3-23-872/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-872

Haldusasi

I.X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 17.01.2023 otsuse

nr 4.2-1/713-1 ja 23.03.2023 vaideotsuse nr 4.2-1/713-6

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks võimaldada

täiendav laskekatse

Menetlusosalised

Kaebaja – I.X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Kärt Kasepõld

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I.X-i kaebus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 17.01.2023 otsus nr

4.2-1/713-1 ja 23.03.2023 vaideotsus nr 4.2-1/713-6 ning kohustada Politsei- ja

Piirivalveametit võimaldama I.X-ile täiendava laskekatse.

2. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt I.X-i kasuks välja riigilõiv 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.01.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.X (kaebaja) esitas 30.08.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (vastustaja) relvaloa

taotluse nr DL10017217 vintraudse püstoli liigile enese ja vara kaitse eesmärgil.

2. Kaebaja käis teooriaeksamil 16.09.2022, kuid ei sooritanud seda. Kaebaja sooritas

teooriaeksami 11.11.2022 ja käis samal päeval tulirelva käsitsemise katsel, mis ebaõnnestus.

3-23-872

Kaebaja käis korduval tulirelva käsitsemise katsel 02.12.2022, mis ebaõnnestus. Kaebaja käis

korduval tulirelva käsitsemise katsel 30.12.2022, mis ebaõnnestus.

3. Kaebajat teavitati 09.01.2023 e-kirja teel, et kuna ta ei ole relvaloa saamiseks vajalikku

tingimust täitnud, siis talle relvaluba ei väljastata. Kaebaja ei ole laskekatset sooritanud

vaatamata korduvalt antud võimalustele.

4. Kaebaja selgitas 10.01.2023 e-kirjas, et laskekatsete arv ei ole piiratud ja vastavalt

siseministri 18.03.2015 määruse nr 13 „Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning

soetamisloa ja relvaloa andmise kord“ (määrus nr 13) § 7 lg-le 10 oleks kaebajal pidanud

olema veel üks võimalus laskekatse sooritamiseks, s.o hiljemalt 11.01.2023.

5. Vastustaja keeldus 17.01.2023 otsusega nr 4.2-1/713-1 kaebajale relvaluba

väljastamast, kuna kaebajal ei õnnestunud läbida relvaeksamit. Kaebaja ei täitnud

relvaseaduse (RelvS) § 34 lg 1 p 3 nõuet, kuna ei ole sooritanud RelvS § 35 lg-s 5 sätestatud

relvaeksamit. Kaebaja käis korduvalt tulirelva käsitsemise katsel, kuid ei ole relvaeksamit

sooritanud, kuna laskekatsed ebaõnnestusid. Ehkki seadus ei piira laskekatsete arvu eksamil,

ei tähenda see, et vastustajal puudub õigus piirata laskekatsete arvu. Vastustaja pakub nii

relvaeksami teooriaosa kui ka laskekatsete sooritamiseks mitu korduvat katset. Kaebaja on

korduvate ebaõnnestunud katsetega näidanud, et tal puuduvad vajalikud teadmised ja oskused.

Tulirelva käsitsemise katse sooritamise eelduseks on elementaarne relva käsitsemise oskus.

Kaebaja ei suutnud laskekatset sooritada 3 korral. Kaebaja taotluse esitamisest on möödunud

4 kuud ja seega oli tal piisavalt aega ette valmistada ning harjutada, et sooritada relvaeksam

positiivsele tulemusele. Kaebaja põrumised laskekatsete sooritamisel näitavad tema oskuste

puudumist. Vastustaja lahendab relvaloa taotluse 2 kuu jooksul ning haldusmenetlus peab

olema läbi viidud eesmärgipäraselt ja efektiivselt (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2).

Seega tuleb seada nii ajaline kui ka katsete piirmäär, et menetlus kulgeks eesmärgipäraselt.

Relvaeksami mõte on teadmiste, oskuste ja vilumuste kontroll, mitte koht, kus harjutada ja

loota, et ükskord õnnestub katse ära teha.

6. Kaebaja esitas vastustajale vaide. Laskekatse kolmandal sooritamisel 30.12.2022

kontrollis eksami vastuvõtja märklehte pealiskaudselt ja pole välistatud võimalus, et üks

kuuliauk võis tähendada kaht identset tabamust. Vastustaja piiras laskekatsete arvu ilma

õigusliku aluseta.

7. Vastustaja jättis 23.03.2023 vaideotsusega nr 4.2-1/713-6 vaide rahuldamata.

Põhjendused:

7.1. Laskekatse võtsid 30.12.2022 vastu kaks ametnikku, mis tagab relvaeksami läbiviimise

erapooletuse. Kaebaja tegi laskekatse vastustaja relvast ja pärast laskude sooritamist mindi

koos märklehe juurde, kus fikseeriti, et kaebaja on ühe korra tabanud märklehte, mis ei ole

piisav, et lugeda katse sooritatuks, kuna vajalik on vähemalt kaks tabamust. Pärast tulemuse

tutvustamist väitis kaebaja, et sihik on paigast ära. Sihik ei saanud paigast ära olla, sest samal

päeval sooritati korduvalt samast relvast positiivsed laskekatsed. Seejärel märgiti kaebaja

tabamus märklehel vastava kleepsuga ja fikseeriti protokollis laskekatse tulemus. Rohkem

pretensioone kaebaja kohapeal ei esitanud. Samal päeval võeti vastu kokku 48 taotleja

laskekatsed ja samu märklehti kasutatakse ka teiste sooritajate puhul. Seega oleks kaebaja

pidanud esitama koheselt väite topelttabamuse osas, sest selle võimalikkust saanuks ainult siis

kontrollida. Kaebajale anti enne otsuse tegemist võimalus esitada enda vastuväited. Kaebaja ei

väitnud, et laskekatse tuleks lugeda sooritatuks võimaliku topelttabamuse tõttu.

7.2. RelvS § 1 lg 11 kohaselt järgitakse relvaeksami läbiviimisel HMS § 5 lg-s 2 toodud

põhimõtteid ja on õiguspärane, et soorituskordadele seatakse piirangud. Relvaloa taotluse

2(5)

3-23-872

läbivaatamise ajaline piirang on 2 kuud, kaebaja taotlus oli menetluses kokku 4 kuud.

Vastustaja peab veenduma, et relvaomanikuks saavad isikud, kes vastavad õigusaktides

toodud nõuetele ning omavad vastavat pädevust ja oskust relva käsitsemiseks. Kui laskekatset

ei sooritata 3 korral, siis järelikult peab loa taotleja rohkem valmistuma eksami läbimiseks ja

selleks kohaks ei saa olla relvaeksam. Kolme korda saab lugeda piisavaks võimaluseks.

8. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes

tühistada vastustaja 17.01.2023 otsus ja 23.03.2023 vaideotsuse ning kohustada vastustajat

võimaldama kaebajale täiendava laskekatse. Põhjendused:

8.1. Relvaloa taotluse menetlemisele ja laskekatsete sooritamisele on seatud ajalised, ent mitte

laskekatsete arvu piirangud (vt määruse nr 13 § 7 lg 10 ja HMS). RelvS § 35 lg-s 1 sätestatud

2-kuuline taotluse läbivaatamise aeg on praktikas mitte rakendatav. Kaebaja taotlust menetleti

4 kuud.

8.2. Vaideotsust ei saa lahendada otsuse teinud lubadegrupi menetleja kolleeg. Vastupidisel

juhul tekib huvide konflikt ja vaideotsus ei ole erapooletu. Jääb arusaamatuks, miks rakendati

HMS-is sätestatud nõuet haldusmenetluse kiire, eesmärgipärase ja efektiivse läbiviimise kohta

alles 4 kuu möödudes, pärast 30.12.2022 toimunud laskekatset ja 1,5 nädalat enne määruses

nr 13 laskekatsete kordamiseks sätestatud tähtaja lõppu, andmata võimalust täiendavaks

laskekatseks. Kaebajale tulnuks anda võimalus täiendavaks laskekatseks mitte varem kui

04.01.2023 ja mitte hiljem kui 11.01.2023.

9. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

9.1. Kaebaja ei saa eeldada, et saab eksamitel käia piiramatul arvul piiramatul ajal – see oleks

vastuolus HMS § 5 lg-st 2 tuleneva eesmärgipärasuse ja menetlusökonoomia põhimõtetega.

Samuti oleks see vastuolus eesmärgiga, milleks eksaminõue on kehtestatud (määruse nr 13 §

5 lg 1). Kui kaebaja ei tule toime eksamil, mis toimub kontrollitud keskkonnas ja järelevalve

all, ei pruugi ta ka elulistes olukordades relva käsitsemisega hakkama saada. Seetõttu on

oluline veenduda, kas kaebaja on relva omamiseks sobiv isik.

9.2. Kaebajal ebaõnnestus laskekatse 3 korda, mis näitab, et ta ei suuda end kokku võtta ja tal

puuduvad vajalikud ning nõutud teadmised ja oskused. Juba esimene ebaõnnestumine

pidanuks olema kaebajale piisavaks märguandeks, et ta peab end järgmiseks korraks paremini

ja põhjalikumalt ette valmistama ning rohkem harjutama. Eksam ei ole koht, kus seda teha.

See ei ole riigi ressursside eesmärgipärane kasutamine ning kuna taotlejaid on palju

(kaebajaga samal päeval osales laskekatsetel kokku 48 taotlejat), mõjutaks piiramatul arvul

eksamitel käimine teiste taotlejate loamenetlusi. Eksami eesmärk on kaebaja käitumise ja

hoiakute ning eelnevalt omandatud teadmiste ja oskuste kontrollimine.

9.3. Kolm laskekatset 2 kuu jooksul on piisav arv kordi ja piisav aeg kaebajal näitamaks ning

vastustajal hindamaks, kas kaebaja on relvaloa saamiseks vajalikud teadmised ja oskused

omandanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus lähtub vaidluse lahendamisel RelvS-i redaktsioonist, mis kehtis 30.09.2022–

14.03.2023.

11. Vastustaja tugines vaidlustatud otsuse tegemisel RelvS § 34 lg 1 p-le 3 ja § 35 lg-le 5.

3(5)

3-23-872

12. RelvS § 34 lg 1 p 3 kohaselt väljastab Politsei- ja Piirivalveamet relvaloa paberil või

elektrooniliselt ametniku suulise otsuse alusel isikule, kes on sooritanud RelvS § 35 lg-s 5

sätestatud eksami. RelvS § 35 lg 5 ls 1 järgi võib soetamisloa või relvaloa väljastada isikule,

kes on sooritanud eksami, mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest.

13. Relvaeksami nõuded ja läbiviimise korra kehtestas siseminister RelvS § 35 lg 6 alusel

määrusega nr 13. Määruse nr 13 § 7 reguleerib laskekatse sooritamist. Selle kohaselt lubatakse

eksamineeritav laskekatsele pärast teooriaeksami sooritamist. Laskekatse toimub 2 osas:

õpperelvaga või laadimata relvaga eksamineeritava oskuste kontrollimine relva käsitsemisel ja

tulejoonelt laskmine RelvS § 12 lg-s 1 nimetatud relvaliigist, mida eksamineeritav soovib

soetada või mille kandmise luba ta taotleb. Praeguses asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja

läbis teooriaeksami ja ilmselt olid ka kaebaja oskused relva käsitsemisel vähemalt piisavad,

sest tal lubati jätkata laskekatsega (määruse nr 13 § 7 lg 4). Samuti ei ole kohtumenetluses

enam vaidlust selles, kas kaebaja sooritatud laskudest tabasid 2 täpselt sama kohta selliselt, et

võis tekkida küsimus üksnes 1 tabamusest või 2 tabamusest täpselt samasse kohta. Kaebaja

pidanuks eriarvamuse korral koheselt pärast katse sooritamist esitama vastuväite. Isegi juhul,

kui pidada võimalikuks, et kaebaja esitas märkuse sihiku osas, siis välistas eksami vastuvõtja

selle võimaluse kohapeal. Hilisemas vaidemenetluses on sellist märkust raske, kui mitte

võimatu kontrollida. Vaidlus on praeguses asjas selle üle, et kui kaebaja laskekatse tulemus

loeti ebapiisavaks, kas kaebajal oli võimalus sooritada veel üks laskekatse.

14. Määruse nr 13 § 7 lg 10 sätestab, et kui laskekatse ebaõnnestub, võib seda korrata mitte

varem kui 5 päeva pärast, kuid mitte hiljem kui 2 kuu jooksul teooriaeksami sooritamise

päevast arvates. Kui laskekatset ei sooritata nimetatud tähtaja jooksul, peab uuesti sooritama

ka teooriaeksami. Muid piiranguid laskekatse uuesti sooritamiseks ei ole korras sätestatud.

Vastustaja on pidanud piisavaks võimaldada laskekatseid sooritada 3 korral. Sellist piirangut

ei ole vastustaja millegagi põhjendanud. Kohus leiab, et kuna laskekatse arvu ei ole piiratud

muul moel kui vaid ajaliselt (2 kuu jooksul teooriaeksami sooritamise päevast), siis ei olnud

vastustajal õiguslikku alust lugeda relvaeksam mittesooritatuks. Kaebaja sooritas

teooriaeksami 11.11.2022, pärast mida lubati ta laskekatsele, mis koosnes relva käsitusest ja

tulejoonelt laskmisest (§ 7 lg 3). Kohus mõistab asjaolusid lähtuvalt korra §-st 7, et kaebajal

võimaldati teha 1 harjutuslask ja seejärel 3 hinnatavat lasku (§ 7 lg-d 8 ja 82). Väidetavalt

tabas kaebaja hinnatavatest laskudest vaid 1 lask märklehte. Kohtumenetluses selle üle enam

vaidlust ei ole. Kohus leiab, et kuna laskekatsete arvu piiratud ei ole, siis pidi vastustaja

andma kaebajale võimaluse sooritada täiendav katse. Laskekatse ebaõnnestumisel võib seda

korrata mitte varem kui 5 päeva pärast, kuid mitte hiljem kui 2 kuu jooksul teooriaeksami

sooritamisest (määruse nr 13 § 7 lg 10). Teooriaeksami sooritamisest täitus 2 kuud 11.01.2023

ja kuni selle ajani oli kaebajal võimalik sooritada uus laskekatse.

15. Vastustaja põhjendas enda otsustusi viitega määruse nr 13 § 5 lg-le 1. Määruse nr 13 § 5

lg 1 kohaselt koosneb soetamisloa ja relvaloa taotleja teadmiste, oskuste, käitumise ja

hoiakute vastavuse hindamise eksam teooriaeksamist ja ning seejärel laskekatsest. Osundatud

säte ei piira laskekatsete arvu.

16. Kohus märgib, et juhul, kui vastustaja leiab, et riigi ressursside paremaks kasutamiseks

peaks laskekatsete arvu piirama 3 korraga, peaks ta tegema ettepaneku seadusandjale

sellekohase piirangu sätestamiseks õigusakti. See tagaks ka haldusmenetluses osaleja

informeerituse menetluse piirangutest ja läbiviimisest.

17. Kuna kaebaja esitas taotluse 30.08.2022, siis tuli RelvS § 35 lg 1 kohaselt viia menetlus

läbi hiljemalt 30.10.2022. Vastustaja eksis seega seaduses sätestatud nõude vastu, kulutades

menetluse läbiviimiseks enam kui 2 kuud. Kui kaebajal tekkis sellega seoses kahju, võib ta

4(5)

3-23-872

esitada nõude vastustaja vastu. Praeguses asjas ei ole kaebaja väitnud endale kahju tekkimist

seoses seaduse sätestatud menetlustähtaja ületamisega. Seega kohus kaebaja väidet 2-kuulise

menetlustähtaja ületamise kohta ei käsitle.

18. Praegusel juhul rikkus vastustaja õigusnormi, kui ei võimaldanud kaebajal sooritada

täiendavat laskekatset. Seega on vastustaja 17.01.2023 otsus õigusvastane ja tuleb tühistada.

19. Vastustaja viitas vaideotsuses laskekatsete sooritamise 3 korra põhjendamisel HMS § 5

lg-le 2, mille kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti

võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kohus

märgib, et osundatud üldine haldusmenetluse läbiviimise säte ei muuda kuidagi asjaolu, et

laskekatse sooritamisele on korras sätestatud vaid ajalised piirangud, mitte laskekatsete

sooritamise arvu limiit. Vastustaja ei ole konkreetselt selgitanud, millise õigusakti alusel on

lubatud laskekatseid vaid kuni 3 korda. Kohtu hinnangul ei ole õigusaktides sätestatud

piiranguid laskekatsete arvule. Seetõttu on ka vaideotsus õigusvastane ja tuleb tühistada. Kuna

kohus tühistab vaideotsuse materiaalõiguslikul alusel, ei käsitle kohus kaebaja väidet vaide

menetlemisest 17.01.2023 otsuse koostaja kolleegi poolt.

20. Kuna vaidlustatud vastustaja otsused olid õigusvastased, tuleb ka kaebaja kohustamisnõue

rahuldada ja kohustada vastustajat võimaldama kaebajale täiendava laskekatse.

21. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse, tühistab vastustaja 17.01.2023 otsuse ja

23.03.2023 vaideotsuse ning kohustab vastustajat võimaldama kaebajale täiendava laskekatse.

22. Kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks ja menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)