvad sellised ressursid või motivatsioon, et kuulata pealt kaudselt poliitilise tegevusega seotud inimesi ning reageerida võimalikule seadme kahjustamisele märkimisväärselt lühikese aja jooksul (väidetavalt 5 min jooksul). 58. Z. Z. selgituste kohaselt sõitis ta abikaasaga autoga õhtusel ajal koju, kui nende autot tulistati 5- 6 kuuliga. Keegi viga ei saanud. Järgmisel hommikul läksid nad politseijaoskonda, et teha avaldus tümistamise kohta. Peale nime kuulmist, oli ametniku suhtumine muutunud. Politseist lubati hiljem autot vaatama tulla. Politsei ei tulnud ja õhtul auto plahvatas. Autosse jäid Z. Z. telefon, sülearvuti ja mõned dokumendid. Ka seejärel kutsus Z. Z. politsei, kes olukorra fikseeris. Z. Z.l oli tunne, et kõik on politsei poolt planeeritud (26.01.2023 protokolli lk 4). Kohtuistungil kinnitas K. Kvinkadze sama. Eelnevaid Z. Z. selgitusi toimunud sündmuste kohta analüüsides ei nähtu kohtule, et kaebajatega juhtunu oleks organiseeritud riigivõimu teostavate inimeste poolt. Eelnevat kinnitab mh asjaolu, et enne väidetava tulistamise episoodi otsustasid kaebajad vahetada liiklusummiku tõttu tavapärast sõidutrajektoori (X. X. selgitus, vt 14.04.2023 protokolli p 6). Eeldatavalt võis olla tegemist pigem juhusliku kuriteoga. Siiski leiab kohus ka, et auto tulistamine ei ole sootuks tõendatud, kuna ei ole loogiline, et kaebaja või tema pereliikmed ei teinud kahustatud autost näiteks telefoniga fotosid. Tõendeid kahjustatud auto kohta ei ole. 59. PPA tõi vaidlustatud otsustes välja vastuolu kaebajate selgitustes, kelle telefoniga helistati politseisse peale kaebajatele kuuluva auto plahvatamist, kuivõrd X. X. selgituse järgi helistati

9

politseisse lapse telefoniga (vt 14.04.2023 protokolli p 6) ning Z. Z. kinnitusel helistati politseisse X. X. telefoniga (vt 26.01.2023 protokolli lk 4). Eelnevast nähtuvalt on vastuolu tõepoolest olemas, kuid kohus ei pea eelnevat oluliseks, kuivõrd kriisi situatsioonis võib inimese tähelepanu hajuda ning ei pruugi seetõttu detaile mäletada. Samas on ka kohtu hinnangul ka siin kummastav, et juhul, kui ka kaebajate kirjeldatud auto plahvatus toimus, kaebajad seda ei fikseerinud, eriti kui oli olemas telefon, millega oleks saanud seda teha. Tänapäeval oleks seda kindlasti tehtud, kui selline asi tegelikult juhtunud oleks. Eelöeldu paneb äärmiselt sügava kahtluse alla, kas kaebajatega seotud vägivallaintsidendid tegelikkuses aset leidsid. 60. Asjaolu, et politseiametnikud ei reageerinud kaebaja(te) pöördumistele vajalikul määral, ei näita, et kaebajaid oleks seetõttu koheldud teistest kodanikest erinevalt või politseiametnikud sooviksid kaebajaid taga kiusata. Z. Z. selgitas PPA-le, et peale eelnevaid sündmusi ta lahkus Tbilisist ning naasmisel alustas temaga tänaval juttu võõras mees, kes küsis, miks kaebaja pöördus auto teema pärast politseisse. Kõnemaneerist oli arusaadav, et mees kuulus organiseeritud kuritegevusega tegelevasse grupeeringusse. Kuigi politseiametnikud olid kaebajale ja võõrale mehele lähedal, ei soovinud Z. Z. nende sekkumist (vt 26.01.2023 protokolli lk 4). Eelnevat aluseks võttes saab asuda järeldusele, et Z. Z. kirjeldatud sündmused võisid aset leida ka kuritegelikel eesmärkidel. Z. Z. selgitustest ei tulenenud üheselt, et politseiametnikud ei soovinud kaebajaid aidata, pigem viitas kirjeldatud käitumine ametialasele lohakusele. Z. Z. viited võimalikele olukordadele, kus väidetavalt erariietes politseiametnikud palusid Z. Z.l Xxxxxxxst lahkuda, ei ole eluliselt usutavad. Üldjuhul on vajadusel inimest parem kontrollida siis, kui ta viibib koduriigis. Z. Z. ei too välja, et kirjeldatud juhtumite käigus oleks neil mh palutud poliitiline tegevus lõpetada. Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et Xxxxxxxs ei ole sõiduki süütamine või tulistamine tavapärane. Eelneva tõttu on põhjendatud PPA eeldus, et tavapäratuid sündmusi kajastatakse meedias, eriti arvestades, et kaebajate sõnul on Z. Z. tuntud inimene. PPA on otsustes viidanud juhtumitele, kus tuntud juhtivate poliitikute autode põlema panemist on meedias kajastatud1. Xxxxxxx politsei asus juhtumeid kohaselt ametlikult uurima.2 Eelnevat aluseks võttes ei ole kaebajate väited tõendatud osas, et Xxxxxxx politseiametnikud on kaebajaid rünnanud füüsiliselt või verbaalselt. 61. Z. Z. selgitas, et tegi Facebooki mitmeid postitusi, kuid kustutas need enne Eestisse saabumist ära. Z. Z.le tundus, et keegi kasutab tema kontot Facebookis, sest postitused kadusid ning loeti sõnumeid (26.01.2023 protokolli lk 6). Kohus on ühel meelel vastustajaga, et igal inimesel on võimalik kaitsta enda sotsiaalmeedia kontosid olukorras, kus leitakse, et kontol toimuv ei ole tavapärane. Sotsiaalmeedia konto haldamiseks ei ole IT-alased teadmised vajalikud ning sellega saab hakkama iga keskmine inimene. 62. Kaebajatele ei meeldi, et PPA kahtles vaidlustatud otsustes alaealiste kaebajate jälitamises, kuivõrd alaealised kaebajad kinnitavad eelneva toimumist. Kaebajad on esitanud kuvatõmmised inimestest, kes väidetavalt jälitasid alaealisi kaebajaid (dtl 362-365). X. X. selgitas PPA-le, et foto edastati laste koolist. Xxxxxxxs on koolides valve. Kasutusel on näotuvastusprogramm, mis aitab isikut tuvastada juhul, kui inimesel ei ole kaasas dokumenti (06.06.2023 protokolli p 6). Kohus nõustub PPA- ga, et vaadeldavad fotod ei tõenda laste jälitamist. Isegi, kui lapsi jälitati, ei ole võimalik fotode alusel seostada laste jälitamist Z. Z. tagakiusamisega. 63. Vastustaja ei sea kahtluse alla, et Z. Z. ja X. X. on osa võtnud poliitilistest protestidest ning omavad kriitilisi vaateid Xxxxxxx valitsevate poliitikute osas. Samas ei viita kaebajate kirjeldatud sündmused, et riigivõim kiusab neid seetõttu taga. Xxxxxxxt on 2021. a ülevaate järgi pidanud turvaliseks päritoluriigiks ka enamik Euroopa Liidu liikmesriike, kellel vastav nimekiri on

10

koostatud, kuigi mõni riik on sellest välja arvanud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia.3 PPA on vaidlustatud otsustes erinevatele allikatele tuginedes väitnud, et Xxxxxxxs esineb võimudepoolset jõu ära kasutamist. Seega PPA ei ole väitnud, et Xxxxxxxs puuduvad probleemid. Päritoluriigi informatsioon kajastab üldist olukorda, mida on võimalik kõrvutada rahvusvahelise kaitse taotleja selgitustega juhul, kui taotlejal ei ole võimalik oma väiteid tõendada. 64. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 12.12.2023 kohtuotsuse nr 3-22-2509, p-s 18.8, et varjupaigamenetluse ja kohtumenetluse ajal aga ei saa taotlejal olla lõplikku kindlust, et ta ei pea pöörduma tagasi päritoluriiki. Mistahes eksiilis toimunud poliitilise tegevuse arvestamine avaks ulatusliku võimaluse isikutele moonutada oma subjektiivse käitumisega rahvusvahelise kaitse andmise tingimusi. Genfi konventsiooni ja direktiivi eesmärk ei ole tagada sisserändeõigus kõigile autoritaarsetest riikidest pärit isikutele. Kohus peab põhjendatuks vastustaja hinnangut, et kaebajatel puudub selline profiil, millest saab järeldada võimalikku riigipoolset tagakiusu. Kaebajate vastu ei ole algatatud kriminaalasju ega muid menetlusi ning nad ei ole tagaotsitavad. Kaebustes ei ole välja toodud ühtegi põhjendust või tõendit, mis lükkaksid ümber PPA poolt tehtud järeldusi või seisukohti selles, et Z. Z.t ei kiusa riigivõim taga. Kuna kohus tuvastas, et Z. Z. tagakiusukartust ei saa lugeda põhjendatuks, oli õige PPA otsus keelduda ka X. X.le, Y. Y.le, E. E.le ja Q. Q.le varjupaiga andmisest. Täiendav kaitse 65. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Ka täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). Kaebajatel puudub Xxxxxxxsse tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on Xxxxxxx turvaline riik elamiseks. Eelnevaid kohtuotsuse põhjendusi aluseks võttes, ei nähtu kohtule, et kaebajad satuks Xxxxxxxsse naasmisel ohtu määral, mis tingiks vajaduse anda kaebajatele täiendav kaitse. Lahkumisettekirjutused 66. Kaebajatele tehtud lahkumisettekirjutused on samuti õiguspärased (VSS § 72 lg 2 p 2). Kaebajate Xxxxxxxsse tagasi saatmine ei ole vastuolus VSS §-s 171 sätestatud väljasaatmise keelu põhimõttega samadel põhjendustel, mille tõttu nad ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajateks. Kaebajatel puuduvad Eestis ja Euroopas kinnisvara ning sotsiaalsed sidemed, mis oleks võimalikuks takistuseks kodumaale naasmisel. Kaebajatel ei ole ka tervisemuresid. Kaebajatel on Xxxxxxxs pere ehk tugivõrgustik, kes neil aitaks Xxxxxxxs elamisega uuesti kohaneda. Nagu kaebajad selgitustes PPA-le välja tõid, toimusid kõik kirjeldatud olukorrad Tbilisis. Kohus peab võimalikuks, et kaebajate Xxxxxxxsse naasmisel on neil võimalik soovi korral Xxxxxxx siseselt ümber paikneda. Paljasõnaline on Z. Z. väide, et Xxxxxxxs ei ole nende pere jaoks turvalist piirkonda (protokolli p 16). Z. Z. väide, et isegi piirivalvur küsis kaebajate reisi sihtkoha valiku

11

kohta, ei lükka kohtu hinnangut ümber Xxxxxxxs ümberpaiknemise võimalikkuse osas, kuivõrd piirivalvuri küsimus võis olla tingitud ametiülesandest või inimlikust uudishimust. Sissesõidukeeld 67. VSS § 74 lg 2 kohaselt kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui välismaalasel on kehtiv sissesõidukeeld kauemaks kui viieks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates. VSS seletuskiri täpsustab, et Eestis on lubatud kohaldada sissesõidukeeldu kõikide välismaalaste suhtes, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus. Riigil peab olema võimalik piirata välismaalase, kes on kuritarvitanud talle antud riigis viibimis- või elamisluba, riiki sisenemist ning kohaldada talle sissesõidukeeldu. Riigikohus selgitas 01.10.2019 otsuses haldusasjas nr 3-18-1891 p-s 16, et VSS § 74 kohaldamisel tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeld kehtestada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Sealjuures tuleb juba lahkumisettekirjutuse tegemisel korrektselt kaaluda lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist, kuna sellega kaasneb imperatiivselt sissesõidukeelu kohaldamine. 68. VSS § 74 lg 4 alusel võib sissesõidukeelu jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata. Humaansed kaalutlused VSS § 74 lg 4 tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus Eestisse või Schengeni alale sisenemise keeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu samalaadse tagajärje (vt Riigikogu XII koosseisu 444 SE seletuskiri, lk 5; Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2022 otsus nr 3-20-2388, p 18; Riigikohtu 05.12.2019 otsus nr 3-16-2123, p 15). 69. Z. Z. selgitas 06.06.2023 PPA-le, et ei pea võimalikuks tagasi pöörduda Xxxxxxxsse, kuna sellisel juhul oleks ta elu ohus (protokolli p-d 33, 34). X. X. selgitas 06.06.2023 PPA-le, et ei tahaks Xxxxxxxsse tagasi minna (protokolli p 19). PPA järeldas eelnevast, et kaebajate puhul esineb põgenemiseoht (VSS § 68 p 6). VSS seletuskiri täpsustab, et juhul, kui välismaalane oma tegevusega takistab lahkumiskohustuse täideviimist (näiteks ei osale menetlustoimingutes, keeldub sõrmejälgede andmisest vms), võib see olla alus mitte anda talle vabatahtliku lahkumise tähtaega ja välismaalane kinni pidada. Kohtupraktikas on leitud, et sättes nimetatud asjaolud peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu 30.03.2021 määrus asjas nr 3-20-2004, p 18). Kohtu hinnangul ei ole PPA Z. Z. ja X. X. suhtes piisavalt põhjendanud, miks on sissesõidukeelu kohaldamine vältimatult vajalik. PPA on kaebajate põgenemisohu sisustamisel võtnud aluseks üksnes asjaolu, et nad ei soovi Xxxxxxxsse naasta. Samas ei ole kaebajad väljendanud, et nad hakkaksid lahkumiskohustuse täitmist kuritarvitama. X. X. tõi üksnes välja, et nad ei ole perega kaalunud, kuhu nad võiksid minna juhul, kui nende rahvusvahelise kaitse taotlused jäetakse rahuldamata (06.06.2023 protokolli p 19). Kaebajad on igakülgselt aidanud kaasa rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisele. Lisaks ei saa täielikult välistada võimalust, et Z. Z. ja X. X. võivad mingil ajahetkel siiski vajada rahvusvahelist kaitset ja sissesõidukeelu kehtivuse ajal ei oleks tagatud nende üle piiri pääsemine Schengeni alale, et rahvusvahelist kaitset taotleda. Kohus tühistab kaebajate suhtes kohaldatud sissesõidukeelu. 70. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. Kaebajatele menetlusabi andmise kulud (alaealiste kaebajate riigilõiv, kohtuistungi ning kohtulahendi resolutsiooni ja kohtu põhjenduste tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu jäävad riigi kanda. Kaebajad tasusid riigilõivu kokku 40 eurot. Kuna kohus rahuldab kaebuse 1/3 ulatuses, tuleb PPA-lt kaebajate kasuks välja mõista

12

13,30 eurot tasutud riigilõivu. Kohus lahendab eraldi määrusega kaebajate riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud.

(allkirjastatud digitaalselt) Osaliselt jõustunud Riigikohtu 21.06.2024 määrusega.