2-22-2145/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-2145

Tsiviilasi

Estateguru tagatisagent OÜ hagi B.S-i (B.S) vastu

127253,07 euro nõudes

Tsiviilasja hind

127 253,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Estateguru tagatisagent OÜ (registrikood

12766368), lepingulised esindajad Martin Järve ja Tanel

Kalaus

Kostja B.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Kristjan Vahar

Kohtuistungi toimumise aeg või

menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista B.S-ilt Estateguru tagatisagent OÜ kasuks 114 843,71 eurot, mis koosneb

intressist 9430,29 eurot, boonusintressist 1681,64 eurot, viivisest 103 731,78 eurot.

3. Jätta hageja nõue rahuldamata 12 409,36 euro ulatuses.

4. Jätta menetluskulud 90,25% ulatuses kostja kanda ja 9,75% ulatuses hageja kanda.

5. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2

sätestatud korras mõistliku aja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Estateguru tagatisagent OÜ esitas 09.02.2022 hagi B.S-i vastu, milles palub mõista B.S-ilt

Estateguru tagatisagent OÜ kasuks välja käenduslepingust tulenev võlgnevus 127 253,07 eurot.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis Osaühing X (laenusaaja) vahemikus 16.07.2019-31.07.2019 EstateGuru

OÜ hallatava portaali vahendusel laenuprojekti xxx raames ligi 1300 laenuandjaga laenulepingud

(laenuleping) kokku 370 000 euro kasutamiseks aastase intressimääraga 12%. Laenu tagastamine ja

2-22-2145

intressi maksmine lepiti kokku ühe maksena laenuperioodi lõpus.

Lisaks sõlmis laenusaaja 10 investoriga boonusintressi maksmise kokkulepped, millega laenusaaja

kohustus vastavatele investoritele tasuma lisaks kokkulepitud intressimäärale täiendavat intressi

aastase määraga 1% vastavate investorite poolt väljastatud summadelt (kokku 118 494 eurolt).

Hageja ja kostja sõlmisid 16.07.2019 laenu tagamiseks käenduslepingu, mille punkt 1.1 kohaselt

kohustub kostja vastutama hageja ees kõigi laenuandjate („Investorid“) nõuete ning hageja nõuete

eest laenusaaja vastu, sealhulgas tulevikus tekkivate nõuete eest, mis on tekkinud või tekivad seoses

Investorite ja Laenusaaja vahel EstateGuru portaali kaudu (estateguru.co) xxx projekti ja/või teiste

EstateGuru portaali (estateguru.co) projektide raames sõlmitud laenulepingutest tulenevate kõigi

nõuete täieliku täitmise eest, kui Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud

ning laenusaaja on jätnud need täitmata. Käenduslepingu punkti 1.2 kohaselt on käendaja vastutuse

rahaliseks maksimumsummaks 583 500 eurot.

Hagejal on projektist xxx tulenev nõue laenusaaja vastu kokku 127 253,07 eurot, millest intressinõue

on 9430,29 eurot, boonusintressi nõue on 1681,64 eurot, viivisenõue on 103 731,78 eurot ja

leppetrahvinõue on 12 409,36 eurot.

Laenu tagastamise ja intresside maksmise tähtaeg saabus 31.08.2020. Laenusaaja nimetatud tähtajaks

laenu ei tagastanud ning jättis intressimaksed tasumata. Laenusaaja ja portaalipidaja pikendasid

laenulepingu tähtaega kokku 3 korral ning lõplikuks laenu tagastamise ja intresside maksmise

tähtajaks lepiti kokku 31.12.2020.

Laenusaaja ei tagastanud laenu ning jättis intressid tasumata. Hageja ütles 19.01.2021 laenulepingu

investorite nimel üles.

Täitemenetluses xxx laekunud 443 151,21 eurost loeti hageja nõuetest täidetuks järgnevad osad:

laenu põhiosa 370 000 eurot, laenulepingu pikendamistasud 650 eurot, meeldetuletustasud 60 eurot,

tagatise realiseerimise tasu 18 500 eurot, hageja menetlustasu 360 eurot ja intressinõudest (63 011,50

eurot) 53 581,21 eurot.

Laenusaaja jättis tasumata intressi määraga 12% põhinõudelt aastas laenuperioodi 01.08.2019-

30.12.2020 eest ehk kokku 518 päeva eest summas 63 011,50 eurot (370 000 eurot * 12%/365 * 518

päeva). 13.01.2022 täitemenetluses nr xxx laekunud summast loeti intressinõudest täidetuks 53 581,21

eurot, s.t laenusaajal on tasumata intress summas 9 430,29 eurot.

Laenusaaja on jätnud tasumata boonusintressi määraga 1% aastas laenuperioodi 01.08.2019-

30.12.2020 eest ehk kokku 518 päeva eest summas 1681,64 eurot (118 494 eurot * 1%/365 * 518

päeva).

Laenu põhisumma 370 000 loeti tasutuks 13.01.2022 täitemenetluses xxx laekunud summast. Seega

oli laenusaaja laenu põhisumma tagastamisega viivituses 31.12.2020- 13.01.2022 ehk 379 päeva ning

laenusaajal on kohustus maksta viivist summas 103 731,78 eurot (370 000 eurot * 27%/365 * 379

päeva).

Kasutajatingimuste p 18.15 teise lause kohaselt kohustub laenusaaja intressimaksetega hilinemisel

tasuma portaalipidajale ja/või hagejale hüvitist, mille suuruseks on kuni 0,05% päevas sissenõutavaks

muutunud intressimakselt. Intressi (63 011,50 eurot) ja boonusintressi (1 681,64 eurot) maksmise

kohustused muutusid sissenõutavaks 31.12.2020. Hagejal on xxx projektist tulenev leppetrahvi nõue

summas 12 409,36 eurot.

2. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud laenutaotluse olemasolu ega seda, kellega on

laenusaaja sõlminud laenulepingud ning millistel konkreetsetel tingimustel. Kostja leiab, et

allkirjastatud kokkulepped ja tõendid investorite kohta puuduvad. Kostjal ei ole teavet kuidas

investorid on tuvastatud ja kas nad on olemas. Kostja heidab hagejale ette seda, et hageja ei ole

tõendanud investorite nõustumist Estate Guru OÜ hallatava portaali kasutajatingimustega ega

kasutajatingimuste kehtimist investorite suhtes. Kostja pöörab tähelepanu ka sellele, et puuduvad

maksekorraldused, mis tõendaksid investoritelt raha laekumist konkreetsetes suurustes. Samuti tuleks

2-22-2145

hagejal tõendada, et põhivõlgnik on nõustunud Estate Guru OÜ hallatava portaali kasutustingimustega

ja põhivõlgniku suhtes saaks kasutajatingimusi rakendada.

Kostja on seisukohal, et käendusleping on tühine, sest hageja on rikkunud Rahapesu– ja Terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduses (RahaPTS) sätestatud hoolsusmeetmeid, sest hageja ei ole esitanud

kostja isikusamasuse tuvastamiseks esitatud isikut tõendava dokumendi isikuandmete ja fotoga

leheküljest tehtud koopiat ega käenduslepingule lisatud isikusamasuse tuvastamisel ja kontrollimisel

kasutatud dokumendi nimetust ja numbrit, selle väljaandmise kuupäeva ja väljastanud ametiasutuse

nimetust.

Kostja leiab, et käendusleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine, kuna käendaja

vastutuse maksimumsumma 583 500 eurot on pensionärist tarbija osas liiga suur ega arvesta kostja

tegeliku võimalusega kohustust täita. Kostja on seisukohal, et hageja pidi hoolsuskohustusest

tulenevalt hindama kostja maksevõimet ning on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest

hageja ei ole selgitanud käendajale lepingu sõlmimise riske, tagatisvara väärtuse langemise riski ega

laenuvõtja majanduslikku seisundit.

Kostja märgib, et nõude esitamisega kõigepealt käendaja, mitte laenuvõtja vastu on hageja rikkunud

hea usu põhimõtet.

Kostja esitab vastuväited täitemenetluse osas, millega kostja hinnangul müüdi laenuvõtja vara liiga

madala hinnaga ja liiga kiiresti. Kostja leiab, et sellega sooviti kostjat kahjustada.

Kostja vaidlustab hageja nõuete suuruse täitemenetluse algatamisel 460 274,25 euro ulatuses. Kostja

on seisukohal, et täitemenetluses on hageja poolt kulusid arvestatud liiga palju ja tulemit on

arvestatud lubamatute ja valede nõuete katteks. Kostja leiab, et täitemenetlusega on kogu hageja nõue

täidetud.

Kostja on seisukohal, et intressinõue ei ole põhjendatud, sest hageja ei ole esitanud korrektset

intressiarvestust. Intressi arvestusest ei selgu nõude alus ja viide vastavale dokumendile, kuupäev,

summa, tasumata jääk, tasumise tähtaeg, (osalise) tasumise kuupäev, tasutud summa, viivitatud

päevade arv/ arvestusperiood, intress päevas ja intressi summa antud perioodil ning intressinõuete

kogusumma. Kostja arvates on intressiarvestus põhjendamatu, sest hageja on ise väitnud, et OÜ X

laenuperiood oli maksimaalselt 1 aasta, ehk periood 01.08.2019 – 01.08.2020. Kostja leiab, et laenu

pikendamise tasuga on juba intressitasu kaetud. Kostja palub ebamõistlikult suurt intressi nõuet

vähendada. Sama puudutab boonusintressi.

Viivisenõude osas märgib kostja, et hageja esitatud viivisenõude määr 27% aastas on tarbija osas

põhjendamatu ja lubamatult kõrge. Kostja palub viivist vähendada 1000 euroni, sest hageja sai nõude

täitemenetluses rahuldatud ja veel lisaks 100 000 eurot.

Kostja ei nõutu leppetrahvi nõudega, sest seadusandja ei näe laenulepingu täitmisega viivitamisel ette

leppetrahvi ja selline kokkulepe on tühine. Leppetrahvi nõue on tüüptingimusena kostjat kahjustav.

Kostja palub leppetrahvi vähendada 500 euroni.

Kostja palub kohtul kontrollida kõigi hageja viidatud lepingute kehtivust ja samuti seda, kas

nimetatud lepingutes toodud tüüptingimused on kehtivad.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

4. Kohus leiab, et arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, on hageja nõude puhul tegemist

lepingu täitmise nõudega. Sellise nõude üldiseks õiguslikuks aluseks saab olla võlaõigusseaduse

(VÕS) § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

Tulenevalt nimetatud sätetest on hageja nõuete rahuldamise eelduseks kostja poolt raha maksmise

kohustuse rikkumine. Selleks, et tuvastada kostja rikkumine, tuleb eelnevalt tuvastada kohustuse

olemasolu. VÕS § 2 lg 1 kohaselt saab isiku kohustus tuleneda võlasuhtest. Vastavalt VÕS §-le 3 võib

2-22-2145

võlasuhe tekkida lepingu või seaduse alusel.

5. Hageja on esitanud kostja vastu nõude EstateGuru OÜ hallatava ühisrahastusportaali

www.estateguru.co vahendusel Osaühing X (registrikood xxx) projekti „Q“ raames sõlmitud

laenulepingute käenduskohustusest tulenevas nõudes. Hageja palub mõista kostja kasuks välja

käenduslepingust tulenev võlgnevus summas 127 253,07 eurot. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud

käenduslepingu sõlmimist. Kohus käsitlebki järgnevalt poolte vahel käenduslepingu sõlmimist.

VÕS § 9 lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu

sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla

ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi

on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui

seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt nimetatud sättest peab

hageja lepingu sõlmimise tõendamiseks tõendama poolte tahteavaldusi, millest on selge, et pooled on

saavutanud kokkuleppe. Kui hageja asjaolu tõendab, siis peab kostja oma vastuväiteid tõendama.

Kohtule esitatu kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 16.07.2019 käenduslepingu (dtl 90-91), kohus

on tuvastanud, et käendusleping on allkirjastatud käsikirjaliselt. Kohus märgib, et kostja ei ole üheski

oma seisukohas väitnud, et kostja ei ole käenduslepingut sõlminud. Seega ei ole kostja vaidlustanud

käenduslepingu sõlmimise fakti või enda allkirja autentsust. Kostja vastuväide seisneb vaid selles, et

hageja nõue on tõendamata. Kohtule esitatud käenduslepingust (dtl 90-91) nähtub, et pooled on

allkirjadega kinnitanud kokkuleppe saavutamist lepingus toodud tingimustel. Kohus leiab, et pooled

sõlmisid kirjaliku lepingu, mis vastab VÕS § 142 järgsetele käenduslepingu tunnustele.

6. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendus on leping,

mis tavaliselt sõlmitakse käendaja ja võlausaldaja vahel. Käenduslepingu võib tuginedes VÕS §-le 80

sõlmida ka muu isiku ja käendaja vahel võlausaldaja kasuks. VÕS § 80 lg 1 sätestab, et lepingus võib

ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale

isikule (leping kolmanda isiku kasuks). Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on ka käesoleval juhul

tegemist kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga.

7. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on

füüsiline isik. Tarbijakäenduslepinguks on igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline

isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandus-

või kutsetegevuse läbiviimisega või mitte (vt ka RKTKo 3-2-1-166-14 p 11). Eeltoodust tulenevalt on

kohus seisukohal, et poolte vahel 16.07.2019 sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping VÕS §

143 lg 1 mõttes.

8. Kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest vastutab käendaja solidaarselt

põhivõlgnikuga VÕS § 145 lg 1–2 alusel kokkulepitud piirsumma ulatuses. Käenduslepinguga

kohustub käendaja vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1).

Käendajal tekib käenduslepingust iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ning võlausaldajal

lisaks põhivõlanõudele iseseisev nõudeõigus käendaja vastu. Seega on käendaja vastu suunatud nõude

rahuldamisel kolm eeldust: 1) kehtiva käenduslepingu olemasolu, 2) käendusega tagatud võlausaldaja

nõude olemasolu, ja 3) täidetud peavad olema eeldused, mille esinemise korral on käendaja

kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma.

9. Hageja väitel on tal põhivõlgniku vastu laenulepingutest tulenev nõue. Laenulepingule

kohalduvad VÕS § 396 jj sätted. Hageja väitel ei ole laenusaaja laenulepingutest tulenevaid kohustusi

täies ulatuses täitnud, laenusaajal on hageja ees võlgnevus kokku summas 127 253,07 eurot, mis

2-22-2145

koosneb intressinõudest, boonusintressinõudest, viivisenõudest ja leppetrahvinõudest. Sellisel juhul

saab hagejal olla laenusaajast põhivõlgniku vastu nõue VÕS § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1, § 397

lg 1 ja 158 lg 1 alusel.

10. Kohus hindab alljärgnevalt hageja esitatud nõude rahuldamise eelduste esinemist ja kostja

vastuväiteid.

Kehtiva käenduslepingu olemasolu

11. Kostja on asunud seisukohale, et hageja ja kostja vahel väidetavalt sõlmitud käendusleping on

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RahaPTS) § 42 lg 5 alusel tühine, sest hageja on kostja

isiku tuvastamata jätmisel rikkunud (RahaPTS) § 20 ja § 21 sätestatud hoolsusmeetmeid.

Kohus on seisukohal, et kostjal puudub alus käenduslepingu kehtivuse vaidlustamiseks RahaPTS

sätestatud juhtudel. RahaPTS § 20 ja § 21 sätestatud hoolsusmeetmed on suunatud kohustatud isiku ja

tema kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku suhte reguleerimisele. Kohtu hinnangul ei saa

RahaPTS sätestatud hoolsusmeetmeid ja nende rikkumisest tulenevaid tagajärgi (kokkuleppe tühisust)

laiendada tagatislepingutele. Seda eelkõige tulenevalt RahaPTS eesmärgist, milleks on tõkestada Eesti

Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.

Kuna käenduslepingust ei saa tuleneda rahapesu või terrorismi rahastamise ohtu, siis ei saa sellise

lepinguga seonduv olla reguleeritud RahaPTS-ga.

Kohus märgib, et hageja selgituste kohaselt sõlmiti notariaalne hüpoteegileping xxx laenuprojekti

nõuete tagamiseks 16.07.2019 ning sellele kirjutasid alla X OÜ esindajana kostja ning hageja

volitatud esindaja E T. Notar P kontrollis mõlema esindaja isikusamasust. Vaidlusalune käendusleping

sõlmiti viidatud notaribüroos samuti 16.07.2019 ning sellele kirjutasid alla X OÜ esindajana kostja

ning hageja volitatud esindaja E T. Järelikult tuleneb eelnevast, et vaidlusalune käendusleping sõlmiti

samaaegselt notariaalse lepinguga, mille sõlmimise raames on notar kostja ja hageja volitatud esindaja

isikusamasused tuvastanud. Kostja ei ole kohtule esitanud vastuväiteid eelviidatud faktiväidete osas.

12. Kostja väitel on käendusleping tühine vastuolu tõttu heade kommetega.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga

vastuolus olev tehing on tühine. Sama sätte lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu

hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing

on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel (p 1) või pooltele tulenevate

vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (p 2). Sama paragrahvi

lg 3 näeb ette, et kui lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete

vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. TsÜS-i §

86 lg-s 2 p-s 1 toodud alustel võib liiga kõrge käendaja vastutuse maksimumsumma olla vastuolus

heade kommetega ja seega tühine. Tarbijakäenduslepingute puhul toob see kaasa kogu käenduslepingu

tühisuse tulenevalt VÕS § 143 lg-st 2.

13. Kostja leiab esmalt, et käendusleping on heade kommetega vastuolu tõttu tühine juba üksnes

kostja vastutuse 583 500 euro suurusest maksimumsummast tulenevalt. Kostja selgituste kohaselt

tuleks arvestada, et kostja puhul on tegemist tarbijaga ning kostja oli väidetava käenduslepingu

sõlmimise ajal 64. aastane pensionär. Käenduslepingu sõlmimisel ajal ei olnud kostjal

käenduslepingust tulenevale vastutusele vastavat sissetulekut ega ka muud vara, mille arvelt täita

võimalikke nõudeid. Kostjal ei ole eeldatavasti võimalik tagatava lepingu tähtaja ja oma eeldatava

eluaja jooksul võimalik sellist rahasummat tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult

omandatava vara arvelt. Hageja pidi hoolsuskohustustest tulenevalt hindama kostja maksevõimet.

Kostja hinnangul on hageja rikkunud hoolsuskohustust ja vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS

§ 2 lg 2, 14 lg 2), kuna ei ole selgitanud kostjale käenduslepingu väidetaval sõlmimisel riske, mh

tagatisvara väärtuse langemise riski.

Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on kostja käendus antud ettevõtlustegevuses ja kostja ei ole

2-22-2145

sõlminud käenduslepingut tarbijana isiklike või elukondlike vajaduste rahuldamiseks. VÕS § 143 lg 1

kohaselt on füüsilise isiku poolt antud käenduse puhul tegemist tarbijakäendusega, mille erinõudeks

VÕS § 143 lg 2 kohaselt on see, et käenduslepingus peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse

rahalises maksimumsummas. Vaidlus puudub, et käesoleval juhul on see tingimus täidetud ja

käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsummas 583 500 eurot.

Ettevõtlustegevuses eraisiku antud käenduse maksimumsummad võivad olla kõrgemad kui eraisikust

(tarbijast) käendaja vastutuse määr (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2022 otsus 2-21-

11466, p 34).

Kohtu hinnangul ei too ainuüksi kostja varaline seis käenduslepingu sõlmimise ajal käenduslepingu

tühisust kaasa. Käendaja varalist seisu iseseisva alusena arvesse võttes on Riigikohus leidnud, et

käenduslepingut ei saa pidada TsÜS § 86 mõttes heade kommetega vastuolus olevaks ainuüksi

seetõttu, et käendajal oli väidetavalt käenduslepingute sõlmimise ajal vara vähem kui

käenduslepingutest tulenev käenduskohustuse piirsumma (Riigikohtu 18. veebruari 2015. a lahend nr

3-2-1-157-14, p 11). Kohtu hinnangul ei saa põhikohustuse ja käenduskohustuse võtmisel avaldatud

kostjat puudutavat teavet arvestades ka äratuntavalt järeldada, et kostja on isik, kes ei ole võimeline

sissetulekut teenima ega võetud kohustusi täitma. Ühtlasi on Riigikohus asunud seisukohale, et

käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine (Riigikohtu

31.01.2018 lahend 2-14-21710, p 48). Käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte,

kuna käendaja ei ole siiski laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma. Eelnevast

tulenevalt ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte, mis seondub laenusaaja sissetulekute ja

kulude hindamise ja kontrollimisega, käendussuhtes. Ühtlasi on kostja käenduslepingut allkirjastades

käenduslepingu punktis 1.5 kinnitanud, et talle on käenduslepingu ja laenulepingu kohta antud

piisavalt selgitusi, võimaldamaks hinnata lepingu vastavust tema finantsseisundile, ning et ta on

piisava tähelepanelikkusega tutvunud lepingu tingimustega ja teinud iseseisva otsuse leping selles

toodud tingimustel sõlmida (dtl 90). Kohus märgib, et äriühingu majandustegevus ja äriplaan on

juhatuse liikme kontrolli all. Põhivõlgniku juhatuse liikmena oli kostjal igati võimalus hinnata laenuga

finantseeritava äriplaani tugevusi ja riske ning põhivõlgniku majanduslikku seisundit. Praegusel juhul

on tegemist olukorraga, kus kostja sai põhikohustuse täitmist mõjutada. Seega pidi kostja olema

teadlik, millistel tingimustel võetud laene ta käendab ja pidi enda võimalusi ja suutlikust ka ise

hindama.

14. Kostja on seisukohal, et hageja poolt enne OÜ X vastu nõude esitamist kohtusse pöördumine

kostja suhtes on heade kommete vastane ja rikub ka hea usu põhimõtet. Kostja on seisukohal, et

põhivõlgniku vara on võõrandatud halbadel tingimustel, võimalikult madala hinnaga ning hageja on

olnud täitemenetluses raskelt hooletu. Eelnevast tulenevalt leiab kostja, et hageja käitumine oli hea

usu põhimõtte vastane.

VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes

juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu p.-s 3.2 on pooled

kokku leppinud, et tagatisagendil on õigus nõuda juhul, kui laenusaaja ei täida laenulepingust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, laenulepingu täitmist oma äranägemisel kas

laenusaajalt või käendajalt või mõlemalt ühiselt (dtl 91). Seega on pooled kokku leppinud, et

põhivõlgnik ja käendaja vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt ning võlausaldajal on võimalik

valida, kelle suhtes oma nõue maksma panna. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on laenusaaja X

OÜ suhtes läbi viidud täitemenetlus nr xxx, mille raames ei rahuldatud hageja nõuet täies ulatuses (dtl

112-113). Hageja on põhistanud ja tõendanud, et X OÜ on peale viidatud täitemenetluse läbiviimist

varatu, sh on esitamata viimane majandusaasta aruanne ning sisuline majandustegevus puudub (dtl

287-294). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus tuvastanud, et hageja poolt enne OÜ X vastu nõude

esitamist kohtusse pöördumine kostja suhtes oleks heade kommete või hea usu põhimõtte vastane.

Kohus märgib, et kuigi kohtupraktikas on asutud seisukohale, et käendaja võib teatud tingimustel olla

2-22-2145

täitemenetluse osaline, ei tulene käendajale õigust kasutada siiski kõiki TMS-is sätestatud võlgniku

õigusi, nagu täitemenetluses hinna vaidlustamine (TMS § 74 lg 7 ja § 217) või enampakkumise

kuulutuse teistes väljaannetes avaldamise taotlemine (TMS § 84 lg 2 kolmas lause), kuivõrd

eelnimetatud võlgniku õigused täitemenetluses ei ole käsitatavad võlgniku vastuväidetena

võlausaldajale VÕS-i § 149 lg 1 mõttes (Vt Riigikohtu otsus 3-2-1-168-15 p-d 13,14). Lisaks on

kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt täitemenetlus läbiviidud ja lõpetatud. Juhul kui vastuväite

esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaeg lõpeb, ei saa vastuväidet enam kasutada ka käendaja (õigust

lõpetava tähtaja puhul). Seega ei ole kostja väited põhivõlgniku vara halbadel tingimustel

täitemenetluses võõrandamise osas asjakohased.

15. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et asja materjalide põhjal ei saa järeldada, et kostja vastutuse

aluseks olev käendusleping oleks sõlmitud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või et

pooltele nimetatud lepingutest tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete

vastaselt tasakaalust väljas. Lisaks eeltoodule ei ole kostja põhistanud ega tõendanud mistahes

asjaolusid, mis viitaks käenduslepingu sõlmimisel kostja erakorralisele vajadusele, sõltuvussuhtele,

kogenematusele või muule sellisele sundolukorrale. Seega leiab kohus, et vaidlusalune käendusleping

ei ole tühine heade kommete vastasuse tõttu. Kostja ei ole tuginenud käenduslepingu tühistamisele.

Seega on tegemist kehtiva lepinguga.

Käendusega tagatud võlausaldaja nõude olemasolu

16. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et väidetavalt sõlmitud laenulepingud oleksid

ka tegelikult sõlmitud, sest nende kohta puuduvad tõendid. Kostja väiteil ei ole hageja esitanud

allkirjastatud laenulepinguid, mis oleks allkirjastatud nii põhivõlgniku esindaja kui ka väidetava ligi

1300 investor laenuandja poolt. Samuti tuleks hagejal tõendada, et põhivõlgnik on nõustunud Estate

Guru OÜ hallatava portaali kasutustingimustega ja põhivõlgniku suhtes saaks kasutajatingimusi

rakendada (dtl 167, 402-406).

Kohus käsitlebki järgnevalt põhivõlgniku ja laenuandjate vahel laenulepingute sõlmimist.

17. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingu

sõlmimisele ei ole seadusest tulenevalt ettenähtud kohustuslikku kirjalikku vormi (TsÜS § 78).

18. VÕS § 9 lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu

sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla

ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi

on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

19. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt nimetatud sättest peab

hageja lepingu sõlmimise tõendamiseks tõendama poolte tahteavaldusi, millest on selge, et pooled on

saavutanud kokkuleppe. Kui hageja asjaolu tõendab, siis peab kostja oma vastuväiteid tõendama.

