2-21-15272/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse avaldamise aeg ja koht

20.12.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-15272

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu) avaldus J. L.’i, T. L.’i ja Tallinn, Peterburi

tee 22 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829;

asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn)

Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (e-post:

arvi.luhakooder@gmail.com)

Puudutatud isik I: J. L. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Puudutatud isiku I lepinguline esindaja: Roman Antonov (e-

post: info@deax.ee)

Puudutatud isik II: T. L. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Puudutatud isik III: Tallinn, Peterburi tee 22 korteriühistu

(registrikood 80091235)

Puudutatud isik III lepinguline esindaja: Aleksandra Bolšakova

(e-post: aleksandra@stabimer.ee)

Asja läbivaatamine

27.11.2023 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista J. L.’lt ja T. L.’lt solidaarselt AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks kahju hüvitis summas 1 589,70 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis summas 340,09 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.12.2023 põhinõudelt 1 589,70 eurot kuni

põhinõude täitmiseni.

3. Jätta rahuldamata AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu) avaldus välja mõista kahju hüvitis Tallinn, Peterburi tee 22 korteriühistult.

Menetluskulude jaotus

1. AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu)

menetluskulud jätta solidaarselt J. L.’i ja T. L.’i kanda.

2. Tallinn, Peterburi tee 22 korteriühistu menetluskulud jätta AB “Lietuvos draudimas“

(AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Haju Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

Avaldaja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud

1. AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (edaspidi avaldaja)

esitas Harju Maakohtule avalduse J. L.’i (edaspidi puudutatud isik I) ja T. L.’i (edaspidi puudutatud

isik II) vastu, mille palus puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista avaldaja kasuks:



kahju summas 1589,70 eurot (põhinõue);



viivis põhinõudelt seisuga 29.09.2021 summas 6,97 eurot;



viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 30.09.2021 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni;



avaldaja menetluskulu ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja

menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu

täieliku tasumiseni.

2. Alternatiivse nõude kohaselt juhul, kui J. L. (puudutatud isik I) ja T. L. (puudutatud isik II) kahju

eest ei vastuta, palub avaldaja välja mõista Tallinn, Peterburi tee 22 korteriühistult (puudutatud isiku

III):



kahju summas 1589,70 eurot (põhinõue);



viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 11.01.2022 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni;



avaldaja menetluskulu ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja

menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu

täieliku tasumiseni.

3. Avalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud

korteri aadressil Xxxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks

kindlustuslepingu nr xxxx. Kindlustusvõtjaks on M. P.. Kindlustuslepingus kokkulepitud

omavastutus on 100 eurot. 16.03.2021 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt 16.03.2021 toimus

Xxxx korteris veekahju. Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. Peterburi tee 22

KÜ vastuse kohaselt on veekahju alguse saanud korterist nr xxxx. Avaldaja esindaja vaatas

kahjustada saanud korteri nr xxxx üle 19.03.2021 ning koostas vara ülevaatuse akti. Vara ülevaatuse

akti kohaselt on korteris nr xxxx saanud kahjustada esiku lagi ja sein. Vesrax OÜ parandas korteri

xxxx kahjustused ja esitas avaldajale remondiarve summas 2347,20 eurot. Avaldaja hüvitas kahju

summas 2247,20 eurot. Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

4. Puudutatud isikud I ja II on korteriomandi Xxxx (registriosa nr xxxx) kaasomanikud. Põhjusel, et

veekahju sai alguse puudutatud isikutele kuuluvast korterist, esitas avaldaja puudutatud isikute I ja

II vastu kohtule kahju hüvitamise nõude. Avaldajal on puudutatud isikute I ja II vastu solidaarselt

kahju hüvitamise nõue summas 1589,70 eurot (põhinõue) ja viiviste nõue. Veekahju sai alguse

puudutatud isikute korterist.

5. Avaldaja hinnangul on puudutatud isikud I ja II rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses

sätestatud kohustust. Avaldaja hinnangul oleksid asjast puudutatud isikud I ja II pidanud vältima

teisi kaasomanikke kahjustavat asjaolu (veekahju) endale kuuluvas korteris. Avaldaja hinnangul on

oluline see, et puudutatud isikud I ja II olid kahju tekkimise hetkel Xxxx korteri kaasomanikud.

6. Avaldaja palus kaasata puudutatud isikuna Tallinn, Peterburi tee 22 korteriühistu. Avaldaja tõi

välja, et korteriühistu seaduslik esindaja T. P. selgitas avaldajale, et veekahju ei saanud alguse läbi

hoone vuukide tulnud veest ega korteriomanike kaasomandis olevatest torudest, kus on surve 4

atmosfääri. T. P. pidas veekahju tekkekohaks korterit xxxx. Kui T. P. eksib ja kahju ei ole alguse

saanud korterist xxxx, siis korter nr xxxx omanike poolset kohustuse rikkumist eeldada ei saa.

Avaldaja viitas, et Riigikohus leidis lahendi 2-18-13649 p-s 18, et olukorras, kus kahjustatud korteri

omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega

korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju

hüvitamist ikkagi korteriühistult. Seega olukorras, kus keegi ei ole oma kohustust rikkunud, saab

avaldaja nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause

alusel.

Puudutatud isiku I seisukoht

7. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isik I ei nõustu avaldaja seisukohtadega, et

puudutatud isik I on kohustust rikkunud ja vastutab kohustuse rikkumise eest ainuüksi seetõttu, et

avaldaja seda eeldab ning puudutatud isik I on korteriomandi Xxxx kaasomanik. Antud juhul ei ole

avaldaja välja selgitanud, mis oli kahju tekkimise põhjuseks ning kust jõudis vesi kahjustatud

korterisse. Arvestades asjaoluga, et avaldaja ei ole tõendanud, et veekahju allikaks oli just

puudutatud isikute korter, ei ole võimalik puudutatud isikutele ette heita kohustuste rikkumist ning

sellest tulenevat vastutust.

8. Puudutatud isik I leiab, et kahju tulenes hoopis korterist xxxx. Korter xxxx asub korteri xxxx

kahjustatud kohast suhtes ligemal. Avaldaja poolt saadetud pildist nähtuvalt korteri esiku laes olev

veekahju kulgeb joonena mööda paneeli ühenduskohta, mis on suunaga korteri xxxx poole, mis

paikneb IV korruse korteri xxxx kõrval. Tegemist on üldtuntud eraldi tõendamist mittevajava

asjaoluga, et paneelmajades võib vesi liikuda paneelide vahel ettearvamatult, seega vajadus

tuvastada täpne kahju allikas on kriitilise tähtsusega.

9. Vahetult peale veekahju toimumist, kui korteri xxxx omanik heitis puudutatud isikule I kahju

tekitamist ette, tegi puudutatud isik I korteri xxxx omanikule tulla korterisse xxxx ja veenduda, et

temal ei ole korteris mitte midagi juhtunud. Korteri xxxx omanik keeldus ettepankust.

Puudutatud isik II seisukoht

10. Puudutatud isik II ei ole oma seisukohta esitanud.

Puudutatud isiku III seisukoht

11. Puudutatud isik III ei tunnista tema vastu suunatud nõuet ning vaidleb sellele vastu.

12. Puudutatud isik III on seisukohal, et korteriühistu vastutuseks peaks olema täidetud eeldus, mida

avaldaja pole esile toonud ega ka tõendatud – nimelt korteriomandile kahju peaks olema tekkinud

just kaasomandi osa esemest. Avaldaja pöördudes kohtu poole pole tuvastanud, kust täpselt toimub

veeleke, mis põhjustas korteris nr xxxx kahjustusi. Kolmandal korrusel asuvasse korterisse ülevalt

vesi ei satu taevast, selleks oli konkreetne allikas, mis on praeguseks hetkeks tuvastamata. Seega

puudutatud isik III on arvamusel, et avaldajal tuleb kõigepealt tuvastada kahju tekkimise põhjus

ning sellest selgub juba kas ja kes, mida rikkus ning kes peaks selle eest vastutama. Puudutatud

isiku III on seisukohal, ilma selleta ei saa avaldaja väita ja ka tugineda asjaolule, et kuna keegi ei ole

oma kohustust rikkunud, siis saab avaldaja nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult.

13. Puudutatud isik III poolt kohtule esitatud korteri xxxx (kahjustatud korteri) ja korteri xxxx

(üleval oleva korteri ehk puudutatud isikute I ja II korteri) plaanidest on ilmselt näha, kus asub

püstik ning kus asub korteri nr xxxx kõige rohkem kahjustud koht. Püstikus on surve 4 atmosfääri

ning seega, kui sellega midagi juhtus, siis vesi tungiks sealt väga suure tugeva survega ja kahjud

saaks mitte üksnes korter nr xxxx. Peterbuuri tee 22 teenindava ettevõte teatise kohaselt ettevõtte

kinnitab, et ajavahemikus 15-16.03.2021.a ettevõtte ei ole teostanud santehnilisi töid majas, sh

avariilisi töid seoses püstikutega. Isegi loogiliselt mõeldes, kui oleks korteriühistu püstikust vesi

jooksnud, siis oleks hoopis teine korteri nr xxxx sein märg.

14. Kohtule esitatud plaanidest on ilmselt näha, et korteri nr xxxx kahjustatud kõige märjem koht on

korteri nr xxxx põhimõtteliselt magamistoa all, kuid niiskus laes korteris xxxx on suunatud vannitoa

poole. Seega võiks eeldada, et vesi sattus korterivahelisele paneelile korteri nr xxxx vannitoast, kus

olid halvasti ühendatud dušši aluse sees olevad kommunikatsioonid. Seega vesi sattus paneeli sisse

ning sattus alla oleva korteri esikusse. See on korteriühistu loogiline eeldus, kuna korteriühistu ei

ole ekspert. Sellist oma eeldust korteriühistu juhatuse liige märkis ka 16.03.2021.a avalduses, mis

on 29.09.2021.a. Antud eeldus põhineb ka sellele, et korteriühistu juhatuse liige praktikas juba olid

selliseid juhtumeid (teiste korterite osas, kus üleval olevas korteris täpselt sama planeeringuga oli

rikkunud dušši aluse all olevate kommunikatsioonide ühendus ning seetõttu vesi sattus dušši alusest

paneeli ning sai kahjustatud alloleva korteri esik; tasub märkida, et dušši aluse sees olevaid

ühendused ei ole igapäevaselt silmaga nähtavad ning veesurve ei ole seal nii suur nagu püstikus.

Seega just sellest võiks olla tingitud, et all olevas korteris niiskus laes oli juba regulaarne ning

pikaajaline – sellest puudutatud isiku III juhatuse liige märkis ka oma 16.03.2021.a avalduses –

„Korteri xxxx koridori laes on näha ka eelmisi väikesi üleujutusi, mis on jätnud endast pruunid

plekid lakke“).

Kohtumääruse põhjendused

15. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.

16. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud

tõendite alusel tuvastatuks:



AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kindlustusandjana

ja Xxxx korteriomanik M. P. on sõlminud kindlustuslepingu nr xxxx(tl 9-10);



11.03.2021 sai avaldaja kindlustusvõtjalt M. P.lt kahjuteate, mille kohaselt toimus

16.01.2021 Xxxx korteris kahjujuhtum (tl 11);



Avaldaja esindaja teostas 19.03.2021 kahjustada saanud korteri nr xxxx ülevaatuse ning

koostas vara ülevaatuse akti. Vara ülevaatuse akti kohaselt on korteris nr xxxx saanud

kahjustada esiku lagi ja sein (tl 13)



Vesrax OÜ parandas korteri xxxx kahjustused ja esitas avaldajale remondiarved kokku

summas 2347,20 eurot (tl 14-16)



Avaldaja hüvitas kahju summas 2247,20 eurot (tl 17) ja omavastutus summas 100 eurot jäi

kindlustusvõtja kanda.



T. L. ja J. L. on xxxx korteri xxxx kaasomanikud (tl 18-19).

17. Avaldaja on esitanud puudutatud isikute vastu kahju hüvitamise nõude summas 1589,70 eurot.

18. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis

tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise korteriomandi

omaniku eriomandi esemele või kui ei korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi

rikkunud (vt Riigikohtu 19.03.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-13649/57 p 20).

19. Hagita menetluses on TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendatavad ka kahju hüvitamise nõuded, kui

nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse

(VÕS) § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku

õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu 22.04.2020.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-19561/13 p 14).

20. Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju

ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise

nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel

nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik

võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju

kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti.

21. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate

kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel.

Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne

võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1

järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate

kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju

tekitamisest on reguleeritud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe

korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei

kohaldata hüvitusnõude alusena KrtS § 31 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt nt

Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-xxxx-05, p 10; 7. septembri 2006. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 15). Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit

kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1.

22. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-13649/57 tehtud lahendis leidnud jätmist: Korteriomanike

kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel

kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi

rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on

tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga

(VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kahju

tekkis korteriomandite kaasomandi osa esemest, kuid ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole

oma kohustust rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist teistelt

korteriomanikelt korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teine lause) (vt RKTKo nr 2-

18-13649/57, p-d 13-18). (p 15). Korteriomanikul on nii korteriomandi eriomandi korrashoiu

kohustus kui ka kaasomandi alalhoiu kohustus ning eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste

korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu

kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida

eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut

kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (2-18-13649/57, p 16). (p 17). Kui

kahjustav asjaolu lähtus korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et selle korteriomandi

omanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Kui kahjustus lähtus

korteriomanike kaasomandi osast, pidi selle korteriomandi omanik vastutusest vabanemiseks

tõendama, et tema ei ole oma kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav. Korteriomandist

eemalviibimine ei vabasta korteriomanikku oma kohustusest korraldada korteriomandi valitsemist

(vt RKTKo nr 2-18-13649/57, p 21). (p 18).

23. Avaldaja on tuginenud kahjuhüvitise nõuet esitades sellele, et Xxxx leidis 16.01.2021

kahjujuhtum, kahjustada sai korteri xxxx esiku lagi ja sein ja veekahju sai alguse Xxxx.

24. Puudutatud isik I sellega ei nõustu. Puudutatud isik I leiab, et avaldaja ei ole selgitanud, mis oli

kahju tekkimise põhjuseks ning kust jõudis vesi kahjustatud korterisse. Puudutatud isik I leiab, et

kuna tõendatud ei ole, et veekahju allikas oli puudutatud isikute I ja II korter, siis ei ole võimalik

ette heita puudutatud isikutele I ja II kohustuse rikkumist ja sellest tulenevat vastustust. Puudutatud

isik I on leidnud veel, et kahju tulenes hoopis korterist xxxx. Korter xxxx asub korteri xxxx

kahjustatud koha suhtes ligemal. Avaldaja poolt saadetud pildist nähtuvalt korteri esikulaes olev

veekahju kulgeb joonena mööda paneeli ühenduskohta, mis on suunaga korteri xxxx poole, mis

paikneb IV korruse korteri xxxx kõrval.

25. Puudutatud isik III esitas omalt poolt kohtule korteri xxxx (kahjustatud korteri) ja korteri xxxx

(üleval oleva korteri ehk puudutatud isikute I ja II korteri) plaanid. Nimetatud plaanidest on näha, et

korterid xxxx ja xxxx täpselt ühesugused ning korteri xxxx toad, esik, köök, vannituba ja wc asuvad

korteri xxxx samade ruumide peal.

26. Kohus tuvastab, et Xxxx esiku sein ja lagi on saanud veekahjustusi (tl 21-43). Kohus tuvastab, et

Xxxx kõige rohkem veekahjustusi saanud koht, mis asub koridoris (esikus), on märgitud plaanil

punase värviga ja plaanil on märgitud punasega koht, kus asub püstik (tl 86). Antud plaanidest on

näha, et püstik asub hoopis teises seinas kui on korteri xxxx veekahjustusi saanud koht. Pooled ei

vaidle, et Xxxx tuli vesi ülevalt, läbi korteri xxxx lae.

27. Puudutatud isik III on selgitanud, et kui korteriühistu juhatus käis vaatamas korteri nr xxxx

koridori lage, siis oli vee kahjustus täpselt ülemise korruse vannitoa juures. Juhul kui vesi oleks

tunginud läbi korteri nr xxxx, siis oleks vesi tunginud sisse vannitoa kõrvalt. Puudutatud isik III on

selgitanud, et püstikus on surve 4 atmosfääri ning seega, kui sellega midagi juhtus, siis vesi tungiks

sealt väga suure tugeva survega ja kahju saaks mitte üksnes korter nr xxxx, vaid ka teised korterid.

Sellisel juhul esitavad oma kahju hüvitamise nõuded ka teised korteriomanikud, aga puudutatud

isikule III ei ole teiste korteriomanike poolt kahjunõudeid esitanud. Puudutatud isik III esitas

kohtule maja Peterbuuri tee 22 teenindava ettevõte teatise, milles ettevõtte kinnitab, et ajavahemikus

15-16.03.2021.a ettevõtte ei ole teostanud santehnilisi töid majas, sh avariilisi töid seoses

püstikutega (dtl 119). Eeltoodust tulenvalt kohus järeldab, et kahjujuhtumi ajal kõik kassomandi

esemeks olevad tehnosüsteemid –nii veesüsteem (püstik) kui ka kanalisatsioonitorustik olid

tehniliselt korras ning need ei olnud kahjujuhtumi põhjuseks ja allikaks.

28. Seega on kohu hinnangul tõendatud, et kahjustav asjaolu on lähtunud puudutad isikute I ja II

erimandi piirest, st veekahju on alguse saanud Xxxx ja vesi on imbunud läbi antud korteri põranda

selle all olevasse Xxxx. Kohus leiab, et juhul kui vesi oleks jooksnud korteriomaniku kaasomandi

hulka kuuluvast püstikust, siis oleks hoopis teine korteri nr xxxx sein märjaks saanud (püstiku

poolne sein). Juhul kui veekahju oleks saanud alguse korter nr xxxx püstakust, siis oleks saanud

kannatada ka korteri nr xxxx all olevad korterid, muuhulgas korter xxxx (tl 98). Seda pole aga

juhtunud. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik teha järeldust, et korterisse nr xxxx

16.03.2021 tunginud vesi võis lähtuda mingist muust allikast, kui korterist xxxx. Kohus leiab, et

takistuse puudumisel jookseb vesi ülalt alla (seda üldjuhul ka elamus). Asjaolu, et mingi osa veest

võib kalduda sellest kõrvale, ei anna alust teha veelekke põhjuste kohta muid oletuslikke järeldusi.

Seega oleks puudutatud isikud I ja II KrS § 31 lg 1 ja AÕS § 72 lg 4 tulenevalt pidanud vältima

teisi kaasomanikke (s korteri xxxx omanikku) kahjustava asjaolu (veekahju) tekkimist enda

korteris. Kuna kahjustav asjaolu on lähtunud puudutad isikute I ja II erimandi piirest, siis tuleb

eeldada, et puudutatud isikud I ja II rikkusid oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav.

Kohus selgitas 22.02.2023 määruses, et eeltoodust tulenevalt tuleb puudutad isikutel I ja II

tõendada, et Xxxx korterile tekkinud veekahju ei lähtunud mitte puudutatud isikute I ja II eriomandi

osast Xxxx korterist, vaid veeleke põhjuseks oli midagi muud. Juhul kui kahjustus lähtus

korteriomanike kaasomandi osast, peavad puudutatud isikud I ja II vastutusest vabanemiseks

tõendama, et nemad ei ole oma kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav. Puudutatud isikud

I ja II ei ole tõendanud, et nemad ei ole oma kohustust rikkunud või rikkumine oleks vabandatav.

Seega on puudutatud isikud I ja II

29. Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud põhjuslik seos kahju tekkimise ja Xxxx omaniku

käitumise vahel. Kui puudutatud isikute I ja II korteris ei ole oleks vesi põrandale sattunud ja sealt

edasi korterisse xxxx voolanud, siis ei oleks korterile xxxx kahju tekkinud. Kohus leiab, et

puudutatud isikud I ja II oli võimalik mõistlikult ette näha, et veekahju korral võib vesi tungida

gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg

3).

30. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks endise olukorra taastamine. VÕS § 132 lg

3 reguleerib kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramist asja kahjustamise korral. Viidatud sätte

esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud. Riigikohus on selgitanud, et kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad

üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on

kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral

kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste

suurusest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-121-08, p 15). Vaidlust ei ole selle üle, et korteri nr xxxx

esiku siseviimistlus sai kahjustada ja korterit oli võimalik parandada.

31. VÕS § 489 lg 1 kohaselt on kahju suuruse kindlakstegemine eelkõige kindlustusandja kohustus.

Kindlustusandja ei pea kindlustusjuhtumi toimumisel lähtuma oma kohustuse täitmisel

kindlustuslepingus määratud kindlustussummast, vaid peab igal üksikjuhul hindama

kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurust.

32. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Vesrax OÜ parandas Xxxx kahjustused ja esitas avaldajale

remondiarve summas 2347,20 eurot. Avaldaja hüvitas kahju summas 2247,20 eurot. Omavastutus

summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kuigi avaldaja on hüvitanud kahju summa 2247,20

eurot, siis avaldaja nõuab puudutatud isikutelt kahju hüvitist 1589,70 eurot, mis on võrdne esiku

parandamiseks koostatud hinnapakkumisega. Puudutatud isikud I ja II ei ole vaidlustanud korteri

xxxx parandamiseks tehtud remondikulusid.

33. Seega on avaldajal puudutatud isikute I ja II vastu kahju hüvitamise nõue summas 1589,70

eurot. VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda

isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.

Käesoleval juhul on puudutatud isikud I ja II Xxxx kaasomanikud, mistõttu vastutavad nad tekitatud

kahju eest solidaarselt.

34. Seega tuleb puudutatud isikutelt I ja II solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitis

summas 1589,70 eurot.

35. Avaldaja on lisaks kahjuhüvitisele palunud puudutatud isikutelt välja mõista viivise alates

12.10.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Puudutatud

isikud ei ole viivisenõutele eraldi vastuväiteid esitanud.

36. Eelnevalt kohus leidis, et puudutatud isikutelt tuleb välja mõista kahju hüvitis summas 1 589,70

eurot. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse

rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS

§ 113 lg-s 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi.

37. Avaldaja saatis puudutatud isikule I 25.08.2021 kohtuvälise nõue ja palus tal hüvitada kahju

hiljemalt 08.09.2021. VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt

kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna

kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isikud I ja II avaldajale

kahju ei hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 09.09.2021.

38. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikutelt I ja II välja mõista põhinõudelt summas 1

589,70 lahendi tegemise aja so 20.12.2023 seisuga sissenõutavaks muutnud viivis summas 340,09

eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 21.12.2023 põhinõudelt 1 589,70 eurot VÕS § 113 g-s 1

teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

39. Kuna kohus mõistab avaldaja kasuks välja kahju hüvitise puudutatud isikutelt I ja II, siis tuleb

jätta rahuldamata avaldaja alternatiivne nõue välja mõista kahju hüvitis puudutatud isikult III.

Menetluskulud jaotus

40. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise

suuruse.

41. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades

korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses (sisuliselt on käesolevas asjas

toimunud hagimenetlusele sarnane vaidlus) leiab kohus, et menetluskulud on õiglane jagada

vastavalt sellele, kas ja kelle suhtes avaldus rahuldati. Kuna kohus rahuldab avalduse puudatud

isikute I ja II vastu, siis tuleb jätta avaldaja menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute I ja II

kanda ja puudutad isikute I ja II menetluskulud nende endi kanda. Kuna puudutatud isiku III vastu

esitatud avaldus jääb rahuldamata, siis tuleb puudutatud isiku III menetluskulud jätta avaldaja

kanda.

42. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus pärast määruse jõustumist

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik