3-23-27/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-27

Haldusasi

X

kaebus

MTÜ

Eesti

Ehitusinseneride

Liit

kutsekomisjoni otsuse peale keelduda ehitusinsener tase 8

kutse andmisest

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja – MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit, esindajad

v.adv Kaidi Reiljan-Sihvart ja adv Crislyn Piirits

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.05.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.05.2023 otsus

muutmata.

2. Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.01.2024.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-27

2(7)

1. X esitas 04.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Ehitusinseneride Liidu

kutsekomisjoni 28.09.2022 otsuse ja 05.12.2022 vaideotsuse tühistamiseks ning palus

kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbivaatama.

Kaebuse kohaselt esitas X taotluse volitatud ehitusinsener tase 8 kutse saamiseks erialal

üldehitus, allerialal hoonete ehitus ja ametialal ehitustegevuse juhtimine (dtl 11).

Ehitusinseneride kutsekomisjoni 28.09.2022 protokollilise otsusega nr 4/2022 otsustati

taotlejale kutset mitte anda. Taotleja esitas 28.09.2022 protokollilise otsuse peale vaide, mille

Eesti Ehitusinseneride Liidu kutsekomisjon jättis rahuldamata.

Kaebaja hinnangul ei ole otsustest võimalik aru saada, mis on kutse andmata jätmise õiguslik

alus. Kutsetaseme tõstmise eelduseks on tavajuhu kohaselt saadud tase 7 kutse, samuti

töökogemuse nõue vähemalt 4 aastat tase 7 kutse saamisest ja täiendõppe läbimine. Kutse

andmise kord (KAK) ei nõua, et töökogemust tuleb arvestada alates tavajuhu alusel tase 7 kutse

saamisest. Kaebaja on nõude täitnud erijuhu alusel tase 7 kutse saamisest (15.12.2015). Kaebaja

on täitnud ka KAK p 3.1.4.4 nõude, kuna kaebajal on olemas tavajuhu alusel saadud tase 7

kutse. Kaebaja töötamist ei ole piiranud see, kas tal on erijuhu või tavajuhu kutse. Sama ei ole

oluline ka töökogemuse hindamisel. Kutse andmata jätmine ei ole proportsionaalne, sest

kaebajal on juba praegu olemas töökogemus vähemalt 4 aastat. Kaebaja on omandanud

ehitusteaduses 4-aastase bakalaureusekraadi, mis on võrdsustatud magistrikraadiga, mille kohta

on väljastatud 08.06.2000 diplom. Ajal, mil kaebaja 2015. aastal tase 7 kutset taotles, olid

hariduseeldused teistsugused. Tavajuhu alusel kutse saamiseks oli vajalik vähemalt 5-aastane

kõrgharidus. Nõuet muudeti 2018. aastal, mil kaebaja oleks saanud taotleda tase 7 kutset

tavajuhu alusel.

2. MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja puhul pole täidetud KAK punktis 3.1.5 alapunktis b sätestatud eeldus, mis nõuab, et 4-

aastane töökogemus oleks omandatud alates tavajuhu alusel saadud 7. taseme kutsest (kaebaja

puhul alates 2020. a-st). Vastupidine tõlgendus muudaks KAK-i punktid 3.1.5.b ja 3.1.4.4

sisutühjaks. KAK eristab tava- ja erijuhu alusel kutse andmist. Kuna erijuhu alusel saadud kutse

ei saa olla eelduseks kõrgema taseme kutse taotlemisel, tuli ka töökogemust arvestada tavajuhu

alusel kutse saamisest. Erijuhu kohaselt on taotleja hariduseelduse tingimus täidetud

tingimuslikult ehk on tehtud möönduseid haridusnõuete osas. Selliselt on võimalik teha

möönduseid vaid teatud piirini, nõudes täiendavat töökogemust ainult ühe taseme kutse

saamisel. Erijuhu alusel saadud kutse põhjal ei ole omakorda võimalik rakendada järgmist

erandit ja saada uuesti erijuhuna kõrgem kutse. Viidatud reegel tuleneb ehitusvaldkonna

eripärast ning vajadusest tagada ehitiste ohutus. KAK p 3.1.5 alapunkti b kaht lauset tuleb

mõista omavahelises koosmõjus.

3. Tallinna Halduskohus jättis 15.05.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus

vastustaja 28.09.2022 otsuses, 05.12.2022 vaideotsuses ja vastustaja vastuses märgituga.

KAK p-i 3.1.2.3 teist lauset tuleb kohtu hinnangul mõista nii, et töökogemuse arvestamist on

võimalik alustada kõrgema taseme kutse taotlemise korral eelneva kutse saamisest, kui on

omandatud kutse eelduseks olev haridustase. Olukorras, kus kõrgema taseme kutse saamise

eelduseks on haridusnõude täitmine, eriti juhul, kui eelnev tase on saadud erijuhu alusel, ei ole

mõistlikku põhjust järeldada, et KAK p 3.1.2.3 teise lausega on soovitud sätestada esimesest

lausest erand. KAK p 3.1.4.4 muutuks sisutuks, kui tõlgendada seda kaebaja soovile vastavalt.

Erijuht oma sisult tähendab mööndusi haridusnõudes, mida korvatakse töökogemuse ja

täiendõppega. Seega tähendab see norm ka seda, et erijuhu alusel kutse saamisega ei saa hakata

täitma ajalisi nõudeid, mis on vajalikud järgmise astme kutse saamiseks. Ennekõike puudutab

see ajalise nõudena töökogemuse omandamise aega.

3-23-27

3(7)

KAK p 3.1.5 alapunkti b mõlemat lausepoolt tuleb süstemaatiliselt tõlgendada nende

omavahelises koosmõjus. Isikul peab olemasoleva tavajuhu tase 7 kutse ja töökogemus olema

vähemalt neli aastat lause esimeses osas toodud kutse ehk tavajuhu tase 7 kutse saamisest.

Vastupidine viiks olukorrani, kus isik omandab erijuhu alusel kindla taseme kutse, algab

töökogemuse arvestus, ning seejärel on isikul võimalik omandada samal päeval nii olemasoleva

taseme tavajuhu kutse kui ka kõrgema taseme kutse. Töökogemuse omandamine pärast

akadeemilise õppe läbimist võimaldab kutse taotlejal oma akadeemilisi teadmisi rakendada ja

teistel selles veenduda.

Asjaolu, et 2018. aastal muutus haridusnõue tase 7 osas kaebaja vaates soodsamaks, ei tähenda,

et kaebaja saaks lugeda varem tavajuhu alusel kutse saanuks või kaebaja töökogemust tuleks

arvestada tavajuhu eeldusnõude täitmisest ka siis, kui kaebaja ei ole tavajuhu alusel kutset

taotlenud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. X esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada.

Kaebaja puhul ei oma tähendust, millisel alusel on tase 7 kutse saadud, sest kaebaja on

omandanud kõrgeimale tasemele seatud nõuetele vastava hariduse oma esialgsete

ülikooliõpingute raames ja sellest alates omandanud erialast töökogemust kokku 23 aastat,

millest 8 aastat on ta töötanud tase 7 diplomeeritud ehitusinsenerina. Töö sisu ja vastutus

erijuhul ja tavajuhul tase 7 kutse omandanud isikutel ei erine. Kaebajale väljastatud

kutsetunnistustest nähtub, et nii 15.12.2015 kui ka 18.11.2020 väljastatud kutsetunnistused sisu

poolest ei erine. Kaebaja on pädev isik ehitusseadustiku (EhS) § 23 lõike 1 tähenduses

sõltumata sellest, millisel alusel ta tase 7 kutse omandas.

Kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni põhjendustes on viidatud erinevatele õiguslikele

alustele. 28.09.2022 otsuses viidatakse kutse andmise korra punktile 3.1.4.4, mis sätestab, et

erijuhu alusel saadud kutse ei anna eeldust järgmise taseme insenerikutse taotlemiseks.

05.12.2022 vaideotsuses aga põhjendatakse vaideotsuse rahuldamata jätmist asjaoluga, et

kaebaja ei vasta kutse andmise korra punktile 3.1.5.b (inseneri kutsetaseme tõstmine), kuna ei

ole täidetud nelja aasta töökogemuse nõue alates 7. kutsetaseme saamisest tavajuhu alusel.

Kuna akadeemiline õpe seondub otseselt hariduse nõudega, mis kaebajal on täidetud, siis ei ole

halduskohtu viide kutse andmise korra punktile 3.1.4.4 ja selle lisa 1 punktile 3.3 praegusel

juhul asjakohane. Kaebaja on tõendanud nii hariduseelduse kui ka vajalikku ainepunktide

mahtu. Lisaks töökogemusele on vaja kutse taseme tõstmisel tõendada ka töökogemust, mis

sisaldab järgneva taseme töid ning samuti peab taotleja olema ennast erialaselt täiendanud ja

kinnitama seda kogutud täiendusõppepunktidega. Seetõttu pole põhjendatud vastustaja

arvamus, et samal ajal on võimalik saada nii tase 7 kutse tavajuhu alusel kui ka tase 8 kutse.

Kaebaja taotles kutset kutsetaseme tõstmise kaudu. Tegemist on ühe võimaliku viisiga kutset

saada. Järelikult tuleb kaebajale järgmise taseme ehk tase 8 kutse andmisel lähtuda kutse

andmise korra üldosast ning vaid nendest punktidest, mis reguleerivad kutse taseme tõstmist.

Kutsetaseme tõstmisel kehtib põhimõte, et kutse esmakordne taotlemine ja kutsetaseme

tõstmine on eeltingimuste poolest erinevad. Tõlgendus, mis seob kutse saamise tavajuhuga, on

meelevaldne. Praegusel juhul on võimalik lähtuda normi sõnastusest ning puudub vajadus seda

koosmõjus teiste sätetega tõlgendada ja anda normile tõlgendus, mis normi sõnastusest otseselt

ei tulene. Halduskohus käsitleb kutse andmise korra punkte 3.1.2.3, 3.1.4.4. ja 3.1.5b

koosmõjus, kuid kuna kutse andmise korra p 3.1.4.4 reguleerib erijuhtu, siis on halduskohus

seda ebaõigesti kohaldanud. Kutse andmise korra punkt 3.1.4 tervikuna reguleerib insenerikutse

3-23-27

4(7)

andmist erijuhu alusel. Seega on halduskohus jätnud süstemaatilise tõlgenduse puhul

arvestamata sätte asukohta.

Töökogemus on objektiivne asjaolu ega sõltu sellest, kas kutse on saadud erijuhu või tavajuhu

alusel. Seega tuleb kaebaja töökogemust arvestada 2015. aastast, mil kaebaja sai esmakordselt

tase 7 kutse. Kutse andmise korra punkt 3.1.2.3 teine lause ütleb, et töökogemust kõrgema

taseme kutse taotlemise korral arvestatakse eelneva kutse saamisest (sidumata seda erijuhu või

tavajuhuga).

Kaebajal on töökogemust rohkem kui on vaja tase 8 taotlemiseks. 8. taseme kutse taotlemisel

peab taotleja tõendama oma portfoolios minimaalselt 30 kuud tehtud töid, millest 30% ehk 9

kuud peab olema tehtud 8. taseme objekte (kõrgema tasemega kutsega inseneri juhendamisel ja

kontrollimisel). Neid objekte võib tõendada viimase 10 aasta lõikes. Kaebaja tõendas teostatud

objekte (sh kõrgema taseme objekte) 8. taseme kutsetaotluses ning taotleja esitatud objektide

osas vastustajal vastuväiteid ei olnud.

5. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

KAK punkt 3.1.5.b rõhutab esimese lause esimeses pooles, et kutsetaotlejal peab olema

tavajuhu kohaselt saadud madalama astme kutse. Sama lause jätkub seega tingimusega, et

töökogemust arvestatakse alates lause esimeses pooles kirjeldatud tavajuhu alusel saadud 7.

taseme kutse saamisest. Lauset ja seal sisalduvaid tingimusi tuleb vaadelda tervikuna. Kaebaja

arusaam toob kaasa olukorra, kus on võimalik esmalt taotleda haridusnõuete osas mööndustega

7. taseme kutse erijuhu alusel, omandada vahepeal KAK punktis 3.1.5. b nõutud töökogemust

4 aasta jooksul, seejärel taotleda 7. taseme kutse tavajuhu alusel ning kasvõi samal päeval,

esitada uus taotlus juba 8. taseme kutse saamiseks.

P 3.1.4.4 paiknemine peatükis, mis sätestab insenerikutse erijuhu alusel taotlemise eeldused, ei

too kaasa selle kohaldamata jätmist. Selles on toodud erijuhu ja tavajuhu kutse erisus ehk

erijuhu alusel saadud kutse üldine tagajärg – erijuhu järgi saadud kutse ei anna eeldust järgmise

taseme insenerikutse taotlemiseks. Sama sätestab ka KAK lisa 1 p 3.3, mille p 3.1.1, 3.1.2 ja

3.1.3 sätestavad detailsed eeldused kutse taotlemisele erijuhu alusel ning punktid 3.1, 3.2 ja 3.3

sätestavad üldregulatsiooni erijuhu kutse kohta. Seega tuleb arvestada mitte üksnes p 3.1.4.4

paiknemist KAK-is, vaid ka p 3.3 paiknemist KAK lisas 1. Kutseseaduse (KutS) § 15 lg-s 1

sätestatu ei võimalda sisustada KAK p-s 3.1.5.b sätestatud eeldust.

KAK p-de 3.1.5.b, 3.1.4.4 ja p 3.1.2.3 kohaselt ei ole otsuse tegemisel aluseks küsimus sellest,

kas töö sisu ja vastutus sõltub sellest, kas kutse on omandatud erijuhu või tavajuhu alusel.

Vastustajale ei ole antud õigust teha kaalutlusotsust, arvestades asjaoludega kogumis.

Hindamiskomisjoni ettepanek, kutsekomisjoni otsus ja vaideotsus on omavahel kooskõlas.

Kõigist nendest nähtub üks ja sama järeldus kutse andmata jätmise põhjuste kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid täies mahus (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Alates 01.04.2022 kehtivad muudatused, kus EhS § 24 lg 5 on tunnistatud kehtetuks ning

lg-t 4 on muudetud viisil, et enam pole ette nähtud kvalifikatsiooninõuete kehtestamist ministri

määrusega. Vastavalt on muudetud ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2017

määrust nr 61. EhS § 24 lg 1 kohaselt toimub ehitusalaste kutsete andmine KutS alusel

kehtestatud korras. KutS § 10 lg 5 kohaselt toimub kutse andmise otsustamine praegusel juhul

3-23-27

5(7)

vastavalt volitatud ehitusinseneri 8. taseme kutsestandardi 11. versioonile1, kutse andmise

korrale (KAK, dtl 148-164) ja KutS-is sätestatule. Õigusnorme tõlgendatakse koos õigusakti

teiste sätetega, lähtudes õigusakti sõnastusest, mõttest ja eesmärgist (Riigikohtu otsus asjas nr

3-14-52793, p 21).

8. Eelmises punktis viidatud kutsestandardi p A.6 näeb ette, et üldehituse eriala volitatud

ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase

integreeritud kõrghariduse diplom üldehituse erialal Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr

312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe,

arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ mõistes. Lisaks on vajalikud taotletavale

kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud

täiendusõpe. Samas punktis on märgitud, et kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise

korras.

9. Arhitektuuri, geomaatika, ehituse ja kinnisvara kutsenõukogu 29.11.2018 otsusega nr 18

kinnitatud ja 22.11.2022 otsusega nr 45 muudetud „Kutse andmise kord üldehituse,

keskkonnatehnika, tehnosüsteemise ja ehitusautomaatika inseneride kutsetele“ (KAK) näeb

ette, et kutse taotlemisel tavajuhu kohaselt peab taotlejal olema muu hulgas tingimusteta

täidetud kutsetaseme kohane hariduseeldus (p 2.11). Kutse taotlemisel erijuhu kohaselt peab

hariduseeldus olema täidetud tingimuslikult (p 2.12) ning töökogemusele ja täiendusõppele on

sel põhjusel esitatud kõrgendatud eeldused (KAK p-des 3.1.3 ja 3.1.5 ning KAK lisas 6).

10. Vaidlus puudub, et kaebaja sai EKR tase 7 kutse 2015. aastal erijuhu alusel, sest kaebaja

haridus ei võimaldanud 2015. a-l tase 7 kutse taotlemist tavajuhu alusel. 2018. aastal muutus

hariduse nõue leebemaks ning 2020. a novembris sai kaebaja tase 7 kutse tavajuhu alusel.

Kaebaja taotles inseneri kutsetaseme tõstmist 8. tasemele 18.08.2022.

11. KAK-i p 3.1.5 näeb ette inseneri kutsetaseme tõstmise eeldused. Selle punkti alapunkt b

sätestab järgmist: „EKR tase 8 taotlemiseks on taotlejal eelnevalt olemas tavajuhu kohaselt

saadud EKR tase 7 kutse ja taotleja tööde portfoolio sisaldab vähemalt 30% ulatuses EKR tase

