2-20-3359/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3359

Kohtuasi

X avaldus Ukraina Mõkolajivi linna Zavodskoi rajooni

kohtu

31.08.2018

otsuse

Eesti

Vabariigis

tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.12.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (sünniaeg XX.XX.XXXX, aadress XXX)

Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress

XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

2. Rahuldada Y määruskaebus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 22.12.2020 määrus osas, millega maakohus rahuldas X

avalduse, samuti menetluskulusid puudutavas osas. Teha tühistatud osas uus

määrus, millega jätta rahuldamata X avaldus Ukraina Mõkolajivi linna Zavodskoi

rajooni kohtu 31.08.2018 asjas nr 487/3126/18 tehtud otsuse tunnustamiseks ja

täidetavaks tunnistamiseks. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Harju Maakohtu 22.12.2020 määrus on jõustunud osas, millega maakohus võttis X

avalduse menetlusse.

5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Võtta X avaldus menetlusse.

5.2. Jätta rahuldamata X avaldus Ukraina Mõkolajivi linna Zavodskoi rajooni

kohtu 31.08.2018 asjas nr 487/3126/18 tehtud otsuse tunnustamiseks ja

täidetavaks tunnistamiseks.

5.3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

2-20-3359

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Riigikohtule ühe kuu jooksul alates

määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul aga kahe kuu jooksul

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 02.03.2020 saabus Harju Maakohtule Justiitsministeeriumi kaudu X (avaldaja) avaldus

Ukraina Mõkolajivi linna Zavodskoi rajooni kohtu 31.08.2018 asjas nr 487/3126/18 tehtud

tagaseljaotsuse

(kohtulahend,

tagaseljaotsus)

Eestis

tunnustamiseks

ja

täidetavaks

tunnistamiseks. Kohtulahendiga mõisteti Ylt (puudutatud isik) avaldaja, kes on puudutatud

isiku poeg, kasuks välja elatis suuruses ¼ kõikidest tululiikidest kuus alates 23.05.2018 kuni

õppetähtaja lõppemiseni, s.o 30.06.2019. Ukraina kohtu kinnituse kohaselt jõustus kohtuotsus

05.10.2018 ja kuulub täitmisele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus võttis 22.12.2020 määrusega avalduse menetlusse, rahuldas avalduse ning

tunnustas kohtulahendit ja tunnistas selle Eestis täidetavaks (maakohus märkis määruses

Ukraina kohtu nimena Nikolajevi linna Zavodskoi rajooni kohus). Menetluskulud jättis

maakohus avaldaja kanda ja puudutatud isiku menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vastavad avaldus ja selle lisad seaduses sätestatud

nõuetele ning esitatud dokumentide põhjal on täidetud välisriigi lahendi täidetavaks

tunnistamise eeldused. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et esineks mõni kohtulahendi

tunnustamist välistav asjaolu.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

3. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha

uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata.

Määruskaebuse ja selle täienduste kohaselt elab puudutatud isik alates 2010. aastast Eestis.

Talle ei toimetatud kätte avaldaja Ukraina kohtule esitatud hagi koos lisadega. Avaldaja märkis

Ukraina kohtule esitatud hagis puudutatud isiku aadressina Ukraina aadressi, kuhu püüti

dokumente kätte toimetada. Kuna puudutatud isik ei ela juba pikemat aega avaldaja märgitud

aadressil, siis tegi Ukraina kohus tagaseljaotsuse ilma, et puudutatud isik oleks saanud

kohtumenetlusest osa võtta. Puudutatud isik esitas 27.07.2021 Ukraina kohtule avalduse elatise

vaidluses menetluse ennistamiseks. Kohtulahendi Eestis täitmine ei ole samuti võimalik

seetõttu, et puudutatud isik täitis kohtulahendi täielikult Ukrainas.

4. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu.

2-20-3359

Menetluse edasine käik

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 rahuldada ning maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus rahuldas

avalduse, samuti menetluskulusid puudutavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas

uue määruse, millega jätab avaldaja avalduse Ukraina Mõkolajivi linna Zavodskoi rajooni

kohtu 31.08.2018 asjas nr 487/3126/18 tehtud otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks

tunnistamiseks rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuna

ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus maakohtu

määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 22 (koosmõjus TsMS §-ga 659)

alusel.

Puudutatud isiku määruskaebuse sisust võib aru saada, et ta ei vaidlusta maakohtu määrust osas,

millega avaldaja avaldus võeti menetlusse (maakohtu määruse resolutsiooni p 1). TsMS § 372

koosmõjus § 477 lg-ga 1 ei näe ka ette võimalust esitada määruskaebust määruse peale, millega

kohus võttis avalduse menetlusse.

7. Esmalt märgib ringkonnakohus, et menetlusosalised on esitanud määruskaebemenetluses

uusi tõendeid, mis on TsMS § 662 lg 3 järgi lubatav ja ringkonnakohus võtab tõendid vastu.

8. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas avaldaja kasuks tehtud Ukraina Mõkolajivi linna

Zavodskoi rajooni kohtu 31.08.2018 tagaseljaotsust saab tunnustada ja Eestis täitmisele lubada.

Viidatud kohtulahendi järgi on kohustatud isikuks puudutatud isik.

9. Ukraina kohtu lahendi tunnustamisel ja täidetavaks tunnistamisel tuleb lähtuda Ukrainaga

sõlmitud õigusabilepingust (õigusabileping). Tulenevalt õigusabilepingu art 40 lg-st 1

tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku mh justiitsasutuste jõustunud otsuseid

tsiviilasjades. Kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alused on sätestatud art-

s 43. Viidatud art p 1 järgi võib kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keelduda

juhul, kui kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle ei toimetatud õigel ajal ja

nõuetekohaselt kätte kohtukutset. Kohtulahendi tunnustamisest või täidetavaks tunnistamisest

on võimalik keelduda ka õigusabilepingu art 18 (koostoimes art-ga 3) alusel juhul, kui

tunnustamine

või

täidetavaks

tunnistamine

on

vastuolus

Eesti

seadusandluse

põhiprintsiipidega. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 kohaselt on igaühel õigus olla oma

kohtuasja arutamise juures.

10. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks hinnanud õigusabilepingu järgi, kas

esineb aluseid Ukraina kohtu lahendi Eestis täidetavaks tunnistamisest keeldumiseks.

11. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et esineb alus Ukraina kohtu lahendi Eestis

tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest keeldumiseks.

11.1. Puudutatud isik ei osalenud menetluses, kuna talle püüti kohtuasja materjale kätte

toimetada Ukrainas, aga tema elukoht oli sel ajal Eestis. 31.08.2018 tehtud tagaseljaotsuse

2-20-3359

sissejuhatuses on märgitud puudutatud isiku registreeritud elukohana aadress XXX, Ukraina

(tl-d 3–4). Sama aadress on märgitud otsuses ka avaldaja aadressiks. Avaldusele lisatud

dokumentidest nähtuvalt üritas Ukraina kohus puudutatud isikule dokumente kätte toimetada

viidatud Ukrainas asuval aadressil, kuid saadetud dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumise

tõttu (tl 7 ja pöördel).

Asjas esitatu kohaselt ei elanud puudutatud isik Ukraina kohtumenetluse ajal viidatud Ukrainas

asuval aadressil, vaid Eestis. Puudutatud isik selgitas, et ta elab alates 2010. aastast Eestis.

Avaldaja 21.05.2018 Ukraina kohtule esitatud avaldusest (tl-d 25–27) ilmneb, et ka avaldaja

teadis ja tõi Ukraina kohtule esile, et puudutatud isik elab Eestis. Asjaolu, et puudutatud isiku

elukoht asub Eestis, on samuti märkinud Ukraina kohus 31.08.2018 tehtud tagaseljaotsuse

põhjendustes (tl-d 3–4).

11.2. Avaldaja esitas Ukraina kohtu selgituse, milles Ukraina kohus leiab, et puudutatud isikut

teavitati kohtumenetlusest nõuetekohaselt, viidates sellele, et hoiuperioodi lõpus on ümbrik

suunamärgiga ja tagasi (tl-d 34–35). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kinnitus ei välista

kohtuotsuse tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest keeldumist.

