1-10-4100/10 · 1-10-4100/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-10-4100

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.mai 2011.a. Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-4100 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jane Pajus Kriminaalasi

Süüdimõistetu N.E tingimisi enne

tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

N.E, ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3, KarS § 76 lg 2, maakohus m ä ä r a s :

Mitte vabastada N.E*it temale Harju Maakohtu 15. aprilli 2010.a

otsusega kriminaalasjas nr 1-10-4100 mõistetud liitkaristuse 1 aasta 6 kuud 7 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik. N.E mõisteti süüdi Harju Maakohtu 15.04.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-4100 KarS § 331 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.10.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 3 kuud 7 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 7 päeva vangistust. Karistusaja algus 15.04.2010.a ja lõpp 22.10.2011.a.

2 (3)

Tartu Vangla on esitanud kohtule N.E kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes 19.04.2011.a.

Tartu Vangla toetab N.E vabastamist vangistusest enne tähtaega koos

allutamisega käitumiskontrollile. Iseloomustuses on kirjas, et N.E on

karistatud kriminaalkorras kaheksal korral, kannab teist korda vangistust. Varasemalt

karistatud varguste, röövimise, väljapressimise ja kehalise väärkohtlemise eest, käesoleval ajal kannab karistust kinnipidamisasutuses narkootilise aine omamise ja tarvitamise eest.

Individuaalse täitmiskava alusel on vangistuses planeeritud sotsiaalprogrammide läbimine.

Sotsiaalprogramm „Agressiivsuse asendamise treening“ jäi kinnipeetaval lõpetamata seoses ümberpaigutamisega, programmis „Eluviisitreening“ on tal võimalus osaleda 2011.a esimese

poolaasta jooksul. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu läbinud riigikeele kurusse ja

arvutikursuse. Vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud 21 korral. Enne vangistust oli olemas kindel sissetulek. Rahalisi nõudeid on 4209 eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa,

vend ja abikaasa, kellega suhtleb telefoni ja kirja teel ning kokkusaamiste raames. Suhtlusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid. Vabaduses viljeles riskeerivat ja

hoolimatut eluviisi, tarvitas narkootikume. Enne vangistust tarvitas narkootilisi aineid

igapäevaselt, samas eitab sõltuvust ja on motiveeritud probleemiga tegelema. Tervislik seisund hea, emotsionaalne seisund stabiilne, psüühilisi probleeme täheldatud ei ole. Isikul on

kõrgenenud enesehinnang, impulsiivne ja manipuleeriv käitumisstiil. Oma tegude tagajärgi mõistab osaliselt, proovib süüd vähendada, õigustades oma käitumist.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes, tuginedes kogutud infole ja analüüsile ning arvestades

kinnipeetava isikut, ei toeta N.E ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja hinnangul on kinnipeetaval olemas kindel elukoht, abikaasa ja vanemate moraalne ja materiaalne toetus, riskifaktoriteks on aga tema varasem kriminaalne käitumine ja

sõltuvus narkootikumidest. N.E on karistuse kandmise ajal korduvalt

distsiplinaarkorras karistatud, kui ta kandis tingimisi mõistetud karistust (eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus), pani ta katseaja teisel kuul toime uue kuriteo.

Kohus arutas N.E vabastamise küsimust kaugkohtuistungil 27.04.2011.a.

N.E taotles enda vabastamist. Ta pidanuks vabanema juulis 2011, kuid

vangistuses sai uue karistuse juurde ja nüüd on vabanemisaeg oktoobris 2011. Ta asub vabanemisel elama oma ema korterisse, hakkab seal elama koos abikaasaga. J.vaitukovitši

sõnul on ta pärast vangistuses saadud karistust aru saanud, et on elanud vale elu. Tema

eesmärgiks on nüüd luua perekond ja teha tööd. Varem ta arvas, et raskeim probleem on narkootikumid, kogu elu keerles narkootikumide ümber. Nüüd on loobunud narkomaanidega

suhtlemisest ja kõigest, mis on olnud senises elus. Suitsetamisest loobus 11 kuud tagasi. Abikaasa töötab

Prokurör N.E ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Ehkki jutt oli veenev, tuleb

hinnata isikut käitumise ja tegude järgi. Kuriteod on enne vangistust olnud rasked, ka vangistuse ajal kuritegu ja sagedased distsipliinirikkumised. Ohtlikkus on N.E puhul takistav asjaolu ennetähtaegsel vabastamisel. Minevik on olnud kuritegevuslikult intensiivne, ka kriminaalhooldaja ei näe ennetähtaegse vabastamise potentsiaali.

Kohtu seisukohad

N.E on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos.

3 (3)

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks N.E temale mõistetud karistusajast kandnud ära üle kahe

kolmandiku, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

N.E karistus saab kantud 22.10.2011.a. See tähendab, et tema vabastamata

jätmisel praegu ei teki tal enam uut võimalust ennetähtaegseks vabastamiseks ja tema vabanemine saaks toimuda ilma vabanemisjärgse järelevalveta ja kriminaalhoolduseta. Samas leiab kohus, et N.E ei ole isik, kes vajaks kriminaalhooldaja järelevalvet ja

käitumiskontrolli kohanemiseks eluga vabaduses või toimetulekuks. N.E on vabaduses vanemad, kellega on head suhted, abikaasa. Need on isikud, kelle hulgas tähtaegsel vabanemisel on tal võimalik jätkata õiguskuulekat elu ja kriminaalhooldaja olemasolu ei ole vältimatult vajalik. Küll leiab aga kohus, et N.E poolt toimepandud kuritegude

asjaolud ja tema varasem elukäik on sellised, mis ei võimalda ennetähtaegset vabastamist. Käesoleval ajal kannab N.E karistust kahe esimese astme kuriteo eest- röövimise ja väljapressimise eest. Lisaks neile on N.E 29.10.2007 kohtuotsusega mõistetud karistusele liidetud ka eelmise kohtuotsusega (02.10.2006.a. Harju Maakohtu otsus) mõistetud

ärakandmata karistus, kuna ta pani uue esimese astme kuriteo toime kaks kuud pärast

eelmise kohtuotsuse kuulutamist ehk katseajal. Selliselt käituv isik on kohtu hinnangul kõrgohtlik ja tema vabastamine karistuse kandmiselt ennetähtaegselt ei ole õigustatud. Lisaks

neile asjaoludele ei võimalda N.E ennetähtaegset vabastamist tema käitumine

karistuse kandmise ajal: J.Vaitukovits on vangistuse ajal- 04.01.2010 pannud toime uue kuriteo- KarS § 331 järgi kvalifitseeritava, mille eest on teda Harju Maakohtu 15.04.2010.a.

otsusega karistatud 3-kuulise vangistusega. Kuna N.E on vangistuses tarvitanud narkootilist ainet, ei ole tõsiseltvõetav ka tema seletus selle kohta, et ta on narkootiliste ainete tarvitamise jätnud minevikku. N.E on vangistuse ajal väga palju kordi rikkunud kehtivat sisekorda, mille eest on teda karistatud distsiplinaarkorras väga palju kordi, aastal 2010 näiteks viiel korral. Käitumine karistuse kandmise ajal sellisel viisil välistab võimaluse,

et kohus saaks N.E hinnata isikuks, kelle vabastamine karistuse kandmiselt ennetähtaegselt on õigustatud. N.E tuleb temale mõistetud karistus vangistuses lõpuni kanda.

Kohtunik Ülle Raag