2-22-3363/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-3363

Tsiviilasi

J.J. hagi kohtutäitur A.K. vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. detsembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.J. apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

J.J.

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja Sirje Jürgenson

Kohtutäitur A.K., lepinguline esindaja vandeadvokaat

Anne Värvimann

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 16. detsembri 2022. a otsus tühistada kostjalt väljamõistetud

menetluskulu suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista J.J.

välja kohtutäitur A.K. kasuks menetluskuluna 1981, 50 eurot. Ülejäänud osas jätta

maakohtu otsus muutmata.

2. Kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt:

2.1. Jätta hagi rahuldamata.

2.2. Jätta poolte menetluskulud J.J. kanda.

2.3. Välja mõista J.J. kohtutäitur A.K. kasuks menetluskulud 1981, 50 eurot ja viivis

menetlsukuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. J.J. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta poolte menetluskuludest ringkonnakohtus 80 % J.J. kanda ja 20 %

kohtutäitur A.K. kanda.

2

5. Välja mõista J.J. menetluskuluna ringkonnakohtus kohtutäitur A.K. kasuks 744

eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulu tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Jätta asja juurde võtmata ning lugeda J.J. tagastatuks järgmised dokumendid: 3.

oktoobri 2022 menetlusdokument; 11. augusti 2014 kohtuistungi protokoll

tsiviilasjas nr 2-12-20737 (kaebus kohtutäitur A. K. otsusele); 4. aprilli ja

29. mai 2012 teated täitetoimingust; 14. augusti 2015 SEB Panga kiri S.J.;

kohtutäitur A.K. 26. augusti 2015 kiri hagejale koopiate väljastamise kotha; Tartu

Maakohtu 9. septembri 2022 määrus hageja kaebuses kohtutäitur A.K. 2. juuni

2022 otsusele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. J.J. (hageja) esitas 7. märtsil 2022 Tartu Maakohtule hagi XXXXXX kohtutäituri A.K.PA

(kostja, kohtutäitur) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, paludes välja mõista

mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.

Hageja väitel pani kohtutäitur täiteasja nr 170/2009/3718 menetlemisel toime järgmised

rikkumised: arestis hageja pangakontod, ei teavitanud hagejat kinnistu enampakkumisest, viibis

ilma kohtu loata hageja kinnistul ja tegi seal fotosid, arestis hageja eluasemeks oleva XXXXXX

linnas XXXXXXXX asuva kinnistu ja keeldub kinnistut aresti alt vabastamast ning ei ole teinud

seadusele vastavat kohtutäituri tasu otsust. Kostja on täitemenetluse läbiviimisel solvanud

hageja au ja väärikust ning rikkunud hageja inimõigusi perekonna ja eraelu ning kodu

puutumatusele. Hagejat on täitemenetluses alandanud see, et kohtutäitur on rikkunud seadust,

samuti kutsunud teda kaebuse läbivaatamisele, saates paari minuti pärast minema sõnadega, et

tegemist on formaalsusega. Kohtumääruste täitmata jätmisega mõnitab kostja hagejat juba

8 aastat, sest hageja nõuab temalt enne täitemenetluse lõpetamist TMS § 50 lg 11 täitmist ja vara

aresti alt vabastamist. Hageja on raske puudega südamehaige ja kogu kinnistu arestimisega

toimunu on olnud väga stressirohke.

Hagiavalduse kohaselt algatas kostja 17. septembril 2009 hageja suhtes Maksu- ja Tolliameti

(MTA) 22. juuli 2008. a korralduse nr 13.-2.1/8843 ning MTA täitmisavalduse alusel

täitemenetluse täiteasja nr 170/2009/3718. Esialgseks võla suuruseks oli 18 802 eurot 3 senti.

MTA palus täitmisavalduses jätta arestist vabaks hageja Krediidipanga konto. Kostja arestis

kõik hagejale kuuluvad pangakontod ning võttis sellega hagejalt võimaluse töö jätkamiseks

FIE-na. 23. oktoobri 2008. a MTA avalduse alusel seati hagejale kuuluvatele kinnistutele

keelumärked kinnisasja võõrandamise keelamiseks MTA kasuks. 12. aprillil 2012 saatis kostja

hagejale

kinnistu,

registriosa

numbriga

XXXXXX,

asukohaga

XXXXXX

linnas

XXXXXXXX, arestimise akti. MTA 22. juuli 2008. a korraldus nr 13.-2.1/8843 sai sissenõudja

3

ees täidetud 2014. aasta mais, sellest 98,19% ulatuses täitemenetluse väliselt. 2008. aastal

seatud võõrandamise keelumärked eemaldati kinnistusregistrist 4. septembril 2014. MTA saatis

2014. aasta juunis kostjale teate, et sissenõudja nõue täiteasjas 170/2009/3718 on täidetud,

mistõttu kuulub täitemenetlus lõpetamisele. Kohtutäitur jättis tasu otsuse koostamata ja saatis

maksuhaldurile arve, mille alusel MTA maksis hageja eest kohtutäituri tasu 1078 eurot 68 senti.

Hageja leiab, et sellega oleks saanud lugeda täitemenetluse täiteasjas lõppenuks, kuid

täitemenetlus ei ole veel tänaseks lõppenud.

Otsus kinnistu arestimise kohta vaidlustati kohtus. Riigikohus asus 29. septembri 2015 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 seisukohale, et kohtutäitur võib hoida kinnistut nii kaua aresti all,

kuni on tasutud täitetasud. Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2019. a määrusega tsiviilasjas

nr 2-17-19183 tehti kohtutäiturile ülesandeks koostada kohtutäituri tasu otsus. Kuna kohtutäitur

jättis kohtumääruse täitmata, siis Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2020. a määrusega tsiviilasjas nr

2-20-905 tehti kohtutäiturile ülesandeks kohtumäärus täita. Kohtumääruste täitmata jätmisega

mõnitab kostja teadlikult hagejat juba 8 aastat. Kostja hoidis hageja FIE pangakontosid aresti

all kuni 2019. aasta novembrini ja jätkuvalt on jõus kostja poolt tehtud hageja kinnistu

arestimine.

Kostja lubas jätta hageja arvele elatusmiinimumi ja samal ajal käis ise seda salaja muutmas.

Lisaks on kostja tsiviilasjas nr 2-20-905 esitanud kohtule seisukoha, milles on kasutanud

Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemist võetud andmeid hageja pensioni suuruse ja laekumise

kohta. Välja on ilmunud hageja abikaasa Sirje Jürgensoni pangakonto väljavõte tema 2009.

aasta pangatehingute kohta, mis ei pärine Sirje Jürgensonilt. Hageja leiab, et sellega on kostja

kuritarvitanud oma ametiseisundit ja rikkunud eraelu puutumatust.

29. mail 2012 kuulutas kostja välja hagejale kuuluva XXXXXX linnas XXXXXXXXXXX

asuva kinnistu enampakkumise. Kohtutäituril puudus ka kohtumäärus kinnistule sisenemiseks

ja seal fotode tegemiseks ning kinnistusregistris puudusid keelumärked kinnistu arestimise

kohta kohtutäituri kasuks. Hageja peab enda väärikuse alandamiseks seda, et kostja ei

teavitanud teda enampakkumisest ja sellega kaasnevatest õigustest asja vaidlustada.

Kostja arestis täitemenetluses hageja eluasemeks oleva kinnistu. Kohtutäitur oleks pidanud

enne kinnistu arestimist sissenõudjaga konsulteerima. 2015. aasta augustis vastas MTA

hagejale, et kinnistu arestimist ei oleks vaja olnud, kui kohtutäitur oleks sissenõudjaga

suhelnud. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja kahjunõue on aegunud.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja leidis, et hageja kahjunõue on aegunud ja kahjunõude eeldused ei ole täidetud. Hagi

põhjendused on seosetud ja lünklikud. Tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 on Riigikohus asunud

seisukohale, et kohtutäituri ametitegevus hageja suhtes kõnealuse täitemenetluse läbiviimisel

ei olnud õigusvastane ja kohtutäitur ei rikkunud oma ametikohustusi. Hageja väited, et

kohtutäitur jättis täitmata tsiviilasjades nr 2-17-19183 ja nr 2-20-905 kohtu poolt kohtutäiturile

antud juhised uue kohtutäituri tasu otsuse koostamiseks, on teadvalt ebaõiged ja kohut

eksitavad. Sissenõudja tasus kohtutäiturile ka pool kohtutäituri tasust. Kohtutäitur koostas

viidatud kohtulahenditest lähtuvalt uue kohtutäituri otsuse 25. mail 2021. Hageja aga ei

nõustunud ka kohtutäituri viidatud otsusega, millega kohtutäitur täiendavat tasu sisuliselt välja

ei mõistnud ja on nimetatud otsuse taas vaidlustanud kohtus.

Kinnistu arestimiseks seadis kinnistusraamatusse kinnisasja käsutamise keelumärke MTA ning

keelumärke kustutas samuti MTA.

Kostja koostas 12. aprillil 2012 hageja kui võlgniku kinnistu arestimise akti, millele eelnevalt

viibis ta ka kinnistul selle hindamise eesmärgil. Kostja koputas elamu uksele, ent hageja

4

kohtutäiturit sisse ei lasknud. Kostja ei keelanud hagejal viibida kinnistu territooriumil ja teha

kinnistul fotosid. Nimetatud küsimus on juba ka lahendatud mh Riigikohtu poolt.

Kostja edastas õiguspäraselt hagejale nii täitetoimingust teatamise akti, enampakkumise

toimumise teatise kui ka kutse kaebuse läbivaatamisele ning otsuse kaebuse kohta võlgniku

lepingulisele esindajale, millest tulenevalt on kohtutäitur nimetatud toimingutest võlgnikku

õigeaegselt informeerinud.

Vaidlust ei ole asjaolus, et sissenõudja nõue sai täidetud 2014. aastal. Kuivõrd täitemenetluses

ei olnud täitemenetlusega seotud kulud hageja poolt tasutud, siis oligi kohtutäituril õigus

täitemenetlust jätkata, sh võlgniku arveid aresti all hoida. Hageja pangakontod vabastati kostja

poolt arestist 19. novembril 2019 tsiviilasjas nr 2-17-19183 tehtud Tartu Ringkonnakohtu

määruse jõustumise järgselt. Kohus määras, et kohtutäitur peaks tasu nõudmiseks tegema uue

tasu otsuse. Kostja otsustas seejärel loobuda vaidlusest kohtutäituri tasu üle ja selle nõudmisest.

Asjaolu, et võlgniku ja kohtutäituri vahel on teises kohtuasjas pooleli vaidlus kohtutäituri tasu

otsuse üle, ei tõenda kohtutäituri ametitegevuse õigusvastasust ega kohtutäituri poolt hagejale

väidetavalt tekitatud mittevaralist kahju.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulud summas 2384 eurot ja menetluskuludelt viivise alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

Maakohus märkis, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja alustas MTA avalduse alusel

17. septembril 2009 täitemenetlust täiteasjas nr 170/2009/3718 hageja suhtes MTA 22. juuli

2008. a haldusakti nr 13-2.1/8843 alusel avalik-õigusliku rahalise kohustuse sissenõudmiseks.

Nõude suuruseks oli põhinõue 238 011 krooni ja intress 56 177 krooni, kokku oli nõude

suuruseks 294 188 krooni (18 802 eurot 4 senti). Täitmisteates vabatahtlikuks täitmiseks antud

tähtaja jooksul hageja nõuet ei täidetud. Kohtutäituri kaudu täideti kogu nõudest 334 eurot

89 senti. Ülejäänud osas täitis hageja nõude täitemenetluse väliselt ja kogu nõue sai täidetud

2014. aastal. Täitemenetlust ei ole kuni käesoleva ajani lõpetatud. Kostja tegi 11. detsembril

2019 otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta, kuid hageja kaebuse alusel tühistas Tartu

Maakohus 2. oktoobri 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-905 kohtutäituri otsuse, põhjusel,

et kohtutäitur ei olnud teinud täiteasjas kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 5 ja § 41 lg 2 kohaselt

kohtutäituri tasu otsust. Käesolevaks ajaks täiteasjas kehtivat uut kohtutäituri tasu otsust ei ole.

Kostja on küll teinud uued kohtutäituri tasu otsused, kuid hageja on need vaidlustanud, esitades

kaebused kohtutäiturile ja kohtule.

KTS § 9 lg 1 esimese lause järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt

tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Vastavalt KTS § 9

lg-le 7 vaadatakse kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused läbi maakohtus.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 4 näeb ette, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja

see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel

tekitatud kahju hüvitamisel lisaks samale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid.

RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt

väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse

või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest

tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.

5

5. mai 2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-19459 (p 14) on Riigikohus avaldanud seisukohta, et

kohtutäituri vastu esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks RVastS § 7 lg 1 kohaselt on

nõutav, et hagejal ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste seaduses

nimetatud viisil kaitsmisega. Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise võimalus esitada

kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus TMS § 217 lg 1 alusel. TMS § 217

lg 6 järgi, kui menetlusosaline ei esita kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust,

kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.

Arvestades eelviidatud seadusesätteid ja Riigikohtu suuniseid, on kohtutäiturilt tema

ametitegevuse käigus tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esmaseks eelduseks see,

et kohtutäitur on seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega alandanud hageja väärikust,

rikkunud hageja kodu või eraelu puutumatust või teotanud hageja au ning head nime. Neid

asjaolusid peab tõendama hageja. Hageja peab ka tõendama, et väidetava kahju vältimiseks on

ta esitanud eelnevalt TMS § 217 lg 1 alusel kaebuse tema õigusi rikkunud kohtutäituri tegevuse,

tegevusetuse või otsuse peale. Kui hageja seda teinud ei ole, siis on ta kaotanud õiguse tugineda

vastavatele kohtutäituri rikkumistele.

Antud juhul on kostja esitanud hageja kahjunõudele aegumise vastuväite. Seega peab kohus

hageja nõude puhul võtma arvesse KTS § 9 lg-s 9 sätestatud aegumistähtaega. KTS § 9 lg 9

sätestab, et sama paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue aegub kolme aasta möödumisel päevast,

millal kannatanu sai teada kahjust ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest

arvates. Kui hageja ei ole esitanud hagi enne kolme aasta möödumist alates kahjust

teadasaamisest, siis on hageja nõue aegunud ning tal ei ole õigust kostjalt kahju hüvitamist

nõuda, isegi kui nõude eeldused on täidetud.

Hageja tugineb mittevaralise kahju hüvitamise nõude alusena sellele, et kostja kohtutäiturina

on täiteasjas nr 170/2009/3718 täitemenetluse läbiviimisel alandanud hageja au ja väärikust

ning rikkunud hageja inimõigusi perekonna, eraelu ja kodu puutumatuse kohta. Hagiavalduses

tõi hageja esile hulgaliselt kostja rikkumisi täitemenetluse läbiviimisel. 23. augustil 2022

toimunud eelistungil andis kohus hagejale tähtaja, et täpsustada hagi alust ja tuua välja need

rikkumised, mis on põhjuslikus seoses hagejal mittevaralise kahju tekkimisega. Hageja esitas

9. septembril 2022. a kohtule hagi täpsustuse (tl 46-55). Nimetatud menetlusdokumendis

täpsustas hageja, et tema mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks on see, et kostjaks olev

kohtutäitur A.K. on täiteasjas nr 170/2009/3718 arestinud hageja pangakontod, ei teavitanud

hagejat kinnistu enampakkumisest, viibis ilma kohtu loata hageja kinnistul ja tegi seal fotosid,

on arestinud hageja eluasemeks oleva kinnistu ja keeldub kinnistut aresti alt vabastamast ning

ei ole teinud seadusele vastavat kohtutäituri tasu otsust. Kohus käsitles kõiki neid hageja poolt

hagi alusena välja toodud rikkumisi eraldi.

Maakohus leidis, et hageja pangakontode arestimisega seotud hageja etteheited kahjunõude

alusena ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks ettenähtud tähtaja jooksul

esitanud kohtutäiturile kaebuse seoses tema Krediidipanga konto arestimisega. Seega on hageja

kaotanud õigus tugineda selle asjaolule nüüd kahju hüvitamise nõudes. Hageja on pöördunud

hagiga kahju hüvitamise nõudes kohtusse 7. märtsil 2022, milliseks ajaks oli möödunud

KTS § 9 lg-s 9 sätestatud nõude kolmeaastane aegumistähtaeg. Seega kui ka oleks tõendatud,

et kostja arestis hageja pangakonto ebaseaduslikult ja sellega seoses on tekkinud hagejale kahju,

on hageja nõue sel alusel aegunud.

Hageja väited kostja poolt hageja kinnistu arestimise ja kinnistu aresti alt vabastamisest

keeldumise kohta on alusetud ega põhjenda hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.

Keelumärge kinnisasja võõrandamise keelamiseks on MTA avalduse alusel 21. märtsil 2016

kinnistusraamatust kustutatud. Kohtutäituri avalduse alusel kinnistusraamatusse keelumärget

kantud ei ole. Riigikohtu 29. septembri 2015. a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 nähtub, et

6

hageja esitas 21. aprillil 2012 kaebuse kostja vastu, taotledes tühistada kinnistu arestimise akt

ja muuta ära kinnistu käsutuskeeld kinnistusraamatus. Riigikohus leidis, et ei olnud alust lugeda

aresti tühiseks ega kinnistut arestist vabastada ning täituril ei ole kohustust vabastada kinnistut

aresti alt, kuni on tasutud täituritasu ja täitekulud. Järelikult kostja poolt täiteasjas 12. aprillil

2012 koostatud hageja kinnisasja arestimise akt oli seaduslik ning ei esinenud kohtutäituri poolt

seadusest tuleneva kohustuse rikkumist, mis on hageja kahjunõude eelduseks. Maakohus leidis,

et esitatud asjaoludest ei ole tuvastatav kostja kui kohtutäituri tegevuse õigusvastasus seoses

hageja kinnisasja arestimise akti koostamisega. Hageja ei ole ka põhjendanud, et sellega seoses

oleks saanud tal tekkida mittevaraline kahju, muu hulgas tema isikuõiguste rikkumine.

Hageja etteheited kinnistu enampakkumise toimumisest teavitamata jätmise osas on alusetud.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja kuulutas täiteasjas nr 170/2009/3718 välja hageja

eluasemeks oleva kinnistu enampakkumise, avaldades sellekohase teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kostja poolt 29. mail 2012 koostatud enampakkumise teade on adresseeritud

hagejale ja teatel on märgitud adressaadi e-posti aadressiks XXXXXXXXXXXXXX. 28. mail

2012 esitas hageja kohtule kaebuse kostja 11. mai 2012. a otsusele täiteasjas nr 170/2009/3718,

millega kohtutäitur jättis rahuldamata hageja kaebuse kohtutäituri tegevusele võlgniku

kinnisvara arestimisel (tsiviilasi nr 2-12-20737). Nimetatud tsiviilasjas oli hageja kui kaebuse

esitaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv. Hageja pidi olema vähemalt

Riigikohtu otsuse tegemise ajaks s.o 29. septembril 2015 kinnisasja enampakkumise teate kätte

saanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud kohtutäiturile kaebust kinnistu

enampakkumisest teavitamata jätmise peale. Igal juhul on hageja kahjunõue sel alusel aegunud.

Kohtutäituri poolt väljaspool kinnistu ruume fotode tegemiseks ei ole seaduse järgi kohtu luba

nõutav. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks vastava tegevuse kostjal keelanud.

Kostja ei sisenenud hageja valduses oleva kinnistu ruumidesse ega teostanud kinnistul

läbiotsimist. Seega kostja õigusvastane tegevus ei ole tuvastatav.

Kuna ei ole kehtivat kohtutäituri tasu otsust, siis ei saa kohtutäitur ka täitemenetlust lõpetada.

Iseenesest saab pidada sellist kohtutäituri tegevust, kus ta on korduvalt teinud seaduse nõuetele

mittevastava kohtutäituri tasu otsuse, kohtututäituri õigusvastaseks käitumiseks. Poolte vahel

ei ole vaidlust selle üle, et kohtutäitur on küll teinud uued kohtutäituri tasu otsused, kuid

hagejalt kui võlgnikult ta mingit tasu tegelikult ei nõua ning täitemenetluse raames ei toimu ka

kohtutäituri tasu sundtäitmist. Kohus leiab, et seetõttu ei saa hagejal olla tekkinud kostja

tegevuse või tegevusetusega põhjuslikus seoses kahju.

Mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed olema tavapärasest

eluriskist intensiivsemad. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja selliseid

asjaolusid esile toonud.

Sirje Jürgensoni 2009. a pangatehingutega seotud hageja väited on käesoleva hagi kontekstis

asjakohatud.

Kuna hagi jäi rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Maakohus luges

kostja menetluskulud (15,2 tundi summas 2350 eurot 70 senti (käibemaksuta), sh esindaja tasu

2280 eurot ja esindaja sõidukulud 70 eurot 70 senti) põhjendatuks osaliselt. Vajalikuks saab

lugeda menetluskulude nimekirjas märgitud kostja esindaja toimingud õigusabile ja kostja

esindamisele 12,75 tunni ulatuses tasumääraga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Põhjendatud ei

ole kostja lepingulise esindaja tasu kohtuistungile ja tagasi sõitmise aja (2,45 tunni) eest

arvestusega 150 eurot/h ning põhjendatud ei ole hüvitada kostja esindajale sõidukulusid

summas 70 eurot 70 senti. Kostja lepinguline esindaja on sõitnud kohtuistungile Pärnusse

Tallinnast (vahemaa ca 230 km). Kuna kostja lepinguline esindaja ei ole sõidukulusid eraldi

põhjendanud ega esitanud kulude kandmist tõendavat dokumenti, siis on põhjendatud hüvitada

temale sõidukulu 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta, s.o 69 eurot (460 km x 15 senti). Eeltoodut

7

arvestades luges maakohus põhjendatud ja vajalikuks kostja menetluskuluks lepingulise

esindaja tasu 2315 eurot ja esindaja sõidukulud 69 eurot, kokku lepingulise esindaja kulud

2384 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub muuta maakohtu

poolt välja mõistetud menetluskulude suurust 2384 eurolt 1947 euro 50 sendile. Kui

menetluskulud jäetakse hageja kanda, siis määrata, et kostja peab esitama hagejale (FIE-le) arve

kulude kohta.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus hinnanud vääralt hageja väiteid, ei ole

arvestanud kõikide esitatud faktidega ja on fakte moonutanud. Samuti on maakohus

kohaldanud valesti seaduste sätteid ja on jätnud tähelepanuta hageja viited Riigikohtu

lahenditele.

Maakohus pole pööranud tähelepanu faktile, et täitemenetlus on alustatud mitte täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 12 alusel vaid TMS § 2 lg 1 p 21 alusel. VÕS § 1048 kohaselt on

selline tegevus õigusvastane, kuna täitmisavaldus saadeti sissenõudja poolt ainult kohtutäiturile

ja hageja teabe saajana pidi saama usaldada kohtutäiturit. Kohtutäitur on rikkunud VÕS § 1045

lg 1 p-i 7 ja jätkab seda tänaseni.

Maakohus ei ole pööranud tähelepanu hageja poolt esitatud faktile, et kostja on valetanud

hagejale 17. mai 2012. a otsuse kohta ja rikkunud TMS §-i 35.

Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud kostja väiteid kinnistu arestimise osas ning TMS § 28

lg-t 2, TMS § 148 sätteid arestimise kohta ja moonutanud fakte.

Hageja heidab kostjale ette, et kostja keeldub õigusvastaselt kinnistu arestist vabastamisest

TMS § 49 alusel. Antud juhul on kohus asjast valesti aru saanud, sest hageja ei ole kinnisasja

arestimise akti tühistamist nõudnud, kuna selle õiguspärasust on kinnitatud kolmes kohtuastmes

(kohtumäärused tsiviilasjas 2-12-20737 ja Riigikohtu 29. septembri 2015. a otsus nr 3-2-1-95-

15). Hageja on huvitatud täitemenetluse lõpetamisest, kuid vastavalt TMS § 50 lg 11 kohaselt

peab olema hageja vara arestist vabastatud. Kuna vara on arestitud, siis tuleb see ka vajaduse

puudumisel seaduslikult arestist vabastada.

Keelumärge kinnisasja võõrandamise keelamiseks on MTA avalduse alusel kustutatud 2014. a

septembris MTA 4. septembri 2014 avalduse alusel, mitte 21. märtsil 2016 nagu tuvastas

maakohus.

Maakohus ei ole välja selgitanud, kuidas on võimalik, et kolmes kohtuastmes (tsiviilasi

nr 2-12-20737) on kinnitatud kinnistu arestimise õiguspärasust, kuid kohtutäituri poolt ei ole

kinnistusregistrisse seatud keelumärkeid. Maksukorralduse seaduse § 130 alusel ei saa arestida

müügi eesmärgil. Kuna kohus väidab, et kohtutäituri poolt ei ole kinnistusregistrisse seatud

keelumärkeid, siis on kõik kinnistu enampakkumisega seotud toimingud olnud õigusvastased.

Maakohus on seoses kinnistu enampakkumisega tõlgendanud ebaõigesti TMS § 10 lg-id 1 ja

3. Maakohus ei ole välja selgitanud, kuidas teadis kohtutäitur 30. mail 2012, et hageja

lepinguliseks esindajaks tsiviilasjas 2-12-20737 on Nikolai Kõiv. Kui kostja oli siiski teadlik,

et kinnistu arestimine on vaidlustatud, siis miks kuulutati 29. mail 2012 välja õigusvastane

enampakkumine.

Kõik, mis puudutab kinnistul ilma kohtu loata viibimist ja kinnistust fotode tegemist, on seotud

kinnistu arestimisega, mitte kinnistu enampakkumisega, nagu väidab maakohus. Kohus

8

tõlgendab TMS § 28 lg-t 2 vääralt, väites et kohtutäituri poolt väljaspool kinnistu ruume fotode

tegemiseks ei ole seaduse järgi kohtu luba nõutav, kuna kostja on selgitanud, et viibis hageja

kinnistu territooriumil kinnistu hindamise eesmärgil. Arestimise aktis oli hind juba määratud.

Kinnistu arestimise akt koos manukate 10. aprilli 2012. a allkirjadega on nähtav tsiviilasja

nr 2-12-20737 digitoimikus koos pitsatiga. Antud juhul on kostja ülesanne tõendada, et tal oli

kinnistul tegutsemine lubatud, sest TMS § 28 lg 2 tingimused kehtivad ka juhul kui kedagi

kodus ei ole. Maakohus ei ole nõudnud kostjalt fakte selle kohta, et ta viibis kinnistul mitte

arestimise vaid hindamise eesmärgil.

Kohus ei ole pööranud tähelepanu, et esialgse hagi esitamise ajal ei olnud hageja veel teadlik

tema seljataga sõlmitud kokkuleppest sissenõudja ja kostja vahel. Sellest sai hageja teada alles

11. mail 2022 ja on seda hagi täpsustuses ka põhjendanud. Kohtutäitur on teadlikult rikkunud

KTS § 28 lg-t 2 rikastumise eesmärgil. Kohus pole arvestanud hageja poolt väljatoodud kostja

rikkumisi, mille tõttu pidi kostja tsiviilasjades nr 2-15-15871, 2-20-905 ja 2-21-12793

menetluskulude kättesaamiseks pöörduma teise kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks

kostja vastu.

Kohus on jätnud tähelepanuta, et hagejal ei ole kohustust nõuda kohtutäiturilt TMS § 217 alusel

kohtumääruste täitmist.

Kohus ei ole pööranud tähelepanu, et aastal 2019 on kostja kuritarvitanud oma ametiseisundit

ja

tsiviilasjas

nr

2-20-905

esitanud

kohtule

seisukoha,

milles

on

kasutanud

Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemist võetud andmeid hageja pensioni suuruse ja laekumise

kohta. Kohtutäitur on kandnud tagastatava raha hageja abikaasa pangakontole ehkki tema poolt

oli samal ajal arestitud hageja pangakonto SEB pangas. FIE ettevõtluse raha tagastamisega

hageja abikaasa kontole on rikutud perekonnaelu puutumatust. Kohtutäituri tegevus hageja

abikaasa pangatehingute hankimisel on olnud ebaseaduslik.

Hageja leiab, et põhjendatud on kostja menetluskulud summas 1947 eurot 50 senti. Kuna kostja

ei ole sõiduauto kasutamise kulude taotlust esitanud ja hagejale ei ole selge, millega kostja

esindaja Pärnusse sõitis, siis ei ole õigusabi osutamise eest makstava 69 euro väljamõistmine

põhjendatud.

Tartu Maakohtus on pooleli 23. detsembril 2022 algatatud menetlus tsiviilasjas 2-22-18058,

mille sisuks on endiselt seadustele vastava tasu otsuse tegemine. Kostja ei kavatsegi täita

kohtumäärusi seadusliku tasu otsuse tegemiseks, mille alusel oleks hagejal õigus saada tagasi

enammakstud tasu koos viivistega.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ning maakohtu

otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Olukorras, kus hageja leidis, et kohus rikkus menetluse läbiviimisel oluliselt menetlusõigust,

oleks hageja saanud esitada kohtu tegevusele vastuväite. Hageja seda aga ei teinud.

Asjaolu, et hageja on soovinud kohtus vaidlustada kõik kohtutäituri tasu otsused, ei anna

hagejale alust nõuda kohtutäiturilt mittevaralise kahju hüvitamist. Seda enam, et kohtutäituri

tasu otsuse osas on vaidlus kohtus pooleli, mistõttu ei ole võimalik täna ka väita, et nimetatud

kohtutäituri otsus oleks õigusvastane.

Hageja kordab apellatsioonkaebuses läbivalt juba maakohtus esitatud väiteid, mida on

maakohus õigesti hinnanud ning mille osas on maakohus ka õigesti kohaldanud asjasse

puutuvaid õigusnorme.

Hageja püüab jätkuvalt käesolevasse kohtuasja tuua kahju hüvitamise eeldustena asjaolusid,

mida on eelnevalt erinevates tsiviilasjades juba kohtute poolt hinnatud ning milles on jõustunud

kohtulahendid hageja kahjuks.

9

Hageja soovib kostja õigusabikulu vähendamist 436 euro 50 sendi võrra. Asjaolu, et hagejale

ei ole selge, millise sõidukiga esindaja istungile ja tagasi sõitis, ei anna alust kohtutäiturile

väljamõistetud menetluskulude vähendamiseks. Hageja vastav taotlus on ka sisuliselt

põhjendamata ja seega ainetu.

Kostja palub jätta hageja poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendid asja lahendamisel

arvestamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada hagejalt kostja kasuks välja

mõistetud menetluskulu suuruse osas. Ringkonnakohus teeb ise tühistatud osas uue otsuse

(TsMS § 657 lg 1 p 2). Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle

muutmiseks puudub alus. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. Koos apellatsioonkaebusega on hageja esitanud kohtule hageja 3. oktoobri 2022

menetlusdokumendi käesolevas asjas, kuivõrd maakohus ei ole seda oma otsuses käsitlenud;

11. augusti 2014 kohtuistungi protokolli tsiviilasjas nr 2-12-20737 (kaebus kohtutäitur

A.K. otsusele); 4. aprilli ja 29. mai 2012 teated täitetoimingust; 14. augusti 2015 SEB Panga

kiri S.J.; kohtutäitur A.K. 26. augusti 2015 kiri hagejale koopiate väljastamise kotha; Tartu

Maakohtu 9. septembri 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-22-8740 hageja kaebuses kohtutäitur A.

K. 2. juuni 2022 otsusele. Asja toimikust nähtub, et hageja on nimetatud dokumendid juba

varasemalt kohtule esitanud, mistõttu tuleb need lugeda hagejale tagastatuks.

8. Hagi on esitatud kohtutäituri vastu tema ametikohustuste õigusvastase täitmisega (seadusest

tulenevat kohustust rikkuva käitumisega) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja on

seisukohal, et kostja on kohtutäiturina rikkunud täitetoimingute tegemisel erinevaid

õigusnorme sellises mahus ja ulatuses, mis on kaasa toonud hageja au ja väärikuse alandamise,

samuti rikkunud hageja inimõigusi perekonna ja eraelu ning kodu puutumatusele.

Hagi kohaselt on kohtutäitur talle etteheidetavad teod pannud toime täitemenetluse nr

170/2009/3718 läbiviimisel. Maakohus grupeeris ja käsitles hageja etteheiteid kostjale neljas

osas: pangakontode arestimine; hageja kinnistu arestimine ja aresti alt vabastamisest

keeldumine; kinnistu enampakkumisest hageja teavitamata jätmine ja hageja kinnistul ilma

kohtu loata viibimine ning seal fotode tegemine; seadusele vastava kohtutäituri tasu otsuse

tegemata jätmine.

Maakohus tuvastas ja asjas puudub vaidlus, et kuigi sissenõudja Maksu- ja Tolliameti nõue on

täidetud 2014. aastal, ei ole täitemenetlus lõppenud, sest pooled vaidlevad täitemenetluse

kulude üle. Selles osas on vaidlus pooleli tsiviilasjas nr 2-22-8740. Maakohus jättis hagi

rahuldamata ja mõistis hagejalt välja kostja menetluskuluna 2384 eurot. Hageja on vaidlustanud

maakohtu otsuse täielikult.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud põhjendatult hagi rahuldamata. Hageja

kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks hagi rahuldamata

jätmist puudutavas osas. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib maakohus järgmist.

9.1. Maakohus on asja lahendamisel põhjendatult kohaldanud kohtutäituri seaduse ja

riigivastutuse seaduse sätteid. KTS § 9 lg 1 esimese lause järgi vastutab kohtutäitur oma

ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja

ulatuses (RVastS § 7 jj). RVastS § 7 lg-s 4 sätestatu kohaselt kohaldatakse avaliku võimu

teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju

hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike

suhete olemusega.

10

Eraõiguse kahju hüvitamise sätete kohaselt peab hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval

süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku

seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on

põhjustanud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise

(vt nt Riigikohtu 12. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 14).

RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui

kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seaduses sätestatud kohustuse

rikkumist peab tõendama hageja (vt nt Riigikohtu 1. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-16,

p 11).

Maakohus on põhjendatult märkinud ka seda, et kohtutäituri kui KTS § 2 lg 1 kohaselt avalik-

õiguslikku ametit pidava isiku korral on tema vastu esitatava kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks

lisaks eelmärgitule nõutav ka see, et kannatanul ei olnud võimalik kahju varem vältida või

kõrvaldada oma õiguste seaduses nimetatud viisil kaitsmisega. Nimetatu tuleneb nii RVastS § 7 lg-

st 1 kui ka TMS § 217 lg-st 6. Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise võimalus esitada

kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus TMS § 217 lg 1 alusel. TMS § 217 lg 6

järgi, kui menetlusosaline ei esita kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust, kaotab

ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (vt selle kohta nt

Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 13). Hageja viited

apellatsioonkaebuses Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 3-3-1-69-09 ja 3-3-1-39-06 ei ole

asjakohased, kuivõrd nendes ei käsitleta kohtutäituri vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet.

9.2. Maakohus on põhjendatult kohaldanud hagile osaliselt aegumist, s.o. pangakontode

arestimisega ja kinnistu enampakkumisest hageja teavitamata jätmisega ja hageja kinnistul

ilma kohtu loata viibimisega ning seal fotode tegemisega kahju hüvitamise nõuetele. KTS § 9

lg 9 sätestab, et sama paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue kohtutäituri vastu aegub kolme aasta

möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ning hiljemalt kümne aasta

möödumisel kahju tekitamisest arvates. Kui hageja ei ole esitanud hagi kohtutäituri vastu enne

kolme aasta möödumist alates kahjust teadasaamisest, siis on hageja nõue aegunud ning tal ei

ole õigust kostjalt kahju hüvitamist nõuda, isegi kui nõude eeldused on täidetud. Maakohus

tuvastas, et hageja sai seoses pangakontode arestimisega talle tekitatud kahjust teada hiljemalt

12. mail 2015 (Justiitsministeeriumi vastuse koostamise aeg), kinnistu enampakkumine toimus

27. juunil 2012 ja kinnistul viibimisega seotud asjaoludest ja sellega tekitatud kahjust sai hageja

teada hiljemalt 29. septembril 2015.

Kostja on taotlenud hageja nõudele aegumise kohaldamist. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses

maakohtu poolt aegumise kohaldamist vaidlustanud. Kui kohus kohaldab nõudele aegumist,

tuleb hagi jätta rahuldamata ning seejuures ei ole vaja nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui

kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile ka muid vastuväiteid (näiteks Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07 p 12). Seega jätab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väited

seoses pangakontode arestimisega ja kinnistu enampakkumisest hageja teavitamata jätmisega

ja hageja kinnistul ilma kohtu loata viibimisega ning seal fotode tegemisega kahju hüvitamise

nõuetega tähelepanuta ja ei vasta neile.

9.3. Hageja heidab kostjale ette kinnistu arestimist ja aresti alt vabastamisest keeldumist.

Maakohus tuvastas, et kinnistusraamatu andmetel on keelumärge kinnistule kantud

kinnistusraamatusse 28. oktoobril 2008 Maksu- ja Tolliameti ja mitte kohtutäituri avalduse

alusel. Asja materjalide kohaselt arestis kohtutäitur sama kinnisasja 12. aprillil 2012.

Tsiviilasjas nr 2-12-20737 leidsid kohtud, et puudub seadusest tulenev alus lugeda kinnistule

seatud arest tühiseks ja kinnistu arestist vabastada. Riigikohus märkis, et täituril ei ole kohustust

vabastada kinnistu aresti alt, kuni ei ole tasutud täituritasu ja täitekulud (vt ka Riigikohtu

29. septembri 2015 määrus). Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kinnistu arestimine

11

kohtutäituri poolt on toimunud seadusega kooskõlas. Keelumärge on kinnistusraamatust

kustutatud 21. märtsil 2016. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et keelumärge kustutati

kinnistusraamatust lõplikult 19. septembril 2014. Sellel päeval tehti kinnistusraamatu andmetel

kaks kannet: keelumärge nii kustutati kui ka seati uuesti ja lõplikult kustutati keelumärge

kinnistusraamatust Maksu- ja Tolliameti taotlusel maakohtu tuvastatud ajal 21. märtsil 2016.

Maakohus jättis aga tähelepanuta, et kinnisasja arestimise sisuks on asja üles kirjutamine ja

selle käsutamise keelamine. Vara arestimise tagajärjeks on käsutuskeeld, kusjuures omandi

käsutamise keelamisel tehakse keelumärge ka vastavasse registrisse (TMS § 54). Asja

käsutamine on võlgnikule keelatud kas alates keelust teadasaamisest arestimise akti kaudu

(TMS § 75 lg 4) või alates registrisse keelumärke kandmisest. Maksu- ja Tolliameti poolt tema

enda poolt seatud keelumärke kustutamise tagajärjeks ei ole käsutuskeelu lõppemine, kui

kohtutäituri poolt teostatud vara arestimine jätkuvalt kehtib. Seega võib hageja etteheide, et

olukorras, kus täitemenetlus jätkub alates 2014. aastast üksnes täitekulude küsimuses ja

kohtutäitur ei ole kinnisasja arestimise akti tühistanud, olla isegi põhjendatud. Samas ei nähtu

asja materjalidest, et hageja oleks kinnistu jätkuvat arestimist pärast Riigikohtu 29. septembri

2015 määrust vaidlustanud. Seega ei saa hageja TMS § 217 lg 6 alusel nimetatud asjaolule

(kinnistu arestist vabastamata jätmine) kahju hüvitamist nõudes tugineda. Seega on maakohus

jätnud lõppkokkuvõttes ka sellel alusel hagi põhjendatult rahuldamata.

9.4. Maakohus hindas kostja suutmatust teha täiteasjas alates 2014. aastast käesoleva ajani

seaduse nõuetele vastav kohtutäituri otsus kohtutäituri õigusvastaseks käitumiseks

täitemenetluse läbiviimisel. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse

põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Maakohus on õigesti

leidnud, et vaatamata kostja õigusvastase käitumise tuvastamisele ei ole hageja toonud hagis

esile selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse nõuda sellise tegevusega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamist. Hageja õiguste kaitse ebaseadusliku kohtutäituri tasu otsuse saamisel on

olnud tagatud TMS § 217 lg 1 alusel kaebuse esitamise võimalusega. Maakohus on põhjendatult

arvestanud ka asjakohast Riigikohtu praktikat, mille kohaselt mitmesugused ebameeldivused ja

halvad tunded õigusvaidluse ajal ei ole iseenesest käsitletavad mittevaralise kahjuna (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 26. septembri 2022 otsus nr 3-20-1449 p 30.4). Seega jättis

maakohus ka selles osas põhjendatult hagi rahuldamata.

9.5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesoleva hagiga ei saa kaitsta

hagejaks mitteoleva isiku (Sirje Jürgensoni) õigusi.

10. Hageja kaebus tuleb rahuldada osaliselt hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulu

suuruse osas.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus teinud hageja õigusabikulu suuruse

väljaarvutamisel arvutusvea, samuti on põhjendamatu temalt välja mõista kostja esindaja

sõidukulu. Hageja väitel on põhjendatud kostja menetluskulu suurus mitte 2384 eurot, vaid

1947, 50 eurot.

Kostja taotles õigusabikuluna 15, 2 h eest 2280 euro (käibemaksuta) välja mõistmist. Õigusabi

tunni hind oli 150 eurot/h. Maakohus pidas põhjendatud ajakuluks õigusabile 12, 75 h, mille

eest tuleb tasuda arvestusega 150 eurot/h 1912, 50 eurot.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esindaja sõidukulu 69 eurot on vajalik kulu.

Maakohus on seejuures põhjendatult võtnud aluseks Justiitsministri 26. juuli 2016 määrusega

nr 16 kehtestatud korra § 151lg 1 kehtestatud määrad (arvestusega 0, 15 eurot/km). Selline

seisukoht on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt 29. septembri 2021 määrus tsiviilasjas

nr 2-14-63261). Sõidukulu välja mõistmisel ei oma tähtsust, millise sõidukiga kostja esindaja

Tallinnast Pärnusse kohtuistungile sõitis.

12

Kokku on kostja põhjendatud menetluskulu maakohtus 1981, 50 eurot. Maakohus eksis, kui

mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskuluna 2384 eurot. Hagejalt tuleb välja mõista

kostja kasuks menetluskuluna 1981, 50 eurot.

11. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab kaebuse rahuldamata jätmise korral apellatsioonkaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja. Käesolevas asjas rahuldab ringkonnakohus

kaebuse osaliselt, menetluskulude suuruse osas. Kaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb ka

menetluskulud ringkonnakohtus jagada poolte vahel proportsionaalselt kaebuse rahuldatud

osaga. Ringkonnakohus peab põhjendatuks jätta poolte menetluskuludest 20 % kostja ja 80 %

hageja kanda.

Hageja menetluskulu suuruseks on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 420 eurot.

Kostja menetluskulu suuruseks on õigusabikulud 1035 eurot (käibemaksuta) 6, 9 tunni õigusabi

eest hinnaga 150 eurot /h. Ringkonnakohus leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud ning

vajalikud (TsMS § 175 lg 1).

Kokku on poolte põhjendatud ning vajalikud menetluskulud ringkonnakohtus 1455 eurot,

millest tuleb hageja kanda jätta 80 % ehk 1164 eurot ja kostja kanda 291 eurot. Kuivõrd hageja

on tema kanda jäävatest menetluskuludest tasunud juba 420 eurot, siis tuleb temalt kostja

kasuks välja mõista menetluskuluna 1164-420 = 744 eurot ja viivis väljamõistetavalt

menetluskulult.

(allkirjastatud digitaalselt)