3-23-907/21 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

Otsuse kuupäev

Kohtunik

Haldusasi

3-23-907

22. detsember 2023

Kadri Palm

X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses 15. veebruaril ja 28. aprillil 2023 aset leidnud täielike

läbiotsimistega

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla, seaduslik esindaja Edvard Remsel

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulu (riigilõiv, mille tasumisest ta on menetlusabi korras

vabastatud) Eesti Vabariigi kanda.

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. jaanuaril 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-907

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 25. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu

Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1600 eurot (digitaalse kohtutoimiku

leheküljed (dtl) 1-3). Kaebaja peab õigusvastaseks ja inimväärikust alandavaks enda täielikku

läbiotsimist, mis leidis aset 15. veebruaril 2023. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi

taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus vabastas 2. mai 2023. a määrusega kaebaja kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest ning võttis menetlusse kaebaja kaebuse Tartu Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks inimväärikuse alandamise eest (dtl 15-17). Lisaks tunnistas

kohus vastustajaks Tartu Vangla, kohustas vastustajat kaebusele vastama ning tagastas

kaebajale kaebuse lisa.

3. Tartu Vangla esitas 2. juunil 2023 vastuse kaebusele (dtl 24-27).

4. Kaebaja esitas 2. juulil 2023 taotluse, milles palus lisaks menetlusse võetud kahjunõudele

menetleda kahju hüvitamise nõuet seoses kaebaja täieliku läbiotsimisega, mis leidis aset 28.

aprillil 2023, ning et kohus tuvastaks 12. ja 20. juunil 2023 aset leidnud toimingute

õigusvastasuse seoses kaebaja täieliku läbiotsimise ja suu avamiseks antud korraldusega (dtl

28-29).

5. Tartu Halduskohus rahuldas 28. augusti 2023. a määrusega kaebuse muutmise taotluse

osas, milles kaebaja nõudis kahju hüvitamist 28. aprillil 2023 aset leidnud täielike

läbiotsimiste eest, võttis menetlusse kaebaja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

28. aprillil 2023 aset leidnud täielike läbiotsimiste ja neist tuleneva inimväärikuse

alandamisega ning jättis kaebuse muutmise taotluse ülejäänud osas rahuldamata (dtl 55-58).

Ühtlasi kohustas kohus vastustajat esitama vastuse muudetud kaebusele.

6. Kaebaja esitas 25. septembril 2023 kaebuse muutmise taotluse (dtl 59). Kaebaja palus

lisaks menetlusse võetud kaebusele menetleda kaebaja kahjunõuet seoses 23. juulil 2023 aset

leidnud täieliku läbiotsimisega.

7. Tartu Halduskohus jättis 26. septembri 2023. a määrusega kaebaja 25. septembri 2023. a

kaebuse muutmise taotluse rahuldamata (dtl 62-64).

8. Vastustaja esitas 27. septembril 2023 vastuse muudetud kaebusele (dtl 69-71).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt 15. veebruaril ja

28. aprillil 2023 aset leidnud täielike läbiotsimistega, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt

järgmiselt.

1. Väljaviimise kestel viibis kaebaja kahe vanglateenistuse ametnikuga pidevas

silmsidemes. Väljaviimise ajal oli kaebajal seljas vangla jope, ümber keha jope peal

asetses vöö, selle külge kinnitatud käeraudadesse suletud kätega kõhu peal, mida sealt

eemale liigutada ei olnud võimalik. Protseduure teostanud med.töötajad olid kaebaja

3-23-907

jaoks tundmatud isikud. Seega kaebajal puudus isegi teoreetiline võimalus

väljaviimise käigus omandada ükskõik milliseid esemeid või aineid.

2. Täielikust läbiotsimisest keeldumisel selgitas kaebaja vanglateenistuse ametnikule

läbiotsimise põhjendamatust. Seejärel sisenesid veel kolm ametnikku (kaks nendest

olid saatnud kaebajat väljaviimisel), kaebaja selgitas uuesti läbiotsimise tarbetust,

põhjendamatust ja õigusvastasust kõigile juuresolijatele.

3. Tartu Vangla kodukorra p 4.6 viimane lause sätestab vajadusel kinnipeetava täieliku

läbiotsimise koos lahtiriietumisega. Punkti sõnastus eeldab vajaduse ilmnemist,

käesoleval juhul niisugust vajadust ilmselgelt ei ilmnenud.

4. Vangla toiming on vastuolus Euroopa Inimõiguste kohtu (EIK) lahenditega ning

kätkeb endas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-

te 3 ja 8, ning Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26 riivet, toiming on käsitletav

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 järgi väärikuse alandamisena.

5. Läbiotsimiseks riidest lahti võtmise korraldus on iseenesest intensiivne sekkumine

isiku eraellu ja füüsilise enesemääramise õigusesse.

6. Vangla kirjeldatud teoreetilisi olukordi ei esinenud konkreetsel väljaviimisel, lisaks

olid kinnipeetava käed aheldatud käeraudadesse ja kinnitatud kõhule, millega käte

kasutamine oli välistatud ja sellega oli välistatud ka ükskõik milliste käesolevas asjas

tähtsust omavate toimingute sooritamine kinnipeetava poolt.

7. Väikesemõõduliste esemete avastamiseks ei olnud kinnipeetava läbiotsimine piisav,

lisaks oleks tulnud selleks kasutada olemasolevaid tehnilisi vahendeid, mis

võimaldavad keelatud esemeid ja aineid avastada ilma kinnipeetava füüsilist

puutumatust riivamata.

8. Antud juhul on väärikust alandav, lisaks täielikule läbiotsimisele, selle absoluutne

põhjendamatus.

10. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastuses kaebusele märkis vastustaja kokkuvõttes järgmist.

1. Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus

teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Sama

paragrahvi lg 4 kohaselt kehtestab läbiotsimise korra valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus

vanglas“ (määrus nr 44) § 32 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik

järgmistel juhtudel: 1) vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel; 2) enne ja pärast

lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist; 3) objekti läbiotsimise ajal kui isik viibib

objektil; 4) kartserisse paigutamisel ja 5) vanglasisesel saatmisel. Tartu Vangla

direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla

kodukorra p-i 4.6 kohaselt otsitakse kinnipeetav osakonnast väljumisel ja osakonda

sisenemisel läbi, vajadusel teostatakse kinnipeetava suhtes täielik läbiotsimine koos

lahti riietumisega.

2. Kohtupraktika on järjekindlalt tunnustanud vangla ulatuslikku kaalumisruumi

julgeoleku tagamiseks ohtude hindamisel ja vajalike abinõude üle otsustamisel. Kuigi

kinnipeetav viibib väljaviimise ajal ametnike järelevalve all, võib ka väljaviimise

käigus tulla ette olukordi, kus ametnikud ei saa kinnipeetava vahetus läheduses

viibida. Hetkel, kui meditsiinipersonal teeb kinnipeetavaga vajalikke toiminguid, on

ametnike vaateväli paratamatult piiratud. Paratamatu on ka see, et kuivõrd

väljaviimised võivad kesta pikka aega, võib ka ametnike tähelepanu kinnipeetavalt

mujale kanduda. Kõige tõhusam meetod vangla julgeolekut ohustavate ja sh

3-23-907

väikesemõõduliste esemete avastamiseks, on kinnipeetava lahti riietumisega

läbiotsimine.

3. Stomatoloogiakliinikus on kinnipeetava vahetus läheduses esemeid, mille omamine on

vanglas keelatud. Seejuures võivad esemed olla väga väikeste mõõtmetega ning nende

peitmine nt riiete alla ei ole keerukas. Kaebaja väidab, et kuna tema käed oli aheldatud

käeraudadesse ja kinnitatud kõhule, siis ei olnud tal võimalik ühtegi asjas tähtsust

omavat toimingut sooritada. Tartu Vangla selle seisukohaga ei nõustu. Vastab tõele, et

kaebaja kätele olid väljaviimise ajal paigaldatud käerauad, käerauad omakorda olid

kinnitatud ohjeldusvööle ette. See, et kinnipeetava käed fikseeritakse käeraudadega

kõhu ümber oleva vöö külge, ei välista kinnipeetava poolt erinevates olukordades, kus

ametnikud ei pruugi tema käsi näha, esemete haaramist. Kuigi kaebaja ise peab

võimatuks seda, et ta oleks võinud midagi oma kätega haarata, saab ta anda hinnangu

üksnes enda subjektiivsest vaatepunktist lähtuvalt. Väljaviimist teostavad ametnikud

on välja õpetatud ohte teadvustama ja märkama. Kinnipeetaval ei ole väljaviimise ajal

võimalik tajuda, millise nurga alt ametnikud tema käsi näevad või kas need üldse

teatud ajahetkedel nähtaval on. Väljaviimist teostavad ametnikud on teadlikud ka

sellest, et nende endi tähelepanu, mis liigub väljaviimise ajal pidevalt kinnipeetava ja

ümbritsevas keskkonnas viibivate inimeste ja aset leidvate sündmuste vahel, ei pruugi

neil võimaldada märgata kõiki potentsiaalseid olukordi, kus kinnipeetav võib keelatud

esemeid haarata. Kui kinnipeetav on keelatud eseme enda kätte saanud, ei ole ka

fikseeritud kätega raske seda nt varrukasse peita.

4. Kui kinnipeetavale teostataks üksnes selline läbiotsimine, mille käigus kombatakse

kinnipeetava keha läbi riiete, on tõenäoline, et väikesemõõdulised esemed võivad

jääda varju nt riiete voltide ja värvlite vahele. Kinnipeetavad on leidlikud asjade ühest

kohast teise toimetamisel ning selleks võimaluste avastamisel. Läbiotsimine

kinnipeetava kompimisega läbi riiete ei võimalda alati leida peidetud esemeid.

Läbiotsimisega, mis seisneb ainult läbi riiete kompimises, ei ole alati võimalik

veenduda, et kinnipeetav ei ole riiete alla peitnud keelatud esemeid. Tehniliste

vahenditega (nt metallidetektor) ei ole võimalik avastada metalli mittesisaldavaid,

kuid kinnipeetavale eluosakonnas keelatud esemeid. Teenistuskoera kasutamine

võimaldab samuti leida üksnes kindlaid keelatud aineid.

5. Vanglal on kohustus tagada, et keelatud esemed eluosakonda ei satuks ning selle

kohustuse rikkumise korral lasub vanglal vastutus, kui osakonda sattunud keelatud

esemega tekitatakse kinnipeetava poolt teisele kinnipeetavale vigastus. Seega tuleb

vanglal vältida, et selliseid keelatud esemeid ja aineid, millega kinnipeetav puutub

kokku väljaviimise raames, ei toimetataks eluosakonda.

6. Kuigi lahti riietumisega läbiotsimine ei ole kinnipeetavatele meelepärane ja sellega

sekkutakse negatiivselt isiku põhiõigustesse, on see toiming vajalik vangla julgeoleku

tagamiseks ja keelatud esemete või ainete avastamiseks. Kui kinnipeetava

läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatu eesmärki ja kehtestatud nõudeid, ei saa

läbiotsimist pidada kinnipeetava väärikust alandavaks. Käesoleval juhul oli vanglal

olemas õiguslik alus läbiotsimise teostamiseks ning läbiotsimine teostati kindlast

eesmärgist lähtudes. Ei kahju hüvitamise taotluses ega kohtukaebuses ei ole kaebaja

välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kvalifitseerida läbiotsimist kinnipeetava

väärikust alandava kohtlemisena.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebuse

rahuldamiseks puuduvad alused.

3-23-907

12. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sellest normist tulenevalt on kahju hüvitamise

üldised eeldused järgmised: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane

tegu avalikõiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4)

põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite

ammendatus. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju

rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise,

kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise

korral. Seega on RVastS § 9 lg 1 järgi mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks

eeldusteks avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud

õigushüve rikkumisega.

13. Kaebaja on palunud hüvitada talle väärikuse alandamises seisnev kahju, mille vastustaja

põhjustas talle seoses 15. veebruaril ja 28. aprillil 2023 aset leidnud täielike läbiotsimistega.

14. Kinnipeetava läbiotsimist reguleerib VangS § 68. Selle sätte lg 1 ls 1 kohaselt on

vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu-

ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete

avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud vastavalt

VangS § 68 lg 1 ls-le 2. VangS § 68 lg 4 alusel kehtestatud määruse nr 44 § 31 lg 1 ls 1

kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja

vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Määruse nr 44 § 32 kohaselt on kinnipeetava

läbiotsimine kohustuslik järgmistel juhtudel: 1) vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel;

2) enne ja pärast lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist; 3) objekti läbiotsimise ajal kui isik

viibib objektil; 4) kartserisse paigutamisel ja 5) vanglasisesel saatmisel. Tartu Vangla

kodukorra p-i 4.6 kohaselt otsitakse kinnipeetav osakonnast väljumisel ja osakonda

sisenemisel läbi, vajadusel teostatakse kinnipeetava suhtes täielik läbiotsimine koos lahti

riietumisega.

15. Viidatud sätted ei näe ette läbiotsimise üksikasjalikku kulgu. VangS § 68 lg 1 kohaselt on

läbiotsimise (sh ka kinni peetava isiku täieliku läbiotsimise) eesmärgiks avastada keelatud

esemeid ja aineid. Kodukorra seletuskirja kohaselt on läbiotsimise eesmärgiks ennetada ja

takistada keelatud esemete osakonda jõudmist ja sealt väljumist. Seega ei nähta lahti

riietumisega läbiotsimist ette üksnes juhul, kui esineb veenev kahtlus, et peidetud on keelatud

esemeid. Kuna vanglal ei ole ilmselt võimalik ette näha, millal kinnipeetav kavatseb keelatud

esemeid või aineid väljastpoolt eluosakonda toimetada, ei ole võimalik ohtu välistada või

tõrjuda ka üksnes konkreetse juhtumi põhiselt.

16. Vaidlust ei ole selles, et 15. veebruaril ja 28. aprillil 2023. a toimus kaebaja väljaviimine

SA TÜ Kliinikumi Stomatoloogia kliinikusse. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebajale anti

korraldus lahti riietumisega läbiotsimisteks, millest kaebaja keeldus. Ametnikud teostasid

seejärel ise kaebaja lahti riietumisega läbiotsimised.

17. Poolte vahel on vaidlus selles, kas lahti riietumisega läbiotsimised olid praegusel juhul

põhjendatud. Kaebaja leiab, et tema puhul ei ilmnenud vajadust täieliku läbiotsimise

teostamiseks, sest tema käed olid terve väljaviimise aja käeraudadega vöö külge kinnitatud,

seega oli käte kasutamine välistatud ja sellega oli välistatud ka ükskõik milliste toimingute

3-23-907

tegemine kinnipeetava poolt. Samuti on kaebaja seisukohal, et tal puudus isegi teoreetiline

võimalus väljaviimise käigus omandada ükskõik milliseid esemeid või aineid, seetõttu puudus

igasugune vajadus tema läbiotsimisteks. Vastustaja kaebaja seisukohaga ei nõustu.

18. Kohtupraktikas on selgitatud, et alasti läbiotsimised peavad olema usutavalt õigustatud.

Samuti on kinnistunud põhimõte, et vanglal on kohustus kaitsta vanglas viibivate isikute elu

ja tervist ning ühtlasi tagada, et keelatud esemed eluosakonda ei satuks. (vt Tartu

Ringkonnakohtu 9. mai 2019. a otsus asjas nr 3-17-1236, p 11 ja selles viidatud praktika)

Samuti on Õiguskantsler 7. juuni 2023. a kirjas Tartu Vangla direktorile selgitanud, et inimese

alasti läbiotsimise otsus peab olema erandlik ning põhinema konkreetsel ohuhinnangul (nt see

on seotud kinnipeetava käitumisega, varasemate rikkumistega jms) (dtl 76). Ka EIK osutas

11. mai 2023. a asjas Bojar vs. Poola (p-d 15-16), et sellest ei piisa, kui niivõrd intensiivse ja

potentsiaalselt inimese väärikust alandava meetme kasutamist, nagu on alasti läbiotsimine,

põhjendatakse vangla üldiste julgeolekuvajadustega.

19. Vastustaja on nii 20. aprilli kui 7. juuli 2023. a hüvitamistaotluste rahuldamata jätmise

otsustes (dtl 8-11, 44-47), 2. juuni 2023. a vastuses kaebusele (dtl 24-27) ja 27. septembri

2023. a täiendavas vastuses selgitanud, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil ning millistel

põhjustel tehakse meditsiiniasutusest naasvatele kinnipeetavatele, sh kaebajale läbiotsimisi.

Kohtu hinnangul on vastustaja usutavalt põhjendanud, et kuigi kinnipeetav viibib väljaviimise

ajal ametnike järelevalve all, võib ka väljaviimise käigus tulla ette olukordi, kus ametnikud ei

saa kinnipeetava vahetus läheduses viibida (nt teatud meditsiiniliste protseduuride ajal).

Hetkel, kui meditsiinipersonal teeb kinnipeetavaga vajalikke toiminguid, on ametnike

vaateväli paratamatult piiratud. Paratamatu on ka see, et kuivõrd väljaviimised võivad kesta

pikka aega, võib ka ametnike tähelepanu kinnipeetavalt mujale kanduda (seda kas tänu

suurtele inimhulkadele või muudele kõrvalistele teguritele). Stomatoloogiakliinikus on

kinnipeetava vahetus läheduses paratamatult esemeid, mille omamine vanglas on keelatud.

Seejuures võivad esemed olla väga väikeste mõõtmetega ning nende peitmine nt riiete alla ei

ole keerukas. Ohutusvööle kinnitatud käeraudade kasutamine väljaviimisel üksnes raskendab

esemete haaramist, maast ülesvõtmist ja riietesse peitmist, kuid ei muuda seda võimatuks. Ka

sellisel viisil fikseeritud kätega on võimalik haarata keelatud esemeid hetkedel, kui ametnikud

kinnipeetava käsi visuaalselt ei näe. Kuigi kaebaja ise peab võimatuks seda, et ta oleks võinud

midagi oma kätega haarata, saab ta anda hinnangu üksnes enda subjektiivsest vaatepunktist

lähtuvalt. Kinnipeetaval ei ole väljaviimise ajal võimalik tajuda, millise nurga alt ametnikud

tema käsi näevad või kas need üldse teatud ajahetkedel nähtaval on.

20. Samuti on vangla selgitanud, et läbiotsimisega, mis seisneb ainult läbi riiete kompimises,

ei ole alati võimalik veenduda, et kinnipeetav ei ole riiete alla peitnud keelatud esemeid.

Tehniliste vahenditega (nt metallidetektor) ei ole võimalik avastada metalli mittesisaldavaid,

kuid kinnipeetavale eluosakonnas keelatud esemeid. Teenistuskoera kasutamine võimaldab

samuti leida üksnes kindlaid keelatud aineid. Kohtu hinnangul on need vastustaja selgitused

asjakohased.

21. Kaebaja väited teda alavääristavast ametnike käitumisest läbiotsimise ajal on jäänud

paljasõnaliseks ning kaebaja ei ole väitnud konkreetseid rikkumisi läbiotsimise toimetamisel.

Kaebaja on vaid selgitanud, et antud juhul on väärikust alandav, lisaks täielikule

läbiotsimisele, selle absoluutne põhjendamatus. Ka Tartu Vangla valvuri 28. aprilli 2023. a

ettekandest nähtub, et kaebajat ei häirinud otseselt valvurid, vaid pigem vangla süsteem (dtl

66). Kaebaja ei ole haldusasjas esile toonud tema suhtes teostatud lahti riietumisega

läbiotsimistega seoses kohtupraktikas (vt Tartu Ringkonnakohtu 16. märtsi 2016. a otsus asjas

3-23-907

nr 3-14-53095, p 15; 9. mai 2019. a otsus asjas nr 3-17-1236, p 12) nimetatud asjaolusid, mida

EIK on pidanud täieliku läbiotsimisega seonduvalt inimväärikust alandavaks ning EIÕK art 3

rikkumiseks – näiteks ettekavatsetust, läbiotsimise põhjendamatult pikka kestust koos

kehavigastuste tekitamisega, isolatsioonis viibiva kinnipeetava keha läbiotsimist 2-8 korda

päevas, teadlikku ja tahtlikku alandamist ning isiku alavääristamist näiteks sellega, et

kinnipeetav on kohustatud lahti riietuma vastassoost vanglaametniku juuresolekul või sellega,

et läbiotsitava suguorganeid katsutakse paljaste kätega, läbiotsimise teostamine mitme valvuri

ees, kes isikut sõimavad ja mõnitavad jne.

22. Kohus nõustub eelnevat arvestades vangla seisukohaga, et kaebaja läbiotsimised toimusid

õiguslikul alusel ja legitiimsel eesmärgil, s.o avastamaks keelatud esemeid ja aineid. Samuti

oli vanglal vajadus tagada turvalisus ja kaitsta teiste vanglas viibivate isikute elu ja tervist.

23. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi

saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei

mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele

kuulunud riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja 2. mai 2023. a määrusega vabastas, Eesti

Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel

tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest

kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

24. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm

kohtunik