2-23-6280/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Meeli Kaur ja Liis Arrak

Määruse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-6280

Kohtuasi

AS EVIKO avaldus Dikiuru Jiribam OÜ (endine

ASTOR INVEST OÜ) pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. juuni 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AS EVIKO määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(võlausaldaja)

AS

EVIKO

(registrikood

10321432), lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Puudutatud isik (võlgnik) Dikiuru Jiribam OÜ (endine

ärinimi ASTOR INVEST OÜ; registrikood 14403144),

lepinguline esindaja Vadim Vilde

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide

juurde.

2. Jätta Harju Maakohtu 14. juuni 2023. a määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud AS EVIKO kanda.

5. Määrata Dikiuru Jiribam OÜ määruskaebemenetluses kantud menetluskulude

rahalise suurusena kindlaks 396 eurot ja mõista see AS-lt EVIKO Dikiuru Jiribam

OÜ kasuks välja. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates määruse

jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib määruse põhjenduste p-s 17 täpsustatud ulatuses esitada määruskaebuse

Riigikohtule käesoleva määruse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul.

AVALDUS JA MENETLUSE KÄIK

1. AS EVIKO (võlausaldaja) esitas 26. aprillil 2023 Harju Maakohtule Dikiuru Jiribam OÜ

(endine ASTOR INVEST OÜ) (võlgnik) pankrotiavalduse.

2-23-6280

2 (7)

1.1. Avalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue tema ja võlgniku vahel 7. juulil 2022 sõlmitud

töövõtulepingust nr 110-02 (leping), mille esemeks on Eesti Kunstiakadeemia õppehoone

monoliitbetoonist karkassi ehitustööd. Vastavalt lepingu p-le 3.2 oli tööde valmimise tähtpäev

11. detsember 2022. Võlgnik ei täitnud oma lepingulisi kohustusi tähtaegselt, lõpetas õigusliku

aluseta tööde tegemise 10. detsembril 2022 ja lahkus objektilt 9. jaanuaril 2023. Võlausaldaja

ütles lepingu alates 17. jaanuarist 2023 üles. Võlausaldajal on võlgniku vastu järgmised nõuded:

1) leppetrahvinõue 35 183,19 eurot; 2) kahju hüvitamise nõue seoses sellega, et võlausaldaja

pidi tellima lepingu esemeks olevate tööde lõpetamise teiselt isikult, hinnavahe 65 707,03 eurot,

millele lisandub käibemaks; 3) kahju hüvitamise nõue seoses võlgniku ebakvaliteetse töö ümber

tegemisega 4753,42 eurot.

1.2. Võlgnik ei täitnud oma kohustusi võlausaldaja ees ka 30 päeva möödumisel kohustuste

sissenõutavaks muutumisest. Võlausaldaja on esitanud võlgnikule 17. jaanuaril 2023

pankrotihoiatuse, mille võlgnik on saanud kätte 29. jaanuaril 2023 ja pole ka pärast seda täitnud

kohustust 10 päeva jooksul. Seisuga 16. märts 2023 on võlgnikul maksuvõlg 13 554,91 eurot.

2. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik on maksevõimeline, võlausaldaja ei ole

tõendanud võlgniku maksejõuetust. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue on

vaidlustatav ja võlgnik tegeleb võlausaldajale kahju hüvitamise nõude esitamisega ja selle

tasaarvestamisega summas 93 736,40 eurot (lisandub käibemaks). Võlgnik ütles võlausaldajaga

sõlmitud lepingu üles juba alates 14. jaanuarist 2023 ning tegi objektil töid kuni 11. jaanuarini

2023, mitte ei lahkunud sealt õigusliku aluseta. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas võlgnik

on oma kohustusi rikkunud, tekitanud sellega võlausaldajale kahju ja kas ta on kohustatud kahju

hüvitama. Võlausaldaja väide hinnavahe 65 707,03 euro kohta on vale, kuna uue töövõtja

Bildex Grupp OÜ hinnapakkumine sisaldab palju selliseid töid, mida võlgnik ei pidanud

võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel tegema.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 14. juuni 2023. a määrusega võlgnikule ajutise halduri nimetamata ja

lõpetas tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jättis maakohus võlausaldaja kanda. Maakohus

määras võlgniku menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 696 eurot ja mõistis selle

võlausaldajalt võlgniku kasuks koos viivisega välja. Maakohus määras tagastada võlausaldajale

11. mail 2023 kohtu deposiitkontole tasutud 2500 eurot pärast kohtumääruse jõustumist.

3.1. Maakohus selgitas, et pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja

pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.

PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri

nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle

tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on leidnud, et kui võlgnik on nõudele

vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine

eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub

pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda

tuleb tõendada hagimenetluses (määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10).

3.2. Maakohus oli seisukohal, et praegusel juhul väljub vaidlus pankrotimenetluse raamest,

kuna pooled on esitanud väiteid ja tõendeid, mis eeldavad suuremas mahus õiguslike

hinnangute andmist ja asjaolude tuvastamist. Nõude kindlakstegemiseks tuleb tuvastada, kas

võlgnik on lepingut rikkunud ja tekitanud seeläbi võlausaldajale kahju. Kohus märkis, et

pankrotiavalduse menetlemise eesmärk ei ole ajutise halduri nimetamise otsustamisel

hagimenetlusega sarnaste vaidluste lahendamine võlausaldaja ja võlgniku vahel. PankrS § 10

lg-st 1 lähtuvalt peab võlausaldaja tooma esile selged, vastuoludeta ja vaidlustamata asjaolud

ja tõendid, mille alusel kohus saab tuvastada konkreetse nõude. Praegusel juhul ei ole

2-23-6280

3 (7)

võlausaldaja seda teinud ja võlgnik on pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustanud.

Maakohtu hinnangul on võlgniku vastuväited nõude selgusele piisavalt kaalukad selleks, et jätta

ajutine haldur nimetamata.

3.3. Kui kohus tuvastab ühe PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud aluse ajutise halduri nimetamata

jätmiseks, puudub kohtul vajadus hinnata ülejäänud ajutise halduri nimetamise eelduste

täidetust, mh kas võlgniku maksejõuetus on põhistatud.

3.4. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et ajutine pankrotihaldur tuleb jätta PankrS § 15 lg 3

p 1 alusel nimetamata. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis

pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Seega lõpetas kohus

pankrotiavalduse menetluse.

3.5. Menetluskulud jättis maakohus PankrS § 15 lg 6 alusel võlausaldaja kanda.

3.6. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määras maakohus kindlaks võlgniku menetluskulude rahalise

suuruse.

3.6.1. Võlgnik palus mõista võlausaldajalt menetluskuluna välja lepingulise esindaja kulu

972 eurot kokku 8,1 t töö eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta):

-

kliendi nõustamine, menetluse materjalidega (avaldus koos lisadega) tutvumine ja

analüüs – 3,8 t;

-

andmete kogumine ja vastuse koostamine, kliendi nõustamine – 3,6 t;

-

menetluskulude nimekirja koostamine – 0,7 t.

3.6.2. Maakohus leidis, et arvestades pankrotiavalduse ja selle lisade mahtu (54 lk), on kliendi

nõustamisele, menetluse materjalidega tutvumisele ja analüüsile kulunud aeg põhjendatud 3 t

ulatuses. Arvestades võlgniku seisukoha sisu ja kohtule esitatud lisasid, saab andmete

kogumisele ja vastuse koostamisele ning kliendi nõustamisele kulunud põhjendatud ajakuluks

lugeda 2,5 t. Kohus nõustus võlausaldajaga, et menetluskulude nimekirja koostamise mõistlik

ajakulu on 0,3 t. Seega on võlgniku põhjendatud menetluskulu 696 eurot (5,8 t × 120 eurot/t),

mille maakohus mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 177 lg 4 kohaselt märkis kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

3.7. Maakohus märkis, et võlausaldaja on tasunud 11. mail 2023 pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiiti 2500 eurot. Kuna kohus ajutist haldurit ei nimetanud, ei ole kulusid

tekkinud ja deposiit tuleb võlausaldajale pärast määruse jõustumist tagastada.

Määruskaebus

4. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, võlausaldaja

pankrotiavaldus rahuldada ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Menetluskulud palub

võlausaldaja jätta võlgniku kanda.

4.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-17-

02 asjakohatu ning määruse põhjal jääb selgusetuks, millistele asjaoludele ja tõenditele

tuginedes on maakohus oma seisukohtadele jõudnud. Seega on maakohus rikkunud asjaolude

ja tõendite hindamise ning kohtumääruse põhjendamise kohustust. Võlausaldaja on jätkuvalt

seisukohal, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja selles esitatud asjaolud tõendatud. Vaidlust ei

2-23-6280

4 (7)

saa olla selles, et võlgnik on võlausaldajaga sõlmitud lepingut rikkunud ja tekitanud

võlausaldajale kahju. Võlgnik ei ole tõendanud võlausaldaja väidetele vastupidist.

4.2. Arvestades võlausaldaja kahjunõudeid ja leppetrahvinõuet, on võlausaldajal võlgniku

vastu nõudeid vähemalt 105 643,64 eurot. Võlausaldaja esitas määruskaebusega Bildex Grupp

OÜ hinnapakkumises märgitud tööde kohta ka sama äriühinguga sõlmitud töövõtulepingu.

Võlausaldaja leidis, et võlgnik on pankrotiavaldusele esitatud vastuses võtnud omaks, et on

tekitanud oma tegevusega võlausaldajale kahju vähemalt 30 444 eurot, millele lisandub

käibemaks. Ainuüksi seetõttu tuleks pankrotiavaldus rahuldada. Võlgnik ei ole esitanud

võlausaldajale ühtegi nõuet kohtuväliselt ega ka kohtumenetluses. Kui võlgnik soovib

tasaarvestada võlausaldajaga oma nõudeid kokku 93 736,40 euro ulatuses (lisandub

käibemaks), siis on võlgnik vähemalt selles summas võlausaldaja nõudeid tunnustanud.

4.3. Võlgniku maksuvõlg on suurenenud ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Määruskaebuse

esitamise seisuga on võlgnikul lahendamata 12 maksehäiret kokku kuni 59 520 eurot, millest

neli on tekkinud pärast pankrotiavalduse esitamist. Võlgniku majandusliku olukorra

hindamiseks on vajalik vähemalt ajutise pankrotihalduri nimetamine. Pärast ajutise halduri

aruande saamist on kohtul võimalik otsustada, kas pankrotiavaldus rahuldada või mitte. Lisaks

leiab võlausaldaja, et arvestades niigi rasket olukorda ehitusturul ning läbipaistva

majanduskeskkonna põhimõtet, ei ole aktsepteeritav, et ehitusturul tegutseb väliste näitajate

poolest püsivalt maksejõuetu ettevõte.

4.4. Võlausaldaja ei nõustu maakohtu seisukohtadega võlgniku põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruse kohta. Võlgniku menetluskulude nimekirja hindamisel tuleks lähtuda

senisest Riigikohtu praktikast, mille kohaselt kulub 1 lk menetlusdokumendi koostamisele aega

40 min – 1 t, seda koos kliendikohtumistega, dokumentide ja tõenditega tutvumise ja nende

analüüsimisega, seisukoha kujundamisega jne. Kuna võlgniku vastus pankrotiavaldusele on

sisult ainult 1,5 lk, on põhjendatud ajakulu maksimaalselt 1,5 t.

5. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud

võlausaldaja kanda. Võlgniku arvates ei ole määruskaebus põhjendatud. Maakohus ei ole

rikkunud määruskaebuses viidatud norme, vaidlustatud lahend ei ole õigusvastane ega

vastuolus kohtupraktikaga. Võlausaldaja on võlgniku vastust valesti tõlgendanud ja ekslikult

leidnud, et võlgnik on võtnud omaks, et ta on tekitanud võlausaldajale kahju vähemalt

30 444 eurot,

millele

lisandub

käibemaks.

Võlgnik

on

maksevõimeline.

Ajutine

maksukohustuse täitmata jätmine on tavapärane ning ei tähenda, et ettevõte oleks

maksevõimetu. Võlgnik esitas tõendi selle kohta, et tal ei ole maksuvõlga ega täitmata kohustusi

Maksu- ja Tolliameti ees. Võlgniku kohustuste summa ei ületa 10 000 eurot ja võlgnik esitas

tõendid, et ta täidab kohustusi võlausaldajate ees kas kokkulepete või maksegraafikute alusel.

Seejuures on võlgniku ajutiselt täitmata kohustused partnerite ees tekkinud osaliselt

võlausaldaja täitmata rahaliste kohustuste (maksmata arvete) tõttu. Maakohtu lahend on

põhjendatud ka võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise osas.

6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659 alusel tuleb jätta

võlausaldaja

määruskaebus

rahuldamata

ja

maakohtu

määrus

muutmata.

Määruskaebemenetluse

kulud

tuleb

jätta

võlausaldaja

kanda

ja

võlgniku

määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata.

2-23-6280

5 (7)

8. Vastavalt TsMS § 662 lg-le 3 võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Sellest lähtuvalt võtab ringkonnakohus menetlusosaliste määruskaebemenetluses

esitatud tõendid asja materjalide juurde.

9. Kolleegium on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659 alusel neid ei korda. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

10. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul on alust jätta võlgnikule võlausaldaja

pankrotiavalduse alusel ajutine haldur määramata PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi, arvestades ka

Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02 esitatud seisukohti. Võlausaldaja väidetav nõue tuleneb

lepingu rikkumisest võlgniku poolt ning seisneb leppetrahvi- ja kahju hüvitamise nõuetes.

Võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu ning on esitanud oma põhjendused ja tõendid.

Maakohus märkis põhjendatult, et nõude olemasolu kindlakstegemiseks tuleb tuvastada, kas

võlgnik on lepingut rikkunud ja tekitanud sellega võlausaldajale kahju. Hindamaks, kas

võlausaldajal on õigus nõuda kahjuna hinnavahe hüvitamist, tuleb VÕS § 135 lg 1 järgi hinnata

ka seda, kas võlausaldaja on võlgnikuga sõlmitud lepingust taganenud ja kas Bildex Grupp

OÜ-ga sõlmitud leping vastab asendustehingu tunnustele selle sätte tähenduses. Eelnev eeldab

asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse

raamest.

11. Põhjendatud ei ole võlausaldaja määruskaebuse väited, et vaidlust ei ole selles, et võlgnik

on võlausaldajaga sõlmitud lepingut rikkunud ja tekitanud võlausaldajale kahju; võlgnik on

pankrotiavaldusele esitatud vastuses võtnud omaks, et on tekitanud võlausaldajale kahju

vähemalt 30 444 eurot, millele lisandub käibemaks; võlgnik on tunnustanud võlausaldaja

nõudeid vähemalt 93 736,40 euro ulatuses (lisandub käibemaks) sellega, et soovib selles

ulatuses oma nõudeid võlausaldaja nõuetega tasaarvestada.

Võlgnik avaldas pankrotiavalduse kohta esitatud seisukohas selgelt, et ta vaidleb võlausaldaja

nõudele vastu. Võlgnik leidis, et võlausaldaja väidetav nõue on vaidlustatav, ja märkis, et ta

tegeleb selle vaidlustamisega, mh on vaidlus võla tekkimise aluse ja suuruse üle. Võlgnik

vaidles vastu võlausaldaja väidetele, et ta on lepingut rikkunud ja võlausaldaja on lepingu

erakorraliselt lõpetanud. Võlgnik leidis, et hoopis tema on lepingust erakorraliselt taganenud ja

tal on võlausaldaja vastu kahju hüvitamise nõue.

Seega on võlausaldaja ja võlgniku vahel vaidlus selles, kas võlgnik on lepingut rikkunud ja

tekitanud võlausaldajale kahju. Võlgnik ei ole võlausaldaja kahju hüvitamise nõuet üheski osas

omaks võtnud. Sellest, et võlgniku väitel on tal võlausaldaja vastu kahju hüvitamise nõue, mida

ta saaks võlausaldaja nõuetega tasaarvestada, ei saa järeldada võlausaldaja nõude tunnustamist.

12. Kuna võlgnikule jääb ajutine pankrotihaldur määramata PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel, ei ole

oluline hinnata võlausaldaja väiteid võlgniku maksejõuetuse, sh maksehäirete ja maksuvõla

olemasolu ja suuruse kohta. Maakohus märkis õigesti, et ajutise halduri nimetamata jätmiseks

piisab juba sellest, kui esineb üks PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud alus. Kuna maakohus ei

nimetanud ajutist haldurit, lõpetas ta PankrS § 15 lg 7 alusel koosmõjus TsMS § 428 lg-ga 2

põhjendatult praeguse tsiviilasja menetluse.

13. Kuna maakohus ei nimetanud võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, jättis

maakohus menetluskulud PankrS § 15 lg 6 alusel põhjendatult võlausaldaja kanda.

14. Võlausaldaja vaidlustas määruskaebusega maakohtu määruse ka võlgniku menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.

2-23-6280

6 (7)

14.1. Võlausaldaja arvates on võlgniku lepingulise esindaja ajakulu pankrotiavalduse kohta

seisukoha koostamisele põhjendatud kokku maksimaalselt 1,5 t ulatuses, kusjuures see peaks

hõlmama ka kliendikohtumisi, dokumentidega tutvumist ja nende analüüsimist.

14.2. Maakohus luges võlgniku esindaja ajakulu seoses pankrotiavaldusele vastamisega

põhjendatuks kokku 5,5 t ulatuses (3 t + 2,5 t), mis hõlmab nii pankrotiavalduse ja selle lisadega

tutvumist ja analüüsi, kliendi nõustamist kui ka andmete kogumist ja vastuse koostamist.

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ületanud sellele järeldusele jõudes diskretsiooni piire.

Tegemist oli praegusel juhul võlausaldaja avaldusele vastamiseks vajalike toimingutega ning

maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Maakohus on selgitanud, et

võttis arvesse mh pankrotiavalduse ja selle lisade suurt mahtu (kokku 54 lk) ning võlgniku

seisukoha sisu ja lisasid.

14.3. Võlausaldaja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et maakohus luges võlgniku

menetluskulude nimekirja koostamise mõistlikuks ajakuluks 0,3 t ja pidas põhjendatuks

võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ka

nende järelduste puhul diskretsiooni piire ületanud.

14.4. Seega ei anna määruskaebuse väited alust muuta maakohtu määrust ka võlgniku

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja võlausaldajalt väljamõistmise osas.

15. Kuna võlausaldaja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebemenetluse kulud

jätta TsMS § 171 lg 1 järgi võlausaldaja kanda.

16. Kookõlas TsMS § 174 lg-ga 3 määrab ringkonnakohus kindlaks võlgniku

määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse. Lepingulise esindaja kulud

määrab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades mh

kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse ning menetlusdokumentide sisu ja

mahuga (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.3; 27. mai 2020.

a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812, p 19.2).

16.1. Võlgnik esitas 14. detsembril 2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

võlgnikule osutatud määruskaebemenetluses õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)

järgmiste toimingutega:

-

kliendi nõustamine, määruskaebusega tutvumine ja analüüs – 3,5 t;

-

vastuse koostamine määruskaebusele – 3,9 t;

-

menetluskulude nimekirja koostamine – 0,3 t.

Ehkki võlgniku menetluskulude nimekiri sisaldab ka maakohtu menetluses kantud

menetluskulusid, on maakohus need kulud juba kindlaks määranud ja ringkonnakohus jätab

need määruskaebemenetluse kulude kindlaksmääramisel tähelepanuta.

16.2. Kolleegium leiab, et võlgniku lepingulise esindaja toimingute ajakulu on osaliselt

ülemäärane. Arvestades maakohtu määruse, võlausaldaja määruskaebuse ning võlgniku vastuse

sisu ja mahtu, sh asjaolu, et määruskaebuses kordas võlausaldaja valdavalt juba maakohtus

esitatud seisukohti ning nii määruskaebus kui ka selle kohta esitatud vastus sisaldavad arvukalt

mahukaid tsitaate, on määruskaebusega tutvumise ja analüüsi, kliendi nõustamise ja

määruskaebusele vastuse koostamise (sh selle lisade komplekteerimise) ajakulu kokku

põhjendatud 3 t ulatuses. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,3 t on kolleegiumi

hinnangul mõistlik. Seega on võlgniku lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu

määruskaebemenetluses kokku 3,3 t.

2-23-6280

7 (7)

16.3. Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa juristist esindaja puhul

kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasu sarnases asjas ning on põhjendatud.

16.4. Eelnevat

arvestades

on

võlgniku

põhjendatud

ja

vajalikud

menetluskulud

määruskaebemenetluses kokku 396 eurot (3,3 × 120). Kuna võlgnik on avaldanud, et ta on

käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb

menetluskulud määrata kindlaks ja hüvitada ilma käibemaksuta.

16.5. Vastavalt võlgniku taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib ringkonnakohus määruse

resolutsioonis, et võlausaldajal tuleb tasuda võlgnikule hüvitatavatelt menetluskuludelt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates praeguse määruse jõustumisest

kuni menetluskulude hüvitamiseni.

17. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Vastavalt

PankrS § 5 lg-le 2 ja § 15 lg-le 5 ei saa praeguse määruse peale osas, millega võlausaldaja

määruskaebus jääb ajutise halduri nimetamata jätmise osas rahuldamata, määruskaebust

esitada. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt ei saa seega määruskaebust esitada ka menetluskulude

jaotuse osas. TsMS § 178 lg 2 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse

menetluskulude kindlaksmääramist puudutavas osas, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)