Asjas esitatu kohaselt ei püütud puudutatud isikule dokumente Eestis kätte toimetada, kuigi oli

teada, et puudutatud isik elab Eestis. Õigusabilepingu alusel oleks olnud võimalik pöörduda

pädeva ametiasutuse poole palvega toimetada menetlusdokumendid puudutatud isikule Eestis

kätte (art-d 3 ja 9). Kohtu ette toodud asjaoludest järeldub, et puudutatud isik ei saanud

tegelikkuses menetlusest teada ega pidanud mõistlikult sellest teada saama, mistõttu ei olnud

talle tagatud võimalust menetluses osaleda. Seetõttu esineb õigusabilepingust tulenev alus

kohtuotsuse tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest keeldumiseks.

11.3. Puudutatud isik kasutas võimalust kohtulahendit, mille täidetavaks tunnistamist

taotletakse, Ukrainas vaidlustada. Riigikohus on asunud seisukohale, et sarnaselt TsMS § 620

lg 1 p-ga 2 saab ka õigusabilepingute puhul kohtuotsuseid tunnustada ja anda luba nende

täitmiseks juhul, kui kostja ei ole tagaselja tehtud otsust vaidlustanud, kuigi tal oli selleks

võimalus (RKTKm 11.01.2011, 3-2-1-141-10, p 12). Õiguskirjanduses on põhjendatud

viidatud käsitlust sellega, et kui isik saab rikkumise kõrvaldamiseks kohtulahendi välisriigis

edasi kaevata ning ta seda ei tee, ei ole põhjust anda talle kohtulahendi tunnustamisest ja

täidetavaks tunnistamisest keeldumise kaudu Eestis õiguskaitset (TsMS komm (2018), § 620,

p 3.2.3). Asjas on esile toodud, et puudutatud isik vaidlustas Ukrainas vaidlusaluse

tagaseljaotsuse, kuid ebaõnnestunult. Seega on puudutatud isikul võimalik tugineda sellele, et

talle ei toimetatud tagaseljaotsuse tegemise eelselt menetlusdokumente kätte.

11.4. Kuna menetlusdokumente puudutatud isikule Eestisse ei saadetud ning puudutatud isikul

ei olnud tegelikku võimalust tagaseljaotsuse tegemise eelselt menetluses osaleda, siis tuleb

vaidlusaluse

tagaseljaotsuse

Eestis

tunnustamisest

ja

täidetavaks

tunnistamisest

õigusabilepingu alusel keelduda. Eelneva põhjal tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse

avalduse rahuldamist puudutavas osas ning jätab uue määrusega avalduse rahuldamata.

12. Puudutatud isik on väitnud, et ta on vaidlusaluse tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise

Ukrainas tasunud. Ringkonnakohus märgib, et kuna määruskaebus rahuldatakse ülaltoodud

põhjustel, siis ei ole vaja kohtul selles küsimuses seisukohta võtta ega hinnata, kas see mõjutaks

kohtuotsuse tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist. Avaldaja on ringkonnakohtu menetluses

viidanud ka elatise otsusele, mis on tehtud teises poolte vahelises vaidluses, kuid

ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas käsitletakse üksnes 31.08.2018 tagaseljaotsuse (asi

nr 487/3126/18) tunnustamise küsimust.

2-20-3359

13. Ringkonnakohus ei nõua menetlusökonoomia kaalutlustel määruskaebemenetluses esitatud

võõrkeelsete dokumentaalsete tõendite eestikeelseid tõlkeid. Menetlusosalised ei ole teineteise

võõrkeelsete dokumentide vastuvõtmisele vastu vaielnud. Õigusabilepingu art 41 lg-s 4

nimetatud dokumentide tõlked on esitatud.

14. Ringkonnakohtu hinnangul on asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 II lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja soovis elatise otsuse

täitmist ning ei ole alust arvata, et avaldaja oleks pöördunud kohtusse pahatahtlikult. Kuivõrd

menetlusosalistel ei ole olnud lepingulisi esindajaid, ei ole neil ka õigusabikulusid tekkinud.

Menetluskulude sellise jaotuse korral ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

15. Määruse peale, millega välisriigi kohtulahend jäeti täidetavaks tunnistamata või täidetavaks

tunnistamine tühistati, võib esitada määruskaebuse avaldaja. Määruskaebuse esitamise tähtaeg

on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul kaks kuud

kättetoimetamisest (TsMS § 625 lg-d 1 ja 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov