Legislator Case Law & Legislation
4-23-4064/14 AI generated

4-23-4064/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 4-23-4064/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 20.12.2023. a, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number Menetlusalune isik T.N , isikukood: XXX; kodakondsus: ; elukoht: xxx; koht: XXX töö X Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja Põhja Prefektuuri , PPA , esindaja

Legislator headnote

AI generated

4-23-4064/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, asub seisukohale, et T.N -de 201 lg 1, 224 lg 2 ja 223 lg 1 Pajumäe süü LS § järgi väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 20.12.2023. a, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number

4 23 4064 – – Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Hanne-Liia Toomeoja Väärteoasi T.N süüdistuses §

liiklusseaduse 2 lg 1, § 223 lg 1, § 224 lg 2 järgi

Menetlusalune isik T.N , isikukood: XXX; kodakondsus: ; elukoht: xxx; koht: XXX töö X Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja Põhja Prefektuuri , PPA , esindaja

J. P.

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Tunnistada süüdi T.N LS § 201 lg 1, § 223 lg 1 ning § 224 lg 2 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid mõista LS § 2 päeva.

24 lg 2 alusel karistuseks arest 29

Kohustada aprilliks 2024. T.N-i kandma mõistetud karistus ära hiljemalt 30.

Aresti kandmise kohaks määrata Tartu vangla (Turu 56, Tartu).

Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

T.N Pajumäe poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada T.N Pajumäe suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav alates 20.12.2023.

1. Kohtus tuvastatud asjaolud:

1.1. Politseija Piirivalveameti -Harju politseijaoskonna uurija A.A. Põhja prefektuuri Lääne koostas 13.11.2023 20231113202801 selle kohta, et .11.2023 kella 15.56 väärteoprotokolli nr

ajal juhtis T.N Harjumaal, Keilas, ristmikul,

Koidu ja Ülesõidu tänavate mootorsõidukit , registreerimismärgiga Fiat Doblo XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust Samuti juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes . liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,

, alkoholisisaldus mg/l

väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110EST, nr ARDM-0066, taatlemistunnistus TTRC-23-00110. Sõitis LM 222 „Peatu ja anna teed “ märgi alt ette ja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju OÜ-le Alevi Kinnisvara, E. K.ile ja tervisekahjustused E. K.le. Varaline kahju on fikseeritud sündmuskohal tehtud fotodega. Tervisekahjustused on fikseeritud regionaalhaigla teatises.

Kirjeldatud tegevusega rikkus ja MKM T.N LS § 90 lg 1 p 1, § 69 lg 3, § 17 lg 1 määruse nr 12 § 7 p 4 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 201 lg 1

223 lg 1

, § 224 lg 2 ja järgi.

1.2. 13.12.2023 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalune isik oli T.N kohtuistungi toimumisest teadlik. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on menetlusalusele isikule kohtukutse edastatud 11.12.2023. Samuti teavitas kohus teda kättetoimetamisportaali kaudu 11.12.2023 telefoni teel (tel. nr ) kohtuistungi toimumise ajast. Seega on menetlusalune isik XXX teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, isik ei ole kohtule teatanud ilmumist takistavatest asjaoludest ega ka taotlenud asja arutamise edasilükkamist ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta.

1.3. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et T.N Pajumäe süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Isik jätkab väärtegude toimepanemist ning mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada T.N-i väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumiste eest arestiga 30 päeva.

1.4. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, asub seisukohale, et T.N -de 201 lg 1, 224 lg 2 ja 223 lg 1 Pajumäe süü LS § järgi väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus.

1.5

. LS § 201 lg järgi kvalifitseeritav väärtegu

1.5.1.

Käesoleval juhul inkrimineeritakse T.N Pajumäele LS § 201 lg- 1 s ettenähtud süüteo toimepanemist.

1.5.2.

T.N Pajumäe poolt temale inkrimineeritud süüteo toime panemine on tõendatud lisaks tema enda süü omaksvõtule Transpordiameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, (tl 16) ka et puudub keh juhiluba (tl 22). T.N T.N Pajumäel tiv Esitatud tõendid kinnitavad, et Pajumäel mootorsõiduki juhtimise õigus. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit puudus juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani .2023 kella 15.56 ajal T.N 04.11 Keilas, Koidu ja Ülesõidu tänavate ristmikul toime LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keelu rikkumise.

1.5.3. Kohtu hinnangul on T.N LS § 201 lg järgi kvalifitseeritava väärteo toime teadlikult ja tahtlikult, kuna T.N teadis, et tal puudus sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tõendamist leidnud, et T.N rikkus LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo.

1.6

. LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu

Samuti inkrimineeritakse -

T.N Pajumäele LS § 224 lg s 2 ettenähtud süüteo toimepanemist.

1.6.1. T.N Pajumäe S § 69 lg 3 rikkumine on tõendamist leidnud lisaks poolt L T.N Pajumäe süü omaksvõtule (tl 16) ka indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 04.11.2023 kell 16.14 tuvastati indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 Plus T.N Pajumäel alkoholisisal Fiat duseks väljahingatavas õhus 0,81 mg/l (tl 9) ning ta kõrvaldati seetõttu sõiduki Doblo, registreerimismärgiga juhtimiselt alates 04.11.2023 kell 16.14 LS § 91 lg 2 p 2 XXX, alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni. T.N on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud (tl 10). Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 04.11.2023 kell 17.00 kuni 17.04 T.N Pajumäe seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110E , mis oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-23-00110). ST Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,79 mg ja 0,77 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/ oli lõplikuks tulemiks

- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades, 0,72

mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta.

1.6.2. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli T.N 04.11.2023 kell 15.56 ajal lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis, s.t tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,72 mg.

1.6.3. T.N Pajumäe väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,72 mg/l, mis vastab keskmisele joobele. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud otsese tahtlusega. osseisule Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteoko vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (KarS § 16 lg 3). Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, pidas menetlusalune isik kohtu arvates võimalikuks juhile keelatud seisundit, nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda seisundit.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes , liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi.

1.7.

23 lg 1

LS § 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu

1.7.1. LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärte on tõendamist o toimepanemine 04.11.2023 leidnud T.N Pajumäe poolt antud ütlustega, mille kohaselt ta sõitis tänavalt ta Keilas Koidu kesklinna poole. Ülesõidu tänava ristmikul ei pannud stop märki tähele ning sõitis vasakult lähenevale autole külje pealt sisse. Lisaks on väärtegu tõendamist leidnud 04.11.2023 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, liiklusõnnetuse aktiga ja selle juurde lisatud CD-plaadil asuvate fotodega, 04.11.2023 kella 15.56 ajal toimus Harjumaal, Keilas, Koidu ja millest nähtub, et

Ülesõidu tänavate ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid mootorsõidukit Fiat Doblo, (registreerimismärgiga ) juhtinud T.N

ning Hyundai i20 XXX (registreerimismärgiga astava kategooria juhtimisõigust mitteomava XXX) juhtinud E. K.. V T.N Pajumäe poolt juhitud sõiduauto Fiat Doblo, (registreerimismärgiga XXX) ei andnud teed mööda peateed liikuvale sõiduautole Hyundai i20 (registreerimismärgiga XXX), mille tulemusena juhtunud liiklusõnnetuse käigus said kahjustada mõlemad sõidukid Sõidukite . l esinevad vigastused ehk seeläbi tekkinud varaline kahju nähtub fotodel. Sõiduautot Hyundai i20

(registreerimismärgiga XXX) juhtinud E. K. sai tervisekahjustusi, mis on tuvastatud SA PERH teatisega (tl 1-6, 14, 27 ).

1.7.2. LS § 17 lg 1 kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. ja kommunikatsiooniministri määruse nr 12 Majandus- „ märk Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 7 p 4 järgi kohustab

222 „Peatu ja anna teed” juhti peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures lõikuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees. Juht peab andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Ristmikul, kus kõigi harude ette on pandud märk 222, peab juht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Sel juhul on juht hoiatatud märgiga 132 „Samaliigiliste teede ristmik”.

1.7.3. rikkus 04.11.2023 kella 15.56 ajal Seega on tõendamist leidnud, et T.N Harjumaal, Keilas, Koidu ja Ülesõidu tänavate ristmikul LS § ja MKM määruse 12 § 7 p

17 lg 1

23 lg 1 Subjektiivse sätestatud nõudeid ning pani sellega toime LS § 2 ettenähtud väärteo. koosseisu osas leiab kohus, et T.N pani temale etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis.

2. Karistuse mõistmine

2.1. LS § 201 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga; LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni ning lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse LS 223 rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

2.2. T.N on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu on tegemist ühe teoga. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab väärteokoosseisu. Kuivõrd kolm toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 224 lg 2 sätestatud väärtegu, tuleb karistust kohaldada nimetatud sätte alusel.

2.3. Kohus arvestab menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et T.N Pajumäel kehtivat väärteokaristust (tl on karistusregistri andemete kohaselt 4 19-21). Kõik karistused on määratud liiklusalaste rikkumiste eest. Karistatud on nii rahatrahvi kui ka arestiga. Kuigi menetlusalusele isikule on tasutud, siis kohus asub varasemalt mõistetud rahatrahvid seisukohale, et rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. T.N ei ole hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi.

Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus avaldatud kahetsust (tl 16). Kohus T.N Pajumäe poolt võtab karistuse mõistmisel arvesse, et menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kolm vää T.N pani väärteod toime osaledes liikluses juhina, siis on rtegu. Arvestades, et kohtu hinnangul tema süü süütegude kogumis hinnatav keskmisest suuremana, kuna ta kujutab endast liikluses jätkuvalt ohtu. Menetlusaluse isiku kinnipidamisel tuvastati alkoholisisalduseks tema väljahingatavas õhus vähemalt 0,72 mg/l.

Arvestades näidu suurust, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on LS § 224 lg 2 sätestatud piirmäära mõttes (0,25-0,74) suur. Mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis on oma olemuselt ohtlik, kuivõrd isik ise ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Kuna ka puudus juhtimisõigus, siis seda suurem on tal isiku süü. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning õiguskorra alla kuulub ka liikluskord.

Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid Kohtu hinnangul näitab . eelnev, et T.N rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka juba keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras, kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld ja eripreventiivseid eesmärke, - peab põh T.N Pajumäe karistamist tema poolt toime pandud väärtegude eest LS § jendatuks - de 201 lg 1, 223 lg 1 Range karistuse kohaldamine T.N ja § 224 lg 2 järgi arestiga päeva.

Pajumäele annab üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt ühiskonnale signaali, et mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõigust omamata ja juhile keelatud seisundis ei tolereerita.

2.4. Kohus leiab, et kuivõrd puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel, tuleb isikule määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab, et T.N peab kandma aresti ära hiljemalt 30. aprilliks 2024.

(allkirjastatud digitaalselt)