2-23-14133/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-23-14133

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2023. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

D. S. hagi VKG Oil AS-i vastu töövaidluses

(VKG OIL AS

taotlus

D. S. (end D.)

töövaidluskomisjonile

esitatud

avalduse

läbivaatamiseks hagimenetluses, töövaidlusasi nr 4-

1/1096/23)

Kohtuistungi toimumise aeg

15. november 2023.a. ja 08. detsember 2023.a

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja

lepinguline

esindaja:

Kostja:

Kostja

lepinguline

esindaja:

D. S. (endine D.) (ik XXX, elukoht

XXX)

T. M. (e-post XXX, XXX, tel XXX)

VKG OIL AS (RK 10528765,

asukoht: Järveküla tee 14, Kohtla-

Järve, tel 334 2727, e-post

vkgoil@vkg.ee)

H. K. (e-post XXX, tel XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D. S. hagi.

2. Tuvastada, et D. S. ja VKG OIL AS vahel 16.06.2015.a sõlmitud töölepingu

erakorraline ülesütlemine VKG OIL AS 15.06.2023.a. ülesütlemisavalduse alusel on

tühine.

1(15)

3. Lugeda D. S. ja VKG OIL AS vaheline töösuhe lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel

14.08.2023.a.

4. Välja mõista VKG OIL AS-lt D. S. kasuks hüvitis 4543 (neli tuhat viissada

nelikümmend kolm) eurot 13 senti (TLS § 109 lg 1 alusel).

5. Välja mõista VKG OIL AS-lt D. S. kasuks hüvitis vähem etteteatatud aja eest

2271 (kaks tuhat kakssada seitsekümmend üks) eurot 57 senti (TLS § 100 lg 5 ja § 97 lg

2 p 3 alusel).

6. Jätta poolte menetluskulud kostja VKG OIL AS-i kanda.

6.1

Välja mõista VKG OIL AS-lt D. S. kasuks hageja menetluskulude katteks 1788

(üks tuhat seitsesada kaheksakümmend kaheksa) eurot.

6.2

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I MENETLUSE EELNEV KÄIK

1. D. S. (end. D.) esitas 07.07.2023.a. töövaidluskomisjonile avalduse VKG OIL AS-i

vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töötamise registris kande tegemise, töötasu

ja hüvitise nõudes.

Töövaidluskomisjon rahuldas 05.09.2023.a. otsusega avaldaja nõuded osaliselt:

-

tuvastas poolte vahel 16.06.2015.a. sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse;

-

lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu TS § 107 lg 2 alusel alates 14.08.2023.a.;

-

mõistis AS-ilt VKG OIL välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel D. S. kasuks summas

4543,134 eurot (bruto) ning jättis rahuldamata hüvitise nõude TLS §109 lg 1 summas 2271,594

eurot (bruto)

-

mõistis AS-ilt VKG OIL välja D. S. kasuks hüvitise vähem etteteatatud aja eest TLS

§100 lg 5 ja TLS § 97 lg 2 p 3 lausel summas 2271,57 eurot (bruto).

2. VKG Oil AS esitas 05.10.2023.a. maakohtule taotluse D. S. töövaidluskomisjonile esitatud

avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses töövaidluskomisjoni rahuldatud osas.

09.10.2023.a. määrusega võttis kohus D.S. hagi menetlusse (VKG OIL AS taotluse D. S.

töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, töövaidlusasi nr 4-

1/1096/23) töövaidluskomisjoni rahuldatud osas.

Kohus luges D. S. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks (TvLS § 58 lg 5)

ning VKG OIL AS vastuse avaldusele kostja vastuseks hagiavaldusele ja andis pooltele tähtaja

10.11.2023.a. soovi korral oma seisukohtade täiendamiseks ning täiendavate tõendite

esitamiseks.

2(15)

II D. S. HAGI

3. D. S. palub maakohtus (dtl 252, täpsustus 08.12.2023.a istungil dtl 303)

-

tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel

alates 14.08.2023;

-

mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 4543,13 eurot;

-

mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis vähem etteteatatud aja eest 2271,57 eurot;

-

menetluskulud jätta kostja kanda.

4. D. S. ja AS VKG OIL sõlmisid 16.06.2015.a töölepingu nr 1613, mille p 3.1 kohaselt asus

töötaja tööle keemiatsehhis, põlevkiviõli destilleerimisseadmel tehnoloogiaseadme operaatori

ametikohale, töölepingu nr 1613 lisa 11 alusel asus hageja alates 01.11.2021.a tööle

keemiatsehhi, defonolatsiooniseadme ja valkude sünteesseadme operaatori ametikohale.

5. 12. juunil 2023. a. kell 07.02 VKG Oil AS territooriumile sisenemisel peeti töötaja kinni

väidetavalt ilmsete alkoholijoobe tunnuste tõttu. Töötajal tuvastati alkomeetriga alkoholijoove

0,299 mg/l (0,627 promilli). Töötaja kahtleb alkomeetri näidu õigsuses. Töötajale teadaolevalt

oli alkomeeter taatlemata ja kasutusel juba mõnda aega, seega võis näit olla ebaõige.

Töötaja tuvastamise tulemusega ei nõustunud, kuna ei olnud alkoholi tarvitanud 2 päeva enne

tööle minemist ja pöördus joobe puudumise tõendamiseks SA Ida-Viru Keskhaigla

laboratooriumi. Laboratoorium tuvastas joobe puudumise 12.06.2023 kell 10.26. Ambulatoorse

epikriisiga on tõendatud, et laboratooriumis uuriti etanooli sisaldust töötaja vereplasmas ja

tulemus oli negatiivne. 13.06.2023 esitas töötaja seletuskirja ja arsti tõendi joobe puudumise

kohta tööandjale.

15. juunil 2023.a edastas tööandja töötajale töölepingu ülesütlemise avalduse, milles teatas, et

on otsustanud öelda erakorraliselt üles tehnoloogiaseadmete operaator D. S.ga (end D.)

sõlmitud töölepingu nr 1613 TLS § 88 lõike 1 punkti 3 ja punkti 4 alusel töökohustuste

rikkumise tõttu. Rikkumine seisnes ülesütlemisavalduse kohaselt 12.06.2023 joobeseisundis

tööle ilmumises. Tööleping öeldi üles 15.06.2023.a. ja lõpetati 15.06.2023, seega

ülesütlemistähtaega järgimata.

Ülesütlemisavalduses väitis tööandja, et joobeseisundi tuvastamise korra (VKGj.SVO/1 p 5.4.)

kohaselt loetakse joobes töökohal viibimist eriliselt raskeks töökohustuste rikkumiseks, mille

alusel võib töölepingu erakorraliselt üles öelda ilma eelnevalt hoiatamata. Vastavalt kehtivale

Viru Keemia Grupi üheksale elupäästvale reeglile (VKGj.TTO 167, p.8) ettevõtte territooriumil

narkootilises, toksilises, alkoholijoobes või psühhotroopse aine mõju all viibimine on rangelt

keelatud. Elupäästvate reeglite rikkumise suhtes kehtib nulltolerants. TLS § 15 lõike 2 punkti 3

kohaselt on töötaja kohustatud täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Arvestades

töökohustuste rikkumise asjaolusid ja töötaja suhtumist tööohutusse ning tööandja vajadust

leida tehnoloogiaseadmete operaatori ametikohale uus töötaja, ei saa töölepingut mõistlikult

jätkata TLS § 97 lõike 2 punktis 3 sätestatud etteteatamistähtaja lõpuni.

6. D. S. on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on tühine järgnevatel põhjustel:

- tööleping on tööandja poolt üles öeldud TLS § 88 lg 1 punkt 3 ja punkt 4 alusel, milles on

sätestatud, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda kui töötaja on hoiatusest

hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi ja kui töötaja on

tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis. Seejuures võib tööandja töölepingu

erakorraliselt üles öelda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta on teada saanud töölepingu

ülesütlemise aluseks olevast asjaolust, näiteks töökohustuste rikkumisest, ja ta on töötajat

töölepingu ülesütlemise võimalusest ette hoiatanud.

- Töötaja ei ole talle ette heidetavaid rikkumisi toime pannud. Töötaja pöördus peale joobe

tuvastamist töökohal taatlemata alkomeetriga tervishoiuteenuste osutaja poole täiendava

3(15)

analüüsi teostamiseks joobeseisundi tuvastamiseks. Tervishoiuteenuste osutaja joobeseisundit

ei tuvastanud. Ka ei ole eluliselt usutav, et joobeseisund, kui see oleks esinenud, oleks

vereproovi võtmise ajaks juba möödunud. Tervise Arengu Instituudi veebilehelt alkoinfo.ee

saab lugeda, et joobeastet hinnatakse nii väljahingatava õhu kui vereproovi abil.

Väljahingatavas õhus mõõdetakse alkoholisisaldust milligrammides liitrile. Enim kasutatakse

aga promilli mõistet. Selleks, et milligrammid liitris teisendada promillideks, tuleb saadud arv

korrutada 2,1-ga.

Tööandja tuvastas töötajal joobe kahe erineva testiga:

-

kell 7.10 tuvastati joove 0,360 mg/l ehk 0,360x2,1=0,756 promilli;

-

kell 7.35 tuvastati joove 0,299 mg/l ehk 0,299x2,1= 0,6279 promilli.

Eespool viidatud Tervise Arengu Instituudi andmetel kaob keskmiselt alkohol inimese

organismist kiirusega 0,1 promilli tunnis. Alkomeetriga tuvastati joove 25 min vahega. Joove

oli alkomeetri andmetel vähenenud 0.1281 promilli võrra, seega üle kahe korra rohkem, kui

terviseameti andmetel. Joove minimaalselt 0,6279 promilli kaob terviseameti andmetel

organismist pisut enam kui 6-tunniga.

Töötajale teostati joobeseisundi tuvastamiseks vereanalüüs tervishoiuteenuste osutaja juures

kell 11.59, see on ca 4 ja pool tundi peale väidetava joobe 0,6279 tuvastamist. Etanooli näitajad

veres olid negatiivsed. Seega ei saanud töötajal esineda joove ka alkomeetriga tuvastamise ajal.

Töötaja on seisukohal, et tööandja on teadlikult või ettevaatamatusest kasutanud alkomeetreid,

mis ei anna õiget tulemust ja selle tulemusena on jõudnud väärale järeldusele joobe olemasolu

kohta ja võtnud vastu ebaõige otsuse töötajaga töölepingu lõpetamiseks. Eeltoodust tulenevalt

on alusetu töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 punkt 3 ja 4 alusel.

Kuna tööandjal ei olnud alust töötajat hoiatada ega töölepingut erakorraliselt üles öelda, on

ülesütlemine tühine (TLS § 104 lg 1).

D. S. palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus.

7. TLS § 107 lg 2 lõpetab TLS § 107 lg 1 sätestatud juhul kohus või töövaidluskomisjon

tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise

kehtivuse korral. Töötaja palub lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 14.08.2023 (dtl

303).

TLS § 109 lg 1 järgi kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2

nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses. Töötaja palub hüvitise suuruse kindlaks määramisel võtta arvesse, et tööandja on

süüdistanud töötajat alusetult rängas töödistsipliini rikkumises ega ole oma süüdistustest

taganenud ka siis, kui töötaja esitas tööandjale tervishoiuasutuse tõendi joobe puudumise kohta.

Töötaja on tundnud ennast alandatuna ja häbistatuna ning äärmiselt ebaõiglaselt kohelduna.

Sellest tulenevalt on töötajal ilmnenud probleemid vaimse tervisega ja töötaja on sellest

tulenevalt suunatud vaimse tervise õe vastuvõtule CITO, mis tähendab erakorraliseks

vastuvõtuks kiiret abi vajavale patsiendile.

8. D. S. esitab töötasu arvestuse (10.11.2023.a. menetlusdokument, dtl 252-253).

Töötajale arvestatud keskmine töötasu perioodil detsember 2022 – mai 2023 oli 2177,21 eurot.

Töötaja oli perioodil detsember 2022 – mai 2023 töölt vabastatud TLS § 19 mõistes 19

tööpäeva. Võttes keskmise tööpäevatasu arvestamisel arvesse TLS § 19 alusel töölt eemal

viibitud päevi, oli töötaja keskmine tööpäevatasu perioodil detsember 22 – mai 23 2563,82

eurot.

Keskmise tööpäevatasu arvutuskäik:

Alusandmed on palgalehed 6-l lehel.

Töötajale perioodil arvestatud brutotasu: 11 574,22 eurot,

kalendaarsed tööpäevad perioodil: 126 tööpäeva; keskmiselt kuus 126/6=21.

Töölt eemal TLS § 19 alusel: 19 tööpäeva.

4(15)

Arvutuskäik keskmine tööpäevatasu: Perioodil arvestatud brutopalk 11 574,22 eurot/

(kalendaarsed tööpäevad 126 päeva -TLS § 19 mittetöötatud 19 päeva)=108,17 eurot.

Keskmine kuutasu: keskmine tööpäevatasu 108,17 x selle arvutamise aluseks olnud

ajavahemiku ühe kuu keskmine kalendaarne tööpäevade arv21 = 2271,57 eurot

Hageja täpsustas hüvitise suuruse arvestust töölepingu lõppemisest vähem etteteatatud aja eest

(dtl 254). Hageja täpsustab nõuet ja palub kostjalt välja mõista hüvitis töölepingu lõppemisest

vähem etteteatatud aja eest summas 4434,929 eurot (kohtuistungil jäi nõude juurde 2271,57

eurot, dtl 303).

Vähemteatatud aja eest makstava hüvitise arvutuskäik:

Avaldajale oleks tulnud töölepingu ülesütlemine ette teatada 60 kalendripäeva (TLS § 97 lg 2 p

3). Tähtaeg algas avalduse kättesaamisele järgnevast kuupäevast ehk 16.06.2023 ning lõppes

14.08.2023. Perioodi sisse jäi 41 tööpäeva, mille eest oleks avaldajal olnud õigus teenida

keskmist töötasu ehk avaldajal tekkis sel ajal õigus hüvitisele summas

(2271,567/21x41=4434.929) 4434,929 eurot (bruto).

III VKG OIL AS VASTUVÄITED

9. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata.

Kostja leiab, et töölepingu ülesütlemisavaldus on piisavalt põhjendatud ning selle põhistus

vastab tegelikkusele. Samuti on VKGO järginud töölepingu ülesütlemisel hoiatamisele ja

etteteatamisele seadusega kehtestatud nõudeid.

Töölepingu ülesütlemine on toimunud seaduses sätestatud alusel. Avaldusest nähtuvalt on

avaldaja seisukohal, et töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lõike 1 punktide 3 ja 4 alusel on

alusetu, kuna töötaja ei ole talle etteheidetavaid rikkumisi toime pannud. Eeltoodust nähtuvalt

avaldaja töölepingu ülesütlemise õiguslikku alust ei vaidlusta. Seega on töölepingu

ülesütlemine toimunud seaduses sätestatud alusel.

10. TLS § 95 lõike 2 esimese lause kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama.

15.06.2023 töölepingu ülesütlemisavaldusest nr OIL.01-05/523 nähtub antud juhul nii selle

õiguslik kui faktiline alus. VKGO ütles avaldajaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lõike 1

punkti 3 alusel.

TLS § 88 lõike 1 punktist 3 tulenevalt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda

töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada

töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke

korraldusi või rikkunud töökohustusi. Töötaja põhikohustused on sätestatud TLS §-s 15 ja

Töölepingu punktis 8.

TLS § 15 lõike 1 kohaselt täidab töötaja oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt.

Ülesütlemisavaldusest nähtuvalt on VKGO heitnud avaldajale ette TLS § 15 lõike 2 punktist 3

tulenevate kohustuste rikkumist.

TLS § 15 lõike 2 punkti 3 kohaselt täidab töötaja õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke

korraldusi. Samuti tuleneb töölepingu punktist 8.1, et töötaja kohustub täitma muuhulgas

tööandja poolt kehtestatud seaduslikke korraldusi. Tööandja poolt kehtestatud korraldused,

mida avaldaja antud juhul ei pidanud vajalikuks järgida on järgmised: Joobeseisundi

tuvastamise kord (edaspidi Kord) ja Viru Keemia Grupi üheksa elupäästvat reeglit.

11. Hageja ei järginud Korra punkti 5.4. nõudeid. Korra punkti 5.4. kohaselt loetakse joobes

töökohal viibimist ja/või töökohustuste täitmist eriliselt raskeks kohustuse rikkumiseks, mille

alusel võib töölepingu erakorraliselt üles öelda ilma eelnevalt hoiatamata.

Samuti ei järginud hageja elupäästvate reeglite reeglit nr 8. Reegel nr 8 näeb ette, et ettevõtte

territooriumil /../ alkoholijoobes /../ viibimine /../ on rangelt keelatud. Nimetatud reegli puhul

on selgitatud, et rangelt keelatud on alkoholijoobes /../ viibida ettevõtte territooriumil, töötada

ja juhtida. On oluline mõista, et nii kord kui ka elupäästvad reeglid on kehtestatud tööohutuse

5(15)

tagamiseks, see tähendab tervisele ohutu keskkonna loomiseks ja tagamiseks. Elupäästvate

reeglite rikkumise suhtes kehtib VKG kontsernis null-tolerants, mis tähendab sallimatust

korrarikkumise suhtes, ehk igal rikkumisel on tagajärg. Elupäästvate reeglite rikkumise korral

on kontserni töötajale tagajärjeks kas hoiatuse määramine või töösuhete lõpetamine. Nimetatud

reeglite järgimisel tuleb lähtuda muu hulgas võrdse kohtlemise põhimõttest.

12. D. S.le etteheidetav tegu leidis aset 12.06.2023 ning seisnes

- sisenemises VKGO territooriumile: ilmsete alkoholijoobe tunnustega, sealhulgas alkoholi

lõhn, vegetatiivsed reaktsioonid,

- tuvastatud joobeseisundis.

Töötaja oli 12.06.2023 joobeseisundis tööle tulles teadlik, et joobes töökohal viibimist loetakse

eriliselt raskeks kohustuse rikkumiseks, mille alusel võib töölepingu erakorraliselt üles öelda

ilma eelnevalt hoiatamata

Eeltoodud õiguslikud ja faktilised asjaolud on ülesütlemisavalduses kajastatud. D. S.

joobeseisundi tuvastamise asjaolud on ka turvatöötajate ja tunnistajate allkirjadega kinnitatud.

Avaldaja on 13.06.2023 seletuskirjas joobe tuvastamise aktides välja toodud andmeid

kirjeldanud, kuid ei ole oma käitumist põhjendanud.

Eelpoolkirjeldatud teo sooritamisega rikkus avaldaja TLS § 15 lõike 2 punktis 3 ja töölepingu

punktis 8.1 sätestatud põhikohustusi.

Lisaks eeltoodule on VKGO D. S. käitumise ja töölepingu ülesütlemise mõjuva põhjuse

hindamisel arvestanud asjaoluga, et avaldaja rikkus lähiminevikus oma töökohustusi ka

20.05.2023, lahkudes tund aega enne töövahetuse lõppemist töökohalt ilma töövahetust

järgmisele vahetusele üle andmata ja vahetut juhti teavitamata.

Nimetatud töökohustuse rikkumine on fikseeritud VKGO 02.06.2023 käskkirjas nr OIL.01-

03.2/119-23 ning D. S.le on seetõttu tehtud ka hoiatus. D. S. on hoiatatud, et töökohustuste,

töökorralduse reeglite, mõistlike tööalaste korralduste eiramise või mittekohase täitmise korral

on tööandjal õigus vastavalt TLS § 88 lõikele 3 tööleping erakorraliselt üles öelda ilma eelneva

hoiatuseta. Viidatud käskkiri on avaldajale teatavaks tehtud. Seega oli avaldaja teadlik nii oma

varasemast rikkumisest kui ka selle etteheidetavusest VKGO poolt. Samuti oli avaldaja teadlik

talle tehtud hoiatusest, selle sisust ja tagajärgedest.

Töötaja on oma käitumisega loonud ise olukorra, kus tööandja ei saanud enam mõistlikult ja

heauskselt loota, et avaldaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Lähtuvalt

eeltoodust VKGO leiab, et on ülesütlemisavaldust piisavalt põhjendanud.

13. Kostja märgib, et tõenduslik alkomeeter on töökorras ja hooldatud. D. S. kahtleb

alkomeetri näidu õigsuses. D. S. ei esitanud ühtegi vastuväidet joobe tuvastamise aktide

vormistamisel ei tuvastatud joobe raskusastme ega alkomeetrite taatlemise kohta. Pigem

vastupidi. D. S. on oma allkirjaga kinnitanud, et nõustub joobe raskusastmega ja loobub veres

alkoholisisalduse määramisest tervishoiuasutuses. VKGO oma tegevuses tugines viidatud

kinnitustele. Tõendusliku alkomeetri Alcovisor Mercury Nordic (seerianumber 10201960)

hooldus on teostatud 08.05.2023. Hoolduse käigus on teostatud alkomeetri justeerimine ja

kalibreerimine. Kalibreerimislabori järeldus-otsus oli, et seade on töökorras ja uus hooldus

(justeerimine ja kalibreerimine) tuleb teostada 08.11.2023. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka

töötaja kahtlustel alkomeetri näidu õigsuse kohta alust.

D. S. on seisukohal, et tervishoiuteenuste osutaja joobeseisundit ei tuvastanud.

D. S. 13.06.2023 seletuskirja kohaselt tuli ta 12.06.2023 tööle kell 7.05 ja pidi läbima seinal

rippuva alkotesteri analüüsi, seejärel paluti minna turvatöötajate kabinetti, kus talle anti

hindamiseks teine alkotester. Seletuskirja kohaselt sõitis ta seejärel EMO-sse.

Korra punktide 4.2. ja 4.3. kohaselt, kui isik ei nõustu määratud joobe raskusastmega, siis isik

toimetakse koos tööandja esindaja või välja kutsutud politseiga meditsiiniliseks tuvastamiseks

viivitamatult tervishoiuteenuse osutaja juurde.

6(15)

Asja materjalidest nähtuvalt vormistati viimane joobe tuvastamise akt tööandja juures kell 7.35.

Samas nähtub eriarsti vastuvõtu kokkuvõttest, et D. S. viibis arsti juures alates kella 10.26-st

kuni kella 12.01-ni. Lähtuvalt eeltoodust ei ole joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine

tervishoiuteenuse osutaja juures toimunud viivitamatult. Samuti ei ole joobeseisundi

meditsiiniline tuvastamine tervishoiuteenuse osutaja juures toimunud tööandja esindaja või

politsei juuresolekul.

Eeltoodust tulenevalt ei oma töötaja tegevused korra mõttes peale joobe tuvastamise akti

vormistamist enam tähendust, kuna joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks ettenähtud

korda ei ole järgitud. Samuti on D. S. tuvastatud joobe raskusastmega nõustunud ja veres

alkoholisisalduse määramiseks tervishoiuasutuse poole pöördumisest loobunud, kinnitades seda

oma allkirjaga. Tervishoiuteenuse osutaja tuvastas joobeseisundi puudumise kell 12.01. Samas

D. S. tööpäev ei alanud mitte kell 12, vaid kell 8. Selle kohta tervishoiuteenuse osutaja tõend

puudub.

14. Kostja leiab, et hageja esitatud keskmise töötasu arvestus on ebaselge ega ole kontrollitav

ning esitab keskmise töötasu arvestamise aluseks olevad andmed ning käsitletavat perioodi

osaliselt mõjutavad tulemustasu maksmise käskkirjad (dtl 266-269) ning kostja arvestuse

kohaselt on hageja keskmine tööpäevatasu 90,16 eurot.

15. Kohtuistungitel jäi kostja oma vastuväidete juurde. 08.12.2023 kohtuistungil märkis

kostja, et tööandja on endiselt seisukohal, et töölepingu ülesütlemise avaldus on põhjendatud ja

seetõttu kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja leiab, et töötaja ilmus tööle 12. juunil 2023

alkoholijoobe tunnustega, tuvastati alkoholijoove 0,7 promilli ja 0,6 promilli hommikul kella

seitsme ja poole kaheksa vahel. Töötaja alkoholijoove oli tuvastatud kahe indikaatorvahendiga

ja visuaalse vaatluse tulemusel. Töötaja alkoholijoobe tuvastamise asjaolude kohta on

koostatud akt nr 5. See on kahel lehel. SA Ida-Viru Keskhaigla poolt esitatud epikriis ei ole

piisav tõend. Samuti SA Ida-Viru Keskhaigla poolt täiendavalt esitatud dokumentaalsed

tõendid ei anna piisavalt teavet - etanool plasmas referentsi ja etanool plasmas tulemust.

Vajalikud on väärtused, mis on võrreldavad. Etanooli plasmas ei hinnata skaalal negatiivne-

positiivne. See on hinnanguline ja selle hinnangu tõlgendamise kohta puudub meil labori poolt

väljatöötatud kord. Samas on olemas ja avalikult kättesaadavad Põhja-Eesti Regionaalhaigla

laboratooriumi kliinilise keemialabori selgitused kodulehel. Seal on kirjas põhjalikult kuidas

teostatakse uuringut etanool plasmas. Selle lehe nimi ongi etanool plasmas. Etanooli plasmas

määratakse biokeemia analüsaatori uuringuga. Väärtus saadakse kiiresti ja täpselt. Etanool

plasmas referentsväärtus on väiksem kui 0,2 grammi liitri kohta. Samalt leheküljelt nähtub, et

etanool metaboliseerub naistel 0,18 grammi tunnis. Kui isikul on 0,5 promilli, siis see tähendab,

et tema veres on 0,5 grammi puhast etanooli. Kui võtta töötaja joove kell seitse 0,6 promilli,

siis see metaboliseerub ehk laguneb kolme tunniga. Nii et neli tundi hiljem EMO-sse minnes,

oli üsna kindel, et näitab alla 0,2 grammi liitri kohta.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

16. Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas

kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et D. S. hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

17. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et

- D. S. ja AS VKG OIL vahel sõlmiti 16.06.2015.a tööleping nr 1613, mille p 3.1 kohaselt

asus töötaja tööle keemiatsehhis, põlevkiviõli destilleerimisseadmel tehnoloogiaseadme

operaatoriametikohal; töölepingu lisa 11 kohaselt alates 01.11.2021.a keemiatsehhi,

defonolatsiooniseadme ja valkude sünteesseadme operaator (dtl 67,71);

- 15.06.2023.a. anti D. S.le kätte AS VKG OIL avaldus töölepingu erakorralise ülesütlemise

kohta alates 15.06.2023.a. TLS § 88 lg 1 punktide 3 ja 4 alusel (dtl 42-43);

7(15)

18. Hageja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 4

alusel on põhjendamatu ja tühine (TLS § 104 lg 1):

- töötaja ei ole talle ette heidetavat rikkumist toime pannud, ei ole eiranud tööandja

mõistlikke korraldusi ega rikkunud töökohustusi;

- tööandaja ei ole järginud enda kehtestatud joobe tuvastamise korda;

Kostja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine oli seaduslik ja põhjendatud:

- töötaja rikkus oma töökohustusi, töötajal tuvastati 12.06.2023.a hommikul tööle tulles

alkoholijoove;

- alkoholijoobes tööle ilmumisega rikkus töötaja Joobeseisundi tuvastamise korda (p 5.4)

(VKGj.SVO/1) ja Viru Keemia Grupi üheksat elupäästvat reeglit (nr 8);

- töötaja rikkus töökohustusi ka 20.05.2023.a. lahkudes töökohalt tund aeg enne vahetuse

lõpus sellest vahetule juhti teavitamata ning rikkumine fikseeriti VKGO käskkirjas nr

OIL.01.03.2/119-223. Töötajat hoiatati, et töökohustuste, töökorralduse reeglite ja tööalaste

korralduste eiramise või mittekohase täitmise korral võib tööandja töölepingu erakorraliselt

üles öelda eelneva hoiatuseta.

19. Hageja palub kohtul tuvastada, et 15.06.2023.a. töölepingu erakorraline ülesütlemine

TLS § 88 lg 1 p 3 ja 4 alusel on tühine.

Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud

formaalsed ja materiaalsed eeldused, st ülesütlemine peab:

-

tuginema ülesütlemise alusel ja ei tohi esineda ülesütlemist välistavaid asjaolusid (TLS

§ 85-93);

-

vastama seaduse formaalsetele nõuetele - peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, ei või olla tingimuslik.

Kui ülesütlemine ei vasta nimetatud tingimustele, ehk puuduvad ülesütlemist õigustavad

asjaolud või on ülesütlemisel oluliselt menetlusreegleid rikutud, on tegemist õigusvastase

ülesütlemisega ning selline nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine.

20. Vastavalt TLS § 95 lg 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik

ülesütlemisavaldus on tühine.

Tööandja peab ülesütlemist põhjendama taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2).

TLS § 95 lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid

kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju (TLS § 95 lg 3).

Riigikohus on 09.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14 asunud seisukohale, et kuna

töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet

lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub

kehtivaks kättesaamisega. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles

öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest.

Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud

tahteavalduse tõlgendamise reeglitest.

Ülesütlemisavalduse formaalsetele nõuetele vastavuse hindamisel on oluline kindlaks teha, kas

ülesütlemisavaldusest nähtub lepingut üles öelda sooviva poole tahe leping lõpetada ning

kuidas tahteavalduse saaja sellest aru sai.

VKG OIL AS-i

15.06.2023.a. ülesütlemisavaldus on vormistatud kirjalikult,

ülesütlemisavaldusest nähtub üheselt tööandja soov/tahe vabastada pooled lepinguliste

kohustuste edasisest täitmisest (dtl 42-43).

8(15)

Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on tööandja tahteavalduse kätte saanud 15.06.2023.a, on

tööandja tahtest aru saanud. Sellega on töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud.

21. Materiaalse alusena tugineb tööandja töösuhte lõpetamisel TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 4 ja lg 3.

Vastavalt TLS § 87 võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduses ettenähtud

mõjuval põhjusel järgides etteteatamistähtaegu.

Tööandja võib töölepingu üles öelda TLS § 88 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu

erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid

huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja:

- on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi

(TLS § 88 lg 1 p 3);

- on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis (TLS § 88 lg 1 p 4).

TLS § 88 lg 3 2. lause sätestab, et töölepingu ülesütlemisest eelnevat hoiatamist ei ole

ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või

muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

Kas töösuhte ülesütlemisel etteteatamistähtaega järgida või mitte, sõltub mõjuva põhjuse

kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda

eelnevalt hoiatamata ning etteteatamistähtaega järgimata, kui seda õigustab töötaja rikkumine,

mille järel ei saa mõistlikult oodata töösuhte jätkumist.

TLS § 97 lg 3 kohaselt võib tööandja TLS § 88 lg 1 alusel töölepingu üles öelda

etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või

mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Töötaja peab täitma oma kohustusi tööandja suhtes lojaalselt (TLS § 15 lg 1), täites sama

paragrahvi lg 2 loetletud kohustusi (sh lg 2 p 5 hoiduma tegudest, mis kahjustavad tema või

teiste isikute elu, tervist või vara, p 3 täita õigel ajal ja täpset tööandja seaduslikke korraldusi)

Vastavalt TLS § 16 lg 1 peab töötaja täitma oma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja

oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku

hoolsusega. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr,

mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema

töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tooge seotud tavalisi riske, töötaja

väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja

omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.

Lojaalsust eeldab VÕS § 6 sätestatud heas usus käitumise kohustus.

Juhul kui töötaja isikust või tema käitumisest tulenevalt on töösuhtes tekkinud olukord, kus nii

tööandja kui ka töötaja huve järgides ei ole võimalik eeldada töösuhte jätkamist, on tegemist

mõjuva põhjusega, mille alusel tekib tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda.

22. Tööandja on ülesütlemisavalduses välja toonud, milline töötaja tegu põhjustas töösuhte

erakorralise ja etteteatamistähtaega järgimata ülesütlemise – 12.06.2023 peeti D. S.

territooriumile sisenemisel kinni joobetunnuste tõttu, alkomeetriga joobe kontrollimisel

tuvastati joove 0,627 promilli ning on viidatud varasema töökohustuste rikkumise eest tehtud

hoiatusele 02.06.2023.a käskkirja nr OIL.01-03.2/19-23 alusel (dtl 42-43) .

Vaidlust ei ole selles, et D. S. varasem rikkumine, mille eest töötajat karistati ja töölepingu

lõpetamise eest rikkumiste kordumise korral hoiatati, leidis aset 02.06.2023 (dtl 92).

Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada

asjaoludest või pidi teada saama.

Vaidlust ei ole selles, et 12.06.2023.a. väidetavalt aset leidnud teo puhul uut töösuhte

lõpetamise hoiatust ei tehtud.

9(15)

Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks

jätkuda. (vt Riigikohtu 21.06.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-65-17)

TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata juhul, kui töötaja ei saa rikkumise

erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise

rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud

asjaolud (VÕS § 196 lg 2). TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka

juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma

käitumist parandada. Seega, kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse

kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda

enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p

13).

23. Tööandja väidete ja ülesütlemisavalduse põhjenduste kohaselt ilmus D. S. 12.06.2023.a.

tööle joobetunnustega, alkomeetriga kontrollimiselt tuvastati joove: kell 7.10 0,756 promilli ja

kell 7.35 0,6279 promilli.

Kostja väitel rikkus töötaja Joobeseisundi tuvastamise korda (dtl 74-75) ja VKG 9 elupäästvat

reeglit (dtl 76 punkti 8).

Kohus nõustub, et iseenesest on põhjendatud alkoholijoobes isiku töölt kõrvaldamine ja

töösuhte erakorraline lõpetamine olukorras, kus seatakse ohtu nii töötaja(te) enda kui üldine

tööohutus laiemalt. Samas peavad nii vastavad reeglid (joobeseisundi tuvastamise kord ja 9

elupäästvate reeglit) kui nende muudatused olema töötajale teatavaks tehtud / tutvustatud.

Kui tööandja lõpetab töösuhte tuginedes asjaolule, et töötaja ilmus tööle joobes ning rikkus

sellega tööandja seaduslikke korraldusi, peab olema joove ka tuvastatud ja tõendatud.

Kostja on esitanud joobe tuvastamise akti nr 5.

Esimene akt (eesti keelne) on tehtud 7.10 (dtl 44) ning sellelt nähtub, et visuaalsel vaatlusel on

D. S.l olnud tuntav alkoholilõhn ning alkomeeter Alcoscaniga on tuvastatud joove 0,7 promilli.

Aktile on alla kirjutanud turvatöötaja, üks tunnistaja ja hageja D. S.. Aktil on märge, et töötaja

allkiri kinnitab aktiga tutvumist, toimingute õigsust ning, nõustumist joobe raskusastmega ning

loobumist veres alkoholisisalduse määramiseks tervishoiuasutuses.

D. S. on menetluses selgitanud, et ei saanud aru, mis talle allakirjutamiseks esitati, eesti keelest

ei saa aru, keegi talle midagi ei selgitanud (dtl 272, 301)

Kostja on kinnitanud menetluses, et tugineb joobe tuvastamisel teisele aktile (dtl 45), kuid

võrd esimene akt on koostatud mittetaadeldud alkomeetriga (dtl 274) .

Ka 08.12.2023.a. kohtuistungil vaadatud kostja salvestistest nähtuvalt mõõdeti esmalt ukse

kõrval oleva alkomeetriga, kuhu puhus sel hommikul mitu inimest.

Kostja on esitanud teise akti, mille on märge kellaaeg 7.35 ja see on koostatud vene keeles (dtl

45). Aktil on märgitud visuaalsed tunnused: alkoholilõhn, näo punetus ja higistamine.

Mõõtmise tulemus 0,299 mg/l ehk 0,6279 promilli, kontrollimine teostatud alkomeetriga

Acovisor Mercury seeria nr 10201960, akti on allkirjastanud turvatöötaja, tunnistaja.

D. S. allkiri puudub.

Kostja on tõendanud, et alkomeeter Alcovisor Mercury hooldus oli teostatud 09.05.2023

(hooldusakt XXX), seade oli töökorras (dtl 95).

Istungil vaadatud salvestisest on näha, et teine puhumine teostati D. S.le kell 7.17. Videost ei

ole näha, et alkomeetriga mõõtja oleks tulemust selgelt töötajale näidanud / tutvustanud. D. S.

väitel talle näitu otseselt ei näidatud/tutvustatud, vaid ainult öeldi (dtl 300), Tulemust nägi ta

aktis järgmisel päeval.

Videosalvestiselt on näha ka töötaja lahkumine valveruumist 7.20, kuid akti, millele tugineb

tööandja, töötaja juuresolekul ei vormistatud. Seega on välistatud võimalus, et akti töötajale

tutvustati, viimane nõustus/ei nõustunud mõõtetulemusega, keeldus alla kirjutamast ja/või

loobus meditsiiniasutusse minemast. Väited et töötaja pidi tagasi tulema, aga ei tulnud, on

paljasõnalised.

10(15)

24. Joobeseisundi tuvastamise korra (dtl 74-75) p 4.1 kohaselt mõõtevahendiga joobe

tuvastamise korral koostatakse isiku juuresolekul akt (protokoll) Vorm 1 (SVO/1-V1).

Kontrollitav isik kinnitab aktil oma allkirjaga kõigi toimingute nõuetekohast teostamist ja

joobe raskusastet. Aktis identifitseeritakse kirjalikult joobe tuvastamisel kasutatav taadeldud

alkomeeter.

Korra p 4.2 järgi Juhul, kui isik ei nõustu määratud joobe raskusastmega või keeldub muul

põhjusel aktile allkirja andmisest tehakse tunnistajate juuresolekul akti sellekohane kanne.

Joobe tunnused dokumenteeritakse ja võetakse vähemalt kahelt tunnistajalt kirjalikud ütlused

joobele viitavate tunnuste kohta.

Korra p.4.3 sätestab, et

Keeldunud isikut teavitatakse täiendavast, omal kulul

tervishoiuasutuses joobe meditsiinilise tuvastamise kohustusest ja isik toimetatakse koos

tööandja esindaja või väljakutsutud politseiga joobe meditsiiniliseks tuvastamiseks

viivitamatult tervishoiuteenuse osutaja poole

Kohus on seisukohal, et tööandja ei ole omaenda kehtestatud korda järginud (isiku juuresolekul

akti ei koostatud, isikut koos tööandja esindajaga meditsiinilisse kontrolli ei toimetatud,

tunnistajatelt kirjalikke ütlusi ei võetud).

Kui on vastu võetud otsustus, et joobes töökohal viibimist loetakse eriliselt raskeks

rikkumiseks, mille alusel võib töölepingu erakorraliselt üles öelda ilma eelnevalt hoiatamata

(korra p 5.4), siis eeldab see kohtu hinnangul ka tööandjalt endalt joobe tuvastamise täpset ja

korrektset järgimist, fikseerimist, tõendamist; kehtestatud korra tutvustamist ka teenust

osutavale turvafirmale. Ettevõttes kehtestatud eeskirjad, korrad, reeglid ei saa olla

kohustuslikud järgimiseks vaid töötajatele, vaid ka tööandjal tuleb enda kehtestatud korda

järgida ja tagada selle järgimine nii töötajate kui lepingujärgsete teenuseosutajate poolt.

25. D. S. käis samal päeval 12.06.2023.a Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini

osakonnas joobe meditsiinilise tuvastamise kontrollis (kell 10.26), joovet ei tuvastatud (dtl 41)

Kostja kahtleb Ida-Viru Keskhaigla tõendi (ka Ida-Viru Keskhaigla täiendavalt esitatud

tõendite 284-288) usaldusväärsuses, viidates Põhja-Eesti Regionaalhaigla kodulehel

kättesaadavale infole https://www.regionaalhaigla.ee/et/etanool-plasmas, - etanool plasmas

referentsi ja etanool plasmas tulemusele. Kostja märgib viidatud kodulehel avaldatule, et

etanooli plasmas ei hinnata skaalal negatiivne-positiivne. Põhja-Eesti Regionaalhaigla

laboratooriumi kliinilise keemialabori selgitustes on kirjas põhjalikult kuidas teostatakse

uuringut etanool plasmas. Etanooli plasmas määratakse biokeemia analüsaatori uuringuga.

Etanool plasmas referentsväärtus on väiksem kui 0,2 grammi liitri kohta. Samalt leheküljelt

nähtub, et etanool metaboliseerub naistel 0,18 grammi tunnis. Kui isikul on 0,5 promilli, siis

see tähendab, et tema veres on 0,5 grammi puhast etanooli. Kui võtta töötaja joove kell seitse

0,6 promilli, siis see metaboliseerub ehk laguneb kolme tunniga. Nii et neli tundi hiljem EMO-

sse minnes, oli üsna kindel, et näitab alla 0,2 grammi liitri kohta.

Kohtul ei ole alust kahelda Ida-Viru Keskhaigla esitatud tõendite asjakohasuses ja tõepärasuses.

Põhja-eesti Regionaalhaigla kodulehel avalikult kättesaadav teave ei lükka ümber Ida-Viru

Keskhaigla poolt esitatud tõendit mille kohaselt joovet D. S.l ei tuvastatud (etanooli veres ei

sisaldunud).

Isegi kui nõustuda sellega, et kolme-nelja tunni möödudes joove kaob, siis ei muuda see

asjaolu, et tööandja poolt on joove tuvastamata/tõendamata. Etteheide, et töötaja läks

meditsiiniasutusse mitu tundi hiljem on kohtu hinnangul kohatu, kuivõrd tööandja enda

kehtestatud Joobeseisundi tuvastamise korra p 4.3 näeb selgelt ette, et isik toimetatakse koos

tööandja esindaja või väljakutsutud politseiga joobe meditsiiniliseks tuvastamiseks

viivitamatult tervishoiuteenuse osutaja poole. Käesoleval juhul tööandja seda ei teinud.

11(15)

26. Kostja esitatud joobeseisundi tuvastamise korra punkti 5.7 kohaselt tutvustatakse korda

töötajatele allkirja vastu.

Hageja kinnitas 08.12.2023 kohtuistungil, et korda pole talle tutvustatud ei suuliselt, kirjalikult

ega elektrooniliselt (dtl 302). Kord (2003.a kehtestatud korra muudatused) on kehtestatud

2020. aastal ja tööandja on esitanud kohtule tõendina korra tutvustamise kohta allkirjad (sh

hageja allkiri) aastast 2003 (dtl 263), mis ei käi 2020.a korra muudatuste tutvustamise kohta.

2020.korras on muudetud ja kehtestatud uued konkreetsed joobe tuvastamise punktid.

27. Joobeseisundit oleks olnud võimalik tõendada ka muude tõenditega.

Riigikohus on lahendis 3-3-1-45-11 punktis 13-15 leidnud, et alkoholijoobe tuvastamine ei

eelda kindlat alkoholikontsentratsiooni veres ega väljahingatavas õhus. Indikaatorvahendi

kasutamisega tuvastatud joobnud olekule iseloomulik numbriline tulemus olla siiski üheks isiku

joobnud olekut kinnitavaks tõendiks. Joobnuna teenistuses viibimise tõendamiseks võib seega

kasutada menetlusosalise seletusi, dokumentaalseid tõendeid, asitõendeid, tunnistaja ütluseid,

eksperdi arvamust, aga ka mõõtevahendi kasutamisel saadud tulemusi.

Kohtu hinnangul ühtegi sellist tõendit, mis veenvalt kinnitaks D. S.l joobe esinemist

12.06.2023.a , mis põhjendaks töösuhte erakorralist ülesütlemist, esitatud ei ole.

Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud töökohustuste rikkumist ja alkoholijoobe

esinemist 12.06.2023, mistõttu puudus õiguslik alus töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p

3 või p 4 alusel.

Kohus on seisukohal, et D. S.ga töölepingu erakorraline ülesütlemine 15.06.2023 on tühine.

TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav

töölepingu ülesütlemine on tühine.

28. Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetab

kohus või töövaidluskomisjon töötaja või tööandja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see

oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2).

Kohus tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine ning hageja sai

ülesütlemisavalduse kätte 15.06.2023.

Poolte vaheline töösuhe algas 16.06.2015 ning kestis töölepingu ülesütlemise ajaks üle viie

aasta.

Kui töötaja töösuhe on tööandja juures kestnud üle viie aasta (5-10 aastat), peab tööandja

töötajale erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 60 kalendripäeva (TLS § 97 lg 2 p

3). Etteteatamistähtaeg hakkab kulgema esimesel päeval pärast ülesütlemisavalduse

kättesaamist ehk 16.06.2023 ning lõpeb viimsel päeval ehk 60. päeval. 60 kalendripäeva

ülesütlemisavalduse kättesaamisest täitus 14.08.2023.

Eeltoodust tulevalt lõpetab kohus poolte vahel 16.06.2015.a sõlmitud töölepingu 14.08.2023.a.

29. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 4 543,13 eurot

(töövaidluskomisjoni rahuldatud osas).

Vastavalt TLS § 109 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107

lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata VÕS 7. peatükis sätestatut. Kohus või

töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid.

TvLS § 54 lg 3 ja 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab

selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata

osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kui

töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule

taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras

hagina.

12(15)

Kohus saab lahendada need nõuded, mida on töövaidluskomisjon rahuldanud (osas, mida

töövaidluskomisjon on jätnud rahuldamata, ei ole kohtule nõuet esitatud, rahuldamata jäetud

ulatuses on TVK otsus jõustunud).

Hageja esitas nõude arvestuskäigu avalduses, mida täpsustas istungil.

Täpsustuse kohaselt on avaldajale kogu perioodil makstud töötasu kokku summas 11574,22

eurot, avaldaja on töölt eemal viibinud 19 tööpäeva ehk kolme kuu keskmine töötasu oli

6814,728 eurot ehk ühe kuu keskmine töötasu 2271,567 eurot.

Kostja ei nõustunud arvestuskäiguga. Kostja esitas omapoolse nõude arvestuskäigu (dtl 255),

mille kohaselt perioodil detsember 2022-mai 2023 on hagejale tasutud kokku 9 646,59 eurot,

mis jagatuna 107 päevaga, võrdub 90,15 euroga.

Kostja leidis, et tugineda tuleb töölepingus kokkulepitule või palgalehtede alusel töötasule,

mille kohaselt on keskmiseks tööpäevatasuks 90,16 eurot. Kostja leidis istungil, et hageja

arvestuskäik ei vasta tõele, sest hageja on arvesse võtnud ka tulemustasu, mis pole töötasu.

Käskkirjadest nähtub ka raamatupidaja arvestus. Tulemustasud ei ole määratud mitte eelneva

kuu eest, vaid erinevate perioodide eest (dtl 266, 267-269).

Kostja väide, mille kohaselt on makstud tulemustasu ja muud tasud ei kuulu töötasu hulka, on

tõendamata. Kostja esitatud keskmise töötasu arvestamise aluseks olevates andmetes sisalduvad

ka tulemustasud (dtl 266). Seega pole kostja väide tulemustasu arvestamata jätmise kohta selge.

Käskkirjadest ei selgu, kellele ja mis alusel makstakse/maksti tulemustasu.

Riigikohtu 15.03.2023 kohtumäärusest (p. 12.1) tuleneb, et töötaja töötasu võib koosneda

erinevatest osadest, sh lisatasudest, tulemustasudest jt. ning selgitas (p. 12.2), et „töötasu

koosseisu peab TLS § 5 lg 1 p-st 5, lg-test 2 ja 5 ning TsMS § 5 lg-st 2 ja § 230 lg-st 1

tulenevalt tõendama tööandja“.

Hageja jääb seisukoha juurde, et tema töötasu koosneb põhitöötasust, lisatasudest,

tulemustasust ja teistest töö eest makstavatest tasudest.

Palgalehtedest on näha (dtl 35-40), et kostja maksis hagejale tulemustasu.

Hageja on veendunud, et tulemustasu on töötasu osa. Kostja ei ole ümber lükanud hageja

väidet, et hagejale makstav tulemustasu on töötasu osa.

Ka kostja enda esitatud tabelis (dtl 265) hõlmab töötasu lahter erinevaid töötasu osasid (vt

tulbad) sh tulemustasu.

Samuti palgalehtedest tuleneb, et kostja arvestas hagejale lisatasu ületunnitöö eest ning

töötamise eest riigipühadel, asendamistasud, õhtuste tundide tasud jm. Vastav tööandja

kohustus tuleneb seadusest (TLS § 44 lg 7 ja § 45 lg 2) ning on mõistlik, et need hüvitised on

töötasu osad.

Hageja leidis kohtuistungil, et tulemustasu osas ei ole tööandja tõendanud, et tulemustasu oleks

tasutud kuidagi teisiti, kui töötaja seda aru sai ja kasutas seda keskmise tööpäevatasu

arvestuses. Lisaks on tööandja jätnud välja oma arvestustest koolitusel viibitud aja märtsi

palgalehel, mis töötaja hinnangul tuleb ka arvesse võtta. Tööandjal olnuks väga kerge tõendada

vastupidist, esitades tulemustasu erinevate perioodide maksmise kohta käskkirja koos töötaja

nime ja summaga, kui see selle töötaja kohta käib. Praegu on see tõendamata ja tuleb maksta

vastavalt palgalehtedest nähtule, nagu töötaja sellest algselt aru sai (dtl 304).

Kohus nõustub siinkohal hagejaga.

Kuivõrd tööandja pole tõendanud tulemustasu maksmist /maksmise korda eeldab kohus, et

maksed on tehtud hageja töötasuna ning tugineb hageja arvestuskäigule hüvitise suuruse

määramisel ja väljamõistmisel.

Kohus, juhindudes TLS § 109 lg 1 toodud hüvitise eesmärgist, arvestab hüvitise suuruse

määramisel ülesütlemise asjaolusid. Kohus võtab arvesse, et tööandja ei ole tõendanud

töötajapoolset töökohustuste rikkumist ja joobe esinemist, tööandja on ise Joobeseisundi

13(15)

tuvastamise korda rikkunud joobe tuvastamisel (sellega võimaliku joobe tuvastamata jätnud).

Kohus peab mõistliku hüvitisena töötaja kahe kuu keskmise töötasu väljamõistmist 4543,13

eurot (2 x 2271,56 eurot).

30. Hageja palub kostjalt välja mõista TLS § 100 lg 5 alusel vähem etteteatatud aja eest

hüvitis summas 2271,567 eurot.

Tööandja peab töölepingu lõpetamisest ülesütlemisest ette teatama töötajale vähemalt 60

kalendripäeva, kui töösuhe on alla 10 aasta (TLS § 97 lg 2 p 3).

Pooltevaheline töösuhe algas 16.06.2015.a

Etteteatamise eesmärgiks on anda töötajale võimalus leida uus töökoht, et töötajal ei tekiks

töövaba perioodi pärast töölepingu lõppemist. TLS § 100 lg 5 alusel on töötajal õigus saada

keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette

teatati, kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või

kollektiivlepingus kokku lepitud (jõustunud 17.03.2023).

Etteteatamise hüvitise väljamõistmise eelduseks on kehtiv tööleping, tehtud ülesütlemisavaldus,

mis on teisele poolele kätte toimetatud, see kehtib ning pole järgitud etteteatamistähtaega ega

seda põhjendatud.

Kohus leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine.

TLS § 100 lg 5 kohaselt makstakse hüvitist nende tööpäevade eest, mis jäävad

etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ette teatati.

Avaldajale oleks tulnud töölepingu lõpetamisest ette teatada 60 kalendripäeva (TLS § 97 lg 2 p

3). Tähtaeg algas avalduse kättesaamisele järgnevast kuupäevast ehk 16.06.2023 ning lõppes

14.08.2023.

Seega jäi hagejal saamata keskmine töötasu 41 tööpäeva eest.

Keskmise töötasu arvutamist reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus nr 91 „Keskmise töötasu

maksmise tingimused ja kord“.

Hageja esitas keskmise töötasu arvestuse ning täpsustas seda kohtuistungil.

Hageja arvestuse kohaselt on keskmine kuutöötasu 2271,567 eurot, mis vastas 21 tööpäevale

ehk 108,169 eurot päevas (dtl 253-254, 304).

Hagejat oleks tulnud ette teavitada perioodil (16.06.2023—14.08.2023) 41 tööpäeva ehk

hagejal tekkis sel ajal õigus hüvitisele summas (2271,57/21x41=4434.97) 4434,97 eurot.

Kohus lahendab käesoleval juhul nõuet töövaidluskomisjoni rahuldatud osas. Osas, milles

töövaidluskomisjon jättis rahuldamata, ei ole otsust vaidlustatud ja selles osas on

töövaidluskomisjoni otsus jõustunud.

Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitise

2271,57 eurot.

31. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ning rahuldab selle

täies ulatuses.

Menetluskulude jaotus

32. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Kooskõlas TsMS § 162 lg 4 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

14(15)

Hageja esitatud menetluskulu nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu kokku 1788 eurot,

millest 1617 eurot esindaja tasu (arvestusega 12,25 töötundi x 110 eurot töötunni hind (+20%

käibemaks) = 1347,5 + 269,5 = 1617 eurot) ja sõidukulu 171 eurot (kütusekulu)

Juhindudes TsMS § 175 lg 1 sätestatust, on kohtu hinnangul hageja esindaja kulu põhjendatud,

osutatud toimingud vajalikud menetlusosalise esindamiseks ja toimingutele kulutatud aeg

vastavuses tsiviilasja keerukuse ja töömahuga.

Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 1788 eurot.

33. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga.

15(15)