4-23-3180/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2023. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-23-3180 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi N.E kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 14.09.2023. a otsusele väärteoasjas nr 2780,23,008839 Menetlusalune isik N.E isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX; epost XXX Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur asukoht Riia 132, Tartu; e-post

louna@politsei.ee Väärteoasja arutamise viis kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta N.E kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 14.09.2023. a otsus väärteoasjas nr 2780,23,008839 muutmata. 2. Kohustada N.E loovutama oma juhiluba elukohajärgsesse Transpordiameti

teenindusbüroosse 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. 3. Selgitada N.E-le, et juhiloa loovutamata jätmise eest sanktsioonina kohaldatava

sunniraha ülemmäär on 640 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik 20.08.2023. a koostas Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik Kadri Kruusla väärteoprotokolli selle kohta, et N.E juhtis 20.08.2023. a kella 17.12 paiku Tartu maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 167 km liikudes Tallinna suunas mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX kiirusega 152 +/- 5 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 110 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h.

2 / 6

Sellega rikkus N.E liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p 3 nõuet ning pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Menetlusalune isik esitas 21.08.2023. a vastulause, milles palub juhilubade allesjätmist, kuna tal on lube hädasti vaja. N.E peab oma XXX kaks-kolm korda kuus viima XXX Tallinnasse arsti vastuvõtule. Samuti peab ta autoga XXX Tallinnasse tööle käima. N.E palub talle määrata rahatrahvi, üldkasuliku töö või aresti. Ta lubab enda käitumist liikluses muuta ja kiirust mitte ületada.

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 14.09.2023. a otsusega väärteoasjas nr 2780,23,008839 karistati N.E liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.

02.10.2023. a esitas N.E nimetatud otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, milles vaidlustab juhtimisõiguse äravõtmist. N.E tunnistab, et ta on korduvalt rikkunud kehtivat piirkiirust ning ta kahetseb. N.E vajab muuhulgas ka trahvide tasumiseks juhtimisõigust, sest kasutab autot töövahendina, töötades XXX ja XXX XXX. XXX on mõnikord vajadus sõiduk kliendile koju viia. Samuti vajab abi arsti juurde sõitmisel XXX, XXX. Menetlusalune isik soovib asja lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja palus kirjalikus seisukohas jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on lahendi tegemisel läbi töötanud ka menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulause ning kohtuväline menetleja oli teadlik, et N.E-le on juhtimisõigus oluline, kuid rahatrahvi kohaldamist ei peetud võimalikuks. Rahatrahv on mõjutustmeetmena oma sisu kaotanud.

Menetlusalust isikut on karistatud samalaadsete liiklusalaste süütegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, kuid pärast korduvate karistuste saamist on N.E siiski jätkanud liiklusseaduse nõuete eiramist. Varasemad karistused ei ole soovitud eesmärki täitnud, sest hetkel on tal karistusregistri väljavõtte järgi lausa kuus kehtivat väärteokaristust. Veel juhib kohtuväline menetleja tähelepanu asjaolule, et menetlusalune isik pani vaidlusaluse rikkumise toime 20.08.2023. a ning rikkumisele esitas ta vastulause 21.08.2023. a kell 10.51. Vastulauses lubas ta muuta enda liikluskäitumist ja rohkem mitte ületada kiirust. Samas karistusregistri väljavõttest on näha, et N.E pole lubadusest kinni pidanud, kuna ta pani järgmise kiiruseületamine toime 28.08.2023. a. Selle rikkumise eest määrati N.E-le taas rahatrahv.

N.E näol on tegemist süstemaatilise kiiruseületajaga. Pidev kiiruse ületamine näitab, et menetlusalune isik liikleb süüdimatult ning tegemist on teadliku ja tahtliku teoga. Koht, kus menetlusalune isik rikkumise toime pani, on Eesti Vabariigi üks suurema liiklusintensiivsusega põhimaantee. Seega on menetlusaluse isiku süü äärmiselt suur. N.E tuleb juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt ja käitumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Karistuse eesmärgi saavutamiseks tuleb kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

Rikkumise toimepanemise ajal oli N.E teadlik, et juhtimisõigus on talle vajalik XXX transportimiseks ning töö tegemiseks. Kaebuses on N.E lisanud juurde tema XXX. Kohtuväline menetleja on sellega tutvunud ja näeb anamneesi kirjeldusest, et N.E XXX, tehes koduseid toimetusi, sõidab autoga ja saab igapäevaste toimetustega hakkama. Rahvastikuregistri andmetel pole N.E XXX, kellel on juhtimisõigus. Vajadusel saavad XXX sõidutada teised lähedased või sugulased. N.E kirjeldatud vajadus XXX

3 / 6

transportimiseks ei ole sedavõrd kaalukas, et tingiks juhtimisõiguse allesjätmise. Kolme kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtmine on pool maksimaalsest kuuest kuust. Arvestatud on N.E vajadust juhtimisõiguse osas ning toimepandu üldohtlikke asjaolusid.

Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

VTMS § 120 lõikest 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kuivõrd nii menetlusalune isik N.E kui ka kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, lahendab kohus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja kirjalikus menetluse pooli kohtusse kutsumata.

Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

LS § 50 lg 5 p 3 tulenevalt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Vaidlus puudub asjaolus, et N.E juhtis mootorsõidukit, ületades suurimat lubatud sõidukiirust. Nimetatu on tuvastatav nii kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestisega kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustega.

VTMS § 31 lg 11 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus fotovõi videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis toime pandud rikkumisest vastab neile nõuetele.

Kohtuvälise menetleja esitatud salvestisega kiiruse mõõtmise kohta on tuvastatud, millist mõõteseadet kiiruse mõõtmisel kasutati, kiiruse ületamise aeg ja koht, kiirust ületanud sõiduki registreerimisnumber ning mõõteseadmega fikseeritud suurim kiirus. Salvestise esimeselt videofaililt on näha, et kiiruse mõõtmine leiab aset 20.08.2023. a kella 17.12 ajal mõõteseadmega nr LE0166 koordinaatidel N58°24.9746' E26°33.1953'. Ühes suunas on kaks sõidurada, millel liiguvad sõidukid. Esialgu mõõdetakse vasakul sõidurajal liikuva sõiduki kiirust. Paremal sõidurajal sõidab tumedat värvi BMW registreerimisnumbriga XXX. Kui BMW läheneb kiiruse mõõtevahendile, on BMW suurima kiirusena fikseeritud 148 km/h. Teisel videofailil on näha, et mõõdetakse möödunud sõiduki BMW registreerimisnumbriga

4 / 6

XXX kiirust, milleks on fikseeritud 152 km/h. Koordinaatidel N58°24.9746' E26°33.1953' asub Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Tartu maakonnas. Seega mõõdeti 20.08.2023. a kella 17.12 ajal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel sõiduki BMW registreerimisnumbriga XXX kiiruseks 152 km/h. Arvestades laiendmääramatust +/- 5 km/h ning lubatud suurimat kiirust sellel teelõigul 110 km/h, ületas juht kiirust 37 km/h.

Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

20.10.2022. a teatise kohaselt on Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseinik Beatrice Veske läbinud 05.05.2022. a Mõõtealase koolituse (kiirus - laser, radar) ja 10.05.2022. a Mõõtealase koolituse. Metrosert taatlustunnistusest nähtub, et mõõtevahend LaserCam 4 nr LE0166 läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Mõõtevahend taadeldi 06.02.2023. a. Seega mõõdeti sõidukiirus vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt ning mõõtevahend oli taadeldud. Eeltoodust tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on kirjas, et auto käis veermiku remondis ja pole veel teinud silla stendi. Spidomeeter näitas natuke üle 120 km/h. N.E ei saa aru, kuidas ta (spidomeeter) nii palju valetas. Seega N.E möönis, et ta ületas lubatud suurimat sõidukiirust.

Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et N.E juhtis 20.08.2023. a kella 17.12 paiku Tartu maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 167 km liikudes Tallinna suunas mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX kiirusega 152 +/- 5 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 110 km/h. Seega N.E ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h ning tema tegevuses on tõendamist leidnud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.

Kohtul tuleb tuvastada ka väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. Seejuures KarS § 16 lg 3 kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusaluse isiku ütlustest tuleneb, et tema arvates näitas spidomeeter vähemalt 120 km/h. Rikkumise jäädvustanud videosalvestiselt on näha, et N.E juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti pärast laiendmääramatuse maha arvestamist 147 km/h. Arvestades seda, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk ületas kiirust teel, kus on kiirusepiirang 110 km/h, mitte vähem kui 37 km/h, oli N.E igati teadlik nii suures ulatuses kiiruse ületamisest. Ei ole usutav, et N.E uskus kiiruseks olevat 120 km/h. Nii suure sõidukiiruse puhul saab juht aru, et ta ületab kiirust oluliselt üle lubatud suurima sõidukiiruse. Seetõttu on kohus veendunud, et kiiruse ületamine ei saanud toimuda juhusikult või kogemata. Eelnev kinnitab, et N.E pani rikkumise toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et ta ületab lubatud suurimat sõidukiirust ning sellise tegevusega teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut N.E tuleb toimepandu eest karistada.

Kohtu seisukoht karistuse osas

5 / 6

LS § 227 lg 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Kohus peab käesolevas väärteoasjas lahendama ka küsimuse, kas kohtuvälise menetleja tehtud väärteootsus on määratud karistuse osas seaduslik ja põhjendatud.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

N.E süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km tunnis, seega LS § 227 lg-s 2 sätestatud vahemiku (21-40

km/h) ülemmäära lähedal. Rikkumine leidis aset pühapäeval kella 17 paiku, mil üldteadaolevalt on Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teel liiklustihedus suur, seega on ka potentsiaalsete ohvrite arv ning võimalik kahju suurem. Juhtides sõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades enam kui

30 km/h ning suure liiklustihedusega maanteel, asetab juht ohtu nii enda kui ka samal teel liikuvate teiste inimeste elu, tervise ja vara. Selline käitumine näitab juhi hoolimatust liiklusreeglitesse ja liiklusohutusse. Samas arvestab kohus süü suuruse hindamisel ka sellega, et kiiruse ületamine toimus teel, kus oli ühes suunas kaks sõidurada ning õnnelikul kombel rikkumise tõttu isikulist ega varalist kahju ei kaasnenud. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et N.E süü on keskmine.

N.E väljendas kaebuses kahetsust. Kohus arvestab menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

N.E soovib, et kohus jätaks tema juhtimisõiguse alles, kuna ta vajab trahvide tasumiseks juhtimisõigust, sest ta kasutab autot töövahendina. N.E töötab XXX ja XXX, kus on mõnikord vajadus sõiduk kliendile koju viia. Samuti vajab abi arsti juurde sõitmisel XXX, kes tervisest tingituna ei ole alati võimeline ise juhtima.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et N.E-l on kuus kehtivat väärteokaristust, mis kõik on mõistetud liiklusväärtegude eest. Menetlusalust isikut on kolm korda karistatud LS § 227 lg 2 järgi rahatrahvidega. Rahatrahvi kohaldamise kahjuks räägib fakt, et kokku kuuest rahatrahvist on menetlusalusel isikul tasumata neli trahvi. Tasutud on ajaliselt kõige varem 03.02.2023. a ja kõige hiljem 28.08.2023. a mõistetud kaks rahatrahvi. Kuivõrd N.E väitel vajab ta juhtimisõigust muuhulgas rahatrahvide tasumiseks, siis kinnitab karistusregistri õiend, et ta ei ole piisavalt aktiivselt tegelenud võlgnevuste likvideerimisega. Järjekordse rahatrahvi mõistmine ei täidaks tema puhul karistuse eripreventiivset eesmärki. N.E ületas lubatud suurimat sõidukiirust märtsis, juulis ja kahel korral augustis 2023. a. Seega ei ole tema puhul kiiruse ületamine juhuslikku laadi erandlik juhtum, vaid süsteemne teadlik käitumine. Eelnev kinnitab, et N.E on kiiruse ületamise tõttu liikluses ohtlik. Märkimist väärib asjaolu, et pärast 20.08.2023. a toime pandud kiiruse ületamist esitas menetlusalune isik järgmisel päeval kohtuvälisele menetlejale vastulause, milles lubas kiirust mitte ületada ja muuta enda käitumist liikluses. Nädal hiljem ehk 28.08.2023. a ületas menetlusalune isik taas lubatud sõidukiirust. Selline käitumine näitab ilmekalt, et N.E-le varem mõistetud rahatrahvid ei ole eesmärki

6 / 6

täitnud ja ta ei ole õigusvastasest käitumisest õigeid järeldusi teinud, kuivõrd ta jätkas samaliigiliste väärtegude toimepanemist.

Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11) (RKKKO nr 3-1-1-6-17, p 16).

KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. N.E pole KarS § 50 lg-s 2 märgitud isik. Tema põhjendused juhtimisõiguse vajalikkuse kohta töö tegemiseks, sissetuleku teenimiseks ja XXX transportimiseks ei välista temalt juhtimisõiguse äravõtmist. Need asjaolud olid menetlusalusele isikule teada ka enne järjekordse väärteo toimepanemist. N.E teadis, et kohtuväline menetleja mõistis talle 20.08.2023. a teo toimepanemise eest karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise, kuid enne kohtule kaebuse esitamist pani ta taaskord toime samaliigilise väärteo. Karistusena juhtimisõiguse äravõtmine ei heidutanud teda kuidagi uuesti kiirust ületamast. Seetõttu tuleb N.E-le mõista range karistus, mis loodetavasti edaspidi suunab teda õiguskuulekamalt käituma ja ennetab samaliigiliste süütegude edasist toimepanemist.

Kuna lubatud sõidukiiruse ületamiste eest korduvalt karistuseks mõistetud rahatrahvid ei mõjutanud N.E hoiduma uut samaliigilist süütegu toime panemast, on kohus veendunud, et menetlusalune isik tuleb liiklusest kõrvaldada. Juhtimisõiguse äravõtmise kasuks räägib ka see, N.E on liikluses ohtlik. Sõites suurel kiirusel, läbib piirkiirust ületav sõiduk ootamatu ohu ilmnemisel oluliselt pikema reageerimisteekonna, mis omakorda aeglustab sõiduki seismajäämist enne takistust. Juhtides sõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades, asetab juht ohtu nii enda kui ka samal teelõigul liikuvate teiste inimeste tervise ja elu. Selline käitumine näitab juhi hoolimatust liiklusreeglitesse ja liiklusohutusse. Mõistetava karistusega tuleb ühiskonnale anda selge signaal, et taolisele ohtlikule käiutmisele ja liiklusnõuete pidevale rikkumisele järgneb range karistus.

Kohtuväline menetleja on õigustatult N.E-le määranud juhtimisõiguse äravõtmise sanktsiooni keskmises määras. Kolmeks kuuks juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud ja proportsionaalne ning vastab tema süü suurusele ja teo toimepanemise asjaoludele.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus N.E kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus on veendunud, et KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt on põhjendatud N.E karistada juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.

Kohus selgitab, et N.E on tulenevalt LS §-st 127 kohustatud loovutama oma juhiloa elukohajärgsesse Transpordiameti teenindusbüroosse viie tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ning juhiloa loovutamata jätmise eest sanktsioonina kohaldatava sunniraha ülemmäär on 640 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik