3-22-2371/58 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

21. detsember 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2371

Haldusasi

B.K kaebus Keskkonnaameti 27.10.2022 korralduse nr

DM-112836-41 „OÜ NURME TEEDEEHITUS

keskkonnaloa nr KL-516629 andmine“ ja sellega antud

keskkonnaloa nr KL-516629 tühisuse tuvastamiseks ning

alternatiivselt tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – B.K

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Merle

Liivrand-Sieger

Kolmas isik – OÜ NURME TEEDEEHITUS, volitatud

esindaja vandeadvokaat Sandor Elias

Kaasatud haldusorgan – Tori vald, seaduslik esindaja

vallasekretär Siiri Jõerand

Asja läbivaatamise vorm

Avalikul kohtuistungil 21.11.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta B.K taotlus protokolli parandamiseks rahuldamata.

2. Jätta B.K korduv taotlus tunnistajate ja ekspertiisi määramiseks läbi vaatamata.

3. Jätta B.K kaebus rahuldamata.

4. Jätta kaebaja, vastustaja ja kaasatud haldusorgani menetluskulud nende endi

kanda.

5. Mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu summas 2901,60 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.01.2024. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja B.K elab alates 2000. aastast Pärnu maakonnas Tori vallas (endine Sauga vald)

Nurme külas asuval XXX kinnistul (registriosa nr xxxxxxx; katastritunnus yyyyyyyyyy; pindala

2,15 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa).

2. Sauga Vallavolikogu 27.02.2002 otsusega nr 6 kehtestati Kruusa maaüksuse detailplaneering,

mille eesmärgiks oli ehitada välja täite- ja puistematerjalide sorteerimise ja ladustamise platsid.

Kruusa kinnistu (registriosa nr 2350806; katastritunnused 73001:001:0538, 73001:001:1180,

73001:001:1181; pindala kokku ca 5,7 ha; sihtotstarve 100% tootmismaa) asub XXX kinnistu

vahetus läheduses (kinnistuid eraldab Nurme-Papsaare kõrvalmaantee, teeregistri nr 19123).

3. Kruusa kinnistul asub Nurme jäätmekäitluskoht, mida opereerib kinnistu omanik OÜ

NURME TEEDEEHITUS. Enne keskkonnaloa KL-516629 andmist oli Keskkonnaamet

02.09.2016 korraldusega nr 1-3/16/2252 väljastanud OÜ-le NURME TEEDEEHITUS

jäätmeloa L.JÄ/3279661, mis andis õiguse Nurme jäätmekäitluskohas jäätmete taaskasutamiseks

ja kõrvaldamiseks.

4. OÜ NURME TEEDEEHITUS esitas 29.12.2020 Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse,

mille eesmärgiks oli jätkata Nurme jäätmekäitluskoha tegevust. Keskkonnaameti 27.10.2022

korraldusega nr DM-112836-41 „OÜ NURME TEEDEEHITUS keskkonnaloa nr KL-516629

andmine“ otsustati OÜ-le NURME TEEDEEHITUS väljastada keskkonnaluba KL-516629

(edaspidi

keskkonnaluba). Keskkonnaluba annab õiguse jäätmete taaskasutamiseks

(sorteerimiseks, sõelumiseks ja purustamiseks – R12s, ringlussevõtt – R5m, ladustamine – R13)

ning jäätmekäitluskoha aastane käitlusmaht on 100 000 tonni aastas.

5. B.K esitas 07.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis algselt menetlusse

nõudes tühistada Keskkonnaameti 27.10.2022 korraldus nr DM-112836-41, millega väljastati

keskkonnaluba nr KL-516629. Halduskohtu 06.06.2023 määrusega võeti täiendavalt menetlusse

nõue tuvastada Keskkonnaameti 27.10.2022 korralduse nr DM-112836-41 ja sellega antud

keskkonnaloa nr KL-516629 tühisus. Seejuures märkis kohus, et esmane nõue on tühistuse

tuvastamise nõue ning alternatiivne nõue tühistamise nõue.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja seisukoht

6.1. Kolmandale isikule väljastatud keskkonnaluba on tühine, kuna sellest ei selgu õigused ja

kohustused, õigused ja kohustused on vastukäivad. Keskkonnaloa andmise menetluses jätsid

vastustaja ja kaasatud haldusorgan täitmata kohustuse hinnata erinevate tegevuste mõju

kumulatiivselt. Jäätmeloaga on antud õigus kogu Nurme jäätmekäitluskohas tekitada

keskkonnahäiringuid müra/tolm, mis rikub kaebaja põhiõigusi.

6.2. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 23 lg 4 sätestab, et hinnates

keskkonna vastavust tervise ja heaoluvajadustele, võetakse arvesse teiste isikute õigusi, avalikke

huve ja piirkonna eripära. Keskkonnaluba on kaebaja põhiõigusi riivav, kuna rikub õigust eraelu

1 Kehtis 02.09.2016–01.09.2021; dtl 242–247

2 (15)

puutumatusele ning õigusele tegelda oma planeeritud tegevusega XXX kinnistu igas punktis

jäätmetolmu ja tootmismüra vabalt.

6.3. Keskkonnaluba on õigusvastane menetlusnormi raskest rikkumisest kaalutlusvigade tõttu ja

arusaamatu, vastuolus Sauga 2016 üldplaneeringuga ja läbi viimata on keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelmenetluses. Keskkonnaloa andmise menetlus oli

kaldu taotleja poole ega ole olnud läbipaistev. Jäätmetolm, jäätmete/kivimite

purustamise/sõelumise müra, kivide/betoonitükkide veoautokasti kukkumise müra ei ole

normaalne müra elamupiirkonnas või puhke- ja virgestusalal.

6.4. Keskkonnaluba ei reguleeri kõiki tegevusi. Ka jäätmete kohaletoomine veoautodega ja

äraviimine on tootmisprotsessi osa, mis tekitab tolmu ja müra, kuid seda luba ei reguleeri. Enne

sõelumist tehakse selgeks algmaterjali päritolu, selle sobivus ohutu toote valmistamiseks,

vajalik tootmisskeem (vajadusel võõriste eemaldamine, soovitavad fraktsioonid jms),

teostatakse tootmine, sh materjal söödetakse mobiilsesse sõela, frontaallaadur transpordib sõela

alt fraktsioneeritud toote(d) eraldi puistangutesse. Selline tegevus on väga suur müra ja

keskkonnahäiringute tekitaja, lisaks hiljem frontaallaaduriga veoauto kastidesse laadimine ja

laiali vedamine. On silmakirjalik väita, et kolmanda isiku tekitatavad keskkonnahäiringud on

eelduslikult vähesed. Kaebaja ja tema perekond ei pea mürareostusega tingimusteta leppima ega

seda kannatama. Müral on olnud kaebajale ja tema perekonnale väga tõsised tagajärjed. Rajatud

müravalli efektiivsust ei ole keegi tõendanud.

6.5. Kruusa detailplaneeringu (edaspidi Kruusa DP) seletuskiri kohustas kolmandat isikut

rajama kõrghaljastuse, kuid selle asemel on jäätmevall, mis ei asenda detailplaneeringust

tulenevat rohevööndit. Tehtud ei ole uuringuid, mis kinnitaks, kas olemasolev lahendus

vähendab jäätmekäitluskoha negatiivseid häiringuid XXX kinnistul. Kuigi Kruusa ja Killustiku

kinnistutel kehtiv Kruusa DP ei ole kõikides osades üheselt arusaadav, võib siiski oletada, et

tootmisala ja Nurme-Vana-Pärnu tee vahele kavandatud rohelise vööndi, mida ei ole rajatud,

eesmärk on tootmistegevuse võimalike kahjulike mõjude leevendamine. Vajadusele mürast

tingitud leevendusmeetmeid kohaldada on viidanud ka Terviseamet.

6.6. Kolmanda isiku tegevus peab vastama Kruusa DP-le ning kuniks see sellele ei vasta, ei saa

ka keskkonnalube väljastada. Kolmas isik oli 04.05.2017 ulatusliku Nurme silla maalihke

põhjustaja ning ka praegu ladustatakse pinnast ja ehitusmaterjale tsoonis, mis avaldab mõju

jõekalda püsivusele. Maalihkeuuringus on antud soovitus, et ettevaatusprintsiibist lähtudes

peaks pinnase ja ehitusmaterjalide ladustamine toimuma mitte lähemal kui 100 m maanteele nr.

19123. Seda nõuet ei ole järgitud.

6.7. Kaebajal on endal õigus XXX kinnistul ettevõtlusega tegeleda, kuid kolmanda isiku

tegevusest tingitud tolm ja müra ei võimalda seda.

6.8. Keskkonnaloa andmise menetluses oleks pidanud läbi viima keskkonnamõjude hindamise,

kuna Nurme jäätmekäitluskoha tegevus on suure keskkonnamõjuga Eametsa ja Nurme küla

elamupiirkonnale ja XXX kinnistule. Praegusel juhul oleks tulnud asjaolud välja selgitada, kuid

seda ei ole tehtud. Sel põhjusel on keskkonnaluba õigusvastane, kuna kõrvaldamata on jäetud

oht võimaliku müranormi ületamiseks.

6.9. Keskkonnaluba võimaldab töid teostada ajavahemikul 06.00–22.00 ning puhkepäevale

eelneval ööl kell 07.00–00.00. Kellaaega 08.00–17.00 tööpäevadel hakati jälgima loa taotleja

3 (15)

poolt peale halduskohtu 3-20-597 menetlust septembris 2020, kui rajati ka nn ,,jäätme

müravall“, kohtumenetluse tarbeks.

6.10. Keskkonnaamet ei või otsustamisel piirduda vaid taotluses või teiste isikute poolt esitatud

andmetega. Keskkonnaamet peab omal initsiatiivil uurima välja kõik faktilised asjaolud. Asutus

peab tagama nende asjaolude kohta piisavate tõendite (dokumendid, asitõendid, menetlusosalise

selgitused, tunnistajate ütlused, eksperdiarvamused) esitamise, et vaidluse korral oleks võimalik

otsuse aluseks olnud fakte tõendada. Et kaebaja saaks menetluses tulemuslikult oma seisukohti

kaitsta, peab ta teadma, milline info on juba asutuse kätte kogutud, kas see on tõene ja täielik.

Selleks peab olema juurdepääs põhimõtteliselt kõigile menetlusega seotud dokumentidele

(toimikule). Ehkki kaebaja oli menetlusse kaasatud, siis puudus tal ülevaade. Keskkonnaamet ei

või langetada otsust suvaliselt ja meelevaldselt, vaid peab mõistuspäraselt lähtuma kõikidest

asjassepuutuvatest poolt- ja vastuargumentidest, iseäranis aga positiivsetest ja negatiivsetest

tagajärgedest, mida üks või teine lahendusvariant erinevatele isikutele kaasa toob. Ärakuulamise

järgselt tuleb haldusakti põhjenduses kindlasti esitada selgitused, miks ärakuulamise käigus

ettepanekud ja vastuväited jäeti arvestamata. Vastustaja ei tohi unustada, et materiaalõigust

teeniva iseloomu kõrval on ausal ja õiglasel menetlusel ka iseseisev immateriaalne väärtus.

7. Vastustaja seisukoht

7.1. Väär on kaebaja seisukoht, et keskkonnaluba toob kaasa piirnorme ületava tolmu ja

mürahäiringu ning riivab seeläbi kaebaja õigust puhtale elukeskkonnale ning eraelu

puutumatust, piirab ettevõtlusvabadust. Keskkonnaluba ei anna kolmandale isikule piiramatut

õigust teha ükskõik mida, vaid lubatud tegevused on piiratud muu hulgas tegevuskoha,

konkreetsete jäätmeliikide, koguste ja toimingukoodidega (vt Vabariigi Valitsuse 08.12.2011

määrus nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“) ning vastustaja

27.10.2022 korraldus kohustab lisaks järgima keskkonnaloa taotluses kirjeldatud kavandatavat

tegevust ja tehnoloogiat. Seejuures on keskkonnaloale Tori valla ettepanekul lisatud ka täiendav

tingimus, et tööde tegemisel tuleb arvestada korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 56 lg-s 2

sätestatut (s.o keelatud on tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või

valgusefekte ajavahemikul kell 22.00–06.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kell 00.00–07.00).

7.2. Keskkonnaamet on keskkonnaloa väljastamisel järginud õigusaktidest tulenevaid nõudeid

ning menetlus on olnud igati õiguspärane. Keskkonnaloa andmisel võeti arvesse kavandatavaid

mahte, jäätmete iseloomu ja nende võimalikke mõjusid keskkonnale ning arvestades

käideldavate jäätmete koguseid ja vahekaugust XXX kinnistuga, siis ei teki negatiivseid

mõjusid keskkonnale või elanikkonnale. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et

kolmanda isiku tegevusest tulenev müra ja tolm on kahjustanud kaebaja tervist või mis tõendaks

väidetavate terviserikete seost müra ja tolmuga. Sellest omakorda järeldub, et ei ole ka esitatud

tõendeid, mis tõendaks keskkonnaloa alusel lubatud tegevuse kahjulikku mõju kaebaja tervisele.

Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid, millest nähtuks, et keskkonnaluba takistab puhke ja

virgestusalal tegevuste läbiviimist või tegeleda ettevõtlusega. Väljastatud keskkonnaluba on

sisult sarnane varem kehtinud jäätmeloaga, ehkki kogused on vähenenud ning lisatud

toimingukood ringlussevõtt.

7.3. Kolmanda isiku tegevuses ei ole rikkumisi tuvastatud. Nurme jäätmekäitluskohast lähtuvat

müra hingas Terviseamet 2019. aastal ning tuvastas XXX kinnistu peamise müraallikana

autoliikluse maanteel. Keskkonnainspektsioon viis kontrollimenetluse läbi nii 2017. aastal kui

ka 2020. aastal ning samuti rikkumisi ei tuvastatud. Kolmas isik on võtnud meetmeid tolmu

leviku tõkestamiseks.

4 (15)

7.4. KeÜS § 23 lg 1 ja 2 alusel on kaebajatel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale ning kaebajatel on oma elukohas oleva keskkonnaga oluline puutumus. Kuigi

eeldusena kehtib, et õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale on rikutud

õigusaktidest tulenevate piirnormide ületamisel, kuid seadus ei välista, et keskkonna

mittevastavus on võimalik ka muudel juhtudel. Sellisel juhul kehtib aga vastupidine

tõendamiskoormus ning sellise asjaolu esinemist peab tõendama kaebaja. Seda kaebaja teinud ei

ole.

7.5. Keskkonnaloa andmine ei eeldanud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) menetluse

läbiviimist. Kolmanda isiku tegevuse läbiviimisel ei ole keskkonnamõju hindamise kohustusega

tegevus, kuna tavajäätmete taaskasutamine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes (edaspidi KeHJS § 11

lg 3, § 6 lg 1). Kuna kolmas isik oma tegevust ei muuda ning puudus alus väitele, et tegevus

tooks kaasa olulise keskkonnamõju, siis otsustas vastustaja KMH-d mitte läbi viia. Tegemist on

toimiva käitluskohaga, kus ei ole tuvastatud rikkumisi, mida kaebaja käesolevas haldusasjas

vastustajale läbivalt ette heidab.

7.6. Väited üld- ja detailplaneeringu rikkumisest on alusetud ning seda on kinnitanud ka kohtud

haldusasjas 3-20-597. Kaebaja viitab kaebuses korduvalt üldplaneeringu, detailplaneeringu ja

XXX kinnistul muutunud/kadunud elamule ja vundamentidele, et Keskkonnaametil puudub

pädevus hinnata Tori valla tegevust ega kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate

haldusaktide õiguspärasuse küsimusi. Küll aga uuris Keskkonnaamet haldusmenetluses kaebaja

väiteid ning kaasatud haldusorgani sõnul vastab kolmanda isiku tegevus planeeringutele.

7.7. Keskkonnaamet ei nõustu väitega, et keskkonnaloa menetlemisel on rikutud

menetlusnõudeid (nt uurimispõhimõtte kohaldamata jätmine, tõendamisreeglite ja

kaasamisnõuete rikkumine). Keskkonnaamet kaasas menetlusse vajalikud isikud, sh kaebaja,

ning küsis keskkonnaloale seaduses sätestatud arvamused. Kaebaja esitas keskkonnaloataotluse

menetluses arvamuse kolmel korral.

8. Kolmanda isiku seisukoht

8.1. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 82 lg-s 1 ega ka KeÜS

§ 52 lg-s 1 sätestatud alust, miks kolmandale isikule oleks tulnud keskkonnaloa andmisest

keelduda. Kaebaja viide KeÜS § 23 lg-le 1 ei ole piisav, kuna kolmas isik ei ole

jäätmekäitluskohas õigusvastaselt häiringuid tekitanud. Tõendamata on müra normtasemete

ületamine ning puudub igasugune mõistlik põhjus kahelda Terviseameti mõõtmistulemustes.

Tõendamata on ka tolmuhäiringu tekkimine, kuna tolmu kandumist XXX kinnistule ei ole

tuvastatud.

8.2. Kolmas isik on müra ja tolmu kaitseks ehitanud valli koos haljastusega ning see vähendab

müra ja tolmuhäiringute võimalust veelgi.

8.3. Kaebaja väited detail- ja üldplaneeringu rikkumisest ei ole keskkonnaloa andmisel

asjassepuutuvad, kuna tegemist on olemasoleva jäätmekäitluskohaga, mille käitamise jätkamine

ei ole detailplaneeringukohustuslik (planeerimisseaduse § 125 lg 1-2). Ent ka planeeringute

nõudeid on järgitud. Nurme jäätmekäitluskoha kinnistud asuvad kehtiva Sauga valla

üldplaneeringu järgi tootmise- ning äri- ja teenindusettevõtte juhtotstarbega maa-alal (T/Ä).

Üldplaneeringu järgne juhtotstarve tähendab üksnes maa-ala valdavat kasutust ning teisalt ei

5 (15)

piira Sauga valla üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.4.6 kuidagi tootmise maa-ala

jäätmekäitluskohana kasutada. Veelgi enam, nagu Tori Vallavalitsus välja toonud, kehtestati

antud tegevuskoha detailplaneering juba 27.02.2002. Sauga valla üldplaneering kehtestati

05.12.2016 ning tal ei ole kehtiva detailplaneeringu suhtes tagasiulatuvat mõju. Teisisõnu –

olemasoleva jäätmekäitluskoha tegevuse jätkamist ei saaks üldplaneering kuidagi keelata.

8.4. Keskkonnaloa andmine ei eeldanud KMH läbiviimist, kuna tegevus ei kuulu

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KehJS) § 6 lg 1

loetellu. Samuti ei olnud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu kohustust –

jäätmekäitlus kuulub küll KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade hulka (punkt 11), ent

konkreetsed käitlustoimingud ei kuulu Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 §-s 10

sätestatud tegevuste hulka, mistõttu kohaldub KeHJS §-s 23 sätestatud vabastus.

8.5. Vastustaja järgis menetlusnõudeid ja uurimisprintsiipi ning kaebusest jääb arusaamatuks,

millised faktilised asjaolud on jäänud menetluses tuvastamata, mida kaebaja uurimispõhimõtte

rikkumiseks peab. Kaebaja vastuväited ei ole üles ehitatud faktidele, vaid kaebaja lihtsalt ei

aktsepteeri kolmanda isiku pikaaegse tegevuskoha olemasolu, ent tegemist ei ole õiguslikult

kaitstava positsiooniga.

9. Kaasatud haldusorgani seisukoht

9.1. Kaasatud haldusorgan jääb haldusmenetluses esitatud seisukohtade juurde. Arvamuses tõi

vald välja kõikvõimalikud häiringud ning leidis, et kui tegevust ajaliselt piirata, siis saab

keskkonnaloa väljastamisega nõustuda.

9.2. Vastustaja küsis kaasatud haldusorganilt informatsiooni planeeringute, müravalli ja roheala

osas ning vald leidis, et kolmas isik on nõudeid täitnud. Kaebaja on esitanud korduvaid taotlusi,

kuid nende tulemusel ei ole tänini tuvastatud, et kolmanda isiku planeeringujärgne kinnistu

kasutamine oleks toonud kaasa ülemääraseid häiringuid.

9.3. Tori valla uue üldplaneeringu raames koostati mürakaart ning ka selle raames ei tuvastatud

XXX kinnistul müra piirtasemete rikkumisi.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kolmandale isikule

väljastatud keskkonnaluba2 on õiguspärane ning asjaolu, et kaebajale kolmanda isiku tegevus ei

meeldi või ta soovib, et kolmas isik viiks oma tegevust ellu temale meelepärasel viisil, ei anna

alust väiteks, et keskkonnaluba on õigusvastane. Ehkki kohtul on alus kahelda, kas kolmandale

isikule väljastatud keskkonnaluba saaks kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda, kuna kaebaja on

22.05.2022 avalduses Keskkonnaametile kinnitanud, et alates 2021. aastast on ta pere juurest

lahkunud3, siis ei pea kohus põhjendatuks jätta kaebust kaebeõiguse puudumisel läbi vaatamata.

Tühisuse tuvastamise nõue

2 Kaebuse lisa 9; dtl 166–194

3 Kaebuse lisa 6; dtl 48

6 (15)

11. Kohus ei nõustu kaebajaga, et keskkonnaluba on kooskõlas haldusmenetluse seaduse

(edaspidi HMS) § 63 lg 2 punktiga 5 tühine. HMS § 63 lg 2 punkt 5 sätestab, et haldusakt on

tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole

muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kohtupraktika järgi peab haldusakti tühisuse

tuvastamiseks kohustuste ebaselgus olema nii suur, et haldusakti ei ole objektiivsetel põhjustel

võimalik täita. Õiguskindluse põhimõtte alusel võivad isikud usaldada haldusaktide kehtivust ja

oma tegevuses neile tugineda, mistõttu tingivad üksnes olulised ja ilmselged puudused

haldusaktis selle tühisuse (Riigikohtu 17.11.2020 otsus nr 3-18-1725, punkt 16 ja seal viidatud

lahendid). Kohtu hinnangul ei ole keskkonnaloal olulisi ja ilmselgeid puudusi, mis tingiksid

selle tühisuse. Keskkonnaloas on reguleeritud lubatavad tegevused JäätS § 81 ning seatud

vajalikud tingimused tegevuste elluviimiseks. Asjaolu, et kaebajale väljastatud keskkonnaluba ei

meeldi, ei tähenda, et see oleks kuidagi vastuoluline.

Tühistamise nõue

12. Enne kaebaja esitatud tühistamisnõude sisulist lahendamist peab kohus vajalikuks märkida,

et vaatab kaebuse läbi üksnes ulatuses, milles kaebaja väidab enda kui XXX kinnistu elaniku

subjektiivsete õiguste rikkumist. Kohus ei hinda kaebuse väiteid, mis on seotud kaebajale

kuuluvate äriühingute õiguste rikkumisega, kuna halduskohtusse on pöördunud üksnes kaebaja

isiklikult. Lisaks märgib kohus, et kaebaja on kaebuses küll toonud välja erinevaid väiteid ning

esitanud oma nägemuse, kuidas vastustaja oleks menetluse pidanud läbi viima, kuid üldjuhul on

kaebaja vastavasisulised väited õiguste rikkumisega sidumata. Nt selgitab kaebaja, et

keskkonnaloa menetluses oli tema kolmandaks isikuks, kes tuli kaasata ning kellele tuli tagada

õigus olla ära kuulatud, kuid vaidlust ei saa olla, et kaebaja oli keskkonnaloa menetlusse

kaasatud4 ning tal oli võimalik esitada ka ettepanekuid ja vastuväiteid keskkonnaloa andmisele5.

Samuti selgitab kaebaja kaebuses, et vastustaja on kohustatud kolmanda isiku arvamuste ja

vastuväidetega arvestamist põhjendama, kuid ka seda on vastustaja vaidlustatud korralduses

teinud. Samuti märgib kaebaja, et tal ei ole võimalik tegeleda XXX kinnistul ettevõtlusega, kuid

ka need väited on kõik tõendamata.

13. Kaebaja tõi küll kaebuses välja ka selle, et ta ei saanud dokumendiga koheselt

keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS vahendusel tutvuda, kuna dokumendid ei avanenud6,

siis ka see ei ole keskkonnaloa tühistamise aluseks. Kaebaja ei väida, et pärast dokumentide

esitamise soovi saamist oleks vastustaja keeldunud talle nende dokumentide avaldamisest.

Lisaks märgib kohus, et välistada ei saa, et kuna kaebaja 29.10.2023 e-kirjades viidatud

dokumendid on kõik .msg laiendiga, siis võis nende dokumentide avamine olla takistatud

põhjusel, et kaebaja arvutis vastav programm, mis sellise laiendiga dokumente arvutis avaks,

puudub.

14. Kaebaja argumendid, miks vaidlustatud keskkonnaluba tuleks tühistada, on jagatavad

kolmeks. Esiteks vastuolud planeeringutega, teiseks vastuolu kaebaja õigusega tervise- ja

heaoluvajadusele vastavale keskkonnale ning kolmandaks menetluslikud rikkumised.

Keskkonnaloa vastavus detail- ja üldplaneeringule

4 Kaebuse lisa 4; dtl 40–43

5 Kaebuse lisa 8; dtl 157–164

6 Kaebuse lisa 22

7 (15)

15. Kohus ei nõustu, et vaidlustatud keskkonnaluba on vastuolus alates 2002. aastast kehtiva

Kruusa DP-ga7. Vaidlust ei ole, et Kruusa DP ei hõlmanud endas kogu tänast Kruusa kinnistut.

Kruusa DP hõlmas endas Kruusa kinnistu koosseisus olevat Kruusa katastriüksust, kuid mitte

Juure ja Tüve katastriüksusi, kuna need liideti Kruusa kinnistu koosseisu hilisemalt. Küll aga

hõlmab Kruusa DP ka Killustiku kinnistut, kus tegutseb Valev Udras OÜ, kes pakub liiva

sõelumist, kruusa tootmist ning erinevaid laadimis- ja veoteenuseid.

16. Kruusa DP seletuskirjast8 nähtub, et planeeritaval maaüksusel on kavas välja ehitada täite- ja

puistematerjalide sorteerimise ja ladustamise platsid (punkt 3). Lisaks nähtub DP-st, et

tootmisala eraldamiseks teest oli ette nähtud rajada sinna kõrghaljastus (punktid 3 ja 5). Kaebaja

toob kaebuses välja, et kolmanda isiku tegevus ei vasta DP-le, kuna rikub planeeringus märgitud

rohevööndit. Kohtuistungil vaadati koos kaebajaga Kruusa DP koosseisus olevaid kaarte „teed

ja platsid“ ning „põhijoonis“, kus on peale märgitud „Roheline vöönd“. Mida täpselt rohelise

vööndi all silmas on peetud, seda Kruusa DP seletuskiri ei ava. Kaebaja hinnangul tähendab see,

et kolmas isik on kohustatud kogu elektriliini ja maantee vahelise ala (mille pindala on

hinnanguliselt ca 32 000 m2) ulatuses rajama kõrghaljastuse. Kohus sellega ei nõustu ning jääb

Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2022 otsuse 3-20-597 punktis 19 toodud seisukoha juurde.

Ringkonnakohus selgitas viidatud otsuses, et: „Iseenesest võib kaitstav õigus võrsuda mh

planeeringu sellisest sättest, mille eesmärk on kaitsta mh kaebaja huve (nt Riigikohtu

20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 15), ning roheline vöönd ja kõrghaljastus on Kruusa DP-s

nähtud vähemasti mh ette tootmisala läheduses (st kahjulike mõjutuste leviku alal) elavate

inimeste kaitseks ja neil on õigus nõuda sellest kinnipidamist. Küll tuleb silmas pidada, et

planeeringulahenduse moodustavad kogumis planeeringu seletuskiri, joonised ja planeeringu

kehtestamise otsus. Planeeringust tulenevate nõuete selgitamiseks peab seetõttu tõlgendama

planeeringu joonist ja tekstilist osa koos (nt Riigikohtu 05.03.2019 otsus nr 3-13-385, p 11;

20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 26). Kruusa DP-st ilmneb kohustus, et tootmisala tuleb

planeerida maanteest eemale ja eraldada maanteest kõrghaljastusega, kuid seda nõuet ei ole

alust sisustada viisil, et joonistel näidatud rohelise vööndi saab moodustada ainult

kõrghaljastus. Samuti puuduvad DP materjalides konkreetsed nõuded rohelise vööndi

suurusele.“. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud seisukohtadest ka mulje, et nagu tuleks Kruusa

DP-st kõrghaljastuse rajamise kohustus ka Kruusa kinnisasja koosseisus olevale Juure

katastriüksusele, kuid nii see ei ole. Ehkki tänaseks on Juure maaüksus Kruusa kinnisasja osaks,

siis kuna Kruusa DP seda osa ei hõlma, siis ei saa Kruusa DP-st Juure katastriüksusele ka

kohustusi tulla. Tänaseks on kolmas isik Kruusa kinnistu DP-s märgitud alale maantee äärde

ehitanud nii müravalli kui ka istutanud puudeheki, mistõttu ei saa tema tegevust selles osas

pidada detailplaneeringuga vastuolus olevaks.

17. Kolmandale isikule väljastatud keskkonnaluba ei ole vastuolus ka üldplaneeringuga. Kuigi

kaebaja väited keskkonnaloa vastuolust üldplaneeringuga on pealiskaudsed, siis võiks kaebaja

vastavasisulised väited võtta kokku selliselt, et kaebaja hinnangul seisneb vastuolu selles, et

Sauga 2016 üldplaneeringus märgitud elamuspiirkonna vahetusse lähedusse on lubatud tekkida

jäätmekäitluskohal ning sellise tegevuse lubamisel ei ole KSH raames hinnatud mõjusid

kumulatiivselt. Lisaks nähtub kaebaja väidetest, et tal on mure ka sellega, et üldplaneeringu

joonisel XXX kinnistut ja sellel asuvat elamut ei asu.

18. Nagu kohus juba eelnevalt välja tõi, siis kuna Kruusa DP ei sisalda endas tänaseks Kruusa

kinnistu koosseisus olevaid Juure ja Tüve katastriüksuseid, siis nende osas peab kolmanda isiku

7 Lisa 15

8 Dtl 430–436

8 (15)

tegevus vastama keskkonnaloa andmise ajal kehtinud Sauga valla üldplaneeringule ning teistele

kehtivatele õigusaktidele. Osas, milles kehtib Kruusa DP, peab tegevus olema kooskõlas sellega.

19. Tänaseni kehtiva Sauga valla üldplaneeringu seletuskirja9 kohaselt on kolmanda isiku maa-

alale Nurme-Vana-Pärnu tee ääres ette nähtud 50% äri- ja teenindusettevõtte ning 50%

tootmismaa juhtotstarve, et võimaldada mitmekülgsemat äritegevust (punkt 2.11.2). Seega ei

nähtu Sauga üldplaneeringust, et Nurme jäätmekäitluskoht asuks nt rohealal. Ka Juure ja Tüve

maaüksused, mis maareformi käigus Kruusa kinnistu koosseisu erastati, omasid sihtotstarvet

tootmismaa (100%)10.Kohus nõustub nii kolmanda isiku kui ka kaasatud haldusorgani

väidetuga, mille kohaselt üldplaneeringu järgne juhtotstarve tähendab üksnes maa-ala valdavat

kasutust ning Sauga valla üldplaneering ei välista tootmise maa-ala jäätmekäitluskohana

kasutada. Kuna tõendatud on, et kolmanda isiku tegevusega on kehtiva Sauga valla

üldplaneeringu koostamisel arvestatud, siis tähendab see muu hulgas ka seda, et eksisteerib

ühiskondlik kokkulepe, mis aktsepteerib kolmanda isiku tegevust konkreetses asukohas.

20. Vaidlust ei saa olla, et seoses võimalike vastuoludega üldplaneeringuga on kaebaja

pöördunud kohaliku omavalitsuse poole erinevatel aegadel ning alati on olnud vastus

samasisuline – kolmanda isiku majandustegevus on kooskõlas üldplaneeringuga. Nt selgitas

Sauga vald 29.06.2017, et: „Sauga valla kehtiva üldplaneeringu põhijoonis näeb

katastriüksuste juhtotstarbena ette tootmis- ja/või ärimaa. Tootmis- ja ärimaa juhtotstarbe alla

võib liigitada ka pinnase, kruusa, killustiku jms ladustamise, müügi ja käitlemise. /…/ Pinnase,

kruusa, killustiku jms ladustamise, müük ja käitlemine ei ole tegevus, mis nõuaks kehtiva

detailplaneeringu olemasolu ega koostamise kohustust.“11. Lisaks selgitas Tori vald kaebajale,

vastuseks viimase taotlusele üldplaneering kehtetuks tunnistada12, et üldplaneering koostatakse

kogu valla territooriumi kohta ning selles määratakse üldised põhimõtted ja suundumused. Sel

põhjusel ei saa üldplaneeringu täpsusklass olla kinnistu või tootmisüksuse põhine13.

21. Mis puudutab aga kaebaja väiteid, et üldplaneeringu menetluses läbiviidud KSH ei ole olnud

piisav, siis need väited ei ole tänast vaidlust arvestades asjakohased. Kaebaja ei ole esitanud

tõendeid selle kohta, et Tori Vallavalitsuse ja selle eelkäija Sauga Vallavalitsuse seisukohad,

mille kohaselt Nurme jäätmekäitluskohast lähtuvad võimalikud keskkonnahäiringud on üksnes

lokaalsed ja kumuleeruvad mõnevõrra vaid teiste tavapäraste häiringutega (nt liiklusest tingitud

müra ja tolm), oleks meelevaldne või vale. Sel põhjusel jääb kohus Tallinna Ringkonnakohtu

otsuse nr 3-20-597 punktis 20 väljendatud seisukohale, et üldplaneeringu koostamisel ja selle

raames KSH korraldamisel ei pidanud vald pöörama erilist tähelepanu kolmanda isiku

tegevusele ja kaebaja olukorrale ning üldplaneering ei ole sellest tulenevalt õigusvastane. Sauga

valla üldplaneeringut ei muuda õigusvastaseks ka selle raames koostatud KSH-s tehtud märkus,

et mõjude prognoosimisel võib esineda palju määramatust. Vaidlust ei saa olla, et KSH

valmimise ajal oli Nurme jäätmekäitluskoht juba olemas ning kohtu hinnangul võib pidada

9 Kättesaadav: https://www.torivald.ee/documents/17490526/18907127/Seletuskiri.pdf/de46700f-5472-44ed-8566-

ff16d53f91a5?version=1.0

10 Kaebuse lisa 13, dtl 200; kaebuse lisa 23, dtl 349

11 Kaebuse lisa 12, dtl 198–199

12 Kaebaja taotles üldplaneeringu kehtetuks tunnistamist käesolevas kohtumenetluses toodud põhjustel –

üldplaneeringus ning selle keskkonnamõjude strateegilises hindamises (edaspidi KSH) ei ole tõeselt ja piisavalt

välja toodud OÜ Nurme Teedeehitusele kuuluvatel kinnistutel (Kruusa (73001:001:0538), Killustiku

(73001:001:0539), Juure (73001:001:1180) ning Tüve (73001:001:1181)) toimuva tegevuse keskkonnamõju

(tegevusest lähtuv tolm, pinnase ladustamisest tulenev oht Sauga jõe kalda nõlvapüsivusele) ning et

üldplaneeringus ei ole tõeselt määratud XXX kinnistu (yyyyyyyyyy) maakasutuse juhtotstarve.

13 Kaebaja 19.10.2023 menetlusdokumendi lisa 4, dtl 926–927

9 (15)

eluliselt usutavaks, et kui selles oleks nähtud reaalset probleemi, siis oleks seda KSH-s ka

kajastatud.

22. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kolmandale isikule väljastatud keskkonnaluba

ei ole vastuolus kehtiva detail- ja üldplaneeringuga. Kuna jäätmekäitluskoha rajamine otsustati

juba detailplaneeringuga ning seda suunda ei ole hilisemate planeeringutega, sh valla

üldplaneeringuga, muudetud, siis saab sellest järeldada, et Nurme jäätmekäitluskoha rajamine ja

selle jätkuv tegutsemine vastab kogukondlikule kokkuleppele.

Keskkonnaloa vastuolu õigusega tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale

23. KeÜS § 23 lg 1 sätestab igaühe õiguse tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale.

On oluline rõhutada, et ehkki viidatud norm sätestab, et üldjuhul eeldatakse, et õigus tervise- ja

heaoluvajadustele vastavale keskkonnale on tagatud, kui keskkonnakvaliteedi piirväärtusi ei ole

ületatud (KeÜS § 23 lg 4), siis keskkonnahäiringuks loetakse ka selline ebasoodne mõju, mis ei

ületa arvulist normi (KeÜS § 3 lg 1). KeÜS § 23 eesmärgiks ei ole kaitsta isikut igasuguste

häirivate mõjutuste eest ning see norm ei anna naaberkinnistu omanikule õigust nõuda, et

naaberkinnistu sihtotstarbele vastav kasutamine lõpetatakse. Haldusorgan saab eraisikutelt

nõuda asjakohaste meetmete rakendamist juhul, kui selleks on õiguslik alus.

24. Sisuliselt leiab kaebaja, et tema õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale

on rikutud kolmel alusel, mistõttu on keskkonnaluba õigusvastane. Esiteks leiab kaebaja, et

keskkonnaloas ei ole reguleeritud kogu tootmisprotsessi ning seatud ei ole kellaajalisi

piiranguid. Teiseks leiab kaebaja, et kolmanda isiku tootmisprotsessist levib tema elukohaks

olevale kinnistule tolm ning kolmandaks heidab kaebaja ette seda, et keskkonnaloaga lubatav

tegevus toob kaasa olulise mürahäiringu.

25. Asjaõigusseaduse § 143 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata mh müra,

põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste (nt tolm) levimist oma

kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus

keskkonnakaitse nõuetega. Sellest normist tuleneb, et kaebajal ei ole õigust nõuda, et ükski

teiste isikute tekitatud heli või tolm tema kinnistuni ei kanduks. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid

selle kohta, et kolmanda isiku kinnisasjalt leviks kaebaja kinnistule tolm sellises ulatuses, et see

kahjustaks XXX kinnisasja kasutamist. Samuti ei ole kaebaja põhistanud usutavalt seda, et

mürahäiring ületaks õigusaktidega kehtestatud piiramäärasid. Asjaolu, et kaebajale kolmanda

isiku tegevusest tingitud müra ei meeldi, ei ole aluseks keskkonda kasutava tegevuse

keelamiseks või lõpetamiseks.

26. Ühel tootmisterritooriumil võivad paralleelselt toimuda nii sellised tegevused, mis

keskkonnaluba vajavad ning sellised, mis seda ei vaja. Nii on see ka praegusel juhul, kusjuures

kaebajale tolmu ja müra tekitava tegevusega ei tegele piirkonnas mitte ainult kolmas isik, vaid

ka Valev Udras OÜ.

27. JäätS § 73 lg 2 sätestab, et keskkonnaluba on vaja jäätmete taaskasutamiseks (punkt 2).

Andmed, mis jäätmete taaskasutamiseks antavale keskkonnaloale kantakse, on loetletud JäätS §

81 lg-s 2. Viidatud normist ei tulene, et keskkonnaloas tuleks reguleerida kogu tootmisprotsessi

(sh seda, kuidas jäätmed taaskasutamiseks saabuvad ning territooriumilt lahkuvad). Seoses

tehnoloogiate kasutamisega on keskkonnaloas märgitud järgmised tehnilised ja

keskkonnakaitselised nõuded:

10 (15)



Jäätmete purustamisel ja sõelumisel tuleb tagada tolmuhäiringu vältimine, vajadusel

jäätmeid niisutades või muude vahenditega. Kui jäätmete purustamise ja sõelumise

käigus tekib tolmuhäiring, mis kandub käitluskoha kinnistust väljapoole, tuleb tegevus

koheselt peatada;



Jäätmete purustamisel ja sõelumisel tuleb arvestada, et tegevusega ei tohi ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ega sotsiaalministri

04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra

normtasemeid.



Töid tuleb teostada vastavalt kehtivale korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 56 lõikele

2, mis ütleb, et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni,

puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või

korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

28. Täiendavalt on tehnilisi ja keskkonnakaitselisi nõudeid reguleeritud ka korralduses, millega

keskkonnaluba anda otsustati. Nii on korralduses toodud välja, et:



kolmas isik on kohustatud rakendama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiaid

ning selle vastu eksimist loeb vastustaja taotluses valeandmete esitamisena (punkt

3.2.1);



jäätmekäitlustegevusega võib kaasneda teatavat müra sõelumise ja/või purustamise

toimingute ajal, kuid nende toimingute kestus on lühiajaline ning aastases lõikes

marginaalne. Mobiilse purusti kasutusel ja sõelumisel kasutatakse parimat võimalikku

tehnikat, mille töövõimsusest tulenevalt on purustamise ja sõelumise tsüklid lühiajalised.

Samuti võib olla teatav müra laadimisel, kuid seda ennekõike vahetus laadimise kohas,

valdavalt ettevõtte lahtioleku ajal, tööpäeviti kella 8–17-ni (punkt 3.2.1).

29. Eelnev kinnitab, et vastustaja on kolmanda isiku tegevuse sidunud tema esitatud taotlusega

ning seal märgitud tehnoloogiate kasutamisega ning kaebaja ei väida, et kolmanda isiku

keskkonnaloa taotluses märgitud kasutatav tehnoloogia oleks kuidagi puudulik või ei vastaks

parimale võimalikule tehnikale.

31. Kaebaja on ette heitnud ka seda, et keskkonnaloas on viidatud tööaegade osas KorS § 56 lg-

le 2, kuid kohtule jääb arusaamatuks, kuidas sellise tingimuse seadmine tooks kaasa

keskkonnaloa õigusvastasuse. Kaebaja ei väida, et kolmanda isiku tegevus toimuks väljaspool

tööpäeva ajavahemikku 8–17. Vastupidi, kaebaja möönab oma kaebuses kohtule, et pärast

haldusasja 3-20-597 ja müravalli ehitamist toimub tegevus üldjuhul ajavahemikul 8–17.00.

32. Kaebaja hinnangul on keskkonnaluba õigusvastane ka sel põhjusel, et seal ei ole

reguleeritud jäätmete transportimist territooriumile ning sealt ära. JäätS ei näe ette, et jäätmeloas

tuleks seda üldse teha. Seega soovib kaebaja, et Keskkonnaamet oleks keskkonnaloale

kehtestanud täiendava kõrvaltingimuse. Kõrvaltingimuste seadmine toimub vastustaja

kaalutlusõiguse alusel ning sellise tingimuse puudumine saab olla õigusvastane üksnes juhul,

kui Keskkonnaametil oli või pidi olema alust arvata, et ilma asjaomaste tingimusteta ei ole

võimalik vältida ülemääraseid keskkonnahäiringuid ja seeläbi kaebaja õiguste rikkumist. Nagu

kohus juba eelnevalt välja tõi, siis ei anna jäätmete taaskasutamiseks väljastatud keskkonnaluba

kolmandale isikule piiramatut õigust teha ükskõik mida, vaid lubatud tegevused on piiratud muu

hulgas tegevuskoha, konkreetsete jäätmeliikide, koguste ja toimingukoodidega (vt Vabariigi

Valitsuse 08.12.2011 määrus nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute

nimistud“). Korraldusest nähtub, et vastustaja on kolmanda isiku taotluse alusel hinnanud nii

11 (15)

jäätmete taaskasutamisega kui ka nende transpordiga kaasneva tolmu liikumist ning toonud

välja, et tolmu leviku piiramiseks ja ohjamiseks on kolmas isik piiranud transpordi

liikumiskiirust käitluskohtade ladude juures, samuti viinud osaliselt liikumisteed kõvakattele,

mida on võimalik regulaarselt puhastada, so harjata ning vajadusel pesta ning liikumisteedele

on paigaldatud kastmisseadmed. Seega olukorras, kus kolmas isik on juba taotluses selgitanud

meetmeid ja tehnoloogiaid, mille järgimine on talle kohustuslik, siis ei pidanud vastustaja eraldi

kõrvaltingimust seadma.

33. Seoses tolmuhäiringuga jääb kohus haldusasjas 3-20-597 toodu juurde, mille kohaselt ei ole

kontrollkäikude raames tuvastatud tolmu levikut XXX kinnistule. Kaebaja esitas küll

kohtumenetluses YouTube videoid, kuid nendest ei ole aru saada nende tegemise koht ega ka

see, kas tegemist on ikkagi tolmuga ning kas see on tingitud kolmanda isiku tootmistegevusest.

Välistada ei saa, et tegemist võib olla mõne teise isiku tegevusest tekkinud tolmuga või kevadise

ajutise nähtusega, kus tolmu ongi tavapärasest rohkem. Kui kaebajal on kahtlus loa nõuete

rikkumises, siis tuleb sellest informeerida Keskkonnaametit, kes saab järelevalvemenetluse

käigus rikkumise tuvastada. 03.11.2023 kontrollkäigul rikkumisi ei tuvastatud14.

34. Seoses transpordimüraga märgib kohus ka seda, et kõrvalmaanteel nr 19123, mille ääres

Nurme jäätmekäitluskoht asub, liikus Transpordiameti 2021. aasta liiklussageduse andmete

kohaselt keskmiselt ööpäevas 1236 autot, sh 188 autorongi ja 54 veoautot/bussi. Vaidlust ei saa

olla, et sellise liiklussagedusega kaasneb samuti liiklusmüra, mis piirkonda igapäevaselt

mõjutab. Maantee ja tootmismaa vahetus läheduses elades tuleb paratamatult taluda teel

liikumisega kaasnevat müra ja privaatsuse riivet.

35. Nurme jäätmekäitluskoha tegevusega tingitud müra on hinnanud nii Terviseameti kesklabori

füüsikalabor15 kui ka Tori valla üldplaneeringu koostamise raames OÜ Inseneribüroo

STEIGER16. Ka käesolevas asjas ei ole kohtul alust kahelda Terviseameti 23.10.2019 kell 11.30

kuni 24.10.2019 kell 10.30 teostatud mõõtmiste tulemustes ja valitud mõõtemetoodika

asjakohasuses. Aruanne ei põhine oletustel ega subjektiivsetel hinnangutel, vaid reaalsetel

helirõhu taseme mõõtmistel ja arvutustel. Mõõtmiste kohaks oli XXX kinnistu elamu

välisterritoorium. Mõõtemikrofon paiknes elamu 2. korruse terrassil magamistoa akende ees.

Mürauuringu punktis „Mõõtemääramatus“ on toodud, et: „Teostatud mõõtmistulemused

iseloomustavad mõõtmisperioodil valitsenud kogu mürataset, sisaldades lisaks Nurme

Teedeehitus OÜ territooriumilt tekitatud mürale ka liiklusmüra, olmemüra ning looduslikku

mürafooni.“. Võttes aluseks mõõtmise aja, siis ei pea kohus usutavaks, et tegemist oleks olnud

ajaga, kui jäätmekäitlustoiminguid ei tehtud. Uuringu osast „Mürauuringu tulemused“ nähtub, et

XXX kinnistu elamu juures võib esineda päevasel ajal kogumüratase vahemikus 49–55 dBA

ning maksimaalsed müratasemed võivad küündida kuni 65 dBA-ni. Samas möönis ekspert, et

peamine müraallikaks on autoliiklus ja OÜ Nurme Teedeehitus tööst põhjustatud müra päevased

hinnatud tasemed XXX kinnistul on vahemikus 43–49 dBA ning need tegevused toimuvad

tööpäeviti ajavahemikul 8.00–17.00.

36. Pärast Terviseameti müramõõtmise aruande saamist edastas kaebaja aruande koostajale

12.12.2019 päringu, seades tulemused kahtluse alla17. Terviseamet selgitas kaebajale 13.01.2020

vastuskirjas18, et füüsikalabor on akrediteeritud ja kasutab müra mõõtmiseks nõuetekohaselt

14 Dtl 1046–1047

15 Keskkonnaameti kaebuse vastuse lisa 1; dtl 516–525

16 Võetud asja materjalide juurde halduskohtu 11.05.2023 määrusega; dtl 608–686

17 Kaebuse lisa 20; dtl 292–294

18 Kaebuse lisa 20; dtl 296

12 (15)

kalibreeritud 1. täpsusklassi müra analüsaatorit ning müra ei ole võimalik hinnata videote järgi.

Et Terviseamet möönis kirja lõpus, et on valmis kaebaja soovil müra mõõtmist kordama, ei

tähenda, et Terviseameti koostatud mürauuring ei oleks olnud piisav. Terviseameti

müramõõtmise aruande adekvaatsust kinnitab ka Tori valla üldplaneeringu raames tehtud

müramõõtmise aruanne, kust nähtub, et kolmanda isiku tootmisega seotud tegevustest levib

XXX kinnistu õuealani umbes 41 dBA müratase.

37. Kuivõrd müratasemed XXX kinnistul ei ületanud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr

71 lisas 1 „Müra normtasemed“ ettenähtud II kategooria alade (sh elamumaa-alad,

maatulundusmaa õuealad, rohealad) müra piirväärtust liiklusmüra puhul päeval 60 (65) dBA ja

öösel 55 (60) dBA ning tööstusmüra puhul päeval 60 dBA ja öösel 45 dBA, siis ei saa KeÜS §

23 lg 4 järgi eeldada, et kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale on

rikutud, kuna Keskkonnaamet ei näinud müra vähendamiseks jäätmeloas ette täiendavaid

nõudeid. Võrreldes aastaga 2019, kui mürauuringut teostati, on kolmas isik tänaseks rajanud

oma tegevuskoha piirile müravallid koos haljastusega, mistõttu on alust arvata, et kaebaja

olukord on nüüdseks paranenud või vähemasti ei saa see olla varasemaga võrreldes halvenenud.

Puudub mõistlik põhjus kahelda, et rajatud müravallid ei aitaks müra levikut tõkestada, kuid see

ei ole praeguse vaidluse lahendamiseks ka määrav, sest kui müratase ei ületanud piirnorme juba

enne vallide rajamist, siis puudub vajadus koguda tõendeid selle kohta, kas müravallid tegelikult

toimivad või on need mingil põhjusel ebatõhusad.

38. Kohus ei välista, et kaebaja võib olla müra suhtes tundlik, ent olukorras, kus varasemad

korduvad mõõtmistulemused ei ole kolmanda isiku tegevuses müra piirtasemete rikkumist

tuvastanud, ei ole pelgalt kaebaja põhistamata väite alusel müra piirtasemete ületamise

kahtluseks alust. Seda enam, et kaebaja enda esitatud avalduste alusel on alust kahelda, kas ta

üldse tänaseks enam XXX kinnistut elamiseks kasutab.

Keskkonnaloa andmise menetluse õiguspärasus ja muud kaebaja väited

39. Kaebaja esitas kaebuses väited ka selle kohta, et jäätmekäitluskoht asub maalihkeohtlikus

piirkonnas. Maalihkeohu piirkond ei välista iseenesest kolmanda isiku tegevust. Keskkonnaamet

küsis kaasatud haldusorganilt haldusmenetluses maalihkeohu kohta ning kaasatud haldusorgan

vastas oma 21.10.2022 vastuskirjas, et: „[müravalli] paiknemine maalihkeohtlikul lõigul ei

tähenda, et igal pool tingimata maalihked toimuvad ja kõik ehitised oleksid ohus.

Lihkeohtlikkuse hindamisel lähtutakse alati halvima juhu stsenaariumist, mis eeldab paljude

ebasoodsate tegurite samaaegset esinemist. Uuringutele tuginedes on Sauga valla kehtiv

üldplaneering lihkeohtlikel lõikudel ehituskeeluvööndiks määratlenud 80 m. Viimase 2022.

aastal teostatud IPT Projektijuhtimine OÜ töö „Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike

jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning

lihkeohu vältimise põhimõtete väljatöötamine“ on soovitatav ehituskeeluvööndi ulatus

maalihkeohust lähtuvalt Sauga jõel 100 m. Müravall on rajatud enne eelnimetatud töö

valmimist ning pinnasevalli hari asub Sauga jõe veepiirist ligikaudu 100 m kaugusel.

Pinnasevalli rajamisel ei ole teostatud puurimis- vms töid, mis oleks rajamisel hetkel

põhjustada suurt koormust või tugevat vibratsiooni. Arvestama peame siinkohal, et müratõkke

ja jõe vahel asub veel ka kõrvalmaantee nr 19123, millel liigub Transpordiameti 2021. aasta

liiklussageduse andmete kohaselt keskmiselt ööpäevas 1236 autot, sh 188 autorongi ja 54

veoautot/bussi. Kõrvalmaanteel oleva liiklusega kaasneb samuti liiklusmüra ja teatav

vibratsioon, mis antud piirkonda igapäevaselt mõjutab. Eelnimetatud strateegilistest

dokumentidest tulenevalt on OÜ-l Nurme Teedeehitus õigus Nurme jäätmekäitluskohas ehitus-

ja lammutusjäätmeid ning maavara kaevandamisel tekkinud jäätmeid sortida ja vaheladustada

13 (15)

eesmärgiga neid taaskasutada. Leiame, et ettevõtte on omalt poolt keskkonnahäiringute

vähendamiseks rakendanud leevendavaid meetmeid ja tegutseb õigus- ning sihipäraselt Nurme

jäätmekäitluskohas.“. Kohtu hinnangul ei pidanud Kekskonnaamet pärast sellise seisukoha

saamist asuma läbi viima täiendavat uurimist.

40. Kohus nõustub vastustajaga, et praegusel juhul ei pidanud vastustaja otsustama KHM

läbiviimist ega ka eelhinnangu koostamist. KeHJS § 3 lg 1 sätestab, et keskkonnamõju

hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju

(punkt 1). Olulise keskkonnamõjuga tegevused on toodud KeHJS § 6 lg-s 1 ning jäätmete

käitlemiseks keskkonnaloa andmist selles nimetatud ei ole. Küll aga on jäätmekäitlus toodud

eelhinnangu kohustusega tegevuste loetelus. Nimelt sätestab KeHJS § 6 lg 2 punkt 11, et kui

kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma

eelhinnangu selle kohta, kas jäätmekäitlusel on oluline keskkonnamõju. Seejuures ei mõisteta

KeHJS § 6 lg 2 punktis 11 sätesatud jäätmekäitluste JäätS tähenduses, vaid jäätmekäitlus

KeHJS § 6 lg 12 punkti 11 tähenduses, mille korral tuleb eelhinnang koostada on toodud

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ §-s 10. Selle kohaselt on

jäätmekäitlus tegevused, mille korral on eelhinnangu tegemine vajalik jäätmekäitluskoha

rajamine, laiendamine või rekonstrueerimine (§ 10 punkt 1) ning ööpäevas kuni 100 tonni

tavajäätmete põletamine või keemiline töötlemine (§ 10 punkt 2). Kuna kolmanda isiku tegevus

ei vasta nendele nõuetele, siis ei pidanud vastustaja eelhinnangut koostama. Nagu kohus

eelnevalt on välja toonud, siis on Nurme jäätmekäitluskoht olemasolev, st tegemist on jätkuva

tegevusega, mille mahud varem väljastatud jäätmeloaga võrreldes on vähenenud. Seega nõustub

kohus vastustajaga, et kolmanda isiku kavandav tegevus ei too kaasa olulisi muutusi.

41. Kaebaja väited, et vastustaja on rikkunud menetlusnorme on tõendamata ja paljasõnalised.

Hinnates keskkonnaloa andmise menetlust siis nähtub kohtule, et kaebaja oli menetlusse

kaasatud, tal on olnud võimalik avaldada korduvalt menetluses seisukohti. Vastustaja on

uurinud tõstatud probleeme ning analüüsinud esitatud väiteid. Asjaolu, et kaebaja nendega ei

nõutu, ei muuda menetlust õigusvastaseks.

42. Eelnevast tulenevalt jääb kaebus kõigis nõuetes rahuldamata.

Seni lahendamata taotluste lahendamine

44. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 162 lg 1 kohaselt tuleb kohtuotsuse

resolutiivosas lahendada ka menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kaebaja esitas kohtule

omapoolse versiooni kohtuistungi protokollist ning taotles, et kohus lisaks protokolli olulised

faktid. Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud. Nõuded, mis kohtuistungi protokollis tuleb

kajastada, on toodud HKMS §-s 85 ning selle sätte kohaselt tuleb protokollis lisaks istungi

toimumisega seotud asjaoludele, osavõtjatele, nende esitatud taotlustele ja kohtu määrustele ja

kohtu antud selgitustele kajastada menetlusosaliste seisukohtade põhisisu ulatuses, milles see ei

ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes avaldustes. Kuivõrd kohtuistung helisalvestatakse

(HKMS § 84 lg 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 52 lg 1), on menetlusosaliste sisulisi

seisukohti vaidlusküsimuste osas vaja protokollis kajastada minimaalselt. Eraldi ja selgelt tuleb

protokollida faktilise asjaolu omaksvõtt või muu sarnane tõendamiskoormuse seisukohast

oluline tõik. Kaebaja esitatud seisukohtades ei sisaldu midagi sellist, mis muudaks protokolli

kantud seisukohtade põhisisu, eeskätt ei puuduta tehtud parandused selliseid avaldusi, mida

vastustaja kaebaja põhimõtteliselt poleks kirjalikus seisukohas esitanud. Seega ei ole protokolli

parandamine otstarbekas ega põhjendatud. Lisaks esitas kaebaja taotluse protokolli

14 (15)

parandamiseks ka hilinenult (HKMS § 86 lg-s 1 on selleks ette nähtud 3 tööpäeva pärast

protokolli allkirjastamist).

45. Kaebaja esitas 19.10.2023 avalduses korduva taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ja

müraekspertiisi tegemiseks. Kuna kohus lahendas tunnistajate ülekuulamise taotluse 11.05.2023

määrusega, siis jätab kohus kaebaja korduva taotluse läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 3).

Menetluskulud

46. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda

isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS

§ 108 lg 8). Seejuures tuleb menetluskulude hüvitamisel arvestada HKMS §-s 109 sätestatud

põhimõtteid ning kooskõlas Riigikohtu 11.05.2022 otsusega nr 3-20-663 tuleb esindaja kulud

välja mõista ilma käibemaksuta. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude

väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata

jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Esindajakulu (HKMS § 103 lg 1 punkt 1)

väljamõistmiseks piisab tõendamisest, et menetlusosalisel on tekkinud asjaomase kulu kandmise

kohustus (HKMS § 109 lg 11).

47. Kolmas isik taotleb menetluskulu hüvitamist summas 5803,20 eurot (käibemaksuta summa,

vt 13.07.2023, 21.11.2023 ja 24.11.2023 menetluskulude väljamõistmise taotlused19). Kohus

leiab, et ehkki kolmanda isiku menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6),

siis ei ole põhjendatud nende väljamõistmine kaebajalt koguulatuses. Hirm kolmanda isiku

menetluskulude ees ei tohiks takistada kaebeõiguse teostamist, eriti kui isik väidab KeÜS § 23

lg-s 1 sätestatud õiguste rikkumist. Küll aga märgib kohus, et arvestades haldusasja 3-20-597

menetlust, kus sisuliselt analüüsiti samu probleeme ning asjaolu, et kaebajale on erinevad

ametiasutused vastanud nt detail- ja üldplaneeringuga seonduvalt, siis oli kaebajal võimalik

ratsionaalselt hinnata kohtusse pöördumise edukust ning seda, kas ühe või teise probleemi kohtu

ette toomine on vajalik. Lisaks arvestab kohus ka sellega, et kaebaja esitatud tekstid olid väga

keeruliselt mõistetavad, nendesse oli läbisegi enda mõtetega pikitud arvukaid väljavõtteid

kirjavahetustest ning nt ka põhiseaduse kommenteeritud väljaandest. Sellest tulenevalt peab

kohus põhjendatuks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud ½ ulatuses ehk

summas 2901,60 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

OSALISELT JÕUSTUNUD RIIGIKOHTU 20. JAANUARI 2026 KOHTUMÄÄRUSEGA.

19 Dtl 814–821; dtl 1055–1057 ning dtl 1064–1067

15 (15)