2-19-17537/73 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-17537

Kohtuasi

X ja Y hagid

Aiandusühistu Kevadine ja C vastu

omandi rikkumise lõpetamiseks või alternatiivselt

kinnistute isikliku kasutusõigusega koormamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 09.01.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aiandusühistu Kevadine ja C apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Aiandusühistu Kevadine osas 3500 eurot

C osas 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I (vastustaja I): X (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Hageja II (vastustaja II): Y (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin

Kostja I (apellant I): Aiandusühistu Kevadine

(registrikood 80091519)

Kostja II (apellant II): C (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja Tatjana Kalin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 09.01.2023 otsus ja saata tsiviilasi hagejate alternatiivse

nõude osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

2-19-17537

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X ja Y esitasid 08.11.2019 (täpsustatud 30.09.2021) Pärnu Maakohtule hagiavalduse

Aiandusühistu Kevadine ja C vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks või alternatiivselt

kinnistute isikliku kasutusõigusega koormamiseks.

1.1. Hagejad paluvad kohustada kostjaid lõpetama hagejate omandi kahjustamine. Omandi

kahjustamise lõpetamiseks paluvad hagejad kohustada kostjat I ühe aasta jooksul kohtulahendi

jõustumisest taastama kostjale I kuuluval kinnisasjal (registriosa numbriga 1780237,

katastritunnusega 31705:033:0310) hoonestuskava projekti „Teed ja Ühisterritoorium“ alusel

rajatud küvetid ( kraavid ) arhitekt RA`i poolt A/Ü Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaani

joonisel nr 2 märgitud kujul. Samuti paluvad hagejad kohustada kostjat II ühe aasta jooksul

kohtulahendi jõustumisest rajama või lubama rajada elamumaa kinnistul (registriosa numbriga

574537 katastritunnusega 3175:033:0130) arhitekt RA`i poolt A/Ü Kevadine Liigvee

ärajuhtimise asendiplaani joonisel nr 2 märgitud kraavi või toru.

1.2. Alternatiivselt paluvad hagejad määrata, et Rapla maakonnas, Kohila vallas, Aespa

alevikus, Kevadine vkt 10 asuva elamumaa (registriosa number 544437, katastritunnus

31705:033:0100), igakordne omanik ja Rapla maakonnas, Kohila vallas, Aespa alevikus

Kevade vkt 22 asuva elamumaa (registriosa number 564537, katastritunnus 31705:033:0220)

igakordne omanik on õigustatud juhtima sade- ja liigvett läbi Rapla maakonnas, Aespa alevikus

Kevadine üldmaa kinnistu (registriosa number 1780237, katastritunnus 31705:033:0310) ja

Rapla maakonnas, Aespa alevikus Kevade vkt 13 asuva elamumaa kinnistu (registriosa number

574537, katastritunnus 31705:033:0130), vastavalt arhitekt RA`i poolt A/Ü Kevadine Liigvee

ärajuhtimise asendiplaani joonisel nr 2 märgitud kraavide ja/või toru. Valitsevate kinnisasjade

omanikel on õigus taastada/rajada teenivatel kinnisasjadel küvetid ja/või toru vastavalt arhitekt

RA`i poolt A/Ü Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaani joonisele nr 2. Lisaks paluvad

hagejad kanda registriosade nr 544437, 564537, 1780237 ja 564537 kolmandasse jakku

esimesele vabale järjekohale järgmise sisuga märge: „Registriosa nr 544437, 564537

kinnisasjade igakordsed omanikud on õigustatud juhtima sade – ja liigvett läbi registriossa nr

1780237 ja 574537 kantud kinnisasjade vastavalt arhitekt RA`i poolt A/Ü Kevadine Liigvee

ärajuhtimise asendiplaani joonisel nr 2 alusel taastatud kraavide/küvettide“.

2. Hageja I on Rapla maakonnas Kohila vallas Aespa alevikus Kevade väikekoht (vkt) 10 asuva

elamumaa (registriosa nr 544437, katastritunnus 31705:033:0100) (edaspidi ka Kevade 10

kinnistu) omanik. Hageja II on Aespa alevikus Kevade vkt 22 asuva elamumaa (registriosa nr

2-19-17537

564537, katastritunnus 31705:033:0220) (edaspidi ka Kevade 22 kinnistu) omanik. Kostjale I

kuulub Aespa alevikus elamumaa (registriosa nr 1780237, katastritunnus 31705:033:0310),

mille nimi on „Kevadine üldmaa“ (edaspidi ka Kevadine üldmaa kinnistu). Kostja II on Aespa

alevikus Kevade vkt 13 asuva elamumaa (registriosa nr 574537, katastritunnus

31705:033:0130) (edaspidi ka Kevade 13 kinnistu) omanik. Kostja I on aianduskooperatiivi

Kevad õigusjärglane.

3. Aianduskooperatiivi territoorium jaotati, ehitati välja teed ja kommunikatsioonid ning

hoonestati hoonestuskava ja tehnovarustuse projekti V/E Respro töö nr 011/90-P (edaspidi ka

Hoonestuskava projekt) alusel. Hoonestuskava projekt on Kohila Vallavalitsuse kinnitusel

ainuke maa-ala kohta kehtiv projektdokument. Hoonestuskava projekt on mahukas

dokumentatsioonipakett mitmes köites koos seletuskirjade ja joonistega. Projekti I köide

„Seletuskiri ja joonised“ on dateeritud 1991. a ja sisukorra p 12 järgi sisaldab projekt seitset

joonist, sh joonist nr 3 „Teed ja ühisterritooriumid“. Projekti seletuskirja p 5 kohaselt oli vete

ärajuhtimiseks ette nähtud kasutada küvettide ja asbotsementtorude süsteemi. Mingit

maaparandusprojekti ei ole aianduskooperatiivi maa-ala kohta kunagi nõutud ega koostatud.

