3-21-1536/61 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1536

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 18.03.2021 otsuse nr

2000418 ja 09.06.2021 vaideotsuse nr 5.2-3/12664

tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks

vaadata uuesti läbi tema taotlus vanaduspensioni

saamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja MM

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.04.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

11.12.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 28.04.2023

otsus haldusasjas nr 3-21-1536 osaliselt.

2. Rahuldada X kaebus ja tühistada Sotsiaalkindlustusameti 18.03.2021 otsus nr

2000418 ja 09.06.2021 vaideotsus nr 5.2-3/12664 osas, mis puudutab X töötamist

Tallinna

Jaani

kiriku

juures

perioodidel

kevad

1988

kuni

14.03.1989,

ja

16.11.1989‒30.11.1989, Reigi kiriku juures perioodil 01.12.1987‒25.12.1987 ning

teeninduskooperatiivis

Eli

perioodil

10.02.1991‒01.09.1991.

Kohustada

Sotsiaalkindlustusametit nende perioodide osas X pensioniavaldust uuesti läbi vaatama.

Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt X esimese ja teise kohtuastme kulude katteks välja

15 (viisteist) eurot. Tagastada X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX

Luminor Bank AS-is halduskohtus enamtasutud tunnistaja tasu 173,23 eurot (ükssada

seitsekümmend kolm eurot ja 23 senti).

EDASIKAEBAMISE KORD

3-21-1536

2(12)

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.01.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 06.07.2020 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse rahvapensioni

määramiseks.

2. X esitas 21.07.2020 SKA-le avalduse tööstaaži ülevaatamiseks ja ühenduse võtmiseks

inimestega, kellega ta koos töötas perioodil 1983‒1991, kuna temal puudub tööraamat, ta

töötas lepingute alusel ning endal tal dokumente säilinud ei ole. 04.09.2020 esitas kaebaja

SKA-le täiendavad dokumendid töötamise perioodidest.

3. X esitas 19.10.2020 SKA-le avalduse, milles palus määrata vanaduspensioni.

Rahvapensioni määramisega kaebaja ei nõustu, sest töötas pidevalt ja tasus makse.

4. SKA 22.12.2020 otsusega nr 1 määrati Xle alates 21.07.2020 vanaduspension 308,07

eurot, võttes aluseks pensioniõigusliku staaži 13 aastat, 5 kuud ja 7 päeva ning

pensionikindlustusstaaži 25 päeva, kokku pensionistaaži 13 aastat, 6 kuud ja 2 päeva.

5. X esitas 08.01.2021 avalduse arvata pensioniõigusliku staaži hulka töötamise periood

04.1991‒08.1991, mil ta töötas Hiiumaal Kassari kabelis ja Reigi kirikus.

6. SKA tegi 18.03.2021 otsuse nr 2000418, millega jättis X pensioniõigusliku staaži hulka

arvamata perioodi 04.1991‒08.1991 (p 1) ning perioodid 15.08.1983‒15.11.1983;

15.05.1984‒15.01.1985;

15.05.1987‒15.12.1987;

15.01.1988‒15.02.1988;

15.03.1988‒14.03.1989 ja 15.04.1990‒15.08.1990 (p 2); arvas pensioniõigusliku staaži hulka

täiendavate dokumentide alusel perioodid 05.07.1983‒25.08.1983 ja 01.09.1985‒30.09.1985

(p 3); tunnistas kehtetuks SKA 22.12.2020 otsuse nr 1 andmisest alates (p 4) ja määras Xle

rahvapensioni alates 21.07.2020.

7. X esitas 16.04.2021 SKA 18.03.2021 otsusele vaide, mis jäeti SKA 09.06.2021

vaideotsusega nr 5.2-3/12664 rahuldamata.

8. X esitas 08.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (hiljem täiendatud) SKA

18.03.2021 otsuse nr 2000418 ja 09.06.2021 vaideotsuse nr 5.2-3/1266-4 tühistamiseks,

3-21-1536

3(12)

kirikutes töötatud aastate taastamiseks pensionistaaži aastateks, kokku 3 aastat 4 kuud ja 5

päeva, pensionistaaži hulka kirikus töötatud aja 01.04.1991‒31.08.1991 lisamiseks,

pensionistaaži hulka SKA poolt käsitletud töökohtade lisamiseks (kaebuse p 3.1), kokku 1

aasta, 10 kuud ja 3 päeva ning pensionistaaži hulka SKA poolt mitte käsitletud töökohtade

(kaebuse p 3.2) lisamiseks, kokku 8 kuud ja 29 päeva.

Kaebaja jõudis pensioniikka ja hakkas taotlema pensioni määramist juulis 2020. Kuna kaebaja

elas 1991‒2013 välismaal, jäid tema tööaastad 1991. aastast varasemasse perioodi. Töötamist

tõendavad dokumendid, sh tööraamat kadusid. Töökohad pidi kaebaja taastama mälu järgi.

Paljud isikud, kes saaksid kaebajaga koos töötamist tõendada, on tänaseks surnud. Seega ongi

ülevaade töötamistest taastatud mälu järgi ning kuupäevaliselt võib esineda mõningaid

ebatäpsusi.

Tööstaažist on jäetud välja kirikutes töötatud perioodid, kus tööandja oli EELK

Konsistoorium, kes koostas ka töölepingud. Dokumendid anti üle Wunibaldile. Lepingute

koopiaid aga ei leita. Kaebaja tasus kõik maksud. Nimetatud aastad tuleb arvata

pensioniõigusliku staaži hulka.

SKA poolt hinnatud töökohtade osas tuleks arvata staaži hulka 1 aasta, 10 kuud ja 3 päeva.

Täiendavalt tuleks lisada veel 8 kuud ja 29 päeva.

17.12.2021 menetlusdokumendis on toodud välja töötamise loend töödest, mille arvamist

pensioniõigusliku staaži hulka kaebaja taotleb. 16.10.2022 on lõplik loend töötamistest,

millele kaebaja tugineb.

Suhtumine tunnistajate osas on olnud vastukäiv. See seab kahtluse alla asjaajamise

professionaalsuse. Paljude kaastöötajatega ei ole ühendust võetud.

Kaebaja omas kooperatiivkorterit Õismäel, mis oli tol ajal veel maksmata. Seetõttu töötas

kaebaja pidevalt ning mõnikord mitmes kohas. Seetõttu esinevad töötamiste loetelus ka

mitmed ajalised kattuvused.

9. SKA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Eesti Vabariigis on isiku õigus riiklikule vanaduspensionile otseselt seotud tema eest või tema

poolt pensionikindlustussüsteemi panustamisega ehk sotsiaalmaksu tasumisega. Selliselt

kehtis see ka Eesti NSV-s.

Enne 01.01.1991 saab pensioniõigusliku staaži hulka arvata üksnes neid töötamise perioode,

kui töötamine toimus kooskõlas Eesti NSV Töökoodeksiga (TööK) või Rahvasaadikute

Nõukogu Täitevkomitee (RSN TK) loa alusel, kui maksti sotsiaalmaksu.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 31 lg 3 kohaselt osutab elukohajärgne

pensioniamet pensioni taotlejale vajadusel abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide

saamisel. Seega, kui isik soovib SKA abi dokumentide väljanõudmisel, siis annab ta SKA-le

andmed dokumendi sisu, nimetuse, asukoha ning võimalusel kuupäeva ja numbri kohta,

misjärel saab SKA pöörduda vastava isiku/asutuse poole dokumendi väljastamiseks. Kui neid

andmeid ei esitata, puudub SKA-l info, kellelt ja millise dokumendi väljastamist taotleda.

Kaebaja selgitustest seoses kirikutes töötamisega saab järeldada, et ta kinnitab, et ta ei olnud

Wunibaldis tööle vormistatud TööK alusel ega töötanud ka tsiviilõigusliku lepingu alusel.

Muidu oleks tulumaksu tema töötasult kinni pidanud Wunibald. Kaebaja ei ole küll väitnud, et

oleks töötanud RSN TK loa alusel, kuid kuna ta tasus ise kõik maksud, milleks arvestades

tema poolt kirjeldatud tasumise kohta oli tulumaks, siis tegutses kaebaja ilmselt individuaaltöö

3-21-1536

4(12)

tegijana. Alates 1991 korjas sotsiaalmaksu SKA ja SKA arhiivi andmetel kaebaja perioodil

01.01.1991‒31.12.1998 sotsiaalmaksu maksnud ei ole. Seega ei olnud kaebaja nimetatud

perioodil ei EELK ega Wunibaldi tööline, kelle eest oleks olnud tööandjal kohustust maksta

sotsiaalmaksu. Ka kaebaja ise ei ole sotsiaalmaksu tasunud ning nimetatud periood ei kuulu

kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvamisele.

Ka ülejäänud SKA otsusega kaebaja pensioniõigusliku staaži hulgast välja arvatud perioodid

ei kuulu staaži hulka arvestamisele, kuna tegemist on ENSV aegsete perioodidega, mida saab

pensioniõigusliku staaži hulka arvata üksnes siis, kui isik oli tööle vormistatud kooskõlas

TööK-ga või tegutses RSN TK loal, olles ametiühingu liige ja tasudes sotsiaalmakseid.

Eelnimetatud perioodide osas puuduvad töötamist tõendavad dokumendid, samuti ei leidnud

EELK-i ega tunnistajate ütlustega tõendamist, et kaebaja oleks olnud tööle vormistatud

kooskõlas TööK-ga või tegutsenuks RSN TK loa alusel, tasudes sotsiaalmakseid.

Samal põhjusel ei saa staaži hulka arvata töötamisi Tallinna õppekombinaadis,

garaažikooperatiivis Õismäel, Hiiumaa EPT peahoone ehitamisel Käinas, Tallinna

Stomatoloogia Kliinikus ja individuaalelamu ehitamisel Pääskülas. Kaebaja seletustest võib

järeldada, et ta soovis tunnistajatega tõendada tööettevõtulepingute sõlmitust ettevõtete ja

eraisikutega. Tsiviilõiguslike lepingute alusel töötamist ei näinud ENSV tsiviilõigus ette ja

nende maksustamine ei olnud õigusaktidega reguleeritud, s.t nendelt ei saadud tasuda

sotsiaalmakseid.

Samuti

sätestab

sotsiaalministri

27.12.2012

määruse

nr

„Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele

ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (määrus nr 59) § 2 lg 6, et töötamine

tööettevõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel arvatakse pensioniõiguslikus staaži

hulka alates 01.01.1991 lepingu täitmisele kulunud tööperioodi ulatuses. Taotletud perioodid

jäävad kõik aega enne 01.01.1991. Perioodid, mida oli võimalik kaebaja pensioniõigusliku

staažina arvesse võtta, on vaidlustatud otsusega arvesse võetud. Ülejäänud perioodide osas ei

nähtu, et kaebaja oleks vastavaks perioodiks olnud TööK alusel tööle vormistatud või omanud

tegutsemiseks RSN TK luba. Eelnimetatud perioodide osas puuduvad töötamist tõendavad

dokumendid.

Perioodide osas, mida SKA ei ole käsitlenud, kuid mis on kaebaja poolt esitatud

kohtumenetluses, ei ole kaebaja SKA-le avaldusi ega dokumente esitanud. Samas ka nende

perioodide puhul on tegemist nõukogudeaegsete perioodidega, mille osas kehtivad eelpool

toodud printsiibid. Periood 01.02.1989‒01.04.1989 on kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka

juba arvatud ja vaidlustatud otsusega ei ole ka välja arvatud perioodi 15.03.1989‒15.11.1989,

mis osaliselt (15.03.1989‒01.04.1989) kattub vaidlustatud perioodiga.

Tulenevalt RPKS § 6111 lg-st 1 on kaebajal vanaduspensioni saamiseks nõutav pensionistaaž

13 aastat. Kaebajal on tõendatud pensioniõiguslikku staaži dokumentide alusel 10 aastat, 3

kuud ja 21 päeva, tunnistajate ütluste alusel 1 aasta 3 päeva ning sotsiaalkaitse infosüsteemi

alusel on pensionikindlustusstaaži 25 päeva. Kokku on kaebajal pensionikindlustusstaaži 11

aastat, 4 kuud ja 19 päeva. Seega puudub kaebajal õigus vanaduspensionile ning talle on

õigesti määratud rahvapension.

10. Tallinna

Halduskohus

jättis

28.04.2023

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

RPKS § 27 lg-st 1 ja 28 lg-st 1 tuleneb, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse

aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Seega on isiku õigus riiklikule

vanaduspensionile otseselt seotud isiku eest või tema poolt pensionikindlustussüsteemi

panustamisega ehk sotsiaalmaksu tasumisega. RPKS § 28 lg-s 2 on erandina loetletud

3-21-1536

5(12)

juhtumid, millal arvatakse mingi tegevuse aeg pensioniõigusliku staaži hulka ilma, et

sotsiaalmaksu tasumine omaks tähtsust.

Eesti NSV-s olid tööandjad kohustatud tööliste ja teenistujate töötasult tasuma

sotsiaalkindlustuse makseid (kehtestatud ENSV Rahvakomissaride Nõukogu 29.11.1940

määrusega) riikliku sotsiaalkindlustuse eelarvesse. Nõukogude perioodil kuni Eesti Vabariigi

sotsiaalmaksu seaduse jõustumiseni 01.01.1991 juhtisid sotsiaalkindlustusalast tööd ja võtsid

vastu sotsiaalkindlustusmakseid ametiühingud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-12-

2526). Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduse § 1 lg 2 kohaselt maksavad pereettevõtete ja

taluperede liikmed ning individuaaltöötajad, sh tegevusloa alusel töötavad üksikisikud,

sotsiaalmaksu, kui nad soovivad, et nendele laieneks riiklik sotsiaalkindlustus. Eesti Vabariigi

rahandusministri 02.01.1991 määrusega nr 1 kinnitatud „Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu

seaduse rakendamise juhendi“ p 3 sätestas, et sotsiaalmaksu maksjate kohta koostab iga

vabariikliku linna ja maakonna sotsiaalhooldusosakond (SKA eelkäija) vastava registri,

registri koostamise aluseks on ettevõtete ja muude organisatsioonide ning talude registrid,

üksikisikute tegevusload ja vastavasisulised avaldused. Seega on perioodil 1991‒1998 tasutud

sotsiaalmaksu andmete valdajaks SKA.

ENSV-s reguleeris töötamist TööK, mille § 43 järgi oli tööraamat töötamist iseloomustav

põhidokument. Tööraamatu hoidjaks töötamise perioodi jooksul oli tööandja. Ametiühingu

loal oli töötajal õigus kohakaasluse korras töötada teisel töökohal, mille kohta tehti samuti

kanne tööraamatusse. TööK §-de 17 ja 21 kohaselt oli tööleping töötaja ja ettevõtte vaheline

suuline või kirjalik leping, milles lepiti kokku töötingimustes, palgas jms, kuid tööle võtmine

vormistati administratsiooni korralduse või käskkirjaga. Seega toimus tööle vormistamine

käskkirjaga ja selle kohta tehti tööraamatusse kanne.

NSV Liidu Ülemnõukogu 19.11.1986 otsusega kehtestati alates 01.05.1987 seadus

„Individuaalsest töisest tegevusest“, mille § 1 kohaselt oli individuaalseks töiseks tegevuseks

kodanike ühiskonnakasulik tegevus kauba tootmisel ja tasuliste teenuste osutamisel, mis ei ole

seotud nende töösuhtega riiklikes, kooperatiivsetes ja teistes ühiskondlikes ettevõtetes,

organisatsioonides ja kodanikega, samuti kolhoosisiseste töösuhetega. Selle § 6 sätestas, et

individuaaltööd teha soovivad kodanikud peavad saama oma alalise elukoha järgse rajooni,

linna, linnarajooni, alevi või küla RSN TK loa ning §-dest 22 ja 23 nähtuvalt kontrollisid

kohalikud RSN TK-d isikute individuaalset töist tegevust. Individuaalne töine tegevus vastab

äriseadustiku § 1 lg 1 mõistes tegutsemisele füüsilisest isikust ettevõtjana. RPKS § 28 lg 2 p

14 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka töötatud aeg füüsilisest isikust

ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu.

RPKS § 27 lg 2 p-st 1 tulenevalt arvestatakse pensioniõiguslikku staaži kuni 31.12.1998 (k.a)

määruse nr 59 alusel, mille § 2 lg 6 sätestab, et töötamine tööettevõtulepingu või muu

tsiviilõigusliku lepingu alusel arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka alates 01.01.1991

lepingu täitmisele kulunud tööperioodi ulatuses. Määruse nr 59 § 17 kohaselt tõendatakse

töötamise aega füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu, SKA teatisega

sotsiaalmaksu maksmise kohta.

Eelnevast nähtuvalt on õige vastustaja seisukoht, et enne 01.01.1991 saab pensioniõigusliku

staaži hulka arvata töötamise perioode vaid eeldusel, et töötamine toimus kooskõlas TööK-ga

või RSN TK loa alusel, kui maksti sotsiaalmakseid.

Kaebaja esitas 08.01.2021 avalduse arvata pensioniõigusliku staaži hulka töötamise periood

04.1991‒08.1991, mil ta töötas Hiiumaal Kassari kabelis ja Reigi kirikus. Avalduse

lahendamise käigus vaadati kõik 22.12.2020 otsuse aluseks olnud dokumendid uuesti läbi ja

koguti täiendavaid dokumente. SKA on 18.03.2021 otsuses õigesti jätnud selles nimetatud

3-21-1536

6(12)

perioodid kaebaja pensioniõigusliku staaži arvestamisel arvesse võtmata. Asjas kogutud

tõenditest ja istungil üle kuulatud tunnistajate ütlusetest tulenevalt ei ole kahtlust selles, et

kaebaja töötas nendel perioodidel avalduses toodud ametikohtadel. Vaidlus on selles, kas

nimetatud töötamist saab võtta arvesse pensioniõigusliku staaži arvestamisel.

SKA tegi 27.07.2020 päringu EELK-le, paludes andmeid kaebaja töötamise kohta. EELK

selgitas 14.10.2020 vastuses, et EELK Asjadevalitsuse Restaureerimis-remonttööde firma

„Wunibald“ (Wunibald) lepinguliste töötajate registreerimise žurnaalis ei leidu sissekannet

kaebaja lepingulise töötajana töötamise kohta eelnimetatud ettevõttes. Vastusest nähtub, et

vastamisel

on

võetud

aluseks

Wunibald

lepinguliste

töötamiste

žurnaal

02.10.1990‒12.12.1995. Samuti on esitatud Wunibaldi sotsiaalkindlustusvahendite andmik

1991 II kv kohta. EELK vastusest tulenevalt ei olnud kaebaja ja Wunibald vahel sõlmitud

töölepingut ega muud tsiviilõiguslikku lepingut. SKA 17.03.2021 sotsiaalmaksuteatisest

nähtuvalt puuduvad SKA arhiivis andmed kaebaja poolt sotsiaalmaksu tasumise kohta

perioodil 01.01.1991‒31.12.1992.

Kaebaja selgitas kohtuistungil, et talle oli teada, et vastavalt seadusele oli kõik kirikutes üle

300 rubla teenitu aastas maksu alla käiv. Kuna kaebaja teenitu ületas seda summat, tasus

kaebaja kõik maksud, tehes seda Balti Jaama taga olevas asutuses. Seda, kuidas maksude

arvestus toimus ja milliseid makse kaebaja tasus, ta selgitada ei osanud. Seega ei saa olla

vaidlust selles, et kaebaja ei töötanud Wunibaldis vaidlusalusel perioodil TööK alusel, sest

muidu oleks tema eest tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasunud tööandja. Asjaolud viitavad sellele,

et kaebaja tegutses perioodil 01.04.1991‒31.08.1991 kirikutes individuaalse töö tegijana. Kui

see nii ei oleks, siis oleks kaebaja töötamine kajastunud Wunibald lepinguliste töötajate

žurnaalis, kust kaebaja töötamist sellel perioodil aga ei nähtu. Alates 1991. a-st kogus

sotsiaalmaksu SKA, kes samuti ei leidnud andmeid kaebaja eest sotsiaalmaksu tasumise

kohta. EELK on 10.04.2021 kinnituses küll kinnitanud kaebaja töötamist, kuid kuivõrd

andmeid kaebaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohta ei leidunud, ei oma nimetatud tõend

iseseisvat tähtsust. Kohtuistungil üle kuulatud ja tõendile alla kirjutanud HS selgitas, et ta ei

ole kaebajaga koos töötanud ega leidnud kaebajaga sõlmitud lepinguid arhiivist ning väljastas

tõendi üksnes tuginedes JJ ütlustele. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja JJ ei seadnud küll

kahtluse alla kaebaja töötamist nimetatud perioodil Kassari kabelis, kuid ei teadnud seda,

kuidas kaebajaga olid sõlmitud lepingud, kuna need käisid konsistooriumi kaudu. Seega ei

tõenda nimetatud tõend kaebaja töötamist TööK alusel. On usutav, et kaebaja töötas

individuaalse töö tegijana ning pidi ise enda eest tasuma sotsiaalmaksu. Kaebaja seda ei

teinud. Ka tunnistajana üle kuulatud JJ selgitas, et kaebaja käis ise maksudega seonduvat Balti

Jaama juures klaarimas. Nimetatu tähendab, et kaebaja pidi sotsiaalmaksu ise tasuma, kuid ei

teinud seda. Kaebaja kinnitas istungil, et sai raha sularahas. Ilmselt tasus kaebaja saadud

maksetelt tulumaksu, kuid jättis tasumata sotsiaalmaksu. Kui kaebaja oleks sotsiaalmaksu

tasunud, oleks selle kohta SKA-l andmed säilinud. Nii see aga ei ole. Seega on õige SKA

seisukoht, mille kohaselt ei olnud kaebaja perioodil 01.04.1991‒31.08.1991 EELK ega

Wunibald töötaja, kelle eest või kes ise oleks makstud sotsiaalmaksu. See tähendab, et kaebaja

pensioniõigusliku staaži hulka ei ole põhjendatud arvata perioodi 01.04.1991‒31.08.1991.

SKA on põhjendatult jätnud kaebaja pensioniõigusliku staaži arvestamisel arvesse võtmata ka

muud

kirikutes

töötatud

perioodid

15.08.1983‒15.11.1983;

15.05.1984‒15.01.1985;

15.05.1987‒15.12.1987;

15.01.1988‒15.02.1988;

15.03.1988‒14.03.1989

ja

15.04.1990‒15.08.1990.

Tegemist

on

töötamisega

ENSV

perioodil,

mida

saab

pensioniõigusliku staaži arvestamisel arvesse võtta, kui isik oli tööle vormistatud kooskõlas

TööK-ga või tegutses RSN TK loa alusel, tasudes sotsiaalmakseid. Kuna kaebaja töötamise

kohta dokumente vormistatud ei ole, puuduvad andmed sotsiaalmaksu tasumise kohta ning ka

tunnistajate ütlustega ei leidnud ei haldus- ega kohtumenetluses tõendamist kaebaja töötamine

3-21-1536

7(12)

erinevate kirikute juures vaidlusalustel perioodidel, siis on SKA jätnud otsuse tegemisel

õigesti arvesse võtmata nimetatud perioodid, mil kaebaja enda väidete kohaselt tegi töid

erinevate kirikute juures.

SKA on otsuse põhjendavas osas vastavalt kaebaja taotlusele käsitlenud kaebaja töötamist

01.06.1982‒30.09.1982 Putkaste EÜE-s ja Hiiu KEK-is; 01.03.1985‒15.06.1985 Tallinna

Õppekombinaadis;

10.10.1985‒31.03.1986

garaažikooperatiivis

Õismäel;

01.06.1986‒29.12.1986 Hiiumaa EPT peahoones Käinas; 01.11.1988‒30.12.1988 ja

02.01.1989‒31.01.1989

Tallinna

Stomatoloogia

Kliinikus

Tõnismäel

ja

01.04.1989‒01.04.1990 individuaalelamu ehitusel Pääskülas. Ehkki otsuse resolutsioonist ei

nähtu, et vastustaja oleks sõnaselgelt keeldunud nimetatud perioodide arvamisest kaebaja

pensioniõigusliku staaži hulka, on keeldumine arusaadav läbi töötamiste loetelu, mis on

arvesse võetud. Tegemist on taas ENSV aega jäävate töötamistega, mida saab

pensioniõigusliku staaži hulka arvata, kui isik oli tööle vormistatud kooskõlas TööK-ga või

tegutses RSN TK loa alusel, tasudes sotsiaalmaksu. Ilmselt töötas kaebaja eelpool nimetatud

töökohtadel töövõtulepingute alusel. Kuna nimetatud perioodid jäävad kõik aega enne

01.01.1991, on asjakohane määruse nr 59 § 2 lg 6. Tsiviilkoodeks ei näinud ette füüsilise isiku

töötamist tsiviilõiguslike lepingute alusel ning selliste lepingute alusel töötamise eest ei

makstud sotsiaalmaksu. Seega tõendavad kaebaja poolt kohtule esitatud kaebaja ja Hiiumaa

EPT vahel 18.08.1986 sõlmitud leping ja lepingu täitmist tõendavad dokumendid, Kaubastute

Valitsuse Õppekursuste Kombinaadiga 15.03.1987 sõlmitud leping ja lepingu täitmist

tõendavad

dokumendid,

L.K

Lastesõime

juhataja

ja

kaebaja

vahel

sõlmitud

tööettevõtulepingud ja nende täitmist tõendavad dokumendid küll kaebaja töötamist, kuid

mitte sotsiaalmaksu maksmist.

SKA on vastuses kohtule selgitanud, et eelpool nimetatud perioodist on kaebaja

pensioniõigusliku staaži hulka juba arvatud töötamine perioodil 15.06.1982‒15.08.1982

kolhoosis „Ühendus“. Samuti on kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvatud periood

15.03.1989‒15.11.1989.

Seoses

kaebaja

töötamisega

individuaalelamu

ehitusel

01.04.1989‒01.04.1990 kuulas kohus kohtuistungil tunnistajana üle AK, kes sõlmis kaebajaga

lepingud. AK ei osanud täpselt selgitada, milline leping kaebajaga sõlmiti. Küll aga teadis ta

seda, et kaebaja eest võidi maksta tulumaksu, kuid mitte sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu pidi

kaebaja tasuma ise. Kaebaja töötas AK alluvuses läbi kooperatiivi TEVA. Kaebaja ja TEVA

vahel on muu hulgas 19.06.1987 sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt tegi kaebaja oma

põhitööst vabal ajal tööd kooperatiiv TEVA objektidel kuni 25.12.1990. Nimetatud lepingu p

4 kohaselt oli sotsiaalmaksu tasumise kohustus kaebajal, mitte tellijal. Samuti tegi kaebaja

töid tellija materjalist, mis viitab töövõtulepingu tunnustele, mistõttu ei saa töötamist

nimetatud lepingu alusel võtta pensioniõigusliku staaži arvestamisel arvesse. Vastustaja on

teinud perioodide 01.11.1988‒30.12.1988 ja 02.01.1989‒31.01.1989 osas päringu Tallinna

Hambapolikliinikule, kes vastuseks teatas, et nende arhiivis puuduvad andmed kaebaja

töötamise kohta. Vastustaja on teinud Rahvusarhiivile päringu kaebaja töötamise

tuvastamiseks

Tallinna

Õppekombinaadis

03.1985‒05.1985,

Hiiumaa

EPT-s

06.1986‒12.1986,

Tallinna

Stomatoloogia

Kliinikus

11.1988‒12.1988,

Putkaste

Sovhoostehnikumis 1982 jaanuaris ja 1983 septembris ehitajana. Rahvusarhiiv vastas, et ei

saa tõestada lepingute alusel töötamisi, kuna nimetatud tööde kohta ei ole neile lepinguid üle

antud.

Haldusmenetluses tunnistajana üle kuulatud tunnistaja HS kinnitas koos kaebajaga töötamist

10.10.1985‒31.03.1986 Järveotsa tee 59 Garaažikooperatiivi ehitusel ja 15.06.1984 ning

15.01.1985 Pühavaimu kiriku remondil. LO ei ole eitanud kaebajaga töötamist Putkaste

Sovhoostehnikumis ning on kinnitanud, et ka temal ei ole töötamist tõendavaid dokumente.

Seega nähtub tunnistajate ütlustest küll kaebaja võimalik töötamine nimetatud objektidel, kuid

3-21-1536

8(12)

mitte asjaolu, et kaebaja oleks vastavaks perioodiks olnud TööK alusel tööle vormistatud või

omanud töötamiseks RSN TK luba, tasudes sotsiaalmakseid.

Seega on SKA õigesti leidnud, et eelpool toodud töötamise perioodide kohta puuduvad

töötamist tõendavad dokumendid ning tunnistajate ütlustega ei leidnud tuvastamist, et kaebaja

oleks tööle vormistatud kooskõlas TööK-ga või tegutses RSN TK loa alusel, tasudes

sotsiaalmakseid. Vaidlusaluse otsusega on jäetud õigesti nimetatud perioodid kaebaja

pensioniõigusliku staažina arvesse võtmata. Kuivõrd 18.03.2021 otsus on õiguspärane, jääb

rahuldamata kohustamisnõue nende perioodide osas, mida on nimetatud otsuses käsitletud.

Kaebaja on kohtumenetluses esile toonud uued perioodid, mida ei ole käsitletud 18.03.2021

otsuses. Kaebaja esitas 16.10.2022 töötamise loendi, mille palus võtta aluseks

pensioniõigusliku staaži arvestamisel. SKA 18.03.2021 otsuses on seonduvalt kaebaja

töötamisega kolhoosis Ühendus, kolhoosis Rahu eest ja Ranna Sovhoos välja toodud

töötamise perioodid, mida on staaži arvestamisel arvesse võetud. Kaebaja ei ole toonud esile

asjaolusid, mis tingiks vaidlustatud otsuse muutmise nimetatud osas. SKA on põhjendatult

välja toonud, et menetluses ei ole leidnud tuvastamist kaebaja töötamine Tartu Metsamajandis

02.1982‒06.1982. Seoses kaebaja töötamisega Kärdla linna lastesõimes 04.1987‒06.1987 on

kaebaja soovitud periood staažina samuti arvesse võetud. Töötamise osas tootmiskooperatiivis

Kilp perioodil 12.1987‒02.1989 on kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud 16.01.1989

sõlmitud töövõtuleping, mille p-st 4 tulenevalt ei laiene töövõtjale sotsiaalkindlustus. Seoses

töötamisega Kärdla linna lastesõimes on kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud

töövõtulepingud,

mille

kohaselt

kohustus

kaebaja

teostama

töid

perioodil

20.04.1987‒30.05.1987 ja 10.07.1987‒21.07.1987. Nimetatud lepingud vastavad tööettevõtu

lepingu tunnustele, kuna tasu maksmine toimub kaebajale pärast tööde lõpetamist. Samuti ei

ole usutav kahe eraldi lepingu sõlmimine olukorras, kui kaebaja oleks töötanud kooskõlas

TööK-ga. Seega ei saa olla tegemist töösuhtega ja vastustaja ei saa nimetatud perioodi arvesse

võtta. Samas on periood 04.1987‒06.1987 arvesse võetud, kuid mitte töötamisena Kärdla

lastesõimes.

Puuduvad

tõendid,

mis

tõendaksid

kaebaja

töötamist

perioodil

10.02.1991‒09.1991 teeninduskooperatiivis Eli, mistõttu on nimetatud periood jäetud

põhjendatult arvesse võtmata. Eelnevast nähtuvalt ei ole võimalik lisada kaebaja

pensioniõigusliku staaži hulka perioode, mida ei ole kajastatud vaidlusaluses otsuses.

Vastustaja on kohtumenetluses kaebaja poolt esitatud väiteid analüüsinud ning põhjendanud,

miks teistsuguse otsuse tegemine ei ole võimalik.

Tulenevalt RPKS § 6111 lg-st 1 on kaebajal vanaduspensioni määramiseks nõutav

pensionistaaž 13 aastat. Kaebajal on 18.03.2021 otsuse kohaselt tõendatud pensioniõiguslik

staaž 11 aastat, 4 kuud ja 19 päeva. Kohtumenetluses esitatud dokumentide ja tunnistaja

ütluste alusel ei ole võimalik nimetatud perioodi laiendada. Seega puudub kaebajal

vanaduspensioni saamiseks nõutav pensionistaaž ja seetõttu ka õigus vanaduspensionile.

Kaebaja ei väida, et vaidemenetluses rikuti tema õigusi vaide esemest sõltumata. Kuna kaebus

18.03.2021 otsusele jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka kaebaja nõue vaideotsuse

tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. X palub 05.05.2023 apellatsioonkaebuses (täiendatud 23.05.2023) tühistada Tallinna

Halduskohtu 28.04.2023 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada.

Halduskohtu otsus on vastuoluline ja põhjendamata. Kohus on lähtunud SKA seisukohtadest

ja on olnud erapoolik. Puuduvad selgitused lühenditele RSN TK ja RPKS, laused ja mõtted on

poolikud. Kohtuotsuses on viidatud lahendile nr 3-12-2526, millest on avalik vaid

3-21-1536

9(12)

resolutsioon ja mitte põhjendused. Kaebajale jääb arusaamatuks, mida on arvestatud staaži

hulka. Kohtuotsus ei tugine faktidele ja tõenditele. SKA ja halduskohus püüavad jätta muljet,

et kaebaja vaidlusalused töötamised ei ole kooskõlas TööK-ga, et kaebaja töötas nn

individuaalselt ega tasunud sotsiaalmaksu. Vaidlusalused töötamised jäävad ENSV aega.

Kaebajal olid sõlmitud ettevõtetega lepingud (tähtajalised või konkreetsete tööde tegemiseks),

töötamised on kinnitatud tunnistajate poolt. Kaebaja töötamised olid kooskõlas TööK-ga.

Töölepingu olemasolu tähendabki juba TööK alusel töötamist.

Arusaamatuks jääb, mille põhjal kohus järeldab otsuse p-s 32.1, et kaebaja töötas „eelpool

nimetatud töökohtadel töövõtulepingu alusel“. Kohtu seisukoht on põhjendamata ka kirikutes

töötamise osas (otsuse p 32.3). Kõik kaebaja töölepingud on sõlmitud tegutsenud ettevõtete,

asutuste ja kirikutega, need on allkirjastatud ettevõtte/asutuse direktori, osadel ka

raamatupidaja poolt. Neist on näha, et kaebajale tasuti töö eest. Kui mõni neist kannab nime

„töövõtuleping“, ei muuda see neid lepinguid TööK välisteks. Töötamistega kaasnes

sotsiaalkindlustus, mis on pensioniõigusliku staaži arvestamise aluseks. Kirikute puhul kehtis

erikord ja kaebaja maksis töötasudelt makse. Jääb arusaamatuks, miks kohus järeldab, et

kaebaja ei käinud makse maksmas või käis, aga ei maksnud sotsiaalmaksu.

Kohtuotsuse p-s 30.2 väidab kohus, et kaebaja töötas individuaalse töö tegijana. Kaebaja ei

taotlenud selleks võimudelt luba ja jätkas töötamist TööK alusel nagu enne, mil ettevõtted

tasusid kaebaja palgalt sotsiaalmaksu.

ENSV-s oli riiklik sotsiaalkindlustus kohustuslik ja haaras kõiki töötajaid sõltumata nende

töökohast, töö iseloomust, kestusest ja palgasüsteemist. Igal ettevõttel oli kohustus kõik

töötajad sotsiaalkindlustada, s.t, et kaebaja töötamised määratud ajaks ja teatud töö tegemiseks

tagasid sotsiaalkindlustuskaitse ning kaebaja palgalt on maksed tehtud.

Kaebaja palub lugeda kirikutes töötamised pensioniõigusliku staaži hulka. Samuti palub

kaebaja lugeda pensioniõigusliku staaži hulka töötamised: 1) 01.06.1982‒30.09.1982 Putkaste

EÜE-s ja Hiiu KEK-is (töötamine kinnitatud tunnistaja poolt); 2) 01.03.1985‒15.06.1985

Tallinna Õppekombinaadis (töötamine kinnitatud lepingu alusel); 3) 01.06.1986‒29.12.1986

Hiiumaa

EPT

peahoones

Käinas

(töötamine

kinnitatud

lepingu

alusel);

4)

20.04.1987‒30.05.1987 ja 10.07‒21.07.1987 Kärdla linna lastesõimes (töötamine kinnitatud

lepingu alusel); 5) 10.02.1991‒01.09.1991 kooperatiivis ELI (töötamine kinnitatud

tööraamatu alusel); 6) 01.04.1991‒01.08.1991 Kassari kabelis ja Jaani kirikus (töötamine

kinnitatud tunnistaja poolt).

12. SKA palub 27.06.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Tõendamist ei ole leidnud, et kaebaja oleks töötanud kirikutes kas siis RPKS § 28 lg 1 mõttes

(tegevus, kus tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu) või RPKS § 28 lg 2 p 9

tähenduses (töötamine kirikus (koguduses), mida tõendatakse rakendusmääruse nr 59 § 13

kohaselt väljavõttega kirikuraamatust või teenistuslehest või muude dokumentide alusel

väljastatud teatisega ning alates 1991. a-st SKA teatisega sotsiaalmaksu tasumise kohta).

Kaebaja on apellatsioonkaebuses toonud välja töötamised, mida soovib arvestada

pensioniõigusliku staaži hulka. Kaebaja on 16.10.2022 esitanud halduskohtule ühtse loendi

enda töötamistest, mida staaži hulka arvestada. Kaebaja ei ole olnud töötamise perioodides

järjekindel, samas ei muuda see vastustaja 01.10.2021 toodud põhjendusi, miks ei ole

võimalik neid töötamisi arvestada. Lisaks on osa perioode juba staaži hulka arvestatud ning

topelt neid arvestada ei ole võimalik. Vastustaja on 16.10.2022 loetelus nimetatud perioode

käsitlenud ka enda 21.11.2022 vastuses. Õigus riiklikule vanaduspensionile on otseselt seotud

isiku eest või tema poolt pensionikindlustussüsteemi panustamisega ehk siis sotsiaalmaksu

3-21-1536

10(12)

tasumisega (v.a teatud seaduses loetletud juhud), st ka seda, et igasugusel viisil töötamist ei

saa arvestada pensionistaaži hulka.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada osaliselt.

14. Ringkonnakohtu hinnangul vajab täiendavat uurimist ja kontrollimist kaebaja töötamine

Reigi kiriku juures perioodil 01.12.1987‒25.12.1987, Tallinna Jaani kiriku juures perioodidel

kevad 1988 kuni 14.03.1989 ja 16.11.1989‒30.11.1989, ning teeninduskooperatiivis Eli

perioodil 10.02.1991‒01.09.1991. Nende perioodide puhul ei ole (täiendavalt) esitatud

tõendeid arvestades välistatud perioodide arvestamine kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka

(seejuures vajab täpsustamist töötamise algusaeg Jaani kiriku juures ja lõpp novembris 1989)

ja sellisel juhul ka kaebajale vanaduspensioni määramine.

15. Kaebaja taotles pensioniõigusliku staaži arvestamist mh töötamise eest EELK Kärdla ja

Reigi kirikute juures perioodil 15.05.1987‒15.12.1987. Kui SKA 22.12.2020 otsuses nr 1 läks

see periood pensioniõigusliku staažina kirja (dtl 9), siis SKA 18.03.2021 otsuste kohaselt

mitte, kuna selle kohta puuduvad dokumentaalsed tõendid ja tunnistaja JJe ütlusi ei peetud

piisavateks. 15.03.2022 esitas kaebaja aga kohtule teiste hulgas ka 01.12.1987 EELK

Konsistooriumi Asjadevalitsusega sõlmitud töölepingu (dtl 338), mille kohaselt osales X

brigaadi koosseisus, kes teostas restaureerimistöid Reigi kirikus juures, töö teostamise tähtaeg

oli 25.12.1987. SKA-l tuleb asja uuesti lahendades võtta seisukoht, kas selle perioodi saaks

täiendava tõendi valguses lisada kaebaja pensioniõiguslikule staažile, arvestades RPKS § 28

lg 2 p-s 9 sätestatut, mille kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg

kirikus (koguduses) või muus registreeritud usuorganisatsioonis.

16. Kaebaja on taotlenud võtta pensioniõigusliku staažina arvesse töötamise Tallinna Jaani

kiriku juures, kuid esitanud töötamise perioodi kohta erinevaid andmeid: 21.07.2020

omakäelise pensioniavalduse lisas (dtl 170) terve 1988 aasta; 14.12.2020 pensioniavalduse

täpsustuses (dtl 150) ja 16.10.2022 menetlusdokumendis perioodi mai 1988 kuni november

1989. SKA 22.12.2020 otsuse nr 1 tegemisel (vt SKA 01.02.2021 täiendav selgitus, dtl 9) oli

SKA arvesse võtnud kaebaja töötamist perioodil 15.01.1988‒15.02.1988 Jaani kiriku

lammutustöödel (tunnistaja JJ) ja perioodil 15.03.1988‒15.11.1989 Jaani kiriku remondil

(tunnistaja TU). SKA on 18.03.2021 otsustes arvestanud kaebaja pensioniõigusliku staažina

perioodi 15.03.1989‒15.11.1989 tunnistaja TU 14.09.2020 ütluste (dtl 255) alusel. Tunnistaja

ütluste võtmise protokollis on viide EELK AV Restaureerimis-remonttööd Wunibald

01.03.1988 kuni 31.12.1989 lepingule ja tunnistaja on öelnud: alates märts 1989 asusin tööle

EELK Konsistoorium Wunibald töödejuhatajana. Restaureerisime ja remontisime kirikuid.

Tööde teostamiseks värbasime töömehi ja see käis läbi Wunibaldi. X asus tööle krohvijana ja

töötas objektil Jaani kirik. Töötamine oli täistööajaga ja ajavahemikul kevad 1988 kuni

november 1989. Ehkki isik asus oma sõnade kohaselt Wunibaldi tööle 1989. a märtsist, on ta

siiski kinnitanud kaebaja töötamist selles ettevõttes alates 1988. a kevadest, nagu kaebaja on

ka taotlenud (vt ka kaebaja 24.09.2020 selgitused, dtl 167) ja millele viitab justkui ka

protokollis märgitud leping. Selgusetuks on jäänud, kas tegelikult mõtles tunnistaja 1989. a

kevadet ja tegemist on veaga protokollis, või asus tunnistaja Wunibaldis tööle 1988. a märtsist

(ja hoopis selles osas on protokollis viga) või ta asus küll Wunibaldis tööle 1989. a märtsist,

kuid tal on siiski andmeid selle kohta, et kaebaja asus seal tööle juba 1988. a kevadel.

Selgusetuks jääb ka see, kust pärinevad andmed viidatud lepingu ja lepinguperioodi kohta

ning kes olid lepingu poolteks. Lisaks jääb arusaamatuks, miks hinnati TU ütlusi SKA

22.12.2020 otsuses ja 18.03.2021 otsustes erinevalt. Need asjaolud tuleb SKA-l asja uuel

3-21-1536

11(12)

läbivaatamisel selgeks teha. Täiendavalt tuleks selgitada, kas on võimalik täpsustada ka

tööperioodi lõppu novembris.

17. Teeninduskooperatiivis Eli töötamise kohta on asjas esitatud tööraamat (dtl 379 jj), millest

nähtub kaebaja töölevõtmine 10.02.1991. Lisaks esitati apellatsioonimenetluses kooperatiivi

juhatuse esimehe MV kinnitus (dtl 528), et tööleping lõpetati 01.09.1991 ja jäi tööraamatusse

sisse kandmata, sest X lahkus Eestist. Tööraamat jäi Eli dokumentide arhiivi. Kuna viidatud

töötamise kohta on olemas tööraamatu kanne ja ettevõtte juhataja kinnitus töötamise kohta,

lisaks on selge tööperiood, on SKA-l võimalik täiendavalt hinnata, kas kaebaja eest on tasutud

sel perioodil sotsiaalmaksu (vrd dtl 219 teatis sotsiaalmaksu maksmise kohta) ja seda

töötamist saab arvestada kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka.

18. Ülejäänud perioodide osas jääb aga apellatsioonkaebus rahuldamata. Teisi kaebaja poolt

taotletud kirikutes töötamisi, mis esialgu SKA 22.12.2020 otsusega nr 1 (dtl 11) arvati kaebaja

pensioniõigusliku staaži hulka, ja täiendavalt esitatud töötamise arvestamise taotlusi ei saa

lugeda põhjendatuks ega arvestada kaebaja pensioniõigusliku staažina. SKA ja halduskohus

on õigesti osutanud, et kaebaja võis küll kõigil tema poolt nimetatud objektidel tööd teha, kuid

kui tõendatud ei ole töötamine TööK alusel või sotsiaalmaksete iseseisev tasumine nõukogude

perioodil või sotsiaalmaksu tasumine alates 01.01.1991, ei saa seda töötamist arvestada

pensioniõigusliku staažina. Kaebaja ei väida, et tal oli töötamiseks RSN TK luba. Kirikutes

töötamise kohta on ainus kinnitus JJ ütlused, kuid need on liiga üldised, tuvastamaks kaebaja

töötamist enne 01.01.1991 (vrd RPKS § 28 lg 2 p 9). EELK Konsistooriumi 14.10.2020

tõendi (dtl 213) kohaselt ei ole Wunibaldi lepinguliste töötajate 02.10.1990‒12.12.1995

žurnaalis sissekannet X töötamise kohta; EELK Konsistooriumil puuduvad ka muud

dokumendid, mis kinnitaks X töötamist (dtl 253); JJ 16.03.2023 kohtuistungil antud ütluste

(protokoll dtl 439 jj) kohaselt tema konsistooriumi lepingutega ei tegelenud ja tema meelest

maksis

kaebaja

ise

makse;

ühtegi

dokumentaalset

tõendit

töölepingute

või

sotsiaalmaksete/sotsiaalmaksu kohta pole seoses kirikutes töötamisega esitatud (v.a töötamine

Reigi kirikus), tööraamatusse kaebaja töötamist ei kantud. Ka teised töötamised, mida SKA

arvesse pole võtnud, on olnud piisavalt tõendamata. Noorte teenindus-, toitlustus- ja

tootmiskooperatiiviga Klip 16.01.1989 sõlmitud lepingus (dtl 338) ja rahvatarbekaupu tootva

kooperatiiviga Teva 01.12.1990 sõlmitud lepingus (dtl 340) on selgelt kirjas, et töövõtjale ei

laiene sotsiaalkindlustus. Kui töötamine TööK alusel on piisavalt tõendamata (st töötasudelt ei

pidanud makse kinni pidama tööandja, vaid makse pidi tasuma töötasu saaja), ei saa SKA

lähtuda lihtsalt eeldusest, et ka sel juhul tasuti kaebaja eest sotsiaalkindlustusmakseid.

Seetõttu on asjakohatud kaebaja viited TööK sätetele ja NSVL MN 03.08.1972 määrusele nr

590, kuna RPKS § 28 lg 1 seob pensioniõigusliku staaži ajaga, mil tööandja oli kohustatud

maksma sotsiaalmaksu. Ringkonnakohus nõustub ülejäänud töötamiste osas SKA ja

halduskohtu poolt antud hinnangutega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4).

19. Mis puudutab perioodi 21.10.1984‒20.10.1987, siis see aeg on kaebajal pensioniõigusliku

staažina arvesse võetud seoses alla 3-aastase lapse kasvatamisega. Niisiis ei tule selles

kontekstis täiendavalt hinnata, kas pensioniõiguslikku staaži annaks ka töötamine Tallinna

Õppekombinaadis

(01.03.1985‒15.06.1985),

Hiiumaa

EPT

peahoones

Käinas

(01.06.1986‒29.12.1986),

Kärdla

linna

lastesõimes

(20.04.1987‒30.05.1987

ja

10.07.1987‒21.07.1987) ja Kärdla kiriku juures (08.06.1987‒21.06.1987), mille kohta on

asjas esitatud lepingud (dtl 315 jj).

20. Kui SKA-le saavad teatavaks asjaolud, millele tuginedes ei saaks isikule vanaduspensioni

määrata, siis on SKA-l õigus varem tehtud pensioni määramise otsus kehtetuks tunnistada.

Väärast halduspraktikast ei saa isikule tekkida õiguspärast ootust.

3-21-1536

12(12)

21. Halduskohtu otsus on piisavalt põhjendatud ja arusaadav. Tuginemisel asjas nr 3-12-2526

tehtud kohtulahendile, kui see ei olnud avalikult kättesaadav, oleks olnud küll korrektne võtta

see ka praeguse haldusasja materjalide juurde, kuid viidatud kohtulahend ei olnud asja

lahendamisel määrava tähtsusega ega saa seetõttu olla kohtuotsuse tühistamise aluseks.

22. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks teeb kohus otsuse (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb

lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg

4).

Halduskohtu poolt 28.07.2022 määrusega määratud tunnistajatasu (HKMS § 102 lg 1) on

kantud kohtu ettemaksukontole (HKMS § 105 lg-d 1 ja 3). HKMS § 106 ja TsMS § 159 lg 1

esimese lause kohaselt määrab tunnistajale makstava tasu ja hüvitatavad kulud kindlaks

kohus, kes on tunnistaja kaasanud. Kaebaja on vastavalt halduskohtu määrusele tasunud

tunnistajatasu ettemaksu 215,23 eurot (dtl 360). Halduskohus on määranud 04.04.2023

määrusega tunnistaja HS hüvitatava sõidukulu suuruseks 42 eurot, mis on tasutud kaebaja

tasutud ettemakse arvelt. Muid menetluskulusid ei ole kaebaja kandnud.

Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, tuleb vastustajalt kaebaja

kasuks asja läbivaatamise kuluna (tunnistajakulu) hinnanguliselt vastavalt kaebuse

rahuldamise proportsioonile välja mõista 15 eurot.

Tunnistajakulu 42 eurot ületav osa 173,23 eurot tuleb kaebajale tagastada HKMS § 105 lg 7 ja

§ 104 lg 8 alusel.

Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)