7 pädevuspiire ületavaid töid ajalises mahus (tehtud kõrgema tasemega kutsega inseneri

juhendamisel ja kontrollimisel) ajavahemikus, mis on vähemalt neli aastat tase 7 kutse

saamisest. Lisaks peab taotleja olema saanud vähemalt 80 TP mahus täiendusõpet. Tase 7 kutse

saamisest 5 ja enama aasta korral on täiendusõppe nõue 100 TP.“

12. Vaidlus puudub, et kaebaja haridustase ja täiendusõppe maht vastab KAK p-s 3.1.5

alapunktis b toodud tingimustele. Vaidluse põhituum seisneb küsimuses, kas KAK punkt 3.1.5.

alapunkt b eeldab, et nõutud 4-aastane töökogemus oleks omandatud (a) alates tavajuhu alusel

saadud 7. taseme kutsest; või (b) 7. taseme kutse saamisest alates, olenemata sellest, kas 7.

taseme kutse on saadud tava- või erijuhu alusel.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et KAK-i terviklik käsitlus ei toeta

tõlgendust, mille kohaselt tuleks jaatada 8. taseme kutse andmist 4-aasta möödumisel erijuhu

alusel 7. taseme kutse saamisest.

14. KAK eristab erijuhu ja tavajuhu alusel saadud kutsetasemeid ning nende andmise

tagajärgi. Erisus seisneb ennekõike selles, et erijuhu järgi saadud kutse annab küll õiguse

asjaomasel kutsetasemel töötamiseks, kuid ei loo eeldusi järgmise taseme insenerikutse

taotlemiseks. Seetõttu pole asjakohane kaebaja väited sellest, kas töö sisu ja vastutus erijuhul

ja tavajuhul tase 7 kutse omandanud isikutel on erinevad. Isegi kui töö sisu ja vastutus on samad,

ei looks see KAK järgi alust KAK p 3.1.4.4 ja KAK lisa 1 p 3.3. kohaldamata jätmiseks.

1 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11204222

3-23-27

6(7)

15. Kutsetasemel tõusmiseks ei ole aluseks erijuhu alusel saadud kutsetase. Selleks on vajalik

läbida tasemenõudele vastav akadeemiline õpe (KAK-i p 3.1.4.4). Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu käsitusega sellest, et KAK-i p 3.1.4.4 on p 3.1.5 tõlgendamisel asjakohane. Esiteks

nähtub mõlemast sama välistus (erijuhu järgi saadud kutse ei loo eeldust järgmise taseme

insenerikutse taotlemiseks). Teiseks reguleerib p 3.1.4. insenerikutse erijuhu kohaselt

taotlemise eelduseid ja tagajärgi ning kaebaja tugineb asjaolule, et tema töökogemust tuleb

arvestada just erijuhu alusel saadud kutse saamisest arvates. Seetõttu pole põhjendatud

apellatsioonkaebuse väide, et KAK-i p 3.1.4.4 ei ole praeguses asjas kohaldatav.

16. Erijuhu alusel saab 7. taseme kutse omandada teatud mööndustega haridusnõuete osas.

Nende möönduste tõttu on aga välistatud erijuhu järgi saadud kutse alusel järgmise taseme kutse

taotlemine. KutS § 4 lg 2 kohaselt on kutsetasemed võrreldavad haridustasemetega ning

kutsesüsteem ja haridussüsteem on ühtses ning rahvusvaheliselt võrreldavas kvalifikatsiooni-

raamistikus. Sel põhjusel välistab KAK-i p 3.1.4.4. ringkonnakohtu hinnangul taseme 8

eelduste hindamisel sellise töökogemuse arvestamise, mis on saadud erijuhu alusel 7. taseme

kutsetegevuse raames, s.o ajal, mil isikul võis puududa nõutav haridustase.

17. Sellist tõlgendust toetab ka 3.1.5.b sõnastus, sest viidatud punkti lause esimeses pooles

rõhutatakse, et taotlejal peab olema olemas tavajuhu kohaselt saadud EKR tase 7 kutse (nõue

on kooskõlas p-i 3.1.4.4. välistusega). Olukorras, kus erijuhu alusel saadud kutse ei ole

kutsetaseme tõstmise eeluseks (s.o selle alusel ei saa taotleda kutsetaseme tõstmist), ei saa ka

KAK p-i 3.1.2.3. järgi olla töökogemuse arvestamise aluseks erijuhu alusel saadud kutse.

18. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et kaebaja käsitust

järgides muutuks KAK-i p-s 3.1.4.4 sisalduv välistus sisutühjaks, kuna sisuliselt võimaldaks ka

erijuhu kutse alusel saada kõrgema taseme kutset.

19. Tegemist on välistusega, mis piirab kaebaja õigusi, kuid on ringkonnakohtu hinnangul

siiski proportsionaalne. Kutse andmise korra p-s 3.1.5.b sätestatud piirang riivab kutsevabadust

(PS § 29 lg 1) ja ettevõtlusvabadust (PS § 31). Selline piirang on aga õigustatav

ehitusvaldkonnas tegutsemisega kaasneda võivate riskidega inimeste elule, tervisele ja varale

ning keskkonnale (vt Riigikohtu 17.05.2021 otsus nr 3-18-1432, p-d 28–30). Samalaadsed

piirangud kehtivad mitmel reguleeritud kutsealal (nt AdvS § 26 lg 1). Kaebaja ei ole toonud

välja ka asjaolusid, millest nähtuks, et kaebaja kutse- ja ettevõtlusvabaduse riive oleks iseäranis

intensiivne.

20. Kuigi kaebaja omandas tehnikateaduste bakalaureuse kraadi 2000. a-l, puudub vaidlus, et

2015.-l aastal, mil kaebaja erijuhu alusel 7. taseme kutset taotles, kehtisid haridusele kõrgemad

nõudmised. Nõudeid haridusele leevendati 2018. a-l ning kaebaja taotles tavajuhu alusel 7.

taseme kutset 2020. a-l.

21. Kaebaja väide, et ta omab töökogemust 23 aastat, pole asjakohane. Sõltumata asjaolust,

et kaebaja sai tehnikateaduste bakalaureuse kraadi 2000. a-l, ei saa tema töökogemust arvestada

alates bakalaureusekraadi omandamise hetkest. Nagu kaebaja ka ise õigesti osutab, on kutse

taotlemisel olulised lisaks haridusele ka täiendõppe maht ja asjakohane töökogemus, vastavalt

kutsestandardis toodud pädevuspiiridele. Kaebaja seisukoht, et kutse taseme tõstmine peab

olema tagatud, kui selleks vajalikud eeldused on täidetud, on iseenesest korrektne, kuid kaebaja

puhul pole kutsetaseme tõstmise eeldused täidetud. Asjaolu, et kaebaja võib olla pädev isik EhS

§ 23 lg 1 mõttes, ei tähenda, et talle ei kohaldu KAK-is sätestatud nõuded kutsetaseme tõstmise

taotlemisel.

22. Halduskohus leidis õigesti, et hindamiskomisjoni ettepanek, kutsekomisjoni otsus (dtl 17-

18) ja vaideotsus (dtl 125-127) ei ole omavahelises sisulises vastuolus. Kaebaja väited otsuste

vastuolu kohta ei ole asjakohased, sest kõigist kolmest otsusest nähtub, et kaebaja taotlust ei

3-23-27

7(7)

rahuldatud tuginedes hindamiskomisjoni ettepanekule mitte anda taotletud kutset, sest taotleja

ei vastanud KAK punktile 3.1.5.b. Täiendavalt on viidatud KAK p-le 3.1.4.4.

23. Vaideotsuse p-st 2 nähtub, et kutsekomisjon ei hinnanud, kas kaebaja tööde portfoolio

sisaldab vähemalt 30% ulatuses EKR tase 7 pädevuspiire ületavaid töid. See asjaolu ei tähenda,

et kaebaja ei pea täiendavat töökogemust omandama. KAK p 3.1.5 alapunktis b on sätestatud

korraga nii ajaline nõue (4 aastat) kui ka kutsetaseme tõstmise taotlemiseks minimaalne vajalik

omandatav töömaht. Juhul kui kaebaja soovib 4-aastase nõude täitumisel taotleda 8. taseme

volitatud ehitusinseneri kutsetaset, hinnatakse tema töökogemust uuesti, pidades silmas, et

hinnatav töökogemus on omandatud 4-aastase perioodi jooksul arvates tavajuhu alusel 7.

taseme kutse saamisest (KAK p 3.1.5 alapunkt b).

24. Apellatsioonkaebus jääb eespool märgitu tõttu rahuldamata (HKMS § 200 p 1).

25. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda

kanda. Haldusasjas nr 3-18-1432 leidis Riigikohus, et vastustaja täidab ehitusalase kutse

andmisega seotud ülesandeid haldusorganina ning kutse andmise üle otsustamine kuulub talle

pandud haldusülesannete hulka, mistõttu tuleb tema menetluskulud jätta tema enda kanda.

HKMS § 109 lg 6 alusel ei mõista ringkonnakohus vastustaja kulusid kaebajalt välja. Vastustaja

ei ole ka esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)