3-22-307/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-307

Haldusasi

Q OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 6. detsembri

2021. a korralduse nr 12.2-3/0555250-29 osaliseks

tühistamiseks ja 10. jaanuari 2022. a vaideotsuse nr

6-1/5073-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. juuni 2022. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – Q OÜ, esindaja v.adv Helmut Pikmets

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja JL

Menetluse alus ringkonnakohtus

Q OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Q OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. juuni

2022. a otsus haldusasjas nr 3-22-307 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 22. jaanuaril 2024

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-22-307

2(11)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 23.03.2021 korraldusega nr 12.2-3/055250-1 W OÜ

2020. a juuni kuni novembri käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse kontrolli.

Sama korraldusega alustati W OÜ tulu- ja sotsiaalmaksu ning kogumispensioni ja

töötuskindlustusmaksete

arvestamise,

deklareerimise

ja

tasumise

õigsuse

kontrolli

maksustamisperioodidel 2020. a juuni kuni november.

2. MTA kohustas 20.04.2021 korraldusega nr 12.2-3/055250-5 Q OÜ esindusõiguslikku

isikut hiljemalt 28.04.2021 esitama W OÜ ja Q OÜ vahel 2020. a juunist kuni novembrini

toimunud majandustehinguid kinnitavad dokumendid. Q OÜ edastas Q OÜ ja W OÜ vahelised

arved ning pangakonto väljavõtte, kuid jättis esitamata W OÜ-le müüdud kaupade soetamist ja

transporti tõendavad dokumendid ning W OÜ-ga sõlmitud lepingud.

3. MTA kohustas 06.12.2021 korraldusega nr 12.2-3/0555250-29 maksukorralduse

seaduse (MKS) § 46, § 553 lg 1 p 4, § 61 lg-te 1 ja 3 ning § 62 lg-te 1 ja 3 alusel Q OÜ

seaduslikku esindajat andma Q OÜ ja W OÜ vahel 2020. a juunist kuni novembrini toimunud

majandustehingute kohta suulisi seletusi ning esitama järgmised dokumendid: 1) Q OÜ poolt

W OÜ-le müüdud kaupade ja/või teenuste soetamist tõendavad dokumendid (aktid,

hinnapäringud, hinnapakkumised jms); 2) Q OÜ ja W OÜ vahel sõlmitud lepingud; 3) Q OÜ

ja W OÜ kirjavahetus, mis hõlmab kaupade/teenuste tellimist, hinnapäringuid, pakkumisi jms;

4) kauba transpordidokumendid (saatelehed, CMR-d jms); 5) muud dokumendid, mida Q OÜ

peab menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel oluliseks. Dokumendid tuli

esitada hiljemalt 13.12.2021 ja seletuste andmiseks paluti Q OÜ seaduslikul esindajal tulla

maksuhalduri ametiruumidesse 20.12.2021 kell 9.00.

4. Q OÜ täitis korralduse maksuhalduri nõutud dokumentide esitamise osas 16.12.2021. Q

OÜ edastas MTA-le 17.12.2021 teate, märkides, et äriühingu seaduslik esindaja X keeldub

suuliste seletuste andmisest MKS § 64 lg 1 p 6 alusel. Paralleelselt W OÜ maksukontrolliga

toimub menetlus kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX, milles on kahtlustused saanud nii W

OÜ juhatuse liige X kui ka tema abikaasa Y. Q OÜ viitas, et X esitas maksuhalduriga saavutatud

kompromissina 29.11.2021 kirjalikud selgitused tehingute kohta W OÜ juhatuse liikmena, ning

Q OÜ avaldas valmisolekut vajaduse korral kirjalikult vastata ka maksuhalduri võimalikele

täiendavatele küsimustele, kui see ei kahjusta juhatuse liikme ja tema abikaasa õigusi

kriminaalasjas. Q OÜ palus juhul, kui MTA keeldumist ei aktsepteeri, käsitada seda vaidena

MTA 06.12.2021 korraldusele.

5. MTA jättis 10.01.2022 vaideotsusega nr 6-1/5073-2 Q OÜ vaide rahuldamata. Teabe

nõudmise korralduse õiguspärasuse seisukohast ei ole tähtsust sellel, kas korralduse adressaadil

on õigus MKS § 64 lg 1 p 6 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest keelduda (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 30.04.2019 otsus nr 3-18-909, p 12). Isikul ei ole õigust MKS § 64 lg 1 p-st 6

tulenevalt keelduda ütluste andmisest, kuulamata ära maksuhalduri poolt esitatavaid küsimusi.

Eeldada ei saa, et kõik maksuhalduri poolt esitatavad küsimused on sellised, mis annavad aluse

nendele vastamisest MKS § 64 lg 1 p 6 alusel keelduda.

6. Q OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 08.02.2022 kaebuse, mis on võetud menetlusse

nõuetega tühistada MTA 06.12.2021 korraldus nr 12.2-3/0555250-29 suuliste seletuste andmist

3-22-307

3(11)

puudutavas osas ja tühistada MTA 10.01.2022 vaideotsus nr 6- 1/5073-2. Maksuhaldur hindas

korralduse õiguspärasust pelgalt kaebaja mittesüüstamise privileegi põhjal, jättes muud olulised

asjaolud vaideotsuses käsitlemata. MTA aktsepteeris X kirjalikke seletusi W OÜ juhatuse

liikmena. Sama isik on ka kaebaja ainus juhatuse liige. MTA-le oli lisaks teada, et X täidab

hiljuti sündinud lapse suhtes vanema kohustusi faktiliselt üksi ning ta ei ole tervislikel põhjustel

vaktsineeritud COVID-19 haiguse vastu. MTA ei ole selgitanud, mis põhjusel tuli X seletuste

andmiseks valitud vormi muuta. Pole ka arusaadav, mis oli tarvis küsida täiendavaid seletusi

