2-22-147412/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-147412

Tsiviilasi

Tallinn, Mustamäe tee 173 korteriühistu avaldus X vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. septembri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

Tallinn,

Mustamäe

tee

korteriühistu

(registrikood 80499775), seaduslik esindaja JT

Puudutatud

isik

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Marko Jaani

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde X 4. oktoobril 2023 esitatud tõendid (4. oktoobri 2023. a

kinnituskiri ning majandustegevuse registri ja kutseregistri väljavõtted) ja

8. detsembril 2023 esitatud tõendid (väljavõtted maja tüüpprojektist ja nende

töödeldud versioonid, pildid korterist nr 1 ning Harju Maakohtule esitatud avaldus

tsiviilasjas nr 2-22-5540).

2. Võtta asja juurde Tallinn, Mustamäe tee 173 korteriühistu 9. novembril 2023 esitatud

tõendid (korterite nr 1 ja 81 pildid).

3. Mitte võtta asja juurde Tallinn, Mustamäe tee 173 korteriühistu 9. novembril 2023

korduvalt esitatud tõendit, s.o korteri nr 4 pilt.

4. Tühistada Harju Maakohtu 19. septembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-147412

osas, milles maakohus rahuldas osaliselt Tallinn, Mustamäe tee 173 korteriühistu

avalduse ja mõistis Xlt Tallinn, Mustamäe tee 173 korteriühistu kasuks välja

võlgnevuse 517,34 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas

uus määrus, millega jätta Tallinn, Mustamäe tee 173 korteriühistu avaldus

rahuldamata ja menetluskulud Tallinn, Mustamäe tee 173 korteriühistu kanda.

5. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles Tallinn, Mustamäe tee 173 korteriühistu

avaldus jäeti 275,81 euro (arve nr 23011734) osas rahuldamata.

6. Rahuldada X määruskaebus.

7. Lugeda kohtumääruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

7.1. Jätta Tallinn, Mustamäe tee 173 korteriühistu avaldus rahuldamata.

7.2. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Tallinn,

Mustamäe tee 173 korteriühistu kanda.

2 (11)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinn, Mustamäe tee 173 (avaldaja, korteriühistu) esitas 7. detsembril 2022 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (puudutatud isik) võlgnevuse 707,64 euro

saamiseks. Puudutatud isik esitas makseettepanekule vastuväite ja Harju Maakohus kohustas

18. jaanuari 2023. a määrusega avaldajat esitama nõuetekohane avaldus.

2. Avaldaja esitas 1. veebruaril 2023 (täpsustatud 13. märtsil 2023) maakohtule avalduse,

milles palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 793 eurot ja viivise

11,69 eurot. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

2.1. Avalduse kohaselt on avaldaja korteriühistu liige ning talle kuulub korteriomand nr 4

aadressiga Mustamäe tee 173, Tallinn (edaspidi ka korter). Avaldaja esitab vastavalt

korteriomanike üldkoosolekul kinnitatud majanduskavaga ja kooskõlas korteriühistu

põhikirjaga korteriühistu liikmetele, sh puudutatud isikule igakuiselt arveid majandamiskulude

tasumiseks. Avaldaja on jätnud tasumata 2022. a septembri arve nr 22091734 160,96 eurot,

2022. a oktoobri arve nr 22101734 161,61 eurot, 2022. a novembri arve nr 22111734

194,77 eurot ja 2023. a jaanuari arve nr 23011734 275,81 eurot. Võlgnevusele lisandub viivis

11,69 eurot.

2.2. Avaldaja ei nõustunud puudutatud isiku esitatud tasaarvestusavaldusega. 7. novembril

2019 toimunud veeavarii likvideerimiseks tuli avada puudutatud isiku korteris asuv sein, mis

oli kinni ehitatud. Algselt olid püstikut katvad seinaosad ehitatud selliselt, et seina saaks avada

viisil, mis võimaldab selle hiljem sulgeda lisakuludeta (kruvitud plaatkate vms). Püstik on

kaasomandi osa, mille korrasoleku eest vastutab küll korteriühistu, kuid kui korteriomanik

ehitab püstiku juurdepääsu kinni, ei saa korteriühistu kontrollida torustiku seisukorda ega seda

hooldada eriomandi osa kahjustamata. Avaldaja viitas korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

(KrtS) § 31 lg 1 p-le 3. Avaldaja lubas puudutatud isikule kahju hüvitada, kuid sellekohast

nõuet ei ole puudutatud isik avaldajale esitanud. Kohtumenetluse käigus esitatud After 7 OÜ

hinnapakkumine 925,02 eurot on liiga suur ning avaldaja oleks leidnud soodsama töö teostaja.

2.3. Avaldaja täpsustas, et arve nr 23011734 summas 275,81 eurot on puudutatud isik siiski

tasunud. Seega on tasumata arved perioodil 2022. a september kuni november kokku

517,34 eurot. Viivist avaldaja puudutatud isikult ei nõua.

3 (11)

3. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata.

3.1. Puudutatud isik ei vaidlusta, et korteriühistu on talle arved tasumiseks esitanud,

vastuväiteid nendele ei esita. Küll aga on puudutatud isik tasunud arve nr 23011734 summas

275,81 eurot. Samuti vaidleb puudutatud isik vastu avaldaja viivisenõudele.

3.2. Puudutatud isikul on tasaarvestatav nõue korteriühistu vastu, mistõttu tasaarvestab

puudutatud isik võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt enda kahju hüvitamise nõude

925,02 eurot avaldaja majandamiskulude nõudega 517,34 eurot ja võimaliku viivisenõudega.

Nimelt toimus 7. novembril 2019 elamu esimeses trepikojas veeavarii, mis sai alguse

puudutatud isiku korteri esikus asuva seina taga olevast püstikust. Korteriühistu otsustas

püstiku osad, sh puudutatud isiku korteri ja korteri nr 7 asuva osa, välja vahetada. Puudutatud

isik saatis enne tööde teostamist 6. detsembril 2019 avaldajale e-kirja küsimusega, kas

korteriühistu on nõus hüvitama seina avamise ja taastamise kulu. Avaldaja kinnitas

13. detsembri 2019. a e-kirjaga, et korteriühistu hüvitab vastavad kulud. After 7 OÜ

hinnapakkumise nr 694/22 kohaselt lähevad tööd maksma 925,02 eurot, kuid avaldaja on

keeldunud kulude hüvitamisest. Tasaarvestuse tulemusel lõppevad avaldaja nõuded

puudutatud isiku vastu maksimaalselt 952,02 euro ulatuses (VÕS § 186 p 2).

Esimese astme kohtu määrus

4. Harju Maakohus rahuldas 19. septembri 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse

osaliselt, mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 517,34 eurot ning jättis

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et

avaldaja on koostanud ja esitanud puudutatud isikule arved, mille puudutatud isik on jätnud

tasumata. Avaldaja on täpsustanud, et puudutatud isik tasus 2023. a jaanuari arve ning avaldaja

nõue 275,81 euro ja viivise väljamõistmiseks on ekslikult esitatud. Maakohus viitas KrtS § 40

lg-tele 1 ja 2 ning § 41 lg-le 2, leides, et avaldaja nõue on õiguslikult põhjendatud 517,34 euro

ulatuses.

4.2. Maakohus hindas puudutatud isiku tasaarvestuse avaldust ja leidis, et puudutatud isikul

ei ole nõuet, millega avaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet tasaarvestada. Puudutatud isik ei

ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et tal on õigus nõuda avaldajalt After 7 OÜ

hinnapakkumises märgitud ulatuses kahju hüvitamist. Maakohtu hinnangul ei tõenda

hinnapakkumine ja fotod seda, et puudutatud isik on saanud 925,02 euro ulatuses kahju, mille

avaldaja peaks talle hüvitama. Seejuures nähtub hinnapakkumiselt, et selles sisalduvad tööd,

mis on vajalikud sanitaarremondiks üldiselt. Avaldajal puudub kohustus hüvitada puudutatud

isikule remondikulusid, mis ei seondu vaidlusaluse püstikuga. Hinnapakkumises sisaldub

püstiku augu kinniehitamise kulu 200 eurot, kuid maakohtu hinnangul ei pea avaldaja tasuma

puudutatud isikule seina kinniehitamise kulu olukorras, kus tegemist on püstikuga, millele

juurdepääs peaks olema tagatud ning millele juurdepääsu on puudutatud isik otsustanud kinni

ehitada. KrtS § 31 lg 1 p-st 3 tulenevalt on avaldajal võimatu hooldada püstikut eriomandi osa

kahjustamata, kui omanik on püstikut katva seina kapitaalselt kinni ehitanud ning

hinnapakkumiselt nr 694/22 nähtuvalt teeb seda uuesti.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas,

milles maakohus avalduse rahuldas ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulud

palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

4 (11)

5.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud vaidlustatud määruses hindamata

puudutatud isiku väited ja tõendid selle kohta, et avaldaja on lubanud puudutatud isiku korteri

seina avamise ja taastamise kulud hüvitada. Seetõttu leidis maakohus ka ekslikult, et avaldaja

ei pea puudutatud isikule eelnimetatud kulusid hüvitama.

5.2. Ka on maakohus avaldaja paljasõnalise ja tõendamata väite pinnalt asunud seisukohale,

et puudutatud isik ehitas vaidlusaluse püstiku seinaga kinni. Avaldaja ei ole tõendanud oma

väidet, et algselt olid püstikut katvad seinaosad ehitatud selliselt, et seina saaks avada viisil, mis

võimaldab selle sulgeda lisakuludeta. Täiendavalt selgitab puudutatud isik, et hoonele kehtivad

tuleohutuse nõuded ning

nende nõuete

järgi on kommunikatsioonišahtid eraldi

tuletõkkesektsioonid ning peavad olema tule tõkestamiseks kinni ehitatud. Kui

kommunikatsioonišahtid ei ole kinni ehitatud, siis on võimalik tule levik ühest korterist teise

ning see on vastuolus tuleohutuse nõuetega. Seega peab ka püstik olema terve ja kinni ehitatud.