20. Hageja on selgitanud laenulepingute sõlmimise osas järgmist (dtl 313-315). Laenu Estateguru

portaalis saab taotleda üksnes isik, kes on Estateguru kasutajaks registreeritud laenusaajana ning kelle

isikusamasus on portaalipidaja poolt tuvastatud (kasutajatingimuste punkt 5.3). Laenu taotlemiseks

peab kasutaja täitma portaalis selleks ettenähtud rakenduse abil vastavasisulise avalduse koos nõutud

lisaandmetega. Saanud viidatud avalduse, kontrollib portaalipidaja avalduses esitatud ja laenu taotleja

andmeid ning hindab projekti sobivust. Kui portaalipidaja leiab, et esitatud avaldus on Estateguru

jaoks vastuvõetav, võib avalduse esitaja täita ning kinnitada projekti rahastamiseks portaalipidajaga

kokkulepitud tingimustel laenutaotluse (kasutajatingimuste punktid 5.6-5.8). Laenusaaja täidab

Estateguru portaalis laenutaotluse ja kinnitab selle portaalis kasutajatingimuste punktis 10 kirjeldatud

korras. Vastava kinnitusega avaldab kasutaja tagasivõtmatut tahet olla kinnitatud tehingu või

2-22-2145

toiminguga õiguslikult seotud (kasutajatingimuste punktid 6.1 ja 6.1.1). Laenutaotluse kinnitamine

(nõustumuse andmine) laenusaaja poolt toimub portaalis eraldi etapina ning seejuures toimub

kinnituse andja täiendav identifitseerimine. Antud juhul on laenusaaja laenutaotluse esitanud ja

kinnitanud (vt hagi lisa 1, laenutaotlus). Ilma laenutaotluse kinnitamiseta ei olekski võimalik

laenuprotsessiga edasi minna. Kasutajatingimuste punktis 6.1.2 on toodud laenutaotlusesse

märgitavad tingimused ning need tingimused on laenusaaja esitatud laenutaotluses ka esitatud (hagi

lisa 1). Kinnitatud laenutaotlus suunatakse portaalis kõigile investoritele ning laenutaotlust

käsitletakse määratud nõustumuse andmise tähtajaga lepingu sõlmimise ettepanekuna (pakkumus)

kindlaksmääratud isikutele VÕS-i tähenduses (vt kasutajatingimuste punkt 6.1.3). Laenutaotlusele

võib nõustumuse anda investor (laenuandja), kelle kontol on vabu rahalisi vahendeid vähemalt

summas, mille ulatuses vastav investor soovib laenutaotluse esitajale laenu anda (kasutajatingimuste

punkt 6.1.5). Laenutaotlusele nõustumuse andmisega loetakse laenuleping sõlmituks laenuandja poolt

täpsustatud laenusumma ulatuses ning muus osas laenutaotluse osaks olevatel laenu põhitingimustel

(kasutajatingimuste punkt 6.1 ja punkt 6.1.3 d). Laenulepingu sõlmimiseks laenutaotlusele

nõustumuse andmiseks peab vastav investor (laenuandja) Estateguru portaalis sisestama vastavat

laenutaotlust kuvaval lehel oma soovitud investeeringu summa ja kinnitama selle Kasutajatingimuste

punktis 10 sätestatud korras (kasutajatingimuste punkt 6.1.6). Nõustumuse andmisega väljendab

investor (laenuandja) tahet olla nõustumuse andmisega sõlmitava laenulepinguga õiguslikult seotud

(kasutajatingimuste punkt 6.1.7); Laenutaotluse kinnitamine (nõustumuse andmine) Estateguru

portaalis investorite ehk laenuandjate poolt toimub portaalis eraldi etapina ning seejuures toimub

kinnituse andja täiendav verifitseerimine. Kinnitus antakse konkreetsele laenutaotlusele (laenu

põhitingimused) ning seejuures on kuvatud ka laenu tingimused ja muud olulised asjaolud.

Laenutaotlusele antud nõustumuse järgselt koostab Estateguru portaal pdf-vormingus laenulepingu

ärakirja, mis saadetakse e-posti teel või tehakse muul viisil laenuandjale ja laenusaajale

kättesaadavaks portaalis ning mis hõlmab Kasutajatingimuste punktis 6.2 toodud andmeid

(kasutajatingimuste punkt 6.2). Hageja on laenulepingute sõlmimise tõendamiseks esitanud tõenditena

mh järgmised dokumendid: Estateguru laenu üldtingimused (dtl 117-128); Estateguru

kasutajatingimused (dtl 129-156); laenutaotlus (dtl 8); investorite nimekiri (dtl 9-87); laenulepingu

lisa (dtl 89); laenulepingute pikendamise kokkulepped (dtl 93-102, 223-232); laenulepingud (dtl 220-

222); kuvatõmmised (dtl 317, 319-321), hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping (dtl 279-

286).

21. Kuna pooled ei ole viidanud, et pooled oleksid eelnevalt portaali kasutajatingimuste ja laenu

üldtingimuste osas läbirääkinud, on kohus seisukohal, et portaali kasutajatingimused ja laenu

üldtingimused on tüüptingimused. Vaidlusküsimus on, kas tüüptingimused on saanud lepingu osaks.

VÕS § 37 lg 1 kohaselt võivad tüüptingimused saada lepingu osaks kahel alternatiivsel viisil: 1)

tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal

neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada

(esimene lause); 2) tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt

võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada (teine

lause). VÕS § 37 lg 1 mõlema alternatiivi puhul peab olema täidetud eeldus, et kostjal oli võimalus

tüüptingimuste sisust teada saada. Määrav ei ole tingimuste sisuga tegelik tutvumine, vaid võimalus

nende sisust teada saada ehk võimalus nendega tutvuda (vt ka Riigikohtu 23. märtsi 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-2-11, p 13).

22. Riigikohus 25.05.2020.a lahendis tsiviilasjas nr 2-17-124505 asunud seisukohale, et

tüüptingimuste sisust teada saamise võimalust saab tõendada mh tõenditega selle kohta, et kostja kui

kasutaja vajutas tüüptingimustega nõustumist väljendavat ikooni (nuppu) või tegutses arvutisüsteemi

(portaali) kasutades viisil, mis oleks olnud võimatu ilma viidatud nõustumust väljendavat ikooni

(nuppu) vajutamata. Seega on hagejal kui tüüptingimuste kasutajal võimalik tõendada kas seda, et

kasutaja nimetatud ikooni (nuppu) vajutas, või kui esitatud asjaolude kohaselt jätkas klient süsteemi

2-22-2145

kasutamist järgnevas etapis (nt registreerus kasutajaks), siis seda, et jätkamine ei olnud võimalik ilma

nõustumist väljendavale ikoonile (nupule) vajutamata. Lisaks saab hageja kostja võimalust

tüüptingimuste sisust teada saada tõendada tõenditega selle kohta, et tüüptingimused olid kostjaga

lepingu sõlmimise ajal kättesaadavad hageja kodulehel.

23. Hageja on esitanud kohtule tõendi, kuvatõmmise (dtl 319), millest nähtub, et enne

laenulepingu allkirjastamist tuleb laenutaotluse esitajal kinnitada, et laenutaotleja on tutvunud laenu

üldtingimustega ning EstateGuru kasutajatingimustega. Laenulepingus esinevad viited

kasutajatingimustele ja laenu üldtingimustele („Käesolev laenuleping on sõlmitud EstateGuru

kasutajatingimuste punktis 6 kirjeldatud korras laenusaaja poolt laenutaotluse esitamise ning

laenuandja poolt sellele nõustumuse andmise teel“, „Laenutaotluse esitamise kuupäeval kehtivad

EstateGuru laenu üldtingimused moodustavad käesoleva laenulepingu lahutamatu osa“, dtl 220).

Kohus märgib täiendavalt, et hageja selgituste kohaselt on laenu üldtingimused ja kasutajatingimused

nähtavad portaali esilehel (lehe alumises osas sektsioon „Juriidika). Kostja on laenusaaja nimel

kinnitanud notariaalses tagatislepingus, et X OÜ on tutvunud ja teadlik portaali kasutamisele

kohalduvate tingimustega ning „Audruvahi Sildlaen (Eesti)“ ja xxx projektide rahastamiseks

sõlmitavate laenulepingute põhitingimustega (p. 4.3, dtl 282).

Kohus on seisukohal, et kostjal oli mõistlik võimalus tüüptingimuste sisust teada saamiseks.

Laenulepingus esinevad viited kasutajatingimustele ja laenu üdtingimustele, enne laenulepingu

allkirjastamist tuleb laenutaotlejal kinnitada nendega nõustumist. Kostja on laenusaaja nimel

kinnitanud notariaalses tagatislepingus, et on tutvunud ja teadlik viidatud tingimustest. Kohus

selgitab, et määrav ei ole tingimuste sisuga tegelik tutvumine, vaid võimalus nende sisust teada saada

ning käesoleval juhul on kostja kinnitanud, et on tüüptingimustest teadlik. Eeltoodust tulenevalt on

kohus seisukohal, et portaali kasutajatingimused ja laenu üldtingimused on saanud VÕS § 37 lg 1

alusel lepingu osaks.

Järgnevalt käsitleb kohus laenulepingute sõlmimist põhivõlgniku ja laenuandjate vahel.

24. Kohus tuvastab, et laenutaotlusest nähtuvalt on laenuvõtja X OÜ (xxx), keda esindab B.S

taotlenud xxx raames laenu summas 370 000 eurot (dtl 8). Laenutaotlus on allkirjastamata. EstateGuru

laenu üldtingimuste p 5.6 kohaselt peab laenu taotlemiseks kasutaja täitma selleks ettenähtud

rakenduse abil vastavasisulise avalduse (dtl 133). Avalduse allkirjastamise kohustust ette nähtud ei

ole. Laenutaotluse kinnitamine (nõustumuse andmine) laenusaaja poolt toimub portaalis eraldi etapina

ning seejuures toimub kinnituse andja täiendav identifitseerimine (kuvatõmmis kinnitamisprotsessist,

dtl 314). Laenutaotluse kinnitamine (nõustumuse andmine) laenuandjate poolt toimub portaalis eraldi

etapina ning seejuures toimub kinnituse andja täiendav verifitseerimine. Kinnitus antakse konkreetsele

laenutaotlusele (laenu põhitingimused) ning kuvatud on ka laenu tingimused ja muud olulised

asjaolud (kuvatõmmis, dtl 315).

EstateGuru kasutajatingimuste (dtl 129-156) p 5.5 kohaselt sõlmivad kasutajad laenu andmiseks ja

saamiseks EstateGuru rakendus(t)e abil vastavasisulise laenulepingu. Laenulepingu sõlmimist

reguleerib kasutajatingimuste p 6, milles ei ole ette nähtud laenulepingutele kirjalikku vorminõuet.

Kasutajatingimuste p 6.1.1 kohaselt täidab laenusaaja EstateGuru rakendust kasutades

kasutajatingimuste p 6.1.2 nõuetele vastava laenutaotluse ning kinnitab taotluse kasutajatingimuste p

10 sätestatud korras. Kasutajatingimuste p 6.1.3 kohaselt käsitletakse laenutaotlust laenulepingu(te)

sõlmimise ettepanekuna (pakkumusena) investoritele. Kasutajatingimuste p 6.1.6 kohaselt peab

investor laenulepingu sõlmimise eesmärgil laenutaotlusele nõusoleku andmiseks EstateGuru

rakenduse abil sisestama soovitud investeeringu summa ja kinnitama selle kasutajatingimuste p 10

sätestatud korras. Investeeringu summa kinnitamisega loetakse vastav investeeringu summa

laenusummaks, mille ulatuses laenutaotluse esitaja ja nõustumuse andnud kasutaja on sõlminud

laenulepingu kasutajatingimuste p 6.1.3 alapunkt d tingimustel ja korras. Seega sõlmitakse

laenulepingud portaali estateguru.co kaudu portaali kasutajate poolt tehingute kinnitamisega

kasutajatingimuste p-s 10 sätestatud korras.

2-22-2145

Kohus tuvastab, et hageja on esitanud kohtule laenu andnud investorite nimekirja, millest nähtuvad

isikute nimed, investeeritud summad ja kuupäevad (dtl 9-87). Kohus tuvastab, et hageja on esitanud

kohtule laenulepingu, mis on allkirjastatud S K poolt (dtl 220). Kohus tuvastab, et hageja on esitanud

kohtule laenulepingu, mis on allkirjastatud O A poolt (dtl 222). Laenulepingud allkirjastanud isikute

nimed kajastuvad ka investorite nimekirjas (dtl 37). Hageja selgituste kohaselt laenulepingute

tingimused sisuliselt kattuvad (s.t erineb vaid laenatud summa ja investor ehk laenuandja) teiste samas

projektis sõlmitud laenulepingutega. Hageja selgituste kohaselt ei makstud laenusaajale laenu välja

läbi notari deposiidi, vaid xxx projekti raames laenatud summat 370 000 eurot kasutati EstateGuru OÜ

peetava portaali siseselt „Audruvahi sildlaen“ (dtl 232-272) projekti kohustuste katteks. Arveldusi ei

tehtud mitte laenusaaja pangakontode vahel vaid portaali sees. Kohus tuvastab, et hageja on esitanud

kohtule tõendi, portaali tehingute väljavõtted (dtl 275-278), millest nähtuvad ülekanded laenusaajale

K H OÜ - perioodil 16.07.2019-29.07.2019 on tehtud sissemakseid summas 370 000 eurot selgitusega

„xxx)“.

Lisaks märgib kohus, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja (laenusaaja seaduslik esindaja)

on allkirjastanud järgmised lepingud: digitaalselt allkirjastatud laenulepingu pikendamise

kokkulepped (dtl 93-102), omakäeliselt allkirjastatud käendusleping (dtl 90-91) ning notariaalses

vormis sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingud (dtl 279-286). Sealhulgas xxx laenu tagamiseks on

hageja ja K H OÜ (keda esindas tehingus kostja) sõlminud hüpoteegi seadmise lepingu. Hüpoteegi

seadmise lepingu punkti 3.1.2 kohaselt tagab hüpoteek hageja nõudeid K H vastu, mis tulenevad xxx

projekti rahastamiseks EstateGuru OÜ (registrikood 12558919) peetava portaali estateguru.co kaudu

Osaühingule K H ( registrikood xxx) antud või antavate laenudega.

25. Kokkuvõtvalt asub kohus esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et

hageja on kohtule veenvalt põhistanud ja tõendanud laenulepingute sõlmimise ja laenukohustuse

olemasolu. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt toimub laenulepingute sõlmimine

EstateGuru portaali vahendusel piisavalt selgete pakkumuste ja nõustumuste vahetamise kaudu VÕS §

9 lg 1 tähenduses. Laenuandja on täitnud oma põhikohustuse, laenu väljamaksmise kohustuse.

Kohtule ei ole eluliselt usutav, et kostja laenusaaja nimel allkirjastanuks laenulepingute pikendamise

kokkulepped, käenduslepingu ning notariaalses vormis sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingud kui

nende aluseks olevaid laenulepinguid ei eksisteeriks.

26. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt saabus laenulepingu järgne laenu tagastamise ja

intresside maksmise tähtaeg 31.08.2020. Laenusaaja nimetatud tähtajaks laenu ei tagastanud ning

jättis intressimaksed tasumata. Laenusaaja ja portaalipidaja pikendasid laenulepingu tähtaega kokku 3

korral ning lõplikuks laenu tagastamise ja intresside maksmise tähtajaks lepiti kokku 31.12.2020

(laenutähtaja pikendamise kokkulepped, dtl 93-103). 30.12.2020 saabus lõplik laenulepingu järgne

laenu tagastamise ja intresside maksmise tähtaeg. Põhivõlgnik laenu ei tagastanud ja intresse ei

tasunud. 19.01.2021 ütles EstateGuru OÜ (portaalipidaja) investorite nimel laenulepingu üles ning

andis 20.01.2021 juhise täitemenetluse alustamiseks. Seega on laenulepingust tulenevad kohustused

muutunud sissenõutavaks. Hagiavalduse kohaselt on laenusaajal hageja ees võlgnevus kokku summas

127 253,07 eurot, mis koosneb intressinõudest, boonusintressinõudest, viivisenõudest ja

leppetrahvinõudest. Kohus käsitleb esitatud nõudeid ja vastuväiteid alljärgnevalt.

Intressinõue ja boonusintressi tasumise nõue

27. Hageja põhjendab, et laenusaaja jättis tasumata intressi määraga 12% põhinõudelt aastas

laenuperioodi 01.08.2019- 30.12.2020 eest ehk kokku 518 päeva eest summas 63 011,50 eurot (370

000 eurot * 12%/365 * 518 päeva). 13.01.2022 täitemenetluses nr xxx laekunud summast loeti

intressinõudest täidetuks 53 581,21 eurot, s.t laenusaajal on tasumata intress summas 9 430,29 eurot.

Laenusaaja sõlmis xxx projekti raames 10 investoriga laenulepingu lisad ehk boonusintressi maksmise

kokkulepped. Boonusintressi maksmise kokkulepete kohaselt kohustus laenusaaja tasuma viidatud

investorite laenatud summadelt kokku summas 118 494 eurot 1%-list täiendavat intressi (lisaks

laenulepingu järgsele 12% aastamääraga intressile). Laenusaaja on jätnud tasumata boonusintressi

2-22-2145

määraga 1% aastas laenuperioodi 01.08.2019- 30.12.2020 eest ehk kokku 518 päeva eest summas

1681,64 eurot (118 494 eurot * 1%/365 * 518 päeva).

28. Kostja hinnangul ei ole intressinõue põhjendatud, sest hageja ei ole esitanud korrektset

intressiarvestust. Kostja hinnangul tuleks intressi ja boonusintressi arvestada perioodi 01.08.2019-

01.08.2020 eest. Hageja on arvestanud põhivõlgnikult laenuperioodi pikendamise tasu, ehk hageja on

küsinud laenuperioodi pikendamise eest intressi ning topelt intressi tasumise nõue on lubamatu.

Samuti on intressinõuded ebamõistlikult suured.

29. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt vastutab käendaja laenu tagastamata põhisumma, tasumata

intresside ning kohustuste rikkumisest tulenevate nõuete, sh viivise eest. VÕS § 397 lg 1 esimese

lause kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenu üldtingimuste

p. 7.1 kohaselt peab laenusaaja maksma laenult intressi (dtl 119). Laenutaotluse ja laenulepingu

kohaselt on intressimääraks 12% aastas ning intress kuulub maksmisele ühe maksena laenuperioodi

lõpus (dtl 119-120, 8). Kokkulepe laenu intressimäära kohta sisaldub nii laenutaotluses (dtl 8) kui ka

laenulepingutes (dtl 88). Boonusintressi maksmise kokkulepete kohaselt kohustus laenusaaja tasuma

viidatud investorite laenatud summadelt kokku summas 118 494 eurot 1%-list täiendavat intressi

(lisaks laenulepingu järgsele 12% aastamääraga intressile).

Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda intressi kuni 31.12.2020, sest laenulepingute

pikendamise tõttu oli laenu tagastamise tähtajaks 31.12.2020. Kohtu hinnangul ei saa samastada

laenulepingute pikendamise tasu intressi nõudmisena, sellist kokkulepet ei nähtu laenulepingute

pikendamise lepingutest (dtl 93-103).

Kohus on seisukohal, et hageja intressinõue summas 9430,29 eurot ja boonusintressinõue summas

1681,64 eurot on põhjendatud.

Viivisenõue

30. Hageja on põhjendanud, et laenusumma tagastamise kohustus summas 370 000 eurot muutus

sissenõutavaks 31.12.2020. Laenu põhisumma loeti tasutuks 13.01.2022 täitemenetluses nr xxx

laekunud summast. Seega oli laenusaaja laenu põhisumma tagastamisega viivituses 31.12.2020-

13.01.2022 ehk 379 päeva ning laenusaajal on kohustus maksta viivist summas 103 731,78 eurot (370

000 eurot * 27%/365 * 379 päeva).

31. Kostja hinnangul on viivisenõue tühine ja põhjendamatu, kostja palub selle jätta rahuldamata.

Viivise osas puudub kokkulepe ja tegemist on tühise tüüptingimusega, sest on lubamatult kõrge. Juhul

kui kohus peaks leidma, et hagejal on viivsenõue kostja vastu hageja poolt märgitud määras 27%

aastas, siis palub kostja seda vähendada mõistliku suuruseni.

32. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Laenulepingu üldtingimuste punkti 9.1 kohaselt peab rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

Laenusaaja maksma viivist. Viivist arvestatakse vastava rahalise kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni selle kohase täitmiseni, kui üldtingimustes või kasutajatingimustes ei ole teisiti

sätestatud. Laenulepingu üldtingimuste punkti 9.2 kohaselt on viivise määraks laenusaajale laenu

põhitingimustes viidatud intressimäär, millele lisandub 15% aastas. Järelikult on hagejal õigus nõuda

viivist laenulepingus sätestatud määras (VÕS § 113 lg 1) 27% põhinõudelt aastas.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud viivist vähendada. Käendaja enda majanduslik olukord viivise

vähendamise alus ei ole. Käendaja poolt viivise vähendamise taotluse esitamise korral tuleks

tuvastada, kas ja millises ulatuses võinuks põhivõlgnikul endal olla alust taotleda viivise vähendamist

(RKTKo 3-2-1-139, p 14-18). Käendajal on õigus esitada VÕS § 149 lg 1 ja VÕS § 162 lg 1 või VÕS

§ 113 lg 8 alusel leppetrahvi või viivise vähendamise vastuväide (taotlus) ja seda ka juhul, kui

2-22-2145

põhivõlgnik ei ole taotlust ise esitanud (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a lahend nr 3-2-1-139-14,

p 17). Viivise määra vähendamiseks pole kohtu hinnangul põhjust, sest see määr on kokku lepitud

laenusaajast äriühinguga ja ei ole äärmiselt ebamõistlik. Riigikohus on majandustegevuses sõlmitud

tehingu kohta leidnud, et kokku lepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas (72% aastas) ei

oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt 18. detsembri 2014 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 13). Praegusel juhul on kokku lepitud aastane viivisemäär 27% sellest

oluliselt väiksem. Kostja kohustused hageja ees tulenevad käenduslepingust. Käenduslepingu p 1.2

kohaselt vastutab käendaja laenu tagastamata põhisumma, tasumata intresside ning kohustuste

rikkumisest tulenevate nõuete, sh viivise eest.

Seega on hagejal xxx projektist tulenev viivisenõue summas 103 731,78 eurot.

Leppetrahvi nõue

33. Hageja põhjendab, et intressi (63 011,50 eurot) ja boonusintressi (1 681,64 eurot) maksmise

kohustused muutusid sissenõutavaks 31.12.2020 ning laenusaaja jättis need tähtajaks tasumata.

Arvestades, et 13.01.2022 laekus täitemenetluses nr xxx intressinõude katteks 53 581,21 eurot, jättis

laenusaaja intressimakse ja boonusintressimakse tasumata alljärgneva arvestusega: tasumata

intressimakse (63 011,50 eurot) ja boonusintressimakse (1 681,64 eurot) kokku summas 64 693,14

eurot perioodi 31.12.2020-13.01.2022 eest ehk 379 päeva – hüvitise summa 12 259,35 eurot (64

693,14 eurot * 0,05% * 379 päeva); tasumata intressimakse (63 011,50 – 53 581,21 = 9 430,29 eurot)

ja boonusintressimakse (1 681,64 eurot) summas 11 111,93 eurot perioodi 14.01.2022-09.02.2022 eest

ehk 27 päeva – hüvitise summa 150,01 eurot (11 111,93 eurot * 0,05% * 27 päeva); eelnev kokku

summas 12 409,36 eurot. Seega on hagejal xxx projektist tulenev leppetrahvi nõue summas 12 409,36

eurot.

34. Kostja on seisukohal, et seadus ei näe ette leppetrahvi laenulepingu täitmisega viivitamisel

laenu maksmise tasumisega viivitamise eest ja selline kokkuleppe on tühine. Ühtlasi on kostja

palunud leppetrahvi vähendada kuni suuruseni 500 eurot.

35. Kasutajatingimuste p 18.15 teise lause kohaselt kohustub laenusaaja intressimaksetega

hilinemisel tasuma portaalipidajale ja/või hagejale hüvitist, mille suuruseks on kuni 0,05% päevas

sissenõutavaks muutunud intressimakselt.

VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha

kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on

tühine. Nimetatud sätte lg 7 kohaselt ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu

võlausaldaja õigust nõuda intressi, sealhulgas viivise, ja muu raha kasutamise tasu maksmisega

viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Õiguskirjanduses on leitud, et kuna lõike 6 regulatsioon on

aga piisavalt kategooriline, ei ole lg 7 järgi lubatud ka nt eelnevad fikseeritud summadega kokku

lepitud kahjuhüvitise või leppetrahvi kokkulepped intressi tasumisega viivitamise juhuks

(Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, kommetaar VÕS § 113 kohta).

Kohtu hinnangul on kasutajatingimuste p-s 18.15 sätestatud hüvitise funktsiooniks sanktsioneerida

rikkumist (intressi tasumisega viivitamist). Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 113 sisust ja mõttest

tulenevalt on viivis hüvitis, mida arvestatakse protsendina võlgnetavalt summalt (RKTKo nr 2-15-

8794/42). Käesoleval juhul on kostja arvutanud hüvitise protsendina võlgnetavalt intressilt. Selliselt

vastab kasutajatingimuste p-s 18.15 kokkulepitud hüvitis viivisekokkuleppele ning tegemist ei ole

leppetrahviga, nagu hageja on väitnud, vaid intressivõlalt arvestatud viivisega, mille nõudmine ei ole

2-22-2145

lubatud. VÕS § 113 lg 6 kohaselt on selline kokkulepe tühine.

Kohus märgib täiendavalt, et ka kahjuhüvitise või leppetrahvi kokkulepe intressi tasumisega

viivitamisel eelnevalt kokkulepitud määras ei ole lubatud tulenevalt VÕS § 113 lg-s 7 sätestatust.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja leppetrahvi nõue summas 12 409,36 eurot ei ole

põhjendatud.

Kokkuvõtvalt

36. Kohus on seisukohal, et kuna põhivõlgnik on rikkunud kohustust, mida käendati, ning täitnud

käendatava kohustuse osaliselt, siis esineb käendusjuhtum. Kohus ei tuvastanud ühtegi tüüptingimuse

osas ebamõistlikult kahjustavat iseloomu. Kohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et põhivõlgnik ja

käendaja vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt ning võlausaldajal on võimalik valida, kelle suhtes

oma nõue maksma panna (otsus p 14). Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on

põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja intressi summas 9 430,29 eurot, boonusintressi summas 1 681,64 eurot ning viivise

summas 103 731,78 eurot, s.o kokku summas 114 843,71 eurot. Hageja nõue jääb rahuldamata

summas 12 409,36 eurot.

Menetluskulud

37. Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega 90,25% ulatuses kostja kanda ja 9,75% ulatuses hageja kanda.

38. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

39. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva, kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2025. a otsusega nr 2-22-2145