2-23-115416/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.12.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-115416

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi N B vastu põhivõlgnevuse 3999,95

euro, intressi 607,43 euro, viivise 806,99 euro ja võla

sissenõudmiskulude 50 euro nõudes

Tsiviilasja hind

5 464,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), asukoht:

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: Anne-Liis Veski (isikukood

48403030231), e-post: anne-liis.veski@okincure.ee

Kostja: N B (isikukood xxxx), elukoht xxxx; e-post: xxxx

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi N B vastu põhivõlgnevuse 3999,95 euro,

intressi 607,43 euro, viivise 806,99 euro ja võla sissenõudmiskulude 50 euro nõudes

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud OK Incure OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OK Incure OÜ esitas 11.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 4950,26 euro saamiseks. Kohus tegi 13.04.2023 võlgnikule makseettepaneku,

mis on kätte toimetatud 16.04.2023 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik N

B esitas 27.04.2023 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu

kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Kohus andis hagejale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele

ettenähtud vormis.

2. Hageja esitas 30.05.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingust

tuleneva võla väljamõistmiseks (dtl 21-31). Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega,

leidis, et see on puudustega. Kohus andis 21.07.2023 hagejale tähtaja hagis puuduste

kõrvaldamiseks. Muuhulgas selgitas kohus, et kuivõrd hageja on taotlenud ka

tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostja hagile ei vasta, on kohtul iseenesest küll õigus

teha tagaseljaotsus, kuid kohus rõhutas, et saab tagaseljaotsuse teha üksnes hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses (TsMS § 407 lg 1). Juhul kui

hagiavalduses pole asjakohaseid asjaolusid märgitud (mh piisavalt selgelt ja konkreetselt

välja toodud) või need pole õiguslikult põhjendatud, ei saa kohus selles osas hagi rahuldada

(dtl 51-54).

3. Hageja esitas 03.08.2023 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse ja palus sellega seoses

lugeda puudused kõrvaldatuks ja hagi menetlusse võtta (dtl 56-61).

4. Hagiavalduse (dtl 21-31, 56-61) kohaselt on kostja N B avaldanud soovi avada

laenulimiidiga krediidikonto Multitude Bank p.l.c (krediidiandja) iseteeninduskeskkonnas.

Samal kuupäeval on edastatud kostjale e-posti tervituskiri ning lepingu üldtingimused ja

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma

isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Ferratum iseteenindusse ning sisestama

laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Kostja on kasutanud Ferratum Bank

p.l.c poolt võimaldatud laenulimiiti. Leping on sõlmitud määramata ajaks ning tasumisele

kuulub miinimummakse 15 päeva jooksul arve väljastamisest. Kostja poolt avatud

krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 (dtl 42)

kohaselt intressimäär 49,09 % aastas ja krediidikulukuse määraks 61,79% aastas. Sama

nähtub ka üldtingimuste hinnakirjas (dtl 32-41) – intress 0,1345% päevas (49,09% aastas)

kliendi kasutusse antud laenu saldolt. Viivitusintress määras 0,1345% päevas (49,09%

aastas). 15.12.2022 on kostjale edastatud teade, et osamaksetega on viivitatud selleks ajaks

juba 75 päeva, seega juhul kui kohust ei täideta 14 päeva jooksul, ütleb krediidiandja

lepingu üles 15.päeval. Seega lõppes leping 30.12.2022 (dtl 45). 03.02.2023 on kostjat

teavitatud nõude loovutamiseks OK Incure OÜ-le (dtl 46). Üldtingimuste p 12.1 kohaselt

nõustub klient lepingu sõlmimisel sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse

saata talle elektrooniliselt läbi konto või muul sellel eesmärgil kokkulepitud sidevahendit

kasutades. Seega on kostjale teadete kättetoimetamise kord reguleeritud vastavalt

krediidiandja tingimustele.

5. Lepingu lõppemisel oli põhivõla jääk 3999,55 eurot, mis tuleneb kasutatud tagastamata

limiidist ning mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub välja mõista tasumata

intress lepingu lõppemise seisuga (08.09.2022-30.12.2022) summas 607,93 eurot. Hageja

palub välja mõista viivise võrdes määras intressiga lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast 31.12.2022 kuni hagi esitamiseni 30.03.2123 summas 806,99 eurot. Lisaks palub

hageja välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmiskulu 50 eurot

kuivõrd hageja on korduvalt teinud pingutusi, et kostjaga ühendust saada, edastanud temale

meeldetuletuskirju, teinud kõnesid ja täitnud muid ülesandeid

6. Hageja selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et Multitude Bank

p.l.c (endine ärinimi Ferratum Bank Plc) on saanud Finantsinspektsioonilt piiriülese teenuse

osutamise õiguse 14.02.2014. Seega teostab Finantsinspektsioon järelevalvet piiriüleselt

pakutava teenuse üle. Vastavalt Ringkonnakohtu seisukohale tsiviilasjas 2-22-10060 on

tarbijal õigus krediidi saamisel eeldada, et laenuandjad järgivad seadusi ja sh ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka kohus saab sellest eeldusest lähtuda, kui avaldaja

või usaldusisik ei too eeldust ümberlükkavaid asjaolusid esile või kohtul endal ei teki

põhjendatud kahtlust. Lisaks, et hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtet asjakohaselt,

on vajalik vastav kvalifikatsioon ning eelduslikult seega ka eksperthinnangut (dtl 21-31, 56-

61).

7. Kohus võttis 17.08.2023 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja hagile

vastamiseks (dtl 64-66). Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte e-toimiku

menetlemise infosüsteemi kaudu 17.08.2023. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks

(06.09.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

KOHTU SELGITUSED

8. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud

ja hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes rahuldamata.

9. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis

on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez

Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal

algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata.

Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist

ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi

C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat

positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub

tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu.

11. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks esialgse võlausaldaja Ferratum Bank p.l.c

ja kostja vahel iseteeninduskeskkonnas isikukoodi ja PIN-koodi kasutades määramata ajaks

sõlmitud tarbijakrediidileping. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et

esialgse võlausaldaja ja kostja vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping. Vaatamata kohtu

nõudele esitada nõude aluseks oleks konkreetne laenuleping koos numbriga, sõlmimise

kuupäevaga, individuaalsete tingimuste ning allkirjadega, ei ole hageja kohtule esitanud

isegi krediidikonto sõlmimise kuupäeva ega laenulepingu numbrit. Samuti puudub

hagiavalduses igasugune teave kostjale krediidikonto lepinguga määratud limiidi suurusest.

Kohtul ei ole võimalik tuvastada lepingu sõlmimise aega, krediidilimiidi määra ega

kontrollida, kas individuaalsete tunnustega (lepingu number) leping ei ole juba

kohtumenetluses teise tsiviilasja tõendina esitatud. Hageja ei ole esitanud mitte

mingisuguseid tõendeid lepingu sõlmimise kohta kostjaga. Hagiavalduses on hageja toonud

välja, et kostja on esitanud taotluse krediidikonto avamiseks, aga kohtule faktiväidete

tõendamiseks sellekohast tõendit ei ole esitanud.

12. Hagiavaldusest nähtub, et kostja taotlusega samal kuupäeval on edastatud kostjale e-posti

tervituskiri ning lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht.

Hagile lisatud Ferratum Bank Laenulimiidi üldtingimused on kehtivad alates 09.01.2020.

Kohtule ei ole selge, millal leping sõlmiti, aga hagiavalduse p 1.5 tagasimakseid näitavast

raamatupidamisväljavõttest võib eeldada, et leping sõlmiti millalgi aastal 2015, kuna

esimese tagasimakse aeg on 01.09.2015. Seega ei saanud hagile lisatud üldtingimused

kehtida lepingu sõlmimise ajal ega hageja neid lepingu sõlmimisel kostjale väidetavalt

lepingu sõlmimise ajal (aastal 2015 või varem) saata.

13. Lepingu kehtivuse kontrolliks tuleb kohtul hinnata krediidikulukuse määra. Hagejal tuli

krediidikulukuse määr ja selleks kasutatud osised tuua välja hagiavalduses. Kohus selgitas,

et kui puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukise määra või krediidi kodukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks VÕS §-s 94

sätestatud määra (VÕS § 408 lg 4 esimene lause). Täiendavalt selgitas kohus, et VÕS § 408

lg 1 kohaselt koosmõjus VÕS § 404 lg-ga 21 peab olema lepingus välja toodud mh kõik

krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eelduses. Vastupidisel juhul

on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hagiavaldusega esitatud Ferratum Bank Laenulimiidi

üldtingimused on kehtivad alates 09.01.2020 ning hageja kohtule lepingu sõlmimisel

lepingu osaks olnud tingimusi ei edastanud. Seega ei ole võimalik kohtul kontrollida ka

lepingu kehtivuse aluseks olevaid asjaolusid.

14. VÕS § 404 lg 1 kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 404 lg 2 kohaselt

tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud järgmine teave:

1) tarbija nimi ja aadress; 2) käesoleva seaduse § 4031 lõike 1 punktides 1–11 nimetatud

andmed;

3) tarbija

õigus

nõuda

krediidiandjalt

tasuta

mis

tahes

ajal

kogu

tarbijakrediidilepingu kestuse jooksul tarbijakrediidilepingu kohta tagasimaksetabelit,

milles on põhisumma tagasimakse tähtaeg kindlaks määratud; 4) loetelu, milles on

märgitud intressi ning sellega seotud korduvate ja ühekordsete tasude maksmise tähtajad ja

tingimused, kui tasusid ja intressi tuleb maksta krediidi põhisummat tagasi

maksmata; 5) taganemisõiguse olemasolu või puudumine ja ajavahemik, mille vältel

taganemisõigust saab kasutada, ja muud taganemisõiguse kasutamise tingimused,

sealhulgas teave tarbija käesoleva seaduse § 409 lõike 3 kohase kohustuse kohta maksta

tagasi krediidi põhisumma ning põhisumma suhtes alates selle kasutamise kuupäevast kuni

selle krediidiandjale maksmise kuupäevani kogunenud intress ja intress ühe päeva

kohta; 6) majanduslikult seotud tarbijakrediidilepingu puhul käesoleva seaduse §-st

414 tulenevad õigused ja nende kasutamise kord; 7) tarbijakrediidilepingu ülesütlemise

kord; 8) krediidi ennetähtaegse tagastamise õigus, krediidi ennetähtaegse tagastamise kord

ja vajaduse korral teave, mis käsitleb krediidiandja õigust saada hüvitist ning selle hüvitise

arvutamise

viisi; 9) pädeva

järelevalveasutuse

nimetus

ja

aadress; 10) teave

tarbijakrediidilepingust tulenevate vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste kohta;

11) tarbijalt nõutavad tagatised ja kindlustus, kui neid nõutakse; 12) käesoleva seaduse

§ 4031 lõike 2 punktides 2, 5 ja 6 nimetatud teave; 13) vajaduse korral muud

lepingutingimused.

15. Hageja on hagiavalduses väitnud, et kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud

laenulimiiti. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on laenulimiiti kasutanud. Hagiavalduses on

hageja toonud välja tagasimaksed vastavalt lisatud raamatupidamisväljavõttele.

Väljavõttest ei selgu, mil määral on kostja laenulimiit kasutanud nii nagu ei selgu kui palju

on laenuandja kostjale laenulimiiti võimaldanud. Hageja ei ole kohtule edastanud kostjale

esitatud arveid. Seega ei ole võimalik ka jälgida, milline osa kostja maksetest on arvestatud

põhiosa katteks ja milline osa intresside katteks.

16. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus asub seisukohale, et hageja esitatud

tõenditega ei ole tõendatud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet

järginud.

17. VÕS § 4034 lg 4 sätestab, et tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe

omandamiseks teavitab krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 2

viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija

krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lõigetele 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3

sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida

tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. Sama §-i lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja või -vahendaja

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

18. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal. Kohus andis

hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja ei ole vaatamata vastavate selgituste saamisele ja tähtaja

andmisele tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet

järginud. Hageja selgitas, et kohus saab lähtuda eeldusest, et laenuandjad järgivad seadusi

ja sh ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lisaks märkis hageja, et selleks, et hinnata

vastutustundliku laenamise põhimõtet asjakohaselt, on vajalik vastav kvalifikatsioon ning

eelduslikult seega ka eksperthinnangut. Kohtu hinnangul ei piisa eeldusest, et laenuandjad

järgivad seadusi. Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta

esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid avalike andmebaaside ning registrite

kontrollimist. Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika).

Käesoleval juhul ei tuginenud hageja sellele, et krediidiandja oleks üldse kostjalt mingeid

andmeid küsinud või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab

kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

19. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

20. Hagiavalduse kohaselt on kostja teinud tagasimakseid ajavahemikul alates 01.09.2015 kuni

11.09.2022 kokku summas 9 468,07 eurot. Kohtule jääb selgusetuks, kui palju kostja

krediiti on kasutanud, kuna ei ole teada, kui palju kostjale krediiti üldse võimaldati.

Hagiavalduse kohaselt on Ferratum Bank p.l.c pangateenuse pakkuja, kes väljastab

taotlejale laenulimiiti maksimaalses määras 5 000 eurot. See ei selgita siiski, kui palju

kostjale laenulimiiti võimaldati.

21. VÕS § 415 lg 2 alusel kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei

piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1)

esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras

võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas

järjekorras muude kohustuste katteks.

22. Hageja ei ole toonud välja kui suur osa tasutud maksetest on arvestatud põhivõlgnevuse

katteks ja kui suur osa intressi katteks. Kohtul ei ole võimalik hinnata, kas hageja poolt

intressi arvestus ja laekumiste katteks tehtud maksete arvestus on olnud õiguspärane. Lisaks

nähtub Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehelt lahtris „Kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma“, et nt

2000 euro suuruse krediidi korral tuleb kliendil tagasi maksta 2531,84 eurot. Eespool

toodud arvutuse aluseks on 49,09% intressi aastas krediidi saldolt eeldusel, et krediit

võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse

tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse

võtmisest. Vastava näite pinnalt jääb kohtule mõistmatuks, kuidas on kostja olukorra puhul

tagasimaksmisele kuuluv kogusumma sedavõrd palju suurem, võttes arvesse et võlausaldaja

pakutav maksimaalne krediidilimiit on summas 5 000 eurot, on juba tagasi maksnud

9 468,07 eurot ning põhinõude jääk on hagi kohaselt 3999,95 eurot, so peaaegu 4 000 eurot.

23. Hagis esitatud asjaolude ja tõendi (laenulepingu üldtingimused – dtl 32-41) kohaselt oli

tarbijakrediidileping ilma kindla tähtajata. Minimaalselt tuli iga kuu vastavalt arvele tasuda

5% võlgnetavast summast või 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem.

Miinimummaksete suurust arvestades ei oleks hagi esitamise ega ka lahendi tegemise ajaks

laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud

ning laenu põhiosa ei oleks muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7

tähenduses. Seejuures oleks krediidilimiidi summa 2000 euro tagasimaksmiseks

miinimummaksete alusel kohtu arvutuste kohaselt kostjal aega üle 5 aasta. Seega ei saaks

kohus võtta hagi rahuldamisel aluseks ka kostjale laenatud ja tagasimakstud summade

vahet. Ilma laenuandja ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei

ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma

esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste

järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud.

24. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et krediidiandja määras laenu

tagasimaksed tulenevalt vastutustundliku laenuandmise põhimõtte rikkumisest uuesti ning

tegi need kostjale teatavaks. Vastavalt hagiavalduses esitatud asjaoludele ei ole hageja

hinnangul laenuandja esitatud andmetel vastutustundliku laenuandmise põhimõtet ka

rikutud, mistõttu ei olnud laenuandjal põhjust talle teadaolevatele andmetele tuginedes

tagasimakseid uuesti määrata. Juhul kui laenumaksed oleksid määratud uuesti, tuginenuks

hageja uuele tagasimaksete graafikule. Kohtu hinnangul ei ole eelnevast tulenevalt hageja

nõue selge ning tuleb jätta rahuldamata. Põhivõlgnevuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb

rahuldamata jätta ka kõrvalnõuded.

25. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.

Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal

õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta

meeldetuletuse. Lõike 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja

lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande

kohaselt peab sissenõudmiskulude hüvitamiseks olema alus. Lõige 2 ei anna iseenesest

alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab

piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab

sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema

reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Tegu ei ole lihtsalt seadustatud

hinnakirjaga. Hagiavalduse kohaselt on hageja teinud korduvalt pingutusi et kostjaga

ühendust saada, edastanud temale meeldetuletuskirju, teinud kõnesid ja täitnud muid

ülesandeid asja kohtuväliseks lahendamiseks. Hageja ei ole oma kulude kohta esitanud

mitte ühtegi tõendit. Meeldetuletus lepingu lõpetamisest on koostatud 15.12.2022 (dtl 45).

Lepingu lõpetamise päev sama meeldetuletuse kohaselt on 30.12.2022. VÕS § 1132 lg 1

kohaselt enne lepingu lõpetamist võlausaldajal saata tarbijale vähemalt üks tasuta

meeldetuletus. Muid tõendeid võlausaldajale tekkinud kulude kohta hageja ei ole kohtule

esitanud. Seega ei ole võlausaldaja kostjale ühtegi tasuta meeletuletust enne lepingu

lõppemist saatnud.

26. Kohus järeldab eeltoodust, et hageja on teadlikult jätnud kohtunõude täitmata. TsMS § 5 lg

1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

27. Tallinna Ringkonnakohus on (12.07.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-22-147995) selgitanud,

et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud

esile, et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need

kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid

arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik

hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma

nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on

muutunud sissenõutavaks.

28. Kuivõrd hageja ei ole hoolimata saadud kohtunõudest ja selgitusest esitanud VÕS § 4034

lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja

nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja

nõuded kostja vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel

ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

30. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning

ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas

menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

31. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik