3-23-2777/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

21.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2777

Haldusasi

X

kaebus

keelata

Regionaal-

ja

Põllumajandusministeeriumil

kaebaja

teenistusest

vabastamine

koondamise

tõttu

ning

kohustada

vastustajat

nimetama

kaebaja

kalanduspoliitika

osakonna juhataja ametikohale

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

esindajad vandeadvokaat PK ja advokaat MT

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.12.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde X 14.12.2023 määruskaebuse, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi 19.12.2023 menetlusdokumendi ning

X 19.12.2023

määruskaebuse täienduse lisad.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.12.2023 määrus

haldusasjas nr 3-23-2777 muutmata.

3. Tagastada määruskaebuselt haldusasjas nr 3-23-2777 tasutud riigilõiv 70 eurot X

Swedbank AS kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg

7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Regionaalministri

01.12.2023

kirjaga

nr

2.2-7/1280

anti

Regionaal-

ja

Põllumajandusministeeriumi (RPM) kalamajandusosakonna juhatajale Xle teada, et tulenevalt

RPM koosseisust kalamajandusosakonna kaotamisega ei ole alates 01.01.2024 ministeeriumi

teenistuskohtade koosseisus kalamajandusosakonna juhataja ametikohta ning X ametikoht

3-23-2777

2(8)

koondatakse. Xle pakuti võimalust alates 01.01.2024 jätkata teenistussuhet kalanduspoliitika

osakonna juhataja asetäitja ametikohal ning teatati, et pakutud ametikohaga mittenõustumisel

vabastatakse X teenistusest alates 01.01.2024 avaliku teenistuse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel

koondamise tõttu. Xl tuli esitada vastus hiljemalt 08.12.2023.

2. X esitas 05.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus keelata tema

teenistusest vabastamine koondamise tõttu ning kohustada kaebajat nimetama RPM

kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikohale.

Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata praeguse

kohtumenetluse ajal kaebaja teenistusest vabastamine koondamise tõttu ning kohustada

vastustajat andma haldusakti, millega kaebaja nimetatakse käesoleva kohtumenetluse ajaks

RPM kalanduspoliitika juhataja ametikohale. Kaebaja leidis, et esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel ei ole tal võimalik saavutada kaebuse eesmärki, milleks on

teenistussuhte jätkamine RPM-s senisega samaväärsel ametikohal, milleks on alates

01.01.2024

kalanduspoliitika

osakonna

juhataja

ametikoht.

Kaebajale

pakutud

kalanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja ametikoht on pigem administratiivset laadi ning

puuduvad sellised poliitika kujundamise ja inimeste juhtimisega seotud ülesanded, nagu

kaasnesid kalamajandusosakonna juhataja (ja kaasnevad kalanduspoliitika osakonna juhataja)

ametikohaga. Kaebaja on 22 aastat töötanud kalanduspoliitika kujundamisega seotud

ametikohtadel. Kaebaja peab esialgse õiguskaitse kohaldamist vajalikuks, arvestades seda, et

ta ei kuulu nende isikute hulka, kellel on ATS § 105 alusel õigus nõuda teenistusse

ennistamist.

3. Tallinna Halduskohus võttis 05.12.2023 määrusega kaebuse menetlusse, andis

vastustajale esialgse õiguskaitse taotlusele ja kaebusele seisukoha esitamise tähtajad ning

pikendas esialgse õiguskaitse korras RPM 01.12.2023 kirjaga nr 2.2-7/1280 kaebajale antud

tähtaega kuni 14.12.2023.

4. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium palus 11.12.2023 vastuses jätta esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja leidis, et kaebuse eduväljavaated on vähesed, kuna

ministeeriumis toimunud struktuurimuudatuse tõttu kaob osakond, mida kaebaja seni juhtis,

ning seega ka kaebaja ametikoht. Uue loodava osakonna ülesannete ja selle osakonna juhi

vastutusala on suurem, mistõttu on kaebaja koondamine lubatav. Vastustaja kavatseb

kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikoha täitmiseks välja kuulutada avaliku konkursi,

kus ka kaebajal on võimalik kandideerida. Samuti on kaebajale pakutud võimalust asuda

kalanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja ametikohale, kus kaebaja töötasu suurus jääks

võrdseks senisega. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vastuolus avaliku huviga selle

vastu, et osakonna juhataja ametikoht täidetaks isikuga, kellel on selle ametikohaga

kaasnevate ülesannete täitmiseks parim haridus, töökogemus, teadmised ja oskused. Selleks

on vajalik avaliku konkursi läbiviimine.

5. Tallinna Halduskohus jättis 12.12.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Kohustamiskaebuse esitamisel on kaebuse rahuldamisega samaväärse tulemuseni viiva

meetme võtmine esialgse õiguskaitse korras mõeldav erandlikel juhtudel, kui vastasel korral

saabuks kaebaja jaoks iseäranis raske tagajärg, esialgne õiguskaitse ei kahjustaks oluliselt

avalikke huve või kolmanda isiku õigusi ning kaebuse eduväljavaated on selgelt head. Praegu

see nii ei ole.

Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa täielikult eitada, ent see vajadus on pigem väike. Kaebaja

eesmärk on sisuliselt jätkata teenistust RPM-s kalanduspoliitika osakonna juhataja

3-23-2777

3(8)

ametikohal. Kuigi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral osutub kaebajal selle

eesmärgi saavutamine raskemaks, ei muutu see siiski võimatuks. Vastustaja on selgitanud, et

kuulutab kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikoha täitmiseks välja avaliku konkursi. Nii

teenistusest vabastamise korral koondamise tõttu kui ka asumise korral vastustaja 01.12.2023

teates nimetatud ametikohale, on kaebajal võimalik sellel konkursil kandideerida ning parima

kandidaadina valituks osutuda. Lisaks ei saa kaebaja huvi töötada teatavate kindlate

ülesannetega ametikohal pidada iseäranis kaalukaks. Seda eriti olukorras, kus vastustaja on

pakkunud kaebajale võimalust jätkata teenistust senisega samaväärse töötasuga ametikohal.

Isegi kui teenistusest vabastamine kujutab endast pöördumatut tagajärge, vähendab esialgse

õiguskaitse vajaduse kaalu see, et sellise pöördumatu tagajärje on seadusandja ATS §-i 105

sõnastades selgelt ette näinud. Üldjuhul kuulub õigusvastane vallandamine heastamisele

rahalise hüvitise maksmisega, millest on vaid ATS § 105 lg-s 4 nimetatud isikute puhul ette

nähtud erand. Seeläbi, et seadusandja ei ole kaebajale ette näinud teenistusest õigusvastase

vabastamise korral õigust nõuda enda teenistusse ennistamist, on seadusandja otsustanud, et

õigusvastase teenistusest vabastamise korral on teenistusse jäämise võimatus selline

pöördumatu tagajärg, millega tuleb leppida ning mille heastamiseks on võimalik nõuda

üksnes rahalist hüvitist. Olukord, kus juba teenistusest vabastatud ametnikul ei ole õigust

nõuda enda teenistusse ennistamist, ent ametnik, kelle puhul on teenistusest vabastamise

küsimuse otsustamine alles n-ö otsustaja laual, saab teenistusest vabastamise pareerida

keelava esialgse õiguskaitse kaudu, on ebaloogiline ja vastuolus ATS-i mõttega. Kaebuses

osutatud Riigikohtu praktika valguses võib selline keelamine kõne alla tulla juhul, kui

tulevane teenistusest vabastamine oleks ilmselgelt õigusvastane. Praegu see nii ei ole.

Kaebuse eduväljavaated on pigem vähesed. Sisuliselt liidetakse RPM struktuuris kaks

struktuuriüksust, mille tulemusena moodustatava üksuse tegevusvaldkonnad ja uue üksuse

juhi vastutusala on laiem ükskõik kumma varasema osakonna (ja selle juhi) omast. Varasema

kahe osakonna juhataja ametiülesanded jagatakse ära kalanduspoliitika osakonna juhataja ja

(vähemalt ühe) juhataja asetäitja vahel. Sellisel juhul on tegemist ATS § 90 lg 1 p-s 1

nimetatud olukorraga, kus kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus. Sedalaadi

struktuurimuudatuste korral ei ole küll välistatud, et mõne kaotatava struktuuriüksuse juhile

pakutakse võimalust asuda liitmise tulemusena moodustatava struktuuriüksuse juhi

ametikohale, kuid kuna tegemist on uue ametikohaga (mis eelkõige vastutusvaldkonna ulatuse

poolest erineb varasematest), ei pea asutus sellist ametikohta pakkuma, vaid võib otsustada

selle täita avaliku konkursi korras. Avaliku konkursi kasuks otsustamine on eelkõige

otstarbekuse küsimus ning lubatav ka sellises olukorras nagu käesolev, kus ilmselt pole

põhjust kahelda, et kaebaja oleks oma hariduse ja töökogemuse poolest sobiv täitma ka

kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikohta. Vastustaja võib sellises olukorras siiski

pidada otstarbekaks kuulutada uue ja senistest suurema vastutusalaga osakonna juhataja

leidmiseks välja konkursi.

Vastustaja 01.01.2023 teatest nähtub, et vastustaja eesmärk ei ole kaebajaga teenistussuhte

lõpetamine, vaid vastupidi, kaebajale on tehtud mõistlik pakkumine teenistuse jätkamiseks

senisest vähem vastutusrikkal, ent sama põhipalgaga ametikohal. Lisaks on kaebajal võimalik

kandideerida kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikoha täitmiseks välja kuulutataval

konkursil. Kaebajale selle osakonna juhataja ametikoha mitte pakkumine saaks küsitav olla

eelkõige juhul, kui vastustaja oleks seda pakkunud näiteks samuti 01.01.2024 kaotatava senise

kalavarude osakonna juhatajale või mõnele muule samade struktuurimuudatuste tõttu

kaotataval ametikohal olevale ametnikule. Sel juhul oleks põhjust uurida, miks eelistati teist

ametnikku kaebajale. Vastustaja selliselt aga toiminud ei ole. Vastustaja ei pidanud eelistama

kaebajat ja loobuma kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikoha täitmisest konkursi teel.

Koondamissituatsiooni puudumisega oleks tegemist juhul, kui ametikoha põhiülesanded ja

3-23-2777

4(8)

vastutusala jäävad vähemalt üldjoontes samasuguseks ning asutuse struktuuris või koosseisus

tehtavad muudatused on pelgalt formaalsed (nt ametikoht viiakse ühest struktuuriüksusest

teise või muudetakse üksnes ametikoha või struktuuriüksuse nimetust, ent sisulised

teenistusülesanded, vastutusala ning ametikoha täitmiseks vajalikud kvalifikatsiooninõuded ei

muutu). Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, kuna kahe osakonna liitmise

tulemusena tekkiva osakonna juhataja vastutusala suureneb oluliselt võrreldes kaebaja senise

ametikoha vastustusalaga. See, et uude osakonda koondatud mõlema varasema osakonna

tegevusvaldkonnad on kaebajale tuttavad ning kaebajal on arvestatav kogemus kõigis neis

valdkondades, ei ole määrav.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib avalik huvi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel

tekiks RMP kalanduspoliitika osakonna juhtimises ajutine olukord, mis võib pärssida sellise

struktuurimuudatuste tulemusena loodud ühendatud osakonna tõhusat toimima hakkamist.

Oluline avalik huvi on ka ametikohtade ja eeskätt juhtivate ametikohtade täitmise vastu

avaliku konkursi teel, mis eelduslikult annab võimaluse leida ametikohtadele parimad isikud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X palub 14.12.2023 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.12.2023 määrus

ja rahuldada uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus.

Kuigi halduskohtu seisukoht, et sisuliselt on kaebaja eesmärk jätkata teenistust

kalanduspoliitika kujundamise ja elluviimise eest vastutava osakonna juhataja ametikohal, ei

ole põhimõtteliselt vale, on keelamiskaebuse vahetu eesmärk hoida ära kaebaja õigusvastane

teenistusest vabastamine. Kaebajal on subjektiivne õigus nõuda, et riik peab kinni ATS-s

sätestatust nii selle avalik-õigusliku teenistus- ja usaldussuhte tekkimisel, ümberkujundamisel

kui ka lõppemisel. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel ei ole enam võimalik

saavutada keelamiskaebuse eesmärki – hoida ära kaebaja õigusvastane teenistusest

vabastamine. Sisuliselt jäetakse kaebaja ilma õigusest tõhusale õiguskaitsele ja seda

olukorras, kus kaebaja on analoogses situatsioonis võrreldes nendega, kelle puhul Riigikohus

on sõnaselgelt möönnud, et kohtud on eksinud, kui nad on jätnud isikud ilma tõhusast

kohtulikust kontrollist ja leidnud, et puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

Võimalus kandideerida ametikohale, kust isik on õigusvastaselt vabastatud, ei muuda

vabastamist kuidagi õiguspärasemaks ega heasta ebaõigust. Kaebajale on ühemõtteliselt

öeldud, et ta võib küll kandideerida kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikohale, kuid

lootust valituks osutuda ei ole. Seega on vastustajal ka edaspidi kavas rikkuda kaebaja õigusi

ja teda ebavõrdselt kohelda. Teise ametikoha pakkumine ei tohi olla formaalne. Kaebajale

pakutava osakonna juhataja asetäitja ametikoha ametijuhendist nähtub, et selle ametikoha

ülesanded on pigem administratiivset laadi, kus puuduvad poliitika ettevalmistamisega ja

inimeste juhtimisega seotud ülesanded. Pelgalt samaväärne töötasu ei muuda seda sarnaste

tööülesannetega ametikoha pakkumiseks. Halduskohus on jätnud tähelepanuta Riigikohtu

seisukohad analoogses asjas lahendis nr 3-21-2241 (p 12).

Vaidluse üks määrava tähtsusega küsimus ongi see, kas tegemist on kahe struktuuriüksuse

liitmise

tulemusel

uue

struktuuriüksuse

tekkimise

või

ühe

struktuuriüksuse

ümberkorraldamise ja teise struktuuriüksuse kaotamisega. Asjassepuutuvate struktuuriüksuste

teenistujate õigused ja kohustused on täiesti erinevad sõltuvalt sellest. Praeguse asja

korrektseks lahendamiseks tuleb kohtul võtta selles küsimuses põhjendatud seisukoht. Kohtu

seisukoht, et vastustajal ei ole kohustust pakkuda kaebajale sellist ametikohta, mille vastustaja

otsustab täita avaliku konkursi korras, ei tugine ATS-le ega ole sellega kooskõlas. Riigikohus

on kinnitanud, et ATS § 90 lg-st 7 ei tulene ametiasutusele kaalutlusõigust otsustamaks, kas ja

3-23-2777

5(8)

millist teist ametikohta ametnikule enne koondamist pakkuda. Säte kohustab ametiasutust

hindama, kas isiku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastav ning eelmise

ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega vaba ametikoht on olemas. Kui selline ametikoht

leidub, on võimalus ATS § 90 lg 7 mõttes olemas ja uut kohta tuleb pakkuda (Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-49-16, p 16).

Koondamissituatsioonis kaalub huvi säilitada konkreetse ametniku teenistussuhe üles

abstraktse huvi täita ametikohad avaliku konkursi korras. Kaebaja teenistusest vabastamiseks

koondamise tõttu puudub avalik huvi. Vastupidi, avalik huvi nõuab seda, et ametniku

teenistusest vabastamine toimuks seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Samuti seda, et

ühetaolises olukorras olevaid isikuid ei koheldaks ilma põhjuseta erinevalt. Ümberkorraldused

ministeeriumi struktuuris ei piirdu kalamajandusosakonna ja kalavarude osakonnaga, vaid

puudutavad mitmeid struktuuriüksusi. Kaebajale teadaolevalt on kõikide ümberkorraldatavate

osakondade juhataja ametikohta pakutud senisele osakonna juhatajale. Ainus erand on

kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikoht.

7. Regionaal-

ja

Põllumajandusministeerium

palub

19.12.2023

vastuses

jätta

määruskaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.

Kuna kalamajandusosakonna juhataja ametikoht, mida kaebaja hetkel täidab, kaob alates

01.01.2024 vastustaja teenistuskohtade koosseisust, sest senised kalamajandusosakond ja

kalavarude osakond liidetakse alates 01.01.2024 kalanduspoliitika osakonnaks, ning kaebaja

ei võtnud talle pakutud kalanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja ametikohta vastu, andis

vastustaja

18.12.2023

käskkirja,

millega

vabastas

kaebaja

alates

01.01.2024

kalamajandusosakonna juhataja ametikohalt koondamise tõttu. Kaebaja sai vastustaja

18.12.2023 käskkirja samal päeval kätte. Seega on haldusakt, mille andmise keelamist kaebaja

taotles, antud. Esialgse õiguskaitse korras saab taotleda abinõude kohaldamist, mis on seotud

vaidluse esemega. Kuna haldusakt, mille andmise keelamist kaebaja on nõudnud, on antud, ei

ole keelamisnõue enam lubatav. Kaebaja kohustamisnõue on seotud keelamisnõudega, sest

kaebaja on seisukohal, et vastustaja oleks pidanud pakkuma talle kalanduspoliitika osakonna

juhataja asetäitja ametikoha asemel kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikohta.

Vastustaja on kuulutanud välja avaliku konkursi kalanduspoliitika osakonna juhataja

leidmiseks. Muutunud asjaolude tõttu tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata.

Kaebaja ei ole analoogses situatsioonis võrreldes nende isikutega, kelle puhul leidis

Riigikohus otsuses nr 3-21-2241, et keelamiskaebus oli kohane vahend isikutele tõhusa

kohtuliku kontrolli tagamiseks. Tegemist oli Kaitseväe teenistujate ametist vabastamisega,

kuna nad ei esitanud COVID-19 vaktsineerimise kohta tõendit. Praegusel juhul on tegemist

olukorraga, kus 01.01.2024 kaob ametiasutuse struktuuri ümberkorraldamise tagajärjel

kalamajandusosakond, mille juhataja ametikohta kaebaja seni täidab. Ühel juhul jäi kaebajate

ametikoht kohtumenetluse ajaks alles, teisel juhul see kaob.

8. X esitas 19.12.2023 määruskaebuse täienduse. Regionaalministri 18.12.2023

käskkirjaga nr 2.2-1/36 vabastatakse kaebaja teenistusest 31.12.2023 koondamise tõttu.

Seetõttu ei ole enam võimalik keelata vastustajal esialgse õiguskaitse korras haldusakti

andmist, millega kaebaja vabastatakse teenistusest koondamise tõttu. Samas on esialgse

õiguskaitse korras võimalik peatada haldusakti kehtivus, mistõttu tuleb peatada

regionaalministri 18.12.2023 käskkirja nr 2.2-1/36 kehtivus kuni praeguses asjas tehtava

lõpliku lahendi jõustumiseni. Vastustaja on 14.12.2023 kuulutanud välja konkursi

kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikohale. Kaebaja palub peatada ka 14.12.2023 välja

kuulutatud konkurss RPM kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikohale kuni praeguses

asjas tehtava lahendi jõustumiseni.

3-23-2777

6(8)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja on koos määruskaebuse ja 19.12.2023 täiendusega esitanud järgmised lisad:

RPM kalanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja ametijuhend (dtl 67‒68 ja 87‒88), RPM

01.12.2023 ametikoha koondamisteade ja teenistuskoha pakkumine (dtl 69 ja 89),

kalanduspoliitika osakonna juhataja konkursi teade (dtl 90), RPM 18.12.2023 käskkiri nr 2.2-

1/36 (dtl 91‒92). Vastustaja on lisanud määruskaebuse vastusele RPM 18.12.2023 käskkirja

nr 2.2-1/36 (dtl 79‒80) ja ekraanipildi dokumendihaldussüsteemist (dtl 81). Ringkonnakohus

võtab esitatud tõendid asja õigemaks lahendamiseks asja materjalide juurde.

10. RPM 18.12.2023 käskkirjaga nr 2.2-1/36 on kaebaja teenistusest vabastatud alates

31.12.2023 ATS § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu. Esialgse õiguskaitse taotlus peab

lähtuma põhivaidlusest ning olema eesmärgipärane. Esialgse õiguskaitse kohaldamise

tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral

saavutatavad. Eelneva tõttu ei ole kaebaja taotlus vastustaja keelamiseks anda haldusakt,

millega kaebaja vabastatakse teenistusest koondamise tõttu, enam lubatav. Samas on kaebajal

võimalik oma õiguste kaitsmiseks esitada halduskohtule HKMS § 49 lg 1 alusel kaebuse

muutmise taotlus RPM 18.12.2023 käskkirja vaidlustamiseks, kasutades ATS § 105 lg-s 1

nimetatud

õiguskaitsevahendeid,

st

taotleda

käskkirja

õigusvastaseks

tunnistamist,

teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses.

Sellise kaebuse tagamiseks on võimalik kohaldada HKMS § 251 lg 1 p-s 1 nimetatud

abinõusid. Kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt ongi kaebaja esitanud 20.12.2023

halduskohtule

kaebuse

muutmise

taotluse,

hindab

ringkonnakohus

määruskaebuse

lahendamisel, kas esialgse õiguskaitse kohaldamine võiks olla muudetud kaebust arvestades

põhjendatud või mitte. Seepärast saab ringkonnakohus lahendada määruskaebuse sisuliselt.

11. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused on sätestatud HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3.

Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära selliste kahjulike tagajärgede saabumine

kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu

või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgset

õiguskaitset ei kohaldata, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu või esialgne õiguskaitse

kahjustab ülemääraselt avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi.

12. Ringkonnakohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks jätta rahuldamata ka siis, kui

halduskohus oleks kaebaja kaebuse muutmise taotluse RPM 18.12.2023 käskkirja

vaidlustamiseks juba rahuldanud ja vastavad nõuded menetlusse võtnud.

13. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa eitada, samas ei saa seda pidada

ülekaalukaks. Kaebaja on küll RPM 18.12.2023 käskkirjaga teenistusest vabastatud alates

31.12.2023, kuid samas on kaebaja määruskaebuses kinnitanud, et tema sisuline eesmärk on

jätkata teenistust RPM kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikohal. Asja materjalidest

nähtuvalt on vastustaja praeguseks kuulutanud välja avaliku konkursi kalanduspoliitika

osakonna juhataja ametikoha täitmiseks (dtl 90). Kaebajal on võimalik konkursil kandideerida

ja valituks osutuda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja huvi töötada

teatavate kindlate ülesannetega ametikohal ei saa pidada iseäranis kaalukaks.

14. Ringkonnakohus jagab halduskohtu esialgset hinnangut kaebuse eduväljavaadetele. Kuigi

esialgse õiguskaitse menetluse eripärast tulenevalt ei saa kaebuse perspektiivi hindamine olla

kuigi põhjalik, sest kõik faktilised ja õiguslikud asjaolud ei pruugi olla selged ja kõik tõendid

3-23-2777

7(8)

veel kogutud, ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada praeguses menetlusstaadiumis kuigi

suureks.

15. Vabariigi Valitsuse 22.06.2023 määrusega nr 64 vastu võetud RPM põhimääruse § 13 lg

2 p-de 3 ja 4 järgi on ministeeriumis kaks osakonda: kalamajandusosakond, mille

põhiülesanne on kavandada ja ellu viia kalanduspoliitikat eesmärgiga arendada kalamajandust

ja suurendada selle konkurentsivõimet, ning kalavarude osakond, mille põhiülesanne on ette

valmistada ja ellu viia kalavarude kaitse ja kasutamise poliitikat. Vabariigi Valitsuse

16.11.2023 määrusega nr 102 „Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määruse nr 64

„Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ muudeti määrust nr 64

ning sõnastati ümber § 13 lg 2 p 3, mille tulemusel liidetakse kalamajandusosakond ja

kalavarude osakond kalanduspoliitika osakonnaks, ning tunnistati kehtetuks p 4. Määruse nr

102 seletuskirja kohaselt on kahe paralleelse struktuuriüksuse ühendamise tulemus tõhusam

koostöö ja parem sünergia, samuti kaob vajadus piiritleda ülesandeid eri osakondade vahel,

mille tegevus on omavahel tihedalt läbi põimunud. Kahe osakonna ühendamine lähtub

laiemalt ministeeriumide ümberkorraldamise üldisemast põhimõttest, milleks on vähendada

dubleerimist riigiametites ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Seega

on tegemist sisuliselt kahe struktuuriüksuse liitmisega. Vastustaja on 11.12.2023 vastuses

selgitanud, et uues loodavas kalanduspoliitika osakonnas on ühendatud senise kahe osakonna

ülesanded ning kalanduspoliitika osakonna juhatajal tuleb tegeleda rohkemate ning sisult

teistsuguste tööülesannetega, võrreldes senise kalamajandusosakonna juhataja ülesannetega.

Senise kalamajandusosakonna ülesannetele lisanduvad kalavarude kaitse ja kasutamise

poliitika kujundamise ülesanded. Kalanduspoliitika osakonna juhatajal tuleb ka läbi viia kahe

erineva osakonna liitmine ning tagada nende koostoimimine, tehes selleks vajalikud

strateegilised ja juhtimisotsused. Seega on uue üksuse juhi vastutusala laiem kui kummagi

varasema osakonna ja selle juhi vastutusala. Varasema kahe osakonna juhataja

ametiülesanded jagatakse ära kalanduspoliitika osakonna juhataja ja juhataja asetäitja vahel.

Järelikult on tegemist ATS § 90 lg 1 p-s 1 nimetatud olukorraga. Vastustaja selgituste

kohaselt peeti põhjusel, et kalanduspoliitika osakonna ja selle juhataja põhiülesanded on

oluliselt erinevad kahe liidetava osakonna ja nende juhatajate ülesannetest, vajalikuks täita

loodava kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikoht avaliku konkursi korras. Praeguseks

ajaks on konkurss välja kuulutatud. Kaebajal on võimalik avalikul konkursil osaleda ning

juhul, kui ta ei osutu valituks, selle tulemus vaidlustada.

16. Kaebaja väidetud koondamissituatsiooni puudumisega oleks tegemist juhul, kui loodava

kalanduspoliitika osakonna juhataja põhiülesanded ja vastutusala jääks sisuliselt samaks ning

asutuse struktuuris tehtavad muudatused oleks üksnes formaalsed. Sellise olukorraga seni

esitatud andmetel tegemist ei ole, kuna uue osakonna juhataja ülesanded on erinevad ning

osakonna juhataja vastutusala suureneb oluliselt võrreldes kaebaja senise ametikoha

vastutusalaga.

17. Vastustaja on 01.12.2023 teates pakkunud kaebajale kalanduspoliitika osakonna juhataja

asetäitja ametikohta ning selgitanud, et see vastab kaebaja senisele töökogemusele,

teadmistele, oskustele ja teenistusülesannetele. Pakutud ametikoha põhipalk on sama suur kui

kaebaja senisel ametikohal. Vastustaja 01.12.2023 teatest nähtuvalt ei ole vastustaja eesmärk

olnud kaebaja teenistusest vabastamine, vaid kaebajale on tehtud ettepanek jätkata teenistust

teisel sobival ametikohal, millel säilib senine palk (ATS § 90 lg 7).

18. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib kaalukas avalik huvi viia ministeeriumis

läbi vajalikud struktuurimuudatused ja täita vastutavad ametikohad avaliku konkursi teel, et

tagada isikute võrdne ligipääs nendele kohtadele ning see, et valik põhineks kompetentsusel.

3-23-2777

8(8)

19. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.12.2023

määrus muutmata.

20. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). X on tasunud määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot. Tasutud

riigilõiv tuleb HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)