2-23-16811/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-16811 Tsiviilasi Revensen OÜ hagi J. V. ja E. V. vastu ühisvara jagamiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699; asukoht Tartu mnt 13, Tallinn), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (e-post irinavas@vestp.ee) Kostja I J. V. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post xxxxxx@xxxxxxxxx) Kostja II E. V. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Menetlusvorm Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta menetlusse võtmata Revensen OÜ hagi J. V. ja E. V. vastu ühisvara jagamiseks. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 3. Määrus toimetada kätte hageja lepingulisele esindajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.

2

ASJAOLUD 1. Revensen OÜ (hageja) esitas 28.11.2023 Tartu Maakohtule hagi J. V. (kostja I) ja E. V. (kostja II) vastu ühisvara jagamiseks, paludes lõpetada kostjate ühisomand kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx) selle müügiga avalikul enampakkumisel, müügist laekuv raha jagada kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades. Ühes hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse. 2. 29.11.2023 kohtumäärusega jättis kohus hageja 28.11.2023 hagi tagamise taotluse rahuldamata ning jättis hageja hagi käiguta ja andis tähtaja 20 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et hagejal tuleb täpsustada hagiavaldust vastavalt käesolevas määruses selgitatule ning märkida selge nõue või nõuded ja nõude aluseks olevad asjaolud. KOHTU SEISUKOHT 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 4. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 5. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. 6. 29.11.2023 määrusega kohustas Tartu Maakohus hagejat 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest järgmiseks: täpsustada hagiavaldust vastavalt käesolevas määruses selgitatule ning märkida selge nõue või nõuded ja nõude aluseks olevad asjaolud. Kuivõrd hageja esindaja sai määruse kätte avaliku e-toimiku kaudu 29.11.2023, oli viimane päev puuduste kõrvaldamiseks 19.12.2023. 7. Kohtu ülesanne on tsiviilasja lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, mistõttu on oluline, et kohus ei võtaks menetlusse ebaselgete asjaolude või vastuoluliste nõuetega hagiavaldusi. Hagiavalduses märgitakse TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse. Hagi ese on menetluslik nõue, millega hageja taotleb kindla sisuga otsuse tegemist, näiteks millegi väljamõistmist või tuvastamist vms, ning mille kohta kohus võtab hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Riigikohus on selgitanud, et hagi aluse all tuleb mõista neid hageja osundatud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile

3

rajatud nõude. Hagi alusena saab käsitada asjaolu, mis võimaldab nõude piisavat individualiseerimist nõudega seotud üksikute asjaolude taustal (vt nt RKTKo 16.11.2005 3-2-1-113-05, p-d 13, 14). 8. Hageja on märkinud, et kostjad on abielus ning sissenõudjana soovib ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist (täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2 alusel). Kuivõrd kohus tuvastas ja märkis 29.11.2023 määruses, et kostja I ja kostja II ei ole omavahel abielus, st nad ei ole abikaasad, vaid vennad, ei ole käesoleval hetkel hageja viidatud alusel võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on esitatud oluliste puudustega, samuti ei oleks esitatud kujul hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, pole hagiavalduse menetlemine, st asja õigesti ja mõistliku aja jooksul lahendamine võimalik (TsMS § 2). Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. 9. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Toimikust ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. 10. TsMS § 372 lg 5 esimese lause järgi võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jäätma kohtunik