3-23-1839/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

1839

Haldusasi

Krediidiregister OÜ kaebus tühistada Andmekaitse

Inspektsiooni 16.06.2023 ettekirjutus isikuandmete kaitse

asjas nr 2.1.-1/23/252-697-7

Menetlusosalised

Kaebaja – Krediidiregister OÜ, lepinguline esindaja v.adv

Maarja Pild

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindajad

Merili Koppel ja Andres Kudrjavtsev

Kolmas isik – Y.K, volitatud esindaja Jaan Spaidel

Asja läbivaatamine

06.12.2023 istungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 16.06.2023 ettekirjutus

isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/252-697-7.

2. Mõista Andmekaitse Inspektsioonilt Krediidiregister OÜ kasuks välja menetluskulud

summas 1 805 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.01.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-23-1839

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Krediidiregister OÜ (edaspidi ka: kaebaja) infoportaal taust.ee koondab maksehäire

andmeid ning riigi registrites avalikustatud andmeid. Kaebaja töötleb oma infoportaalis lisaks

riiklikes andmebaasides, s.o Äriregistris, Kinnistusraamatus, Avalikes Teadaannetes, Riigi

Teatajas ja Maksu- ja Tolliametis avalikustatud andmetele ka füüsiliste isikute maksehäireid,

st kaebaja peab ka füüsiliste isikute võlgnevusi koondavat maksehäireregistrit. Enne

konkreetse maksehäire nägemist mistahes isiku kohta, tuleb kliendil selleks sõlmida

kaebajaga ühekordne või püsileping, maksta tasu ning selgitada ja kinnitada oma õigustatud

huvi olemasolu isikuandmete nägemiseks.

2. Vaidlusalune maksehäire summas 106,22 eurot (09.05.2023 seisuga: põhivõlg 60 eurot,

sissenõudmise kulud 30 eurot ja viivised 16,22 eurot) seondub andmesubjektist võlgnikule

Y.K-le Soome Vabariigis tehtud parkimistrahviga. 13.06.2019 pargiti sõidukit

registreerimismärgiga XXX aadressil Piikkirinne 4, Vantaa ParkkiPate OY hallatavas

tasulises parklas ilma kehtiva loata. Sõidukile määrati eeltoodud kuupäeval

leppetrahv/parkimistrahv nr 1579747 summas 60,00 eurot. Leppetrahvi/parkimistrahvi

summas 60,00 eurot tasumise tähtaeg oli 27.06.2019. Transpordiameti andmetel oli sõiduki

registreerimismärgiga XXX omanik või vastutav kasutaja leppetrahvi/parkimistrahvi tegemise

seisuga Y.K.

3. Võlausaldaja esindaja Julianus Inkasso OÜ on võlgnikule korduvalt võlgnevust meelde

tuletanud ja seejuures rõhutanud ka seda, et andmesubjekti andmed avaldatakse kaebaja

registris. Julianus Inkasso OÜ on edastanud ka oma tööprogrammis fikseeritud võlgniku

vastuse inkasso teavitustele ja nõuetele, kus võlgnik teatab 19.11.2021: „ja edastage et saan

nendega pöörduda kohtusse, kuna neid ma maksma ei hakka.“

4. 19.03.2023 sai AKI andmesubjekt Y.K kaebuse seoses tema isikuandmete töötlemisega.

25.04.2023 saatis AKI kaebajale järelepärimise. Kaebaja vastas 09.05.2023 AKI

järelepärimisele. 16.06.2023 tegi AKI ettekirjutuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-

1/23/252-697-7 (edaspidi ka: vaidlustatud ettekirjutus), millega kohustas kaebajat järgmiseks:

„Lõpetada Y.K (isikukood XXX) kohta Julianus Inkasso OÜ poolt 27.06.2019 esitatud

maksehäire summas 106,22 eurot (seisuga 09.05.2023) avaldamine OÜ Krediidiregister

maksehäireregistris ja kustutada Y.K maksehäire andmed. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks oli

määratud 30.06.2023. Kaebaja esitas ettekirjutuse peale vaide, mille vastustaja jättis

19.07.2023 rahuldamata.

5. Krediidiregister OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 18.08.2023 kaebuse, milles taotleb

tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 16.06.2023 ettekirjutus isikuandmete kaitse asjas nr

2.1.-1/23/252-697-7.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Krediidiregister OÜ seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Võlga, millele tugineb vaidlusalune maksehäire, võlgnik tasunud ei ole. Vaidlusaluse

maksehäire aluseks olev võlanõue ei ole aegunud. Kooskõlas AKI vaidlustatud ettekirjutusega

vaidlusalust maksehäiret kaebaja enam ei kuva. Ettekirjutuse täitmine on ajutise iseloomuga ja

sõltub kohtumenetluse edasistest tulemustest.

2) Vaidlusaluse maksehäire avaldamise jätkamiseks on seaduslik alus. Vaidlustatud

ettekirjutuses on materiaalseid puudusi, kuivõrd vastustaja kohustab oma ettekirjutusega

enamaks kui seadus. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lg 2 p 5 järgi võlasuhte

2(8)

3-23-1839

rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete

töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise

eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil kui rikkumise lõppemisest ei ole möödunud

rohkem kui viis aastat. Juhul, kui kaebajal ei lubata maksehäire infot registris avaldada, siis ei

teeni see säte enam oma eesmärki. Uue isikuandmete kaitse seaduse vastu võtmisega aastal

2019 pikendati maksehäire avaldamise lubatud tähtaega kolmelt viiele aastale põhjendusega,

et vastavat infot on krediidiandjatel vaja pikema perioodi jooksul. Kohtupraktikast tulenevalt

võimaldab seadus maksehäireregistril teavet avaldada isegi pärast võlgnevuse tasumist.

Krediidiandjad vajavad informatsiooni selle kohta, kas isikul on olnud maksehäireid (ka juhul

kui isik on võlgnevuse tasunud) selleks, et teha krediidiotsuseid. Tegemist on ühe

infoelemendiga, mis võimaldab krediidiandjatel tegelikkusele vastavalt hinnata isikule

krediidi andmisega kaasnevaid riske, eelkõige just selle isiku enda huvides. Sellel põhjusel

ongi seadusandja otsesõnu seadusesse sätestanud, et krediidiotsuse tegemise eesmärgil võib

maksehäire andmeid töödelda viis aastat ka pärast seda, kui isik on võlgnevuse tasunud ehk

rikkumine on lõppenud. Sellest tulenevalt ei saa ka kaebajat kohustada maksehäireregistrist

andmeid eemaldama, kui rikkumise lõppemisest ei ole möödunud veel viis aastat või vähemalt

ei ole möödunud aegumine + viis aastat.

3) Käesolevas asjas ei ole tegemist olukorraga, kus vaidlusaluse maksehäire avaldamine oleks

lubamatu, sest kahjustab andmesubjekti ülemääraselt. Kaebaja on andmesubjekti kaebuse

saamise korral kõiki asjaolusid veel täiendavalt kaalunud. Ükski IKS § 10 lg-s 2 sätestatud

alus ei ole täidetud. Euroopa Liidu andmekaitsemääruse (IKÜM) art 21 kohustab andmete

töötluse lõpetamise taotluse saamisel töötlemise alust täiendavalt kaaluma. Kaebaja viis

vastava kaalumise läbi ja järeldas, et kaebajal on andmetöötluseks s.o maksehäirete

avaldamiseks jätkuvalt õiguslik alus IKÜM art 6 lg 1 p f alusel ning esitas kaalumise

tulemused ka AKI-le.

4) Andmete avaldamine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi ja vabadusi. Asjaolu, et

andmesubjektil on tekkinud võlgnevus, on tõendatud võlanõude aluseks olevate

dokumentidega. Julianus Inkasso OÜ-le on isik teatanud, et: „neid ma maksma ei hakka.“

Seega ebaõiged on AKI väited selle kohta, et võlgnevus oleks justkui tõendamata.

Võlausaldaja esindajana Julianus Inkasso OÜ on saatnud võlgnikule korduvaid

meeldetuletusi, kuid võlgnevust ei ole tasutud. Maksehäire aluseks olev 13.06.2019 aasta

parkimistrahvi nõue ei ole Soome õiguse kohaselt aegunud ning seega on tegemist aktiivse

võlgnevusega, mille sissenõudmine on jätkuv. AKI-le on esitatud vastavad tõendid, et Julianus

Inkasso on enne kolme aasta möödumist edastanud võlgnikule ParkkiPate OY esindajana

meeldetuletusi seoses parkimistrahviga nr 1579747. Teavitusi on saadetud nii sõnumitega kui

kirja teel. Maksehäire näol ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega, tegu ei ole ka muul moel

tundlike andmetega (nt andmed, mis tingivad identiteedivarguse riski, privaatsfääri kuuluvad

andmed, perekonnaga seonduv jms). Mistahes tõendatud kahju andmesubjektile ei ole

järgnenud (andmesubjekt ei ole olnud piinlikus olukorras, ei ole andmeid, et ebaõiglaselt või

üldse oleks keeldutud andmesubjektile finantsteenuste osutamisest jne). Tegemist ei ole

pelgalt kaebaja ärihuvidega või võlgniku survestamisega, millele AKI viitab, vaid tegemist on

infoga, mis on finantsilise tervikpildi jaoks relevantne. Ehk küsimus ei ole kitsalt kaebaja

õigustatud huvis, vaid IKÜM art 6 lg 1 p f mõttes ka kolmandate isikute õigustatud huvis infot

põhjendatud juhul saada. Tegemist on tõele vastava faktiga, et andmesubjektil on

võlgnevused, mille tervikuna tasumiseni andmesubjekt ei ole jõudnud. Eesmärk ei olegi

näidata andmesubjekti krediidivõimetuna/maksevõimetuna, vaid anda võlausaldajatele

informatsiooni (mh krediidiriski arvestamisel).

5) Teiselt poolt on kaalumisel arvestatud ka AKI argumentide ja andmesubjekti õigustega.

AKI viitab, et põhivõlgnevuse suuruseks on 60 eurot ning alla 100 euro suuruseid

põhivõlgnevusi ei peaks registris avaldama. Seejuures ei kohusta aga seadus maksehäiret

3(8)

3-23-1839

eemaldama, kui tegemist on võlgnevusega alla 100 euro. Parkimistrahvide korral ongi

reeglina tegemist väiksemate võlgnevustega, kuid see ei tähenda, et võlgnevus kui selline

puuduks. Lisaks tuleb käesolevas kaasuses arvestada ka võlgniku suhtumisega ja asjaoluga, et

võlgnik on ka varasemalt jäänud lootma Soomes tekkinud parkimistrahvide aegumisele. Ka

AKI viitab, et kaalumisel tuleb arvesse võtta, kas tegemist on isiku ainsa maksehäirega.

Esmalt maksehäirete arvuga avaldamise lubatavust seadus ei seo. Lisaks, kaebajale teatavaks

saanud info kohaselt ei ole tegemist võlgniku esimeste parkimistrahvidega. Võlgnikul on (ka

tema enda kaebuses väljatoodud) asjaolude kohaselt olnud ka varasemalt parkimistrahvi

võlgnevusi. Neid on ajalooliselt ka kaebaja registris avaldatud, kuid 2016. aasta maksehäired

on registrist võlausaldaja taotlusel eemaldatud, kuivõrd Soome õiguse kohaselt aegumine

lõpetab võlanõude. Kaebaja on seejuures ka kaalunud ja arvesse võtnud, et isikuandmete

töötlemisega kaasneb andmesubjekti õiguste riive ning seda, et andmesubjekt on ka ise teada

andnud, et ta ei ole avaldamise jätkamisega nõus. Seejuures ei ole aga nõusolek

andmetöötluse aluseks, vaid aluseks on IKÜM art 6 lg 1 p f ja IKS § 10. Lisaks on võetud

tarvitusele ka arvukalt kaitsemeetmeid, st maksehäire ei ole kunagi olnud avalik, vaid selle

nägemiseks on tulnud sõlmida kaebajaga kliendileping ning enne andmesubjekti andmetega

tutvumist tuleb igal isikul ka selgitada ja kinnitada oma õigustatud huvi andmetega

tutvumiseks ja maksta ka andmetele ligipääsu eest tasu.

6) Vastustaja valitud meede ei ole vajalik. Vajalik meede võinuks olla ka teatud määral

avaldamise aja lühendamine või ehk ka maksehäire täpsustamiseks kohustamine aga mitte

eemaldamiseks kohustamine. AKI isegi ei ole kaalunud, et avaldamine võiks olla põhjendatud

ka näiteks veel üks-kaks aastat. Seda enam veel nõude osas, mis ei ole isegi aegunud.

Koheselt avalduse kustutamiseks kohustamine ei ole kooskõlas vajalikkuse põhimõttega.

Seega ei ole ettekirjutus proportsionaalne.

7) Kaebaja lähtub maksehäire avaldamisel (võlgnevuse korral, mida võlgnik ära ei tasu) nn 10

+ 5 aasta reeglist, mille on sedastanud Riigikohus kohtuasjas nr 3-3-1-70-11. Viidatud

lahendis on Riigikohus analüüsinud maksehäirete avaldamise maksimaalset perioodi. Kuigi

tavapäraselt aeguvad tehingust tulenevad nõuded 3 aasta jooksul, võttis Riigikohus tehtud

otsuses aluseks aegumistähtaja, mis kohaldub kohustuste tahtliku rikkumise puhul (10 aastat),

mis võrdsustatakse piltlikult öeldes kohustuse rikkumise lõpuga ning lisas sinna juurde IKS §

10 lg 2 p 5 tähtaja (nüüdseks 5 aastat).

7. Andmekaitse Inspektsioon vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

1) Oma loomult on nii õigustatud huvi alusel puudutatud isiku õiguste vs oma ärihuvide

kaalumine kui ka IKS §-st 10 lähtuv isiku õiguste ülemäärase kahjustamise hindamine

sarnased. Mõlemal juhul võib isikuandmeid töödelda ainult siis, kui see ei kahjusta ülemäära

andmesubjekti huve, õigusi või vabadusi.

2) Vaidlustatud ettekirjutuse p-s 13 on AKI toonud kokkuvõtvalt välja andmesubjekti õigusi

ülemääraselt kahjustavad asjaolud, mis tingivad selle, et andmetöötleja õigustatud huvi ei

kaalu üles andmesubjekti õiguste kahjustamist. Ettekirjutuse p-des 14-17 ja vaideotsuse p-des

4-5 ja 8 on vastustaja oma seisukohti ka põhjalikult põhjendanud. AKI tõi konkreetsest isikust

lähtuvate asjaolude hulgas välja Y.K väited selle kohta, et Y.K arvates on nõue tõendamata

ja alusetu (vaidleb nõudeõiguse olemasolule vastu). Lisaks vaideotsuses toodule on ka

29.09.2022 e-kirjas võlausaldajale Y.K selgelt teada andnud, et tema hinnangul on nõue

tõendamata ja alusetu. Volikiri võla sissenõudmiseks ja fotod sõidukist ei tähenda

automaatselt seda, et nõudeõigus on tekkinud ja sõiduki omanik on parkimislepingu

sõlminud. Nõude tasumata jätmine Y.K seisukohti ja käitumist arvestades viitavad pigem

sellele, et võlg ei jäetud tasumata mitte Y.K maksevõime või puuduliku krediidivõimekuse

tõttu, vaid põhimõttelise vastuväite tõttu seoses nõudeõiguse olemasoluga. IKS § 10 lg 1

4(8)

3-23-1839

sätestatud isikuandmete töötluse eesmärgiks ei ole muuta maksehäire avaldamine võla

tasumise sunnimehhanismiks.

3) Kaebaja toob välja, et kolmandal isikul on ajalooliselt 2016. aastal olnud maksehäireid

seoses parkimistrahvidega. See ei muuda asjaolu, et ettekirjutuse tegemise ajaks oli Y.K-l

ainult üks ligi nelja aasta vanune väike võlgnevus. Kunagisi vanu maksehäireid ei saa igavesti

kasutada võlgniku maksekäitumise iseloomustamiseks. Siin võib tuua analoogia

karistusregistris toodud andmetega, kus süüteo korduvuse arvestamisel omavad

karistusandmed üldjuhul õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni. Rääkimata sellest, et

ammusel ajal tasumata jäänud parkimistrahvi ei saa juba oma olemuselt samastada

süüteokaristusega võrreldava raskusastmega. Andmesubjekti ülemäärase kahjustamise

hindamisel on asjakohane kehtivate maksehäirete hulk ja nendega seotud andmesubjekti

käitumine, iseloomustamaks võlgniku makse ja krediidivõimelisust.

4) Vastustaja ei ole kuidagi väitnud seda, et kui võlgnevus võlausaldajale jääb 100 euro juurde

või alla selle, et siis võlgnevus kui selline puudub, vaid tegemist on kõigest ühe kriteeriumiga

andmesubjekti huvide kahjustamise hindamisel. Võlanõude sissenõudmine ning võlgniku

isikuandmete avaldamine ei ole samasisulised ega sama eesmärgiga tegevused. AKI ei vaidle

kuidagi vastu võlausaldaja õigusele enda nõuet võlgnikult sisse nõuda, kasutades selleks

võlaõigusseaduses lubatud õiguskaitsevahendeid. AKI on vaidlustatud ettekirjutuse p-s 17

selgitanud, et parkimistrahvide osas avaldatud maksehäired ei kajasta inspektsiooni hinnangul

otseselt isiku maksevõimet.

5) Kaebaja väidab kaebuses läbivalt, et on läbi viinud andmesubjekti ülemäärase kahjustamise

hindamise/kaalumise, kuid asja materjalidest seda ei nähtu. Vastustaja on oma seisukohti

selles küsimuses põhjalikult põhistanud vaidlustatud ettekirjutuse p-des 6, 11, 12 ja 18 ning

vaideotsuse p-des 6 ja 7. Vaidlus tõesti puudub võla aegumist puudutavas asjaolus, kuid

vaidlus on muuhulgas selle üle, kas kaebaja on andmesubjekti ülemäärase kahjustamise

hindamist/kaalumist läbi viinud.

6) Kaebaja seisukoht, et ettekirjutus ei täida avalikkuse kriteeriumit, jääb arusaamatuks

olukorras, kus kaebaja ei ole suutnud veenvalt ära põhjendada, kuidas maksehäire jätkuv

avaldamine pärast IKÜM art 21-kohase vastuväite saamist ei kahjusta üleliigselt

andmesubjekti õigusi. Kaebaja ei ole ära näidanud, millised on need erandlikud asjaolud, mis

kaaluvad üles andmesubjekti õigused ning oleks põhjendatud maksehäire edasine

avalikustamine olukorras, kus 60-eurose põhivõlaga võla tekkimisest on möödunud ligi 4

aastat ning mis oli ettekirjutuse ajal võlgniku ainuke maksehäire. Seega antud juhul on

faktiliste asjaolude pinnalt kaheldav, kas maksehäiret üldse oli põhjendatud avaldada.

Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses jõudnud kokkuvõtlikult järeldusele, et kaebaja on

hiljemalt ettekirjutuse tegemise ajaks rikkunud IKS § 10 lg 2 p-st 3 tulenevat isikuandmete

töötlemise keeldu, kuna maksehäire avaldamine kahjustab ülemäära andmesubjekti õigusi.

Seega oleks maksehäire avaldamine kahjustanud ülemäära andmesubjekti õigusi ka edaspidi.

Vaidlustatud ettekirjutus on põhjendatud ja vastab kõigile proportsionaalsuse põhimõtte

kriteeriumitele, st on sobiv, vajalik ja proportsionaalne meede andmesubjekti õiguste kaitseks.

8. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata. Kolmanda isiku esindaja avaldas

kohtuistungil, et kolmas isik müüs auto ca 2,5 aastat enne parkimistrahvi määramist maha

ning tal puudus info, et uus omanik ei olnud omanikukande muudatust registris teinud.

Kolmas isik sai nõudest teada alles siis, kui taotles pangast liisingut ja pank keeldus liisingu

andmisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Vaidlustatud ettekirjutusega kohustas AKI kaebajat lõpetama Y.K kohta Julianus Inkasso

OÜ poolt 27.06.2019 esitatud maksehäire summas 106,22 eurot (seisuga 09.05.2023)

5(8)

3-23-1839

avaldamine OÜ Krediidiregister maksehäireregistris ja kustutama Y.K maksehäire andmed.

Õiguslik alus kolmanda isiku isikuandmeid töödelda tuleneb IKÜM art 6 lg 1 p-st f ja IKS §

10 lg-st 1. AKI leiab, et kaebajal puudub õigus kolmanda isiku isikuandmeid töödelda, kuna

jätkuv töötlemine kahjustab viimase õigusi ja vabadusi ülemääraselt, st AKI ettekirjutus

tugineb IKS § 10 lg 2 p-le 3, mille kohaselt ei ole lubatud IKS § 10 lg-s 1 nimetatud eesmärgil

andmeid koguda ja edastada, kui see kahjustab ülemäära andmesubjekti õigusi ja kohustusi.

Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajal on IKÜ art 21 lg-st 1 tulenevalt kohustus vastuväite

saamise korral tõendada, et andmeid töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub

üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused. Kaebuse asjaoludest nähtuvalt on kaebaja

vastava kontrolli läbi viinud, mille järgselt on leidnud, et andmete jätkuv avaldamine on

õigusaktidega kooskõlas ega kahjusta andmesubjekti õigusi ülemääraselt. AKI kaebaja

analüüsi järeldustega ei ole nõustunud.

10. AKI on põhjendanud andmesubjekti õiguste kahjustamise ülemäärasust vaidlustatud

ettekirjutuse p-s 13. AKI hinnangul on tegemist väikese võlaga, s.o võlgnevuse põhisumma on

60 eurot, võlgnevus on tekkinud 4 aastat tagasi, tegemist on kaebaja ainsa maksehäirega ning

planeeritav võlgnevuse avalikustamise aeg ei ole põhjendatud ega proportsioonis kaebajat

käitumist iseloomustavate asjaoludega. AKI-le teadaolevalt ei ole varasemalt kaebaja osas

maksehäireid avaldatud lisaks kõnealustele maksehäiretele ning hetkel ei ole lisandunud uusi

maksehäireid. Seega ei ole antud juhul kaebaja maksehäirete kuvamine põhjendatud

maksimaalses määras (vaidlustatud ettekirjutuse p 14). Sedasorti väikse võlgnevuse olemasolu

ei viita AKI väljatoodu kohaselt tõenäoliselt inimese puuduvale krediidivõimelisusele, mis on

üks IKS § 10 võlaandmete avaldamise eesmärkidest. Hoolsuskäitumist iseloomustav asjaolu

ei viita tingimata sellele, et isik on maksevõimetu.

11. Kohtu arvates ei ole AKI piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et andmete jätkuv

avaldamine kahjustab andmesubjekti ülemääraselt.

Esiteks ei ole andmesubjekt välja toonud (seda pole teinud ka AKI), milles tema õiguste

kahjustamise ülemäärasus seisneb. Alles kohtuistungil väitis kolmanda isiku esindaja, et pank

keeldus liisingu andmisest kolmandale isikule maksehäire tõttu. Sellele on aga eelnenud

mahukas teabevahetus kolmanda isiku ja Julianus Inkasso OÜ ning kaebaja vahel, sealjuures

võib kolmanda isiku kirjavahetusest teha järelduse, et ta on kas õigusalaste teadmistega või

kasutas õigusabi. Üldpõhimõttena, kui eksisteerib maksehäire, on võlausaldajal õigus teave

võlgniku isiku ja maksehäire summa kohta avaldada seaduses toodud tähtaja jooksul, milleks

IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt on viis aastat kohustuse rikkumisest lõppemisest. Vaidlust ei ole, et

AKI vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajaks see tähtaeg läbi ei olnud. Pelk asjaolu, et nõue

on väike või tegemist on ainsa maksehäirega, ei ole asjaolud, mis viitaksid automaatselt

andmesubjekti õiguste riive ülemäärasusele. Sellisel juhul poleks tegemist andmesubjekti

isikust lähtuva kaalumise, vaid n-ö automaatrežiimiga, mis kohalduks kõigile võlanõuetele.

AKI pole tõendanud, et selline olnuks seadusandja eesmärk või tuleneks selline tõlgendus nt

kohtupraktikast. Isikule kaasnevaid ülemääraseid õiguste riiveid ei ole enne kohtuistungit

asjas välja toodud. Sekkumistaotluses (vastus kaebusele, lisa 1) toob kolmas isik välja, et

„Julianus Inkasso OÜ poolt valeandmete esitamine minu väidetava võlgnevuse kohta

kahjustab mind ja minu pere mainet.“ Seega käsitles kolmas isik oma õiguste riivena

valeandmete esitamisest tingitud mainekahju, mitte nt negatiivseid mõjusid liisingu saamisel

vms. Maine võimalik kahjustamine, mille kolmas isik seob ebaõigete andmete esitamisega

(mida ta ei ole tõendanud) ei ole midagi, mis viitaks andmesubjekti õiguste ülemäärasele

kahjustamisele, kuna teatav negatiivne maine on maksehäireregistris isikuandmete avaldamise

paratamatu tagajärg, see ei viita veel isiku õiguste intensiivsele kahjustamisele.

AKI hinnangul ei ole andmetöötleja piisaval määral selgitanud ja esitanud tõendeid selle

kohta, millistele just selle konkreetse võlasuhte rikkumise (sh võlasuhte tekkimise) ja kaebajat

6(8)

3-23-1839

üldiselt kirjeldavatele omadustele tuginedes ning millistest võlaandmete avalikustamise

vajalikkuse kriteeriumitest lähtudes on ta jõudnud järeldusele, et tema õigustatud huvi kaalub

ülesse isiku õigused (vaidlustatud ettekirjutuse p 11). Kohus märgib, et võlausaldaja saab

kaaluda üksnes neid asjaolusid, mida andmesubjekt ise välja toob. Kui andmesubjekt vaidleb

nõudele vastu üksnes õiguslike argumentidega ning jätab enda isikut puudutavad põhjendused

esitamata, ei saa maksehäireregister neid kuidagi ka arvesse võtta.

12. Pelgalt see, et andmesubjekt nõuet ei tunnista, ei saa olla alus, et maksehäire avaldamine

registris lõpetada. Vastuväite saamisel peab võlausaldaja esitatud vastuväidet uurima ja vastu

võtma selle kohta põhjendatud seisukoha. Põhjendatud võib olla juhtumi asjaolusid arvestades

ka teabe jätkuv avaldamine ‒ seda juhul, kui võlausaldaja leiab vastuväite olevat

põhjendamatu ning tal on enda seisukoha kinnituseks esitada ka tõendid. Käesoleval juhul on

Julianus Inkasso OÜ kui võlausaldaja esitanud parkimistrahvi olemasolu tõendavad

dokumendid (määratud parkimistrahv ja pildid autost) ning ParkkiPate OY volikirja Julianus

Inkasso OÜ-le, millega on volitanud viimast esindama end tema võlgnikelt võla

sissenõudmisel nii kohtuväliselt kui ka kohtus (kaebuse lisa 4). Kolmas isik on pöördunud

23.09.2022 võlausaldaja poole ja taotlenud enda andmete kustutamist makshäireregistrist ja

vaielnud vastu nõudele 22.08.2022 ja 29.09.2022. Lisaks on ta pöördunud ka

maksehäireregistri poole 27.10.2022 ning taotlenud samuti maksehäire kustutamist, kuna nõue

on tema hinnangul tõendamata. Kolmanda isiku peamiseks vastuväiteks on olnud, et tegemist

on Soome õiguse kohaselt aegunud nõuetega. Samuti ei ole Julianus Inkasso OÜ kolmanda

isiku sõnutsi esitanud tõendit selle kohta, et tal on nõudeõigus. Ka ei ole nõude esitaja

tõendanud kolmanda isiku sõnul oma parkimiskorraldaja õigust nõude tekkekohas rikkumise

eest trahvi teha. Parkimiskorraldaja volikiri võla sissenõudmiseks ning fotod pargitud

sõidukist seda kolmanda isiku kinnitusel ei tõenda (19.03.2023 sekkumistaotlus, vastus

kaebusele lisa 1).

Julianus Inkasso AS on vastanud kolmanda isiku vastuväidetele, selgitades, et

Transpordiameti andmetel oli sõiduki registreerimismärgiga XXX omanik või vastutav

kasutaja parkimistrahvi tegemise seisuga Y.K. Soome võlgade aegumise seaduse § 10 p-i 3

kohaselt aegumine katkeb, kui võlausaldaja nõuab võlgnikult tasumist või tuletab võlgnikule

võlgnevust muul viisil meelde. Leppetrahv/parkimistrahv nr 1579747 muutus sissenõutavaks

28.06.2019. Kolmandale isikule on võlga aegumistähtaja jooksul Julianus Inkasso OÜ kui

ParkkiPate OY võlanõude sissenõudja poolt telefoni teel meelde tuletatud 19.11.2021 ja

13.01.2022 kirjalikult ning 25.04.2022 SMS-i teel meelde tuletatud, mistõttu on aegumine

Julianus Inkasso OÜ hinnangul kooskõlas Soome õigusega katkenud. Kuna Julianus Inkasso

OÜ on kolmandale isikule võlgnevust meelde tuletavad teated edastanud enne 3-aastase

aegumistähtaja saabumist, ei ole pole parkimistrahvi nõue Soome õiguse kohaselt Julianus

Inkasso OÜ hinnangul aegunud. Sellele seisukohale ei ole usutavaid vastuväiteid esitanud ei

kolmas isik ega ka AKI. AKI isegi möönab, et Soome õiguse kohaselt nõue ei ole aegunud.

Kolmanda isiku väited, et nõue on tõendamata, on jäänud paljasõnalisteks. Kohtuistungil

väitis kolmanda isiku esindaja, et kolmas isik võõrandas sõiduki registreerimismärgiga XXX

üle kahe aasta tagasi enne vaidlusaluse parkimistrahvi väljastamist, kuid register seda infot ei

kajasta ja korduvates varasemates pöördumistes kolmas isik seda argumenti välja ei toonud,

mistõttu ei saanud kaebaja seda ka kuidagi kaaluda. Kohtule seega nähtub, et kaebaja on

kontrollinud kolmanda isiku vastuväite valguses nõude põhjendatust ning on piisavalt

motiveerinud enda seisukohta, et kolmandal isikul on võlgnevus, mis on kehtiv ja mis on

tasumata. Seega aegumise argument ei saa olla üheks põhjuseks, mis õiguste kahjustamise

ülemäärasust kinnitaks.

Kohus juhib lisaks tähelepanu sellele, et IKS § 10 võimaldab ka aegunud nõuete osas

maksehäirete avaldamist. Seda on tunnistatud ka kohtupraktikas. Tallinna Ringkonnakohus on

leidnud, et kui maksehäireinfot avaldatakse seaduses toodud tähtaja piires (aegumise tähtaeg +

7(8)

3-23-1839

IKS § 10 lg lg 2 p-st 5 tulenev tähtaeg), siis ei saa seda lugeda andmesubjekti huve

ülemääraselt kahjustavaks ning üksikjuhtumitel andmesubjekti õigustatud huvide

kahjustamise mõõdukust või ülemäärasust tuleb eraldi põhjalikumalt motiveerida üksnes

nimetatud üldreeglist kõrvale kaldumise korral (TlnRngKo 05.05.2011, 3-10-1844, p 28).

Riigikohus nõustus Tallinna Ringkonnakohtuga (vt RKHKo 12.12.2011, 3-3-1-70-11, p 24).

Tegemist oli küll varasema IKS kehtivuse ajal tehtud lahenditega, kuid IKS regulatsioon ei ole

selles osas põhimõtteliselt muutunud, v.a osas, et maksehäirete avaldamise aeg pikenes 3-lt

aastalt 5-le. Seega ka aegunud nõuete avaldamine on üldreeglina õiguspärane ning lühemat

tähtaega õigustavad andmesubjektist lähtuvad asjaolud, mida käesolevas asjas ei ole välja

toodud. Pelk asjaolu, et nõue on väikeses summas, ei kinnita õiguste kahjustamise

ülemäärasust. Vaidlust ei ole selles, et kolmandal isikul on ka varasemalt olnud maksehäireid

tasumata parkimistrahvidega. Kuigi vastavad andmed on registrist kustutatud, näitab see, et

tegu pole ühekordse eksimusega.

AKI leiab, et parkimistrahvi osas avaldatud üksik maksehäire ei kajasta otseselt isiku

maksevõimet, kuivõrd tegemist on reeglina alla 100-euroste üksikute võlgnevustega. Sellist

kaalumist aga ei pea aga teostama kaebaja. Isik saab mõjutada maksehäirete avaldamist

seeläbi, et tasub nõude või kummutab selle olemasolu usutavate tõenditega. Sellistel juhtudel

võib maksehäire avaldamine isiku õigusi ülemääraselt kahjustada, vaatamata sellele, et info

avaldamine võis olla algselt õiguspärane. Praegusel juhul selliste olukordadega pole tegu.

13. AKI on leidnud, et kaebaja ei ole korrektselt täitnud andmesubjekti teavitamiskohustust

(vaidlustatud ettekirjutuse p-d 23‒27). Kaebaja ei ole sellele ka vastu vaielnud. Samas ei ole

vaidlust, et andmesubjekt on pöördunud avaldustega nii kaebaja kui ka AKI poole ning tema

vastuväiteid on kaebaja analüüsinud ja avaldamise jätkamise üle otsustamisel arvesse võtnud.

Seega kohtu arvates andmesubjekti esialgu teavitamata jätmine ei too kaasa kaebaja tegevuse

õigusvastasust andmete jätkuval avaldamisel.

14. Ülaltoodut arvestades sisaldab AKI vaidlustatud ettekirjutus kaalutlusvigu ja see tuleb

tühistada. Kaebus tuleb rahuldada.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on taotlenud menetluskulude väljamõistmist järgmiselt: õigusabikulud 1 785 eurot

(käibemaksuta), lisaks riigilõiv summas 20 eurot (06.12.2023 menetlusdokument). Kokku on

kaebaja menetluskulud summas 1 805 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on kaebaja

menetluskulud põhjendatud suuruses ja mõistliku maksumusega. Seega tuleb vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1 805 eurot. Kuna kolmas isik oli

vastustaja poolel, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg

8).

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik

8(8)