Xlt kui Q OÜ juhatuse liikmelt, kuigi isik oli juba andnud maksuhaldurile seletusi W OÜ

juhatuse liikmena. Kui maksuhalduril tekkiski vajadus esitada täiendavaid küsimusi, olnuks

loogiline esitada need maksukohustuslasele. MTA ei ole selgitanud, milliseid asjaolusid võiks

teada ainult kaebaja kui kolmas isik, kuid mitte maksukohustuslane. X teavitas juba 29.11.2021,

kellele võib esitada küsimusi seoses kauba tellimise ja tarnimisega Poola tehasest. Pärast nende

kirjalike seletuste andmist jõudis vastustaja küsitleda Y kolmel korral (21.12.2021, 05.01.2022

ja 07.01.2022). Seega võib eeldada, et maksuhaldur on saanud oma küsimustele vastused. MTA

ei ole maksukohustuslaselt endalt täpsustusi küsinud. Sellises olukorras on kolmanda isiku

poole pöördumine vastuolus MKS § 61 lg-ga 2. Küsimuste esitamine kindlas järjekorras on

võimalik mh kirjalikult. Vaideotsuses viidatud kohtupraktika ei ole asjakohane, sest praegusel

juhul on tegemist kaebaja seadusliku esindaja ja tema lähedaste osas reaalselt toimuva

kriminaalmenetlusega, mida viiakse läbi paralleelselt maksukontrolliga. Seetõttu on enese

mittesüüstamise privileegile tuginemine õigustatud. MTA oli enne korralduse andmist teadlik,

et X soovib kasutada enese mittesüüstamise privileegi, ja seda arvestades 05.11.2021 nõustus

küsima teavet kirjalikult. X vanema kohustustest teavitati maksuhaldurit W OÜ 17.09.2021

taotluses ja 28.09.2021 seletuste andmisel. Maksumenetlust toimetanud maksuaudiitor

haigestus 2021. a oktoobris. MTA on olulisi menetlusega seotud asjaolusid kohtu eest varjanud.

7. MTA palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Suuliste seletuste andmine on vajalik

maksumenetluse eesmärkide saavutamiseks ja uurimisprintsiibi täitmiseks. Kaebaja juhatuse

liikmele on tagatud võimalus MTA küsimused kohapeal ära kuulata ning iga küsimuse puhul

otsustada, kas sellele vastamine võib rikkuda tema õigusi. W OÜ suhtes tehtud toimingud ei

puutu kaebajasse ja ei saa tingida vaidlustatud korralduse õigusvastasust. Samuti on mitmed

kaebaja viidatud sündmused (Y küsitlemine 21.12.2021, 05.01.2022 ja 07.01.2022; Q OÜ poolt

korralduse täitmine dokumentide esitamise nõude osas 16.12.2021; kaebaja 17.12.2021

keeldumine) toimunud alles pärast 06.12.2021 korralduse andmist. Kuivõrd vaides oli viidatud

üksnes MKS § 64 lg 1 p 6 alusel seletuste andmisest keeldumisele, puudub alus heita MTA-le

ette muude kaebuses välja toodud asjaolude vaideotsuses käsitlemata jätmist. MTA leiab

jätkuvalt, et MKS § 64 lg 1 p-st 6 ei tulene kaebajale õigust etteulatuvalt keelduda ütluste

andmisest, kuulamata ära maksuhalduri esitatavaid küsimusi. W OÜ-ga lepiti kirjalike seletuste

andmine kokku alles pärast seda, kui maksukohustuslase esindaja oli kaks korda (28.09.2021,

05.11.2021) käinud maksuhalduri juures küsimusi kuulamas ja seletusi andmas. Praegu sellist

olukorda ei esine. Arusaadav ei ole, miks ei saa kaebaja kasutada õigust vastamisest keelduda

alles pärast küsimuste ärakuulamist. Kirjalik menetlus on aeganõudvam, ebaefektiivsem ja

teemast möödarääkimise tõenäosus suurem. Täpsustavaid küsimusi võib olla seetõttu tarvis

esitada rohkem, mis koormaks kaebajat enam. Lisaks esineb kahtlus, et kirjalikus menetluses

ei vastaks MTA-le huvipakkuvatele küsimustele X isiklikult. MTA-l on uurimisprintsiibi järgi

kohustus küsitleda mõlemaid tehinguosalisi. W OÜ kirjalikult, kuid lakooniliselt esitatud

vastused vajavad üle kontrollimist, sh asjaolude osas, mida Q OÜ tehingupartner ei saa ega

peagi teadma. Selliseid asjaolusid ei ole ilmselt samal põhjusel W OÜ 29.11.2021 kirjalikes

seletuses avatud, vaatamata asjaolule, et tehingupoolte seaduslik esindaja kattus.

Kuna MTA töötajad on vaktsineeritud, MTA ruumides kasutatakse kõiki COVID-19 haiguse

riski maandamiseks ettenähtavaid võimalusi (vestlusruumide desinfitseerimine, tuulutamine,

3-22-307

4(11)

pindade puhastamine, maskide kandmine jne), ei saa väita, et seletuste andmine MTA ruumides

oleks olnud ebamõistlik või vastuvõetamatult kõrge riskiga. Kaebaja ei taotlenud korralduses

märgitud tähtaja muutmist seoses lapsega vm eluliselt ootamatul ja temast olenematul asjaolul.

Kaebajal oli piisavalt aega oma tegevusi planeerida. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja abikaasale oli

kriminaalmenetluses kohaldatud aresti, ei anna alust jätta MTA juurde ilmumata. Kaebaja ei

ole keeldunud ütluste andmisest, vaid MTA juurde ilmumise kohustuse täitmisest. Selleks MKS

§ 64 lg 1 p 6 talle õigust ei anna. MTA ruumidesse ilmumine ja küsimuste kuulamine ei tähenda

enda õigusrikkumises süüditunnistamist. Q OÜ ja W OÜ ei ole samastatavad. Kirjaliku

menetluse kokkuleppeid on kaebajaga võimalik sõlmida pärast ilmumist MTA juurde.

Uuritavate tehingute kohta omab kaebaja rohkem teavet kui maksukohustuslane, kes ei peagi

teadma, kuidas kaebaja näiteks kauba Poola tehasest tellis ja väidetavalt otse W OÜ objektile

tarnis. MTA jaoks on oluline ka kaebajale esitatavate küsimuste järjestus, mis aga kaotaks

küsimuste kirjalikult esitamisega oma eesmärgi. MTA on enne kaebajale korralduse andmist

pöördunud maksukohustuslase poole. Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks ei pea MTA

eelnevalt olema ammendanud kõiki võimalusi saada sama teavet maksukohustuslaselt.

Tegemist ei oleks pelgalt formaalse kohtumisega, sest MTA-l on kaebajale sisulised küsimused,

mida soovitakse võimaliku vääriti mõistmise vältimiseks koostöös konstruktiivselt arutada.

Kaebaja ei saa MTA eest otsustada, kas menetlustoiming on vajalik või mitte. Vahetu suhtlus

võimaldab paremini hinnata antud seletuste usaldusväärsust, sest tähtsust omavad mh tajutavad

aspektid (nt isiku reaktsioonid, kehakeel, väljendusviis). Viide maksuaudiitori haigestumisele

ei ole asjakohane, sest audiitor ei haigestunud tööl ega ka mitte COVID-19 haigusesse.

8. Tallinna Halduskohus jättis 14.06.2022 otsusega Q OÜ kaebuse rahuldamata. MKS §

59 lg-st 1 ja § 61 lg-st 1 tulenevalt on kolmandalt isikult teabe nõudmine MTA kaalutlusotsus.

MTA 06.12.2021 korralduses on toodud välja kaebajalt nõutava teabe seos maksumenetlusega

(s.o W OÜ kajastas 2020. a juuni kuni novembri käibedeklaratsioonidel soetust Q OÜ-lt).

Maksuhalduri välja toodud põhjendusi suuliste selgituste nõudmiseks on peetud kohtupraktikas

piisavaks (nt Riigikohtu 12.02.2021 otsus nr 1-20-1301, p 16; Tallinna Ringkonnakohtu

11.02.2022 otsus nr 3-20-1800). Kohtumenetluses on vastustaja täiendavalt selgitanud, et

maksukohustuslaselt saadud vastused vajasid kontrollimist ning lisaks on oluline esitatavate

küsimuste järjekord. Need on menetlustaktikalised kaalutlused, mida teabe andmise korralduses

enamasti ei selgitata. Kuivõrd kaebaja seaduslik esindaja ei puutunud 06.12.2021 korralduse

kaudu MTA-ga kokku esimest korda ja oli W OÜ juhatuse liikme rolli kaudu kursis MTA-le

antud teabega, ei saanud maksuhalduri menetlustaktikalised kaalutlused olla kaebaja jaoks

üllatuslikud. MTA teostas korralduse andmisel kaalutlusõigust õiguspäraselt. Kaebaja ei väida,

et MTA poleks teabe saamiseks W OÜ poole üldse pöördunud, tuginedes üksnes sellele, et

MTA ei pöördunud 29.11.2021 kirjalike selgituste täpsustamiseks uuesti maksukohustuslase

poole. MTA 06.12.2021 korralduse puhul on MKS § 11 lg-t 2 ja § 61 lg-t 2 järgitud (vt ka

Riigikohtu 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p 19).

Kaebaja teatas 17.12.2021 avalduses / vaides, et keeldub suuliste seletuste andmisest MKS § 64

lg 1 p 6 alusel. MTA-l ei saanud enne 06.12.2021 korralduse andmist olla kindlat teadmist, et

kaebaja soovib tugineda teabe andmisest keeldumise alusele. MTA 10.01.2022 vaideotsuses ei

ole väidetud, et kaebaja ei võiks suuliste seletuste andmisel tugineda MKS § 64 lg 1 p-le 6, vaid

üksnes selgitatud, et välistatud on vastamisest keeldumine enne MTA küsimusi ära kuulamata.

Vastav põhjendus tugineb Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2019 otsusele nr 3-18-909 (p 12),

mis on asjakohane sellest olenemata, et viidatud asjas ei olnud kriminaalmenetlust alustatud.

Vastustajal on õigus, et suuliste seletuste andmiseks kohustatud isiku soov tugineda MKS § 64

lg 1 p-le 6 ei muuda suuliste seletuste andmiseks kohustavat korraldust õigusvastaseks, sest

keeldumine eeldab teadmist, mida maksuhaldur isikult küsib. MKS § 64 lg 1 p 6 ei keela MTA-l

kohustada isikut ilmuma suuliste seletuste andmiseks ametiruumidesse, vaid annab kohustatud

3-22-307

5(11)

isikule õiguse jätta kohale ilmudes vastamata küsimustele, millele vastamine tähendaks enda

õigusrikkumises süüditunnistamist. Kuna kaebaja tugines vaides üksnes enese mittesüüstamise

privileegile, ei pidanud MTA vaideotsuses käsitlema kaebaja juhatuse liikmega seotud muid

asjaolusid.

Vastustaja ei pidanud 06.12.2021 korralduses ega 10.01.2022 vaideotsuses mh põhjendama,

miks on X suhtes kord juba valitud menetlusviisi muudetud, sest kaebaja juhatuse liikme suhtes

ei ole kindlat menetlusviisi etteulatuvalt ära määratud. W OÜ seadusliku esindaja suuliste

seletuste 05.11.2021 protokollist (vt küsimus nr 11) ei saa järeldada, et temalt nõutakse edaspidi

ka mõne teise äriühingu juhatuse liikmena teavet üksnes kirjalikult. Samuti ei nähtu protokollist

ega ka 29.11.2021 vastustest, et W OÜ esindaja keeldus küsimustele vastamisest MKS § 64 lg

1 p 6 alusel. Lisaks ei nähtu 05.11.2021 protokollist, et üleminek kirjalikule menetlusele olnuks

tingitud X isikuga seotud asjaoludest, mida MTA oleks kindlasti pidanud arvesse võtma ka

06.12.2021 korralduse andmisel. Kaebaja juhatuse liikmel ei saanud tekkida ootust, et MTA

küsib edaspidi temalt teavet üksnes kirjalikult. Vastupidine piiraks MKS § 11 lg-s 2 sätestatud

uurimispõhimõtet. Kuna maksukohustuslane ja kolmas isik on juhatuse liikme kattumisest

olenemata erinevad isikud ning MTA-l on õigus ise otsustada, kelle poole täiendava teabe

saamiseks pöörduda, siis ei saa MTA-le heita ette pöördumist kolmanda isiku poole, selle

asemel, et nõuda täiendavat infot maksukohustuslaselt.

Kaebaja 17.12.2021 avaldusest ei nähtunud juhatuse liikme vanemakohustuste täitmisega ja

COVID-19 haiguse riskiga seotud põhjuseid. MTA ei saanud neid W OÜ nimel esitatud

varasematest pöördumistest ka Q OÜ-le üle kanda. MTA-l tuleb arvestada vaid neid põhjendusi,

mis on konkreetses avalduses välja toodud. Tegemist ei ole ka selliste põhjustega, mille tõttu

tuleb MTA 06.12.2021 korraldus lugeda ebaproportsionaalseks. Korralduse täitmise

ebamugavus ei muuda selle täitmise nõudmist veel õigusvastaseks. Kaebaja ei ole väitnud, et

juhatuse liikmel puudus mõistlik võimalus jätta laps MTA korralduse täitmise ajaks kellegi

hoolde. Väikese lapse kasvatamine ei ole asjaolu, mille tõttu oleks MTA suuliste seletuste

andmiseks kohustavaid korraldusi peetud ülemäära koormavaks. Haigestunud maksuaudiitori

asendamine viitab pigem sellele, et MTA ametnikud ei tule haigena tööle, mistõttu on MTA

ametiruumides väiksem nakatumise oht. Pole välistatud, et sarnaselt W OÜ-ga (vt 04.11.2021

e-kiri) oleks MTA pakkunud 20.12.2021 toimuma pidanud vestlusel kaebajale varianti

broneerida Skype’i tuba, kuhu saab suuliste seletuste võtmise ajaks sisse logida.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Q OÜ palub 14.07.2022 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue

otsusega rahuldada tema kaebus. Halduskohus ei ole vastanud kõigile kaebaja põhiväidetele (vt

02.05.2022 seisukoha p-d 31, 41–45) ja ei ole hinnanud kõiki olulisi tõendeid (s.o 02.05.2022

seisukohale lisatud tõendid). Halduskohus leidis vääralt, et MTA on kaalutlusõigust teostanud

õiguspäraselt. Vaidlustatud MTA korralduse üldsõnalised põhjendused on konkreetse vaidluse

asjaoludega seostamata. Sel juhul võiks vastustaja kõigis samalaadsetes korraldustes tugineda

standardses sõnastuses esitatud menetlustaktikalistele kaalutlustele, arvestamata adressaadiga

seotud asjaolusid. Sisuliselt nõuab maksuhaldur kaebaja esindajalt seletuste andmist suuliselt

põhjusel, et: 1) seadusandja on näinud seletuste suulise vormi ette eelduslikult efektiivsema

alternatiivina kirjalikele selgitustele ning 2) suuliselt on võimalik küsimused esitada üksteise

järel, et maksukohustuslast eksitada esimese küsimusega ja ajada lõksu teise küsimusega. MTA

viidatud menetlustaktikalised kaalutlused ei ole sobilikud olukorras, kus kaebaja seadusliku

esindaja suhtes on samadel asjaoludel algatatud kriminaalmenetlus. Suuliste seletuste andmise

nõude põhjendamatust kinnitab asjaolu, et maksukohustuslase juhatuse liikmena anti kaebaja

seaduslikule esindajale võimalus esitada vastused kirjalikult ja ta on need seletused ka esitanud.

3-22-307

6(11)

Halduskohus kitsendas põhjendamatult MTA 06.12.2021 korralduse ja 10.01.2022 vaideotsuse

õiguspärasuse kontrolli ulatust, piirdudes MKS § 64 lg 1 p-ga 6. Kohus on jätnud tähelepanuta,

et kaebaja vaidlustas korralduse üksnes osaliselt (menetlusvormi osas), mitte ei ole keeldunud

teabe esitamisest. Kaebaja esitas nõutud dokumentaalsed tõendid ja oli valmis vastama MTA

küsimustele kirjalikult. Selle aluseks oli ühelt poolt vajadus kaitsta kaebaja seadusliku esindaja

ja tema lähedase õigusi kriminaalmenetluses ning teiselt poolt vajadus koguda vastamiseks

teavet, mida kaebaja seaduslik esindaja ei pruukinud omada, kuivõrd ta viibis kontrolliperioodil

lapsehoolduspuhkusel. Vaidlus ongi selle üle, kas vastustaja teostas kaalutlusõigust korrektselt,

valides menetlusvormi, mis ei sobi kokku faktilise olukorraga. MKS § 64 lg 1 p-le 6 tuginemise

võimalus ei sõltu sellest, millises vormis menetlus läbi viiakse. Need asjaolud, miks kaebaja

vaidlustas korralduses valitud menetlusvormi olid vastustajale maksumenetlusest juba teada (vt

02.05.2022 seisukohale lisatud tõendid), ja neid tulnuks kajastada juba korralduses, rääkimata

vaideotsusest. Vaides oli selgelt viidatud kaebaja seadusliku esindaja suhtes maksumenetluses

valitud kirjalikule menetlusvormile ja MTA-le teatavaks tehtud kaebaja seadusliku esindajaga

seotud asjaoludele. Kaebaja vaidlustas arusaadavalt senise kirjaliku menetlusvormi muutmist

ja isegi kui seejuures poleks viidatud vastustajale juba teada olnud asjaoludele, pidanuks MTA

nendega kaalumisel ikkagi arvestama. Vaide argumentatsioon ei piira korralduse õiguspärasuse

hindamist nende asjaolude osas, mille haldusorgan jättis kaalumata (s.o kaebaja juhatuse liikme

vanemakohustuste täitmine ja COVID-19 haiguse risk). Korraldus on antud MTA initsiatiivil

ja vastustajal tuli selgitada ise välja kõik tähtsust omavad asjaolud (nt Riigikohtu 01.10.2019

otsus nr 3-18-1891, p 19). Praegu olid asjaolud maksuhaldurile samast menetlusest juba teada

(sh valitud nende põhjal kirjalik vorm), kuid nendega ei ole kaalumisel arvestatud. Halduskohtu

tõlgendus, et MTA ei pidanudki kirjaliku vormi muutmist põhjendama, tähendab sisuliselt seda,

et vastustajal puudus üldse kohustus asjaolusid kaaluda. Kohus ei ole samas põhjendanud, miks

ei ole tegemist kaalutlusotsusega.

Halduskohus hindas korralduse proportsionaalsust vääralt. Ebaõige on järeldus, et 05.11.2021

üleminekut kirjalikule menetlusele ei tinginud X isikuga seotud asjaolud, mida MTA oleks

kindlasti pidanud arvesse võtma ka 06.12.2021 korralduse andmisel. Lähtuda ei saa ainult

05.11.2021 protokollist, vaid arvestada tuleb ka teiste tõenditega. MKS § 61 lg 2 järgi on

kolmas isik maksukohustuslasega võrreldes a priori teisejärguline teabeallikas. Seega on

ebaproportsionaalne piirata kolmanda isiku õigusi intensiivsemalt kui maksukohustuslase

õigusi (nõudes maksukohustuslase suhtes rakendatud kirjaliku vormi asemel kolmandalt isikult

seletusi suuliselt). Halduskohus ei ole seda aspekti hinnanud. Samuti on maksukohustuslast ja

kolmandat isikut eristatud puhtformaalselt, jättes kõrvale asjaolu, et sisuliseks adressaadiks on

mõlemal juhul sama füüsiline isik (X). Halduskohtu argumendid seoses X vanemakohustuste

täitmise ja COVID-19 haiguse riskiga on abstraktsed ning viide kohtupraktikale umbmäärane.

Kohus ei selgitanud, kelle hoolde oleks X pidanud 2020. a-l sündinud lapse jätma, ning ei

hinnanud ka hooldaja otsimisega kaasnevaid tagajärgi (sh ei kuulu lapse hooldaja kulud MKS

§ 66 järgi hüvitamisele). MTA-le oli teada asjaolu, et X ei ole vastunäidustuste tõtu COVID-19

haiguse vastu vaktsineeritud, ning sellega tulnuks arvestada. Maksuaudiitori haigestumine

üksnes suurendas kaasnevaid riske ning vastustaja ei ole tõendanud audiitori haigestumisega

seotud asjaolusid, mistõttu ei saanud kohus neile tugineda kui faktidele. Väljaspool mõistlikku

kahtlust on, et MTA ametiruumides liigub palju inimesi ja seega on haiguste leviku risk kõrge.

X oleks ohutult ja ka tõhusamalt saanud vastata MTA küsimustele kirjalikus vormis.

Halduskohus asus vaidlustatud korraldust tühistamata jättes sisuliselt teostama kaalutlusõigust

maksuhalduri asemel. Kaebaja jääb seisukohale, et kui vastustajal esines vajadus täpsustada üle

maksukohustuslase esitatud teavet, tulnuks selleks esmalt pöörduda uuesti W OÜ poole. Sama

füüsiline isik kui teabeallikas ei saa teada rohkem, sõltuvalt sellest, kas ta esindab ühte või teist

menetlusosalist. Kõik MTA küsimused olid suunatud Xle. Kolmandale isikule korralduse

3-22-307

7(11)

koostamise eesmärgiks oli põhjendamatult ja ebaseaduslikult muuta 05.11.2021 kokku lepitud

menetlusviisi.

10. Maksu- ja Tolliamet palub 29.08.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata, jäädes varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus on vastanud

kaebaja põhiväidetele ja andnud hinnangu kõigile olulistele tõenditele. See, et kaebaja ei nõustu

kohtu seisukohtadega, ei kujuta menetlus- või materiaalõiguse normide rikkumist. Vaidlustatud

korralduses esitatud põhjendust suuliste seletuste nõudmiseks on senises kohtupraktikas peetud

piisavaks. Kohtumenetluses on vastustaja avanud ka oma menetlustaktikalisi kaalutlusi, mida

kohus pidas õiguspäraseks. MKS § 64 lg 1 p 6 ei anna õigust jätta MTA juurde ilmumata ja

minimaalselt küsimusi ära kuulamata. MKS § 64 lg 1 p-st 6 tulenevat õigust saab kasutada

korralduse täitmise ajal. Maksumenetluses valitud kirjalik vorm käis W OÜ, mitte Q OÜ kohta

ning juhatuse liikmete kattuvus ei anna alust väita MTA sõnamurdlikkust. W OÜ puhul mindi

kirjalikule vormile üle alles pärast kahte luhtunud kohtumist, kuid Q OÜ-ga polnud ühtegi

kohtumist veel toimunud. Seetõttu ei olnud tegemist varem valitud menetlusviisi muutmisega.

Väited seoses vanemakohustuste täitmisega ja COVID-19 haiguse riskiga on otsitud ning

halduskohus hindas korralduse proportsionaalsust õigesti. Kaebaja ei ole väitnud, et tema

juhatuse liikmel puudus mõistlik võimalus jätta laps kellegi hoolde. Korralduse täitmine võis

olla juhatuse liikmele ebamugav, kuid mitte ülemääraselt koormav. Kaebaja jätab lisaks

põhjendamatult kõrvale MTA menetlustaktikalised kaalutlused suulise vormi valikul. Alusetu

on etteheide, et halduskohus jättis tuvastamata, et maksuaudiitor ei haigestunud tööl ja mitte

COVID-19 haigusesse. Kaebaja ei ole senini tõendanud väidet, et X oli vaktsineerimata. MTA

ametiruumides rakendati COVID-19 haiguse leviku ajal kõrgendatud ohutusmeetmeid, mis

maandasid nakatumise riski oluliselt. Teatavate riskide esinemine ei anna objektiivset alust

väita, et korralduse täitmine olnuks ebaproportsionaalne. Pigem on tegemist otsitud

põhjendustega. Halduskohus on tõlgendanud MKS § 61 lg-t 2 õigesti. Kolmandal isikul võib

olla teavet, mida maksukohustuslasel ei ole või mida maksukohustuslane ei soovi MTA-le

avaldada, kuid kolmandal isikul puudub objektiivne alus selle andmisest keelduda. Seisukoht,

et MTA soovis üksnes täpsustada W OÜ seletusi, on oletuslik ja põhjendamatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et Q OÜ apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse enamike põhjendustega ning ei pea

vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

12. Vaidlust ei ole ja ka äriregistri teabesüsteemist nähtub, et MTA 06.12.2021 korralduse nr

12.2-3/0555250-29 andmise ajal oli nii Q OÜ kui ka W OÜ ainsaks juhatuse liikmeks X (Q OÜ

puhul 14.10.2019–29.11.2022 ja W OÜ puhul 02.10.2017–06.12.2023). Kaebaja esitas

korralduses nõutud dokumendid 16.12.2021 ning ei ole MTA 06.12.2021 korraldust selles osas

vaidlustanud. Kaebaja peab õigusvastaseks eeskätt seda, et maksuhaldur on üldsõnaliste

põhjendustega nõudnud Q OÜ juhatuse liikmelt suuliste seletuste andmiseks MTA

ametiruumidesse ilmumist, kuigi sama füüsilise isikuga oli W OÜ maksumenetluses juba

lepitud kokku seletuste andmine kirjalikus vormis, et tagada tema subjektiivsete õiguste (sh

õigus ennast mitte süüstada, õigus tervise kaitsele, õigus perekonnaelu puutumatusele) kaitse.

13. MKS § 553 lg 1 p 4, § 61 lg 1 ning § 62 lg-te 1 ja 3 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet ja dokumente mh

kolmandatelt isikutelt. MKS § 61 lg 2 ja § 62 lg 1 ls 2 näevad ette piirangu, et enne kolmandalt

isikult teabe või dokumentide nõudmist peab maksuhaldur üldjuhul olema nende saamiseks

pöördunud eelnevalt maksukohustuslase poole. Teabe nõudmiseks ja dokumentide esitamiseks

3-22-307

8(11)

peab maksuhaldur MKS § 61 lg-st 3 ja § 62 lg 4 p-st 1 tulenevalt andma MKS §-s 46 sätestatud

nõuetele vastava kirjaliku korralduse, milles peab olema märgitud mh selle maksukohustuslase

nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksumenetlus teavet kogutakse,

ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Samuti peab olema märgitud korralduse täitmise

tähtaeg ning isik võib taotleda selle tähtaja pikendamist vastavalt MKS §-s 50 sätestatule (MKS

§ 61 lg 3 ls 3 ja § 62 lg 5).

14. Sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos

toimuva maksumenetlusega ja maksuhalduril puudub nõude esitamisel kohustus põhjendada,

milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave

ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega. Nõue pöörduda enne

kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist sama nõudega maksukohustuslase poole ei

tähenda, et maksukohustuslaselt peab olema nõutud sama teavet või samu dokumente, eriti kui

maksukohustuslasel ei saagi olla neid dokumente, mille esitamist on maksuhaldur kolmandalt

isikult nõudnud. Piisab sellest, kui nõue esitatakse seoses samade tehingutega (nt Riigikohtu

26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p-d 9–11; 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11; 24.05.2011

otsus nr 3-3-1-24-11, p-d 11–14; 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p-d 18–19). Kolmandalt

isikult teabe ja dokumentide nõudmiseks ei pea maksuhaldur olema eelnevalt ammendanud

kõiki võimalusi sundida maksukohustuslast sama teavet andma ja dokumente esitama. MKS

§ 61 lg 2 järgi ei eelda kolmanda isiku poole pöördumine, et maksukohustuslaselt teabe ja

dokumentide nõudmine peaks olema tingimata ebaõnnestunud, vaid nimetatud säte välistab

üksnes selle, et maksuhaldur võiks jätta teabe ja dokumendid maksukohustuslaselt eelnevalt

üldse nõudmata. Muu hulgas ei keelaks MKS § 61 lg 2 kolmandalt isikult teabe ja dokumentide

nõudmist, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik maksukohustuslaselt saadud tõendite

õigsuse kontrollimiseks (nt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 14; 02.06.2011 otsus

nr 3-3-1-25-11, p 12; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-26-11, p 12). MKS § 11 lg-st 2 tulenevalt on

maksuhalduril kaalutlusõigus (MKS § 12) otsustada selle üle, milliseid toiminguid ja millisel

viisil maksumenetluses teha. Maksustamisel tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalike

tõendite kogumine on ajakriitiline (mh tulenevalt maksude määramise aegumistähtaegadest ja

maksukohustuslaste tegevusest maksude ebaõige tasumise varjamisel) ning maksuhaldurilt ei

saa nõuda ebaefektiivsete meetmete rakendamist olukorras, kus maksuhalduril on õiguspäraselt

võimalik saada maksukontrolli lõpuleviimiseks vajalikud andmed muul viisil, sh pöördudes

kolmanda isiku poole, kellelt võib mõistlikult eeldada teabe või dokumentide olemasolu.

15. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et MTA 06.12.2021 korraldusest ei saa tuletada, et

maksuhaldur soovis Q OÜ seaduslikult esindajalt suulisi seletusi, et täpsustada X kui W OÜ

seadusliku esindaja 29.11.2021 kirjalikult antud seletusi. Korraldusest saab järeldada üksnes

seda, et Q OÜ seaduslikult esindajalt nõutakse seletusi Q OÜ ja W OÜ vaheliste

majandustehingute kohta ajavahemikul 2020. a juuni kuni november. Korralduses puuduvad

igasugused viited sellele, et maksuhaldur soovib saada täpsustusi W OÜ juhatuse liikme

kirjalike seletuste kohta. Seetõttu on asjakohatu kaebaja väide, et täpsustavaid küsimusi tulnuks

küsida hoopis W OÜ seaduslikult esindajalt. Asjaolu, et tehingu mõlema poole ainsaks

seaduslikuks esindajaks on sama füüsiline isik, ei piira maksuhalduri õigust nõuda seletusi

mõlemalt tehingupoolelt. Asjaolud, mille kohta sama füüsiline isik peab erinevates rollides

teavet omama ja mille kohta saab maksuhaldur temalt teavet nõuda, on erinevad. Vaidlustatud

korraldusega nõuti kolmanda isikuna seletuste andmist Q OÜ seaduslikult esindajalt, mitte Xlt

kui füüsiliselt isikult. Kaebaja seisukohad on ka vastuolulised, kuna ta on rõhutanud, et ei oleks

keeldunud seletuste andmisest kirjalikus vormis.

16. MTA 06.12.2021 korralduses on suulise teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse

ilmumise nõuet põhjendatud järgmiselt: „Leiame, et vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe

3-22-307

9(11)

kogumiseks kui kirjalik suhtlus. Suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmisi,

lahendada vastuolud ning saada küsimustele ammendavad vastused.“ Ringkonnakohtu arvates

ei muuda MTA põhjendust asjakohatuks ainuüksi see, et maksuhaldur kasutab samu põhjendusi

ka teistele isikutele tehtavates samalaadsetes korraldustes. Tuleb nõustuda, et kirjalike seletuste

andmisel ei oleks võimalik operatiivselt esitada täpsustavaid küsimusi või paluda lisaselgitusi.

Vahetu suhtlus võimaldab mh paremini hinnata antud seletuste usaldusväärsust, sest seejuures

omavad tähtsust ka sellised tajutavad aspektid, mida ei saa nähtuda ettevalmistatud kirjalikest

vastustest (nt isiku reaktsioonid, kehakeel, väljendusviis – vrd Riigikohtu 12.02.2021 otsus nr

1-20-1301, p 16). Maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustus ei ole olemuselt sedavõrd

koormav, et seda nõuet saaks abstraktselt pidada ebaproportsionaalseks või nõuaks see eriliselt

kaalukat põhjendust (nt Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11).

17. Asjakohatuks ei saa pidada ka vastustaja poolt kohtumenetluses täiendavalt viidatud

menetlustaktikalisi kaalutlusi, et suuliste seletuste võtmisel on maksuhalduril võimalik esitada

oma küsimused kindlas järjestuses, mis võimaldab paremini hinnata vastuste usaldusväärsust

ja nende omavahelist kooskõla. Kirjalikus vormis oleks küsimused tõepoolest võimalik samuti

reastada järjekorras, kuid puuduks võimalus tagada, et neile ka vastataks etteantud järjestuses.

Asjaolu, et maksuhaldur ei ole vaidlustatud korralduses oma menetlustaktikalisi argumente

välja toonud, ei muuda korraldust õigusvastaseks ega motiveerimatuks, sest need põhjendused

on hõlmatud korralduses väljendatud eesmärgiga saada küsimustele efektiivselt ammendavad

vastused. Eeltoodud järeldust ei muuda asjaolu, et kaebaja juhatuse liikme suhtes oli algatatud

kriminaalmenetlus. Puudub põhjus eeldada, et maksuhaldur sooviks kedagi esiteks eksitada ja

seejärel lõksu püüda. Vajaduse korral on MKS § 48 lg 4 kohaselt võimalik suuliste seletuste

andmisele ilmuda koos esindajaga (nt advokaadiga), kes saab aidata vältida nii juhatuse liikme

eksitamist kui ka ennast või oma lähedasi süüstavate seletuste andmist.

18. Q OÜ märkis 17.12.2021 avalduses, et Xl on seadusest (s.o MKS § 64 lg 1 p-st 6) tulenev

õigus keelduda korralduse täitmisest ning isik kasutab seda õigust suuliste seletuste andmisest

keeldumise osas, olles siiski jätkuvalt valmis vastama maksuhalduri kirjalikele küsimustele, kui

see ei kahjusta tema enda või tema abikaasa õigusi kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX.

Avalduses märgiti lisaks: „Juhul, kui Maksu- ja Tolliamet ei aktsepteeri teabe andmisest

keeldumist, palun käsitleda käesolevat keeldumist vaidena Maksu- ja Tolliameti 06.12.2021

korraldusele nr 12.2-3/0555250-29.“ Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud MTA 10.01.2022

vaideotsuses nr 6-1/5073-2 käsitlema muid küsimusi peale selle, kas Xl on õigus MKS § 64 lg

1 p 6 alusel keelduda ilmumast suuliste seletuste andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse.

Sellele on vaideotsuses vastatud asjakohaselt ja kooskõlas kohtupraktikaga (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 30.04.2019 otsus nr 3-18-909, p 12). Olukorras, kus ei esinenud selliseid

asjaolusid, mis oleksid absoluutselt välistanud Q OÜ seaduslikult esindajalt seletuste nõudmise

suulises vormis, ei pidanud vaideorgan hakkama enda initsiatiivil analüüsima argumente,

millele vaide esitaja ei ole vaides tuginenud. Uurimispõhimõte ei ole piiramatu ning asjaolude

uurimiseks peab esinema mõistlik ajend (nt Riigikohtu 08.06.2022 otsus nr 3-20-1631, p 11).

Kuivõrd vaidemenetluse eseme määravad samas ära vaide nõue ja alus, mitte vaide õiguslikud

põhjendused, ei ole kaebajal takistust tuua kohtumenetluses välja täiendavaid argumente, miks

on vaidlustatud korraldusega pandud suuliste seletuste andmise kohustus tema hinnangul

õigusvastane.

19. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et MTA 06.12.2021 korralduses ei

tulnud eraldi põhjendada, miks nõutakse Q OÜ seaduslikult esindajalt seletusi suuliselt, aga W

OÜ seaduslikul esindajal võimaldati esitada seletused kirjalikult. Tegemist on erinevate

menetlusosalistega ja asjaolu, et nende juhatuse liikmed kattuvad, ei tähenda, et neid oleks

võimalik samastada. Kolmandal isikul ei ole alust tugineda maksukohustuslasega tehtud

3-22-307

10(11)

menetluslikele kokkulepetele (nt 05.11.2021 protokolli p 11), vaid tal on vajadusel võimalik

püüda saavutada maksuhalduriga menetlusviisi osas eraldi kokkulepe. W OÜ 28.09.2021 ja

05.11.2021 seletuste protokollidest nähtub, et maksuhalduri juurde ilmus üksnes lepinguline

esindaja (advokaat), kes ei osanud vastata suurele osale sisulistest küsimustest ning sellises

olukorras nõustus MTA esitama küsimused kirjalikult. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et X

puhul esineks pöördumatuid takistusi suuliste seletuste andmiseks, mida MTA pidanuks

arvestama ka Q OÜ-le teabe andmise korralduse koostamisel. Seetõttu ei pidanud vastustaja

pakkuma Q OÜ-le kohe välja võimalust anda seletusi kirjalikult või korraldada vestlus Skype’i

teel (vrd MTA 04.11.2021 e-kiri W OÜ esindajale). Kaebaja välja toodud põhjused, miks X ei

soovi anda seletusi suuliselt, on selgelt otsitud. Kui kaebaja kartis vestlusel nakatumist COVID-

19 haigust põhjustava viirusega, siis olnuks asjakohane rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid

või nõuda maksuhaldurilt selliste meetmete võtmist, mitte lihtsalt keelduda suuliste seletuste

andmisest. Asjaolu, et X võis olla vaktsineerimata, ei saanud olla vestluse pidamise

absoluutseks takistuseks, sest isikukaitsevahendid (nt maskid, kaitseriietus) olid piisavalt

kättesaadavad, samuti saanuks ruume õhutada ja pindu desinfitseerida. Kaebaja ei ole väitnud,

et seaduslikul esindajal ei olnud mõistlikku võimalust jätta väikelast vestluse ajaks kellegi (nt

mõne lähisugulase) hoolde, vaid see vastuväide on jäänud üldsõnaliseks (mh puuduvad

andmed, et vanemakohustuste täitmisega seotut oleks täpsemalt selgitatud W OÜ-le tehtud

korralduse täitmise raames). Kui juhatuse liikmele ei sobinud väljapakutud vestluse aeg,

saanuks taotleda selle muutmist.

20. Suuliste seletuste andmisest keeldumisel ei ole asjakohane ka vastuväide, et kuna kaebaja

seaduslik esindaja ei pruukinud kontrolliperioodil lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu olla

kõigi tehingute asjaoludega kursis ning seetõttu nõudnuks küsimustele ammendav vastamine

temalt täiendava teabe kogumist ja seda saanuks operatiivsemalt teha kirjalikus menetluses.

Suuliste seletuste nõudmise ainsaks põhjuseks ei olnud maksuhalduri soov saada võimalikult

ammendavad vastused, vaid vestluse üheks oluliseks eesmärgiks oli hinnata vastaja ja vastuste

usaldusväärsust. MKS-st ei tulene lisaks keeldu, et kolmandalt isikult teabe nõudmine ei tohiks

põhimõtteliselt toimuda koormavamal viisil kui maksukohustuslaselt endalt, vaid maksuhalduri

valitud menetlustoimingu viisi proportsionaalsust tuleb hinnata konkreetse isikuga seonduvate

asjaolude põhjal. Kokkuvõtlikult nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et MTA 06.12.2021

korraldust ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks ja korralduse tühistamist vaidlustatud osas

ei tingi mh asjaolu, et selles ei ole n-ö etteruttavalt vastatud kaebaja võimalikele hilisematele

vastuväidetele. Kuna MTA 10.01.2022 vaideotsus ei riku kaebaja õigusi iseseisvalt, pole alust

ka seda tühistada.

21. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Q OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata

ning Tallinna Halduskohtu 14.06.2022 otsus muutmata.

22. Q OÜ on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ning kandnud

ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 3864 eurot (sh käibemaks), mis vastab advokaatide

18,2 töötunnile hinnaga 170 või 200 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kokku 3884 euro suuruste

menetluskulude kandmine või nende kandmise kohustus seoses praeguse asja lahendamisega

ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuete kohaselt tõendatud. MTA 07.12.2023

vastuväidetega seonduvalt märgib ringkonnakohus järgmist. Menetlusdokumentides ja kohtute

infosüsteemis on Q OÜ volitatud esindajaks märgitud üksnes v.adv Helmut Pikmets ning

kuludokumentide kohaselt suurema osa tööst teinud v.adv Sergei Jegorov ei ole kaebaja nimel

praeguses asjas ühtegi menetlustoimingut teinud. HKMS § 35 lg 2 järgi eeldatakse advokaadi

puhul esindusõiguse olemasolu, kuid sellest ei järeldu, et esindajaks saaks lugeda ka advokaadi,

kes ei ole kohtumenetluses ühtegi menetlustoimingut teinud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

02.09.2021 otsus nr 3-21-1021, p-d 25–26). Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis

3-22-307

11(11)

jäävad Q OÜ menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel igal juhul tema enda

kanda. MTA ei ole apellatsioonimenetlusega seoses kulude kandmise kohta andmeid esitanud,

mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)