5.3. Maakohus leidis ebaõigesti, et After 7 OÜ hinnapakkumises sisalduvad ka tööd, mis ei

seondu vaidlusaluse püstikuga. Endise olukorra taastamiseks on vajalik värvida esiku sein

terves ulatuses. Ehituse käigus tuleb katta kinni pinnad, mis võivad saada kahjustada

(värvipritsmetega, ehitustolmuga jne), materjalid tuleb objektile tarnida ning hiljem tuleb

ehitusobjekt ka minimaalsel määral koristada. Seetõttu on põhjendatud ka koristuskulud,

põranda kinni katmise kulu, materjalide transpordi- ja prügiveokulu jms. Asjaolu, et

hinnapakkumises sisaldub vaid püstiku seina taastamisega seonduvad kulud, tõendab After 7

OÜ juhatuse liikme MK kinnituskiri.

6. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, milles maakohus avaldaja avalduse osaliselt rahuldas

ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 517,34 eurot, samuti menetluskulude

jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja

avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus rahuldatakse.

9. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldaja ei ole maakohtu määrust

vaidlustanud. Seega on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463

lg-ga 2) alusel jõustunud osas, milles maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata

517,34 eurot ületava võlgnevuse väljamõistmiseks (s.o arve nr 23011734 275,81 eurot).

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 22 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel.

10. Praeguses asjas on korteriühistu esitanud nõude majandamiskulude võlgnevuse tasumiseks.

Puudutatud isik ei vaidle 517,34 euro suurusele majandamiskulude võlgnevusele vastu, kuid

leiab, et korteriühistu nõue on menetluses esitatud tasaarvestuse avaldusega VÕS § 197 lg 2

alusel tasaarvestuse tulemusena lõppenud. Puudutatud isik tugineb korteriühistu 13. detsembri

2019. a e-kirjale, millega korteriühistu on võtnud endale kohustuse hüvitada puudutatud isiku

5 (11)

korteri seina avamise ja taastamise kulud. Maakohus asus vaidlustatud määruses seisukohale,

et tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused ei ole täidetud, sest puudutatud isikul ei ole nõuet,

millega tasaarvestust teostada. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et maakohus on

jätnud korteriühistu 13. detsembri 2019. a e-kirja ja puudutatud isiku sellekohased väited

hindamata. Nii on maakohus rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442

lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2), mis on viinud ebaõige lahendini.

11. Riigikohus on varasemalt leidnud, et menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) lähtudes

peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt RKTKm 22.09.2021, 2-20-110080/42, p 12).

Ringkonnakohus on menetlusosalistele selgitanud menetluslikku olukorda ja võimaldanud neil

esitada täiendavaid seisukohti ning uusi tõendeid (dtl 316–318).

12. Kolleegium peab esmalt vajalikuks märkida, et kuigi praegune vaidlus tuleb TsMS § 613

lg 1 järgi lahendada hagita menetluses, siis ei tulene TsMS § 5 lg 3 esimesest lausest ega § 477

lg-st 7 asja lahendamisel kohtule kohustust väljuda nende eluliste asjaolude piiridest, mis

menetlusosalised on esile toonud. Seejuures on Riigikohus hagita menetluses uurimisprintsiibi

osas selgitanud, et uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni

kogumises ning tõendite otsimises, vaid selle eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks

olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud

ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis

(vt TsMS § 200 lg-d 1 ja 2) tähendab mh seda, et menetlusosaline teeb oma parima, et esile

tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks

tähtsad (vt RKTKm 22.09.2021, 2-20-110080/42, p 11). Kolleegium lähtub asja lahendamisel

eeltoodud põhimõttest.

13. Järgnevalt otsustab ringkonnakohus esitatud uute tõendite asja materjalide juurde võtmise.

Menetlusosalised on saanud esitada uute tõendite kohta oma seisukohad.

13.1. Puudutatud isik on 4. oktoobril 2023 määruskaebusega esitanud uute tõenditena After 7

OÜ juhatuse liikme MK kinnituskirja ning majandustegevuse registri ja kutseregistri

väljavõtted. Kinnituskirjaga soovib puudutatud isik tõendada, et kõik After 7 OÜ

hinnapakkumises toodud tööd olid põhjendatud ja vajalikud. Registrite väljavõtetega soovib

puudutatud isik tõendada MK pädevust. Kuna tõendid on asjakohased ja lubatavad, võtab

ringkonnakohus tõendid asja juurde (TsMS § 238 lg 1).

13.2. Lisaks on puudutatud isik 8. detsembril 2023 uute tõenditena esitanud väljavõtted 5-

korruselise maja tüüpprojektist ning nende väljavõtete töödeldud versioonid, samuti pildid

korterist nr 1 ja Harju Maakohtule esitatud avalduse tsiviilasjas nr 2-22-5540. Tüüpprojektide

väljavõtete ja nende töödeldud versioonidega soovib puudutatud isik tõendada, et puudutatud

isiku korteris oli juba algselt püstiku juurdepääsu sein kinni ehitatud. Korteri nr 1 piltide ja

avaldusega tsiviilasjas nr 2-22-5540 soovib puudutatud isik ümber lükata avaldaja väite, et

korteris nr 1 oli püstiku juurdepääsu sein algselt avatav. Kolleegiumi hinnangul on ka need

tõendid asjakohased ja lubatavad, mistõttu võtab ringkonnakohus tõendid asja juurde

(TsMS § 238 lg 1).

13.3. Avaldaja on 9. novembril 2023 uute tõenditena esitanud pildid korteritest nr 1 (lisa 2), 4

(lisa 1) ja 81 (lisa 3). Korteri nr 1 ja 81 piltidega soovib avaldaja näitlikult tõendada, et sein,

mille taga on püstik, ei ole algselt kinni ehitutatud, vaid seinas on püstikute teenindamiseks

vajalik ava. Ringkonnakohtu hinnangul on need tõendid asjakohased ja lubatavad, mistõttu

võtab ringkonnakohus tõendid asja juurde (TsMS § 238 lg 1). Pilt korteri nr 4 seinast on

maakohtule juba esitatud puudutatud isiku 1. juuni 2023. a seisukoha lisana nr 4 (dtl 93),

mistõttu teistkordselt esitatud tõendit ringkonnakohus asja juurde ei võta.

6 (11)

14. Menetlusosalised ei vaidle määruskaebemenetluses selle üle, et 7. novembril 2019 toimus

elamu esimeses trepikojas veeavarii, mis sai alguse püstikust, mis asus puudutatud isikule

kuuluva korteri nr 4 esiku seina taga. Vaidlus puudub ka selles, et pärast veeavarii toimumist

vahetati välja terve püstiku osa, mille jaoks oli vajalik avada korteri esiku sein püstiku ulatuses.

Menetlusosalised vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas korteriühistu on enne esiku seina avamist

lubanud puudutatud isikule hüvitada seina taastamise kulu. Kolleegium nõustub puudutatud

isikuga ja leiab, et korteriühistu 13. detsembri 2019. a e-kiri on käsitatav võlatunnistusena

VÕS § 30 lg 1 mõttes, millega korteriühistu andis lubaduse täita kohustus, s.o hüvitada seina

taastamise kulu.

15. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et

lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on

võlatunnistus. Õiguskirjanduses on selgitatud, et võlatunnistuseks võib olla lubadus täita mingi

kohustus, mis kehtib iseseisva kohustusena, või kohustuse olemasolu tunnistamine.

Põhimõtteliselt ei ole tähtsust sellel, kas võlatunnistuse sisuks on kinnitus võlgnevuse kohta või

lubadus teha mingi tegu või maksta rahasumma. Võlalubaduse ja võlatunnistuse eristamisel on

üksnes selgitav ülesanne ja vormiline tähendus, toimelt ja eesmärgilt on tegemist sama

instituudiga. Seejuures võib võlatunnistuse esemeks olla iga võimalik kohustus, mis

kvalifitseerub võlasuhte esemeks (VÕS I komm (2016) § 30, p-d 4.1.1 ja 4.1.2).

16. Riigikohus on selgitanud, et selleks, et kindlaks teha, kas tegemist on konstitutiivse

võlatunnistusega ning missugune on võlatunnistuse sisu, tuleb välja selgitada võlatunnistuse

kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. Oluline on tuvastada

poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel. VÕS §-s 30 sätestatud

abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse

kohustusega, st poolte eesmärk on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus kas senise võlasuhte

asemele või selle kõrvale (RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601/61, p 16.2). Tahte väljaselgitamise

lähtealuseks on võlatunnistuses kokkulepitu sisu ja selle sõnastus (tekst), mis väljendavad

reeglina kõige täpsemini poolte tegelikku tahet. Poolte tahet sõlmida konstitutiivne

võlatunnistus võivad toetada ka võlatunnistuse andmisele eelnenud lepingueelsed

läbirääkimised jt VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud asjaolud, samuti tuleb hinnata võlatunnistuse

andmise põhjust ja eesmärki, poolte huve jms (RKTKo 23.02.2016, 3-2-1-147-15, p 13). Kuna

tegemist on ühepoolselt kohustava lepinguga, mis antakse reeglina võlgniku poolt soorituse

lubamise või kohustuse tunnistamisega, siis on lepingu sõlmituks lugemiseks reeglina piisav

võlgniku poolt tahteavalduse tegemine ja võlausaldaja nõustumust võlatunnistuse sõlmimiseks

võib eeldada (RKTKo 19.10.2004, 3-2-1-101-04, p 28).

17. Praegusel juhul on puudutatud isik kahel korral, s.o 6. ja 13. detsembril 2019 pöördunud e-

kirjaga korteriühistu juhatuse liikme JT poole, paludes kinnitust, kas korteriühistu on nõus

hüvitama seina avamise ja taastamise kulu. 6. detsembri 2019. a e-kirjast nähtuvalt on avaldaja

küsinud: „Kas KÜ on nõus hüvitama seina avamise ja taastamise kulu lekke

likvideerimiseks?“(dtl 97). 13. detsembri 2019. a e-kirjas on avaldaja täiendavalt märkinud:

„Ma vajan aga kinnitust, et KÜ oma kuludega avab seina ja taastab samaväärseks nagu oli

enne veeavariid.“ (dtl 96). Kuigi kõnealused e-kirjad on avaldajale saatnud Marko Jaani, ei ole

kahtlustki, et e-kirjad on saadetud puudutatud isiku nimel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 118 lg 2).

Korteriühistu juhatuse liige JT on 13. detsembri 2019. a e-kirjas puudutatud isiku 13. detsembri

2019. a e-kirjale vastanud: „Kinnitus on Sinu jaoks seadusega kinnitatud ja olemas. Ei saa aga

kinnitada millal leian Töövõtja, kes seda väikest tööd teha võtab.“ (dtl 96). Seejärel toimus 19.

detsembril 2019 puudutatud isiku korteris asuva püstiku vahetamine.

7 (11)

17.1. Tõlgendades puudutatud isiku 6. ja 13. detsembri 2019. a e-kirjade ning puudutatud isiku

13. detsembri 2019. a e-kirja sisu, on võimalik tuvastada poolte ühine tahe (VÕS § 29), milleks

oli puudutatud isiku korteri esikus endise olukorra taastamine (seina avamise tagajärgede

likvideerimine). Puudutatud isik on palunud korteriühistult kinnitust, et viimane hüvitab kulud,

mis kaasnevad seina taastamisega, millele korteriühistu on omakorda vastanud, et ta sellise

kinnituse annab. Seejuures ei ole avaldaja väitnud, et ta ei olnud teadlik, et puudutatud isiku

korteris asuv püstik oli kinni ehitatud viisil, mis ei võimaldanud pääseda püstikule ligi seina

lõhkumata. Eelneva põhjal saab järeldada, et poolte ühine tahe oli endise olukorra taastamine,

isegi juhul, kui see ei taga edaspidi seina lõhkumata püstikule juurdepääsu.

Kolleegiumi hinnangul saab samale seisukohale jõuda ka juhul, kui tõlgendada avaldaja tahet

TsÜS § 75 lg 1 järgi, lähtudes mõistliku isiku arusaamise standardist. Arvestades

menetlusosaliste kirjavahetust tervikuna, ei saanud puudutatud isikuga sarnane mõistlik isik

eeldada, et korteriühistu kinnitas vaid seda, et hüvitatakse vaid kahju, mille eest korteriühistu

on seadusest tulenevalt vastutav, nagu väidab avaldaja.

17.2. Kolleegiumi hinnangul saab täiendavalt arvestada ka seda, et avaldaja on 9. juuni 2023. a

seisukohas kinnitanud, et korteriühistu lubas puudutatud isikule veeavariist tingitud kahju

hüvitada (dtl 127). Samuti on korteriühistu kinnitanud, et ta on kandnud seina ava tegemisega

seotud kulud (dtl 188). Seega viitab avaldaja edasine käitumine sellele, et avaldaja võttis endale

kohustuse puudutatud isikule kahju hüvitada.

18. Kolleegium leiab, et eelpool toodu kogumis võimaldab asuda seisukohale, et 13. detsembri

2019. a korteriühistu antud kinnitus on VÕS § 30 järgne võlatunnistus, millega korteriühistu

võttis endale kohustuse hüvitada esiku seina taastamisega seonduvad kulud. Kuna korteriühistu

majandustegevuseks on korteriühistu tegevus elamu haldamisel (vt selle kohta RKTKo

18.12.2019, 2-17-15364/59, p 14), ei pea võlatunnistus VÕS § 30 lg 3 teise alternatiivi järgi

olema kirjalikus vormis.

19. Riigikohus on selgitanud, et kui võlausaldaja ei suuda tõendada, et võlgnik tunnistas

kohustusi võlausaldaja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, eeldatakse, et

tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega (vt RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601/61, p 16.2).

Kolleegium leiab, et isegi, kui korteriühistu 13. detsembri 2019. a kinnitust käsitada

deklaratiivse võlatunnistusena, ei välistaks see puudutatud isiku õigust nõuda avaldajalt seina

taastamisega seotud kulude hüvitamist.

19.1. Deklaratiivse võlatunnistusega tunnistab võlatunnistuse andja mingi algse kohustuse

olemasolu, kuid seejuures ei lepi pooled kokku selle kohustuse kõrval abstraktselt kehtivas

iseseisvas kohustuses (RKTKo 23.02.2016, 3-2-1-147-15, p 17). Deklaratiivse võlatunnistuse

puhul peab võlgnik kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal

ei ole võlatunnistusega tunnistatud kohustusi. Seejuures võib võlgnik kohustusest

vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust

andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud

vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks

vastupidist tõendada (RKTKo 03.06.2021 2-19-5601/61, p 16.4 ja seal viidatud lahendid).

19.2. Kolleegiumi hinnangul ei ole avaldaja tõendanud, et tal ei ole võlatunnistusega võetud

kohustusi. Seejuures tuleb arvestada, et üldjuhul on võlgniku jaoks välistatud sellised

vastuväited, mida võlgnik võlatunnistuse üleandmisel teadis või millega ta vähemalt pidi

mõistlikult arvestama (vt RKTKo 11.06.2008, 3-2-1-44-08, p 16). Avaldaja ei ole väitnud, et ta

ei olnud enne 13. detsembri 2019. a e-kirjaga antud kinnitust teadlik, et esiku sein oli kinni

ehitatud viisil, mis ei võimaldanud püstikuid hooldada ilma seina lõhkumata. Seejuures on

puudutatud isik 6. ja 13. detsembri 2019. a e-kirjades selgelt esile toonud soovi viia sein

8 (11)

endisesse seisukorda. Seega on avaldaja võlatunnistuse andmisega kaotanud õiguse tugineda

vastuväitele, et algset kohustust ei eksisteerinud (VÕS I komm (2016) § 30, p 4.2.10), s.t et

seadusest tulenevalt ei vastuta korteriühistu tekitatud kahju eest.

19.3. Kuna seadus ei näe deklaratiivsele võlatunnistusele ette vorminõuet, siis kohaldatakse

sellele üldist vormivabaduse põhimõtet. Seega tuleb deklaratiivse võlatunnistusega võetud

kohustustele kohaldada seadusega alussuhtele ette nähtud vorminõudeid (VÕS I komm

(2016) § 30, p 4.2.9). Eelnevast tulenevalt võis korteriühistu deklaratiivse võlatunnistuse anda

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

20. Avaldaja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et

13. detsembri 2019. a võlatunnistus ei kehti. Ringkonnakohus ei ole asja materjalide põhjal

tuvastanud asjaolusid, mis võiksid kaasa tuua võlatunnistuse tühisuse. Iseenesest on avaldaja

õigesti leidnud, et korteriühistul puudub seadusest tulenev kohustus hüvitada korteriomaniku

kulud, mis korteriomanikul tekkisid seina taastamisel viisil, mis takistab kaasomandi eseme

(püstiku) ühist valdamist ja kasutamist (vt RKTKo 13.02.2012, 3-2-1-116-11, p 35). Küll aga

võib korteriühistu sellise kohustuse endale võtta, s.t korteriühistu võib võtta endale täitmiseks

ka kohustuse, mis seadusest otseselt ei tulene. Ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludel on

korteriühistu võtnud endale kohustuse hüvitada puudutatud isikule kahju, mis tekib seina

endisesse seisundisse taastamisega (VÕS §-d 115 ja 127). Seetõttu ei ole vaidluse lahendamise

eesmärgist tulenevalt oluline tuvastada, kas esiku sein oli varasemalt ehitatud viisil, mis

võimaldas püstikule juurdepääsu seina lammutamata või mitte. Nimetatud põhjusel ei pea

ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel (TsMS § 2) otstarbekaks selle asjaolu kohta

esitatud menetlusosaliste väiteid ja tõendeid hinnata.

21. Avaldaja on määruskaebemenetluses esitanud puudutatud isiku nõudele aegumise

vastuväite. Kolleegium märgib, et TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks

esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Viidatud põhimõte kehtib ka teistele menetlusosalistele (vt

ka TsMS III komm (2018), p 3.4 d). Poolel on õigus nõuda aegumise kohaldamist ka juhul, kui

ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud (TsMS § 651 lg 2 koosmõjus TsMS §-ga 659).

21.1. Avaldaja leiab, et puudutatud isiku kahju hüvitamise nõue on TsÜS § 150 lg 1 alusel

aegunud, sest püstiku vahetamine ja seina avamine toimus 16. detsembril 2019, kuid

tasaarvestuse avaldus on esitatud alles 1. juunil 2023. Kolleegium nõustub puudutatud isikuga,

leides, et aegumise vastuväide ei saa olla edukas. Isegi, kui nõue on aegunud, siis kohaldub

VÕS § 200 lg 2, mis võimaldab tasaarvestada ka aegunud nõuet, kui õigus nõuet tasaarvestada

tekkis enne nõude aegumist.

21.2. Kolleegium märgib, et kuivõrd korteriühistu liikme suhe korteriühistuga on

tehingulaadne suhe, kohaldub korteriomaniku nõude aegumisele TsÜS § 146 lg-st 1 tulenev

kolmeaastane aegumistähtaeg (vt ka RKTKo 22.11.2018, 2-14-53081/178, p 17).

TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks

muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike järgi muutub

nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava

kohustuse täitmist. Riigikohus on selgitanud, et seadusest ei tulene otseselt, millal võib

võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Kui kohustuse täitmise aega

ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3

järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda

kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast kohustuse

tekkimist (RKTKo 22.11.2018, 2-14-53081/178, p 18). Seejuures ei saa kahju hüvitamise nõue

üldjuhul muutuda sissenõutavaks enne, kui kahju on tekkinud. Küll aga sätestab VÕS § 128

9 (11)

lg 3 hüvitatava otsese varalise kahjuna ka tulevikus tekkivat kahju (RKTKo 19.12.2018, 2-13-

31650, p 11).

21.3. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isiku korteri esiku seina avamine ja

püstiku vahetamisega seotud tööd tehti 16. detsembril 2019. Asja materjalidest nähtuvalt on

puudutatud isik 4. novembril 2022 saatnud korteriühistule e-kirja, milles soovib korteris

tehtavatest kaasomandi esemele suunatud ehitustöödest tingitud kulu hüvitamist summas

1075,02 eurot (dtl 138). Puudutatud isik on 1. juunil 2023 tõendina kohtule esitanud After 7

OÜ 26. oktoobri 2022. a hinnapakkumise 694/22 summas 925,02 eurot.

Kuna puudutatud isik ei ole kinnitanud, et ta on ehitustööde eest ise tasunud, sai kolleegiumi

hinnangul puudutatud isiku kahjuhüvitisnõue avaldaja vastu tekkida 16. detsembril 2019, s.t

pärast kahju tekitanud sündmust. Nagu kolleegium varasemalt märkis, siis tuleb nõude

sissenõutavaks muutumise aja kindlaksmääramiseks kohaldada VÕS § 82 lg-tes 3 ja 7

sätestatut. Riigikohus on varasemalt leidnud, et ilmsete puuduste korral, mis on võimalik

avastada kohe pärast nende tekkimist, muutub kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks vähemalt

pärast kolme kuu möödumist kahju tekitavast sündmusest (RTKo 22.03.2017, 3-2-1-6-17,

p 14). Kolleegiumi hinnangul on ka praegusel juhul puudutatud isiku nõude sissenõutavaks

muutumise mõistlik aeg kolm kuud. Seega algas puudutatud isiku nõude aegumine pärast

16. detsembril 2019 kohustuse täitmiseks mõistliku aja (kolm kuud) möödumist, s.t 16. märtsil

2020. Kuna puudutatud isik esitas tasaarvestuse vastuväite kohtumenetluse käigus alles

1. juunil 2023, oli selleks hetkeks möödunud TsÜS § 146 lg-st 1 tulenev kolmeaastane

aegumistähtaeg.

21.4. VÕS § 200 lg 2 sätestab, et tasaarvestav pool võib oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada

tekkis enne nõude aegumist. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui tasaarvestuse õigus tekkis

enne aktiivnõude aegumist, ei võta aegumine aktiivnõude võlausaldajalt õigust kasutada talle

kuuluvat aegunud nõuet teise poole nõude tasaarvestamiseks. Sisuliselt eeldab see, et teise

poole nõue ehk passiivnõue, mida tasaarvestada soovitakse, tekkis ja kuulus teise poole vara

hulka enne tasaarvestavale poolele kuuluva aktiivnõude aegumist (VÕS I komm (2016) § 200,

p 3.2). Tasaarvestuse õigus tekib ja tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil tasaarvestava

poole (teise poole vastu suunatud) nõude täitmise tähtaeg on saabunud ja teisel poolel on nõue

tasaarvestava poole vastu (sõltumata sellest, kas selle nõude täitmise tähtaeg on saabunud või

mitte; vt VÕS I komm (2016) § 197, p 4.3.1 c).

Praegusel juhul tuleneb avaldaja nõue puudutatud isiku vastu 2022. a septembri, oktoobri ja

novembri majandamiskulude arvetest ning nende nõuete tekkimise ajaks ei olnud puudutatud

isiku kahju hüvitamise nõue aegunud. Eelnevast tulenevalt saab puudutatud isik VÕS § 200

lg 2 alusel oma aegunud kahju hüvitamise nõude korteriühistu majandamiskulude nõudega

tasaarvestada.

22. Avaldaja on vastu vaielnud ka puudutatud isiku kahju hüvitamise nõude suurusele

925,02 eurot. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et

tal on õigus avaldajalt nõuda After 7 OÜ hinnapakkumises märgitud ulatuses kahju hüvitamist.

Maakohus viitas, et hinnapakkumiselt nähtub, et selles sisalduvad tööd, mis on vajalikud

üldiseks sanitaarremondiks ning avaldajal puudub kohustus hüvitada puudutatud isikule

remondikulusid, mis ei seondu vaidlusaluse püstiku parandamisega. Ringkonnakohus

maakohtu selle seisukohaga ei nõustu.

22.1. VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige

asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Riigikohus on

selgitanud, et kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise

10 (11)

kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud

isiku vara koosseisu säilimist (RKTKo 25.02.2009, 3-2-1-121-08, p 15).

22.2. Puudutatud isik on kahju suuruse tõendamiseks esitanud After 7 OÜ 26. oktoobri 2022. a

hinnapakkumise 694/22 (dtl 99) ja After 7 OÜ juhatuse liikme kinnituskirja hinnapakkumises

toodud tööde vajalikkuse kohta (dtl 160). Kolleegium viitab, et alati ei ole võimalik kahju täpset

ulatust kahjuhüvitise määramisel arvestada. Teatud juhtudel on põhjendatud ja vajalik ühe

kahjustatud seina parandamisel ka ruumi teiste seinade värvimine, sest osaline tööde teostamine

rikuks ruumi üldmuljet. Üksnes kahjustatud koha parandamine ei täidaks VÕS § 127 lg-s 1

sätestatud kahju hüvitamise eesmärki, kuivõrd selle tulemusena ei ole tagatud sama välisilme,

mis enne kahju tekkimist, sest kahjustatud koht oleks ülejäänud seintest erinev. Seega on

põhjendatud ühe seina värvimisel ka teiste seinte värvimine, et tagada ühtlane ilme, nagu enne

kahju tekkimist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seetõttu kasu VÕS § 127 lg 5 alusel

kahjuhüvitisest maha arvata, sest kahjustatud korteriomanikul ei ole kahjustuste kõrvaldamisel

kasu saamist kahju hüvitamise käigus võimalik objektiivselt vältida (vt ka RKTKo 25.10.2004,

3-2-1-115-04, p 26).

Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud ka hinnapakkumises toodud muud tööd, mh põranda

katmine, ettevalmistustööd, koristamine, materjali tassimine ja prügivedu, sest tegemist on

ehitustegevuse ja remondiga kaasnevate tavapäraste töödega.

22.3. Avaldaja on menetluses väitnud, et korteriühistu oleks tellinud tööd soodsamalt (dtl 127)

ning viidanud ka 15 eurot maksvale katteluugi võimalusele (dtl 188). Samas ei ole avaldaja

esitanud ühtegi tõendit (nt teise teenusepakkuja hinnapakkumine samade tööde teostamiseks)

oma väidete kinnitamiseks. Seejuures märgib kolleegium, et püstiku osalise vahetamise

tulemusena on esiku seinas ava, mille parandamise kohustuse on avaldaja endale 13. detsembri

2019. a e-kirja alusel võtnud. Avaldaja ei ole tõendanud, et seinas oleva ava katmine

katteluugiga oleks odavam, kui seina parandamine puudutatud isiku soovitud viisil. Ainuüksi

asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega, ei võta menetlusosaliselt kohustust teha oma parim,

et esile tuua ja tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks

tähtsad.

22.4. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul ka alust VÕS § 140 lg 1 alusel kahju

hüvitamise vähendamiseks. Ainuüksi asjaolu, et korteriühistu vara koosneb vaid

korteriomanike sissemaksetest, ei anna selleks alust. Praegusel juhul on avaldaja võtnud

kohustuse esiku sein taastada ning kahju hüvitise vähendamine oleks omakorda ebaõiglane

puudutatud isiku suhtes. Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus

(TsÜS § 138 lg 1).

23. Eelpool toodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et puudutatud isiku 925,02 euro

suurune nõue avaldaja vastu on tõendanud.

24. Puudutatud isik on menetluses esitanud tasaarvestuse vastuväite. Tasaarvestuse avalduse

võib VÕS § 198 kohaselt esitada kohtumenetluses (nn protsessuaalne tasaarvestus). Sellisel

juhul kontrollib kohus sisuliselt ka tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse

lubatavust (VÕS I komm (2016), § 198, p 3.3).

Vaidlust ei ole selles, et avaldajal on puudutatud isiku vastu nõue 517,34 eurot. Käesolevaga

on tuvastamist leidnud, et puudutatud isikul on avaldaja vastu nõue 925,02 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul on VÕS § 197 lg-s 1 sätestatud eeldused tasaarvestuse teostamiseks

täidetud – menetlusosaliste vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded,

puudutatud isiku nõue (s.o nõue, millega tasaarvestatakse) on sissenõutav ja avaldaja nõue (s.o

nõue, mida tasaarvestatakse) on täidetav. Samuti ei esine praegusel juhul VÕS § 200 sätestatud

11 (11)

tasaarvestuse piiranguid. Seega on menetlusosaliste nõuded tasaarvestuse tulemusena kattuvas

ulatuses lõppenud (VÕS § 197 lg 2) ning avaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata.

25. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

Menetluskulude jaotus

26. Kuna maakohtu määrus tühistatakse osaliselt, muudab ringkonnakohus kooskõlas

TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist jaotust.

27. TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel

laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või

osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita menetluses osaleb mitu isikut.

Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte

(vt RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29). Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on

üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt RKTKm

02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18).

Kuna avaldaja avaldus jäi rahuldamata, on kolleegiumi hinnangul õiglane jätta nii maa- kui ka

ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda. Asja materjalidest ei nähtu erandlikke

asjaolusid, mis annaksid alust üldisest menetluskulude jaotusest kõrvale kalduda.

28. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus

muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas (vt RKTKm 12.05.2021 2-19-

15916/87, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes

määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist.

29. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)