Hageja I, ühistu juhatuse liikmena, kooskõlastas kostja II erastatava maaüksuse moodustamisel

katastriüksuse plaani.

4. Peale aianduskooperatiivi liikmetele aiamaade erastamist kujunes olukord, kus Kevadine

üldmaa kinnistut ümbritsevad ringina 30 väikekoha maaüksust, sh hagejate kinnistud.

Hoonestuskava projekti „Teed ja Ühisterritoorium“ kohaselt rajati aianduskooperatiivi Kevad

territooriumile ringtee, mis pidi külgnema mõlemast küljest lahtiste kraavidega ehk

küvettidega, mis olid ette nähtud sadevee (liigvee) ärajuhtimiseks aianduskooperatiivi

territooriumilt. Lahtised kraavid ehitati välja ainult ringtee välisküljele. Kraavid asuvad

Kevadine üldmaa kinnistu territooriumil ja vesi juhiti ära Hoonestuskava projektis ette nähtud

kraavi kaudu, mis asus aianduskooperatiivi territooriumil ja nüüdseks kostja II erastatud

Kevade 13 kinnistul. Rajatud küvetid (kraavid) tagasid vee ära-juhtimise ka hagejate

kinnistutelt ja liigvee probleemi ei esinenud. Aastate jooksul on mõned maaomanikud oma

kinnistuga külgneva kraaviosa täitnud, mõni on paigaldanud kraavi truubi. Kostja II on tema

kinnistul asunud kraavi täies ulatuses pinnasega täitnud. Kraavide osalise täitmise tagajärjel on

likvideerunud vee äravoolu süsteem kinnistute territooriumitelt.

5. Hagejate kinnistuid kahjustab periooditi esinev liigvesi, mis tekib sademetest, kas vihmast

või lume sulamisest. Liigveel puudub maapinna reljeefi tõttu hagejate kinnistutelt äravool,

mistõttu vesi seisab kinnistutel, kuni see maa sisse imendub või aurustub. Liigvesi takistab

hagejate kinnisasjade normaalset ja sihipärast kasutamist - pinnas muutub pehmeks. Liigvee

probleem tekkis peale seda, kui kostja I kinnistul likvideeriti osaliselt ringteega külgnev küvett

ja kostja II kinnistul täielikult ringteega külgneva küveti jätk. Kraavide likvideerimise tõttu

puudub vee äravool. Kostjad, kes on ise likvideerinud või lubanud likvideerida vastava loata

vett ära juhtivad kraavid, rikuvad hagejate omandiõigust. Liigvee probleemi saab lahendada

vett ära juhtivate küvettide taastamise läbi.

6. Kuigi kostja I tellis ala geodeetilise mõõdistamise ja arhitekt RAlt liigvee ärajuhtimise

eskiisprojekti, mis sisaldab erinevaid kraavivariante, siis otsust kraavid taastada vastu ei võeta.

Kostja I 10. augusti 2019 üldkoosolek võttis vastu otsuse, mis välistab liigvee ärajuhtimiseks

kostja I tegevuse. Kostjad ühelt poolt tunnistavad liigvee probleemi, teisalt väidavad, et kaebusi

liigvee küsimuses pole ja alates 2009. a üleujutusi aerofotodelt ei nähtu.

7. Kõige ratsionaalsem ja tehniliselt lihtsamini realiseeritav lahendus oleks vee ära-juhtimine

kuivenduskraavi, mis asub riigimaa kinnistul Kernu metskond 172 (katastritunnus

72704:003:0365). Arhitekt RAlt pidas paikvaatluse järgselt kõige mõistlikumaks liigvee

2-19-17537

ärajuhtimise lahenduseks asendiplaani joonisel nr 2 kujutatud varianti ja täpsustas joonist

selliselt, et kraav või toru kulgeks Kevade 13 ja 14 kinnistute piiril. Arhitekt küsis Riigimetsa

Majandamise Keskuselt (RMK) kooskõlastust vee ärajuhtimiseks plaanis ja taotluses märgitud

viisil. RMK väljastas nõusoleku. Vee ärajuhtimine ei kahjusta kostja II omandit ja ei alanda

selle väärtust. Vee ärajuhtimine toimub maa-aluse toruga kostja II kinnistu piiril. Toru asukohas

rajatisi, istikud, muru vm kahjustuvaid objekte ei asu. Kohila Vallavalitsuse 23. septembri 2022

kirjast nähtub, et RA joonise nr 2 järgi on võimalik liigvee probleemi lahendamine ning selle

realiseerimine ei nõua ehitusluba. Ühtegi muud alternatiivset ja realiseeritavat varianti liigvee

probleemi lahendamiseks ei ole.

Kostjate vastuväited

8. Kostjad palusid jätta hagid rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Hagejad ei ole

tõendanud kahju tekkimist või selle jätkuvat tekitamist kostjate tegevuse või tegevusetuse

tulemusel. Puudub põhjuslik seos. Hagi on esitatud ekslikult kostja II vastu, kuna hagiavalduses

lