2-22-15943/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Kai Härmand Kohtujurist Ege Pilme Määruse tegemise aeg ja koht 21.12.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-15943 Tsiviilasi S. K.i (K., pankrotis) pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kohustustest vabastamise menetluse jätkamine Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik: S. K. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Pankrotihaldur/usaldusisik: Ly Müürsoo (telefon 6481156 OÜ Sentire MK, Väike-Ameerika 8-203, 10129 Tallinn, e-post: lyy.myyrsoo@mail.ee).

RESOLUTSIOON 1. Lõpetada võlgniku S. K.i (K., pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 2. Rahuldamata tunnustatud nõuded võlgniku S. K.i (pankrotis) pankrotimenetluses: Nr Võlausaldaja Rahuldamisjärk Tunnustatud nõue (eurodes) 1. TCM Estonia OÜ II 1175,80 2. Omega Invest OÜ II 194,88 3. Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu II 750,37 4. Tallinna kohtutäitur Hille Kudu II 19,66 5. Tallinna kohtutäitur Risto Sepp II 36,00 6. Tallinna kohtutäitur Risto Sepp II 19,16 7. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts II 39,06 8. Aktiva Finance Group OÜ II 376,16

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

3. Vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest S. K.i (pankrotis) pankrotimenetluses.

2 4. Jätta S. K.i (pankrotis) pankrotimenetluse kulud S. K.i (pankrotis) kanda.

5. Määrata S. K.i (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo tasuks 2015 eurot (lisandub käibemaks). 6. Määrata S. K.i (pankrotis) pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot. 7. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta välja pankrotihalduri tasu summas 725 eurot (lisandub käibemaks) OÜ Sentire MK (registrikood 10539935) arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX. 8. Pankrotihaldur Ly Müürsoo tasust ülejäänud osa, mida menetlusabi ei kata, mõista summas 323,49 eurot koos käibemaksuga pankrotivara arvelt ning summas 1224,51 eurot koos käibemaksuga S. K.ilt. Tasu tasuda OÜ-le Sentire MK. 9. Jätkata S. K.i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlust. 10. Vabastada usaldusisiku kohustusi täitnud pankrotihaldur Ly Müürsoo usaldusisiku kohustustest ja nimetada S. K.i kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks E. L. (ik xxxxxxxxxxx, N OÜ, e-posti aadress: xxx, telefon xxxxxxxx). 11. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada iga aasta 02.detsembriks (esimene aruanne tuli esitada 02.12.2023). 12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Pankrotihaldur võib esitada tasu puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud, menetluse käik Harju Maakohtu 02.12.2022 määrusega kuulutati välja S. K.i pankrot ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohus nimetas võlgniku pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pankrotihaldur esitas 20.11.2023 kohtule aruande ja taotluse, milles palub kohtul lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist juhul, kui ei tasuta pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Aruande kohaselt sai S. K. pankrotimenetluse ajal töötasu OÜ-st K, millest on pankrotivara hulka laekunud 323,49 eurot. Pankrotimenetluse läbiviimiseks tehtavad väljamaksed on kokku 2418 eurot koos käibemaksuga, millest 323,49 eurot koos käibemaksuga saab hüvitada pankrotivara arvelt ja 2094,51 eurot koos käibemaksuga on vahendite puudumise tõttu haldurile usaldusisiku ülesannetes hüvitamata. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid S. K.i pankrotimenetluses ei ole, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Pandieset käesolevas pankrotimenetluses ei olnud. Müümata ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Käesolevas menetluses ei olnud vara, mida haldur oleks saanud valitseda ja müüa. Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. S. K. ei ole nõuete nimekirjas ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on mõtlematu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete

3 võimalustega võetud laene ja tekitatud kohustusi tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. 11.12.2023 määrusega tegi Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 2500 eurot hiljemalt 20.12.2023. Deposiiti ei tasutud.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on 11.12.2023 määruses, mis on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 2500 eurot hiljemalt 20.12.2023. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Aruande kohaselt sai S. K. pankrotimenetluse ajal töötasu OÜ-st K, millest on pankrotivara hulka laekunud 323,49 eurot. Pankrotihalduri hinnangul tuleb võlgniku maksejõuetuse põhjuseks lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, milleks on mõtlematu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud laene ja tekitatud kohustusi tagasi maksta. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväiteid.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Ly Müürsoo tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles

4 ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 66¹ lg-s 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

Pankrotihaldur palub määrata tasuks määrata 2015 eurot, millele lisandub 20 % käibemaksu summas 403 eurot, kokku 2418 eurot ja mõista see välja OÜ-le Sentire MK (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb. Haldur on kulutanud ülesannete täitmiseks 15,5 tundi arvestusega 130 eurot tunnis. Kohus leiab, et haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Toimingutele kulunud aeg vastab tehtud toimingute sisule ja mahule. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik ja põhjendatud. Halduri tunnitasu 130 eurot ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Kohus kinnitab pankrotihalduri tasuna 2015 eurot (lisandub käibemaks).

Pankrotihaldur palub anda võlgnikule menetlusabi ja mõista välja riigivahenditest pankrotihalduri tasu summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot koos käibemaksuga. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

5 usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

Kuivõrd kohus kuulutas võlgniku pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu hüvitada riigi vahenditest. 2023. aastal oli töötasu alammääraks 725 eurot. Seega kooskõlas PankrS § 65 lg-ga 11 ja TsMS § 183 lg-a 2 määrab kohus riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 725 eurot (lisandub käibemaks). Pankrotihalduri tasust ülejäänud osa, mida menetlusabi ei kata, mõista vastavalt pankrotihalduri taotlusele, osaliselt, s.o summas 323,49 eurot (sh käibemaks) välja pankrotivara arvelt ning halduri tasu summas 1224,51 eurot koos käibemaksuga jätta S. K.i kanda. Tasu tuleb kanda OÜ-le Sentire MK, mille kaudu pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo tegutseb.

Võlgnik on maksejõuetusavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §- s 173 nimetatud kohustusi. Kohus on kuulutanud juba 02.12.2023 määrusega välja võlgniku pankroti ja algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Kuivõrd võlgniku usaldusisikuks on määratud 25.10.2022 määrusega Ly Müürsoo ja pankrotihaldur on palunud vabastada usaldusisiku kohustusi täitnud pankrotihaldur usaldusisiku kohustustest ja nimetada võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks E. L. (ik xxxxxxxxxxx, N OÜ, e-posti aadress: xxx, telefon xxxxxxxx), vabastab kohus usaldusisiku kohustuste täitmisest Ly Müürsoo. E. L. on andnud nõusoleku enda võlgniku usaldusisikuks määramiseks. Kohus nimetab S. K.i (pankrotis) usaldusisikuks E. L.

FiMS § 46 lg 3 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus on määranud 02.12.2023 määruses, et aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 2. detsembriks (esimene aruanne tuli esitada 02.12.2023).

Kohtu selgitused võlgnikule ja usaldusisikule

Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1-2).

Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg 3-7).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

6 otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud. Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 1-3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik