2-23-7855/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-7855

Kohtuasi

X

avaldus

alaealistele

Cle

ja

Qle

eestkostja

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 13.10.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Andrus Post

Puudutatud isik I (alaealine laps): C

Puudutatud isik II (alaealine laps): Q

Puudutatud isik III (laste ema): F

Puudutatud isik IV (laste isa): W

Eestkosteasutus:

Lääneranna

vald

(Lääneranna

Vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 13.10.2023 määrus ja saata asi samale maakohtule

avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

2-23-7855

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, laste vanaema) esitas 30.05.2023 Pärnu Maakohtule avalduse alaealistele Cle ja

Qle (puudutatud isikud I ja II, lapsed) eestkostja määramiseks.

2. Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt lahkus avaldaja 18.04.2022 sõjapõgenikuna Ukrainast

koos oma lastelaste C ja Qga. Eestisse jõudsid nad 21.04.2022. Ukrainas elasid avaldaja, lapsed

ja nende vanemad kui üks pere ja neil olid omavahel väga lähedased suhted. Laste vanemad on

sõjaväelased ja seetõttu nad ei saanud koos lastega Ukrainast lahkuda.

3. 07.07.2022 esitas Lääneranna Vallavalitsus Pärnu Maakohtule kaks eraldiseisvat avaldust

puudutatud isikutele I ja II eestkostja määramiseks ning taotlused esialgse õiguskaitse korras

eestkostja määramiseks, et puudutatud isikutele I ja II saaks ära vormistada ajutise kaitse ja teha

muud vajalikud esialgsed toimingud nende õiguste tagamiseks.

4. Pärnu Maakohtu 15.07.2022 määrustega tsiviilasjades nr 2-22-9975 ja 2-22-9971 rahuldati

Lääneranna Vallavalitsuse avaldused ja määrati puudutatud isikute I ja II ajutiseks eestkostjaks

avaldaja, kuid mitte kauemaks kui 6 kuuks, kuni 15.01.2023.

5. 12.01.2023 teatas Lääneranna Vallavalitsus kohtule, et esialgse õiguskaitse raames on

puudutatud isikutele I ja II vajalikud dokumendid ning muud Eestis elamiseks vajalikud

toimingud eestkostja poolt korraldatud. Lisaks on laste vanaemale Ukraina riigis välja antud

volitus, mis tagab laste elu korraldamiseks vajalike toimingute tegemise. Vald oli seisukohal,

et volikiri võimaldab vanaemal laste nimel edaspidi asjaajamist korraldada ning põhiavalduse

menetlusse võtmine ei ole vajalik.

6. Pärnu Maakohtu 13.01.2023 määrustega tsiviilasjades nr 2-22-9975 ja 2-22- 9971 keelduti

seetõttu Lääneranna Vallavalitsuse avaldusi puudutatud isikutele I ja II eestkostja määramiseks

menetlusse võtmast ning tühistati 15.07.2022 määrustega seatud ajutine eestkoste.

7. Avaldajal on tekkinud erinevates ametiasutustes probleeme ja on selgunud, et mainitud

volikirja alusel siiski kõiki toiminguid avaldajal teha ei ole võimalik. Seega on vajalik seada

puudutatud isikute I ja II üle eestkoste. Puudutatud isikute I ja II vanemad ei saa sõja tõttu oma

hooldusõigust laste üle teostada. Alaealiste huve esindades ei ole asjakohane teha seda läbi

volituse, sest volitusega ei ole võimalik üle anda laste hooldusõigust. Näiteks soovib avaldaja

hakata lastele taotlema tähtajalist elamisluba, samuti on vaja teha otsustusi seoses laste

haridusküsimustega, taotleda toetusi kohalikust omavalitsusest või riigilt jne. Kõiki neid

toiminguid saab teha vaid seaduslik esindaja või eestkostja.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 118 lg 2 ja § 171 lg 1 alusel on avaldaja hinnangul võimalik

Ukraina lastele eestkoste seada ka põhimenetluses ehk kauemaks kui 1 aasta. PKS § 171 lg-t 1

tuleks antud olukorras laiendavalt tõlgendada. PKS § 171 lg-s 1 sätestatud olukorraga, kui

esindusõigust ei ole kummalgi vanemal, on faktiliselt võrreldav olukord, kus lapsel on küll

esindusõiguslikud vanemad, kuid nad elavad alaliselt välisriigis ja nad ei saa nende

elukohariigis

toimuva

sõja

tõttu

piiriüleselt

esindusõigust

kasutada.

Ukraina

Perekonnakoodeksi § 243 näeb alaealisele lapsele eestkoste seadmiseks ette samad eeldused,

mis PKS §-s 171, st et laps on alaealine, s.o ea tõttu piiratud teovõimega, mille tõttu ta vajab

seaduslikku esindajat ning tal ei ole hooldusõiguslikku vanemat (Ukraina seaduse sõnastuses

„on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest”). Seetõttu leiab avaldaja, et eestkoste seadmise

2-23-7855

3

faktilised eeldused on olemas. Puudutatud isikute I ja II vanematel ei ole võimalik sõja tõttu

oma hooldusõigust teostada. Samas on puudutatud isikutel I ja II õigus võrdväärselt Eesti

kodanikega teostada kõiki oma tsiviil- ja haldusõiguslikke õigusi, sh teha tsiviilõiguslikke

tehinguid ja haldusõiguslikke toiminguid. Nimetatud õiguste teostamine ei ole ajutine ja ei

piirdu ühe aastaga, seetõttu ei ole ajutise eestkoste seadmine õige meede puudutatud isikute I

ja II õiguste tagamiseks Eesti Vabariigis. Pealegi on puudutatud isikutele I ja II juba ajutine

eestkoste seatud ja see on lõppenud.

9. Avalduse läbivaatamist Eesti kohtus ei takista rahvusvaheline kohtualluvus Eesti Vabariigi

ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (edaspidi

õigusabileping) art 30 p 1 järgi.

10. Õigusabilepingu art 30 p 4 näeb ette, et edasilükkamatutel juhtumitel võib teise

lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan ise rakendada vajalikke abinõusid, kuid ta peab

esialgselt rakendatud abinõudest viivitamatult teatama käesoleva art 1 kohaselt pädevale

eestkoste- ja hooldusorganile. Rakendatud abinõud jäävad jõusse, kuni see organ ei langeta

teistsugust otsust. Tegu on edasilükkamatu juhtumiga, sest Eestisse on sõjapõgenikuna ilma

vanemateta saabunud puudutatud isikud I ja II, kes ei saa teovõime piiratuse tõttu enda asja

ajada, oma elu korraldada. Neil on õigus taotleda sõjapõgenikuna rahvusvahelist kaitset, mis

annaks aastaks loa Eestis viibida ja kindlustada lapsed Eestis elamise ajaks kõigi teenustega,

mis on Eestis elavatele lastele ette nähtud. Puudutatud isikud I ja II vajavad eestkostjat enda

õiguste teostamiseks ja teenuste saamiseks, samuti oma elu korraldamiseks ning kasvatuse ja

hoolitsuse saamiseks.

11. Avaldaja hinnangul ei oleks rikutud ka vanemate õigusi seoses hooldusõiguse peatamisega,

sest kui vanemad tulevad Eestisse, siis tulenevalt PKS §-st 140 lg 2 on neil võimalus oma

hooldusõigus ennistada. Lisaks sellele on avalduses ära märgitud vanemate kontaktid ja kohtul

on võimalus ka nende arvamus ära kuulata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

12. Pärnu Maakohtu 13.10.2023 määrusega keelduti avalduse menetlusse võtmisest ja jäeti

menetluskulud avaldaja kanda.

13. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei saa põhimenetluses antud juhul lastele

eestkostet

määrata.

Käesolevas

asjas

on

menetlusosalisteks

Ukraina

kodanikud.

Õigusabilepingu art 30 p 4 räägib esialgselt rakendatavatest abinõudest, mistõttu võimaldab

õigusabileping Ukraina lastele Eestis esialgse õiguskaitse korras ajutist eestkostjat määrata

(antud juhul seda taotletud ei ole), kuid põhimenetluses eestkostjat määrata ei saa.

14. Vastuolu on kohtu hinnangul ka PKS-ga, mille § 171 lg 1 kohaselt on alaealisele lapsele

eestkostja määramise eelduseks, et alaealise lapse kummalgi vanemal ei ole esindusõigust või

lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Kui Ukraina lapsel on vanem või vanemad olemas,

kuid nad ei saa oma hooldusõigust lapse suhtes teostada või ei ole nende asukoht teada, siis ei

ole PKS kohaselt eestkoste seadmise eeldused täidetud. Algselt on kohtud tõesti pidanud

lahenduseks vanemate hooldusõiguse ajutist peatamist, kuid põhjalikuma analüüsi käigus on

saanud selgeks, et õigusabilepingu art 28 ei võimalda vanema ja lapse õigussuhte üle

otsustamisel Eesti õigust kohaldada. Kuna kohaldub Ukraina õigus, siis tuleb selle sisu välja

selgitada ja vastavalt sellele abinõusid rakendada. Hooldusõiguse peatamine Eesti õiguse järgi

2-23-7855

4

ei ole õige, sest Ukraina õiguses hooldusõigust ei tunta ning eestkostja/hooldaja määratakse

seal vanema surma või vanema õiguste rikkumise tõttu vanema õiguste äravõtmise korral.

Seega saab Eesti kohus kohaldada üksnes ajutisi abinõusid – esialgset õiguskaitset – kusjuures

sõjaolukorra tõttu on seetõttu muudetud rakendussätetega ka esialgse õiguskaitse ajalist

regulatsiooni, võimaldades seda sarnastel juhtudel kohaldada kuni aastani.

15. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-st 2 (avaldusega

taotletavat õiguskaitset eestkoste näol ei saa anda) keeldus kohus avaldust menetlusse võtmast.

16. Kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

17. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

17.1. Avaldaja tõi välja, et puudutatud isikute I ja II suhtes on esialgset õiguskaitset juba varem

rakendatud ja aastane tähtaeg on möödas. Mis saab puudutatud isikutest aga edasi, seda kohus

kohtumääruses käsitlenud ei ole. Saades Eestis ajutise kaitse, on Ukraina sõjapõgenikel Eestis

samasugused õigused ja kohustused nagu Eesti kodanikul, sh saada ka kaitset ja õiguslikku tuge

kõigi oma õiguslike tehingute ja toimingute läbiviimisel.

17.2. Avaldaja hinnangul saab kehtiva õiguse baasil Ukraina lapsele määrata eestkoste ja

eestkostja kauemaks kui üheks aastaks (ajutise eestkoste aeg). Avaldaja kordas selles osas juba

maakohtu menetluses esitatut.

18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus

saadab

avalduse

maakohtule

menetlusse

võtmise

otsustamiseks.

Määruskaebus rahuldatakse.

20. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus põhjendamatult avalduse menetlusse

võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

21. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikud I ja II Ukraina kodanikud ja on

sõjapõgenikena saabunud Eesti Vabariiki koos oma vanaemaga (avaldaja). Tsiviilasjades nr 2-

22-9975 ja 2-22-9971 määrati Pärnu Maakohtu 15.07.2022 määrustega Eesti Vabariigis

puudutatud isikute I ja II ajutiseks eestkostjaks avaldaja, kuid mitte kauemaks kui 6 kuuks, kuni

15.01.2023. Pärnu Maakohtu 13.01.2023 määrustega keelduti menetlusse võtmast avaldusi

puudutatud isikutele I ja II eestkostja määramiseks, kuna avaldajale on Ukrainas välja antud

volitus, mis tagab laste elu korraldamiseks vajalike toimingute tegemise ning volikiri

võimaldab avaldajal laste nimel edaspidi asjaajamist korraldada, mistõttu on eestkostja

määramise alus ära langenud. Käesolevas tsiviilasjas esitatud avalduses selgitas avaldaja, et

avaldajal on siiski tekkinud erinevates ametiasutustes probleeme ja on selgunud, et volikirja

alusel kõiki toiminguid avaldajal teha võimalik ei ole.

22. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei ole võimalik puudutatud isikutele I ja II

põhimenetluses eestkostet määrata. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Ringkonnakohus

2-23-7855

5

märgib, et eestkoste määramata jätmisega jääksid praegusel juhul puudutatud isikute I ja II

õigused kaitseta. Käesoleval juhul on maakohus juba tsiviilasjades nr 2-22-9975 ja 2-22-9971

kohaldanud esialgset õiguskaitset ja määranud puudutatud isikute I ja II ajutiseks eestkostjaks

avaldaja kuni 15.01.2023. TsMS § 555 lg-te 1 ja 5 järgi võib kohus esialgse õiguskaitse korras

määrata ajutise eestkostja kuni kuueks kuuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja

täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 92 lg 2 järgi võib alaealisele, kes ei ole Eesti

Vabariigi kodanik ega Eesti alaline elanik, esialgse õiguskaitse korras ajutise eestkostja määrata

kuni üheks aastaks. Praegusel juhul on tsiviilasjades nr 2-22-9975 ja 2-22-9971 määratud

ajutise eestkoste tähtaeg lõppenud ning avaldaja on selgitanud, et väljastatud volikirja alusel ei

ole tal võimalik kõiki toiminguid teha. Õigusabilepingu art 1 lg 1 kohaselt on ühe lepingupoole

kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune

õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Ringkonnakohus leiab, et eestkoste seadmata

jätmisel ei pruugi puudutatud isikute I ja II huvide kaitse olla Eesti Vabariigis tagatud.

23. Ringkonnakohus märgib, et õigusabilepingu art 28 lg-te 3 ja 5 järgi tuleks Eestis elava

Ukraina kodakondsusega lapse ning tema Ukrainas elavate vanemate vaheliste õigussuhete

määramisel lähtuda Ukraina seadusandlusest ja pädevad oleksid Ukraina kohtud. Lisaks

sätestab õigusabilepingu art 30 lg 1, et üldjuhul on lepingupoolte kodanike üle eestkoste ja

hoolduse seadmise asjades pädev selle lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan, kelle kodanik

on eestkoste- või hooldusalune isik. Seejuures rakendatakse selle lepingupoole seadusandlust.

Seega on üldjuhul Ukraina kodaniku üle eestkoste seadmiseks pädev Ukraina kohus ning

kohaldatav Ukraina õigus. Õigusabilepingu art 30 p 4 kohaselt võib edasilükkamatutel

juhtumitel teise lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan ise rakendada vajalikke abinõusid,

kuid ta peab esialgselt rakendatud abinõudest viivitamatult teatama käesoleva art 1 kohaselt

pädevale eestkoste- ja hooldusorganile. Rakendatud abinõud jäävad jõusse, kuni see organ ei

langeta teistsugust otsust.

24. Ringkonnakohus leiab, et sõda Ukrainas on käsitletav edasilükkamatu juhtumina

õigusabilepingu art 30 p 4 mõttes. Ringkonnakohtu hinnangul on Eesti kohus pädev eestkostet

määrama ja vanemate hooldusõigust peatama Eesti õiguse alusel. Vastasel juhul jääksid

puudutatud isikute I ja II õigused kaitseta. Sellist seisukohta on kinnitatud ka kohtupraktikas

(vt nt TrtRnKm 16.05.2022, 2-22-4482, p 7).

25. Senises asjakohases kohtupraktikas on leitud, et kuna õigusabilepingu kui rahvusvahelise

lepingu mõisteid tuleb sisustada autonoomselt, mitte Eesti õigusterminoloogiast lähtudes, siis

ei saa „esialgselt rakendatavaks abinõuks“ õigusabilepingu tähenduses pidada üksnes ajutise

eestkostja määramist TsMS § 521 ja § 555 järgi, vaid vajalikel juhtudel ka eestkostja määramist

vastavalt TsMS §-dele 526 ja 554. Ka eestkostja määramine põhimenetluses kujutab endast

õigusabilepingu tähenduses üksnes esialgset abinõu, kuna ka sellist eestkostet on Ukraina

eestkoste- ja hooldusorganil õigus artikli 30 p 4 kohaselt teistsuguse otsusega lõpetada (PMKm

10.11.2023, 2-23-5163, p 10; HMKm 09.11.2023, 2-22-6810, p 10; PMKm 17.10.2023, 2-22-

16078, p 11).

26. Kuigi õigusabileping näeb vastavalt art 28 p-le 3 üldjuhul ette Eestis elava Ukraina

kodakondsusega lapse ning tema Ukrainas elavate vanemate vahelistele suhetele Ukraina

õiguse kohaldamise, tuleb lepingu art 30 p 4 käsitleda erisättena selle üldreegli suhtes. Kuna

lepingu art 30 p-st 1 tuleneb põhimõte, et eestkoste ja hoolduse seadmise asjades rakendatakse

selle lepingupoole seadusandlust, kes on eestkoste või hoolduse seadmiseks pädev, siis on

põhjust rakendada ka selle lepingupoole seadusandlust, kelle asutus on pädev eestkostet seadma

esialgselt rakendatava abinõuna art 30 p 4 tähenduses. Kuna esialgselt rakendatava abinõu

kohaldamisel tuleb antud juhul kohaldada Eesti õigust, siis on lepingu süstemaatilisel

2-23-7855

6

tõlgendamisel vältimatult vajalik ka Eesti õiguse kohaldamine lapse ja vanema suhetele niivõrd,

kui see on vajalik eestkoste seadmiseks Eesti õiguse järgi. Kuna hooldusõiguse peatamine on

Eesti õiguse järgi eestkoste seadmiseks vajalik, siis saab seda antud juhul teha kooskõlas art 30

p-ga 4, mis kujutab endas erisätet art 28 p 3 suhtes. Kuna hooldusõiguse peatamine kujutab

endast antud juhul osa esialgselt rakendatavast abinõust lepingu tähenduses, siis on Ukraina

eestkoste- ja hooldusorganil õigus vastavalt lepingu art 30 p 4 langetada teistsugune otsus, mis

toob kaasa hooldusõiguse taastamise (PMKm 10.11.2023, 2-23-5163, p 11; HMKm

09.11.2023, 2-22-6810, p 11; PMKm 17.10.2023, 2-22-16078, p 12).

27. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones

lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud

huvi. Kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada, rakendab kohus PKS § 118 lg 2

järgi lapse huvides asjakohaseid abinõusid ning alustab vajaduse korral lapsele eestkostja

määramise menetluse. PKS § 140 lg 1 kohaselt peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem

on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Riigikohus on selgitanud, et vanema kestev

võimetus hooldusõigust teostada tähendab PKS § 140 lg 1 mõttes seda, et vanema

hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. Sellest tulenevalt saab

vanema hooldusõiguse peatada eelkõige juhul, kui vanem ei saa hooldusõigust pikema aja vältel

oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu teostada (RKTKm 14.11.2012, 3-2-1-121-

12, p 14). PKS § 171 lg 1 sätestab, et kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal

või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja.

28. Asjaoludest nähtuvalt ei ole puudutatud isikute I ja II vanematel praegu võimalik laste

hooldusõigust teostada sõjategevuse tõttu Ukrainas. Avaldaja on laste vanaema ning ta on

selgitanud, et talle väljastatud volikiri ei võimalda tal laste huvides kõiki toiminguid teha.

Seetõttu on põhjendatud kaaluda, kas puudutatud isikutele I ja II tuleb määrata eestkostja, kes

korraldaks puudutatud isikute I ja II igapäevast elu ja võtaks vastu laste tervist, haridust ning

muid olulisi eluvaldkondi puudutavaid otsuseid. Alaealine laps vajab hoolitsust ja järelevalvet

ning isikut, kes teostab tema isiku- ja varahooldusõigust. Vanemate hooldusõiguse peatamisega

ja lastele eestkostja määramisega oleks võimalik tagada laste huvide kaitse olukorras, kus lastel

on küll hooldusõiguslikud vanemad õiguslikus mõttes olemas, kuid tegelikult ei saa

hooldusõiguslikud vanemad sõjategevuse tõttu Ukrainas lapse õigusi ja huve kaitsta ega laste

heaolu tagada. Seega võib laste heaolu ja turvalisuse huvides olla põhjendatud puudutatud

isikute I ja II vanemate hooldusõigus laste suhtes peatada ja määrata lastele eestkostja.

29. Ringkonnakohus märgib ka, et TsMS § 558 lg 1 esimese lause järgi kuulab kohus vanema

õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses vanemad ära. Avaldaja on selgitanud, et esitatud

avalduses on ära märgitud vanemate kontaktid. Seega on kohtul võimalus (nt telefoni teel)

vanemate arvamus ära kuulata.

30. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi

tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

31. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt

asja sisulise lahendamise tulemusele.

32. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

esitada üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt

(koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1) võib avaldaja avalduse menetlusse võtmisest keeldumise

määruse peale esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja

saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa määruse peale kaevata.

2-23-7855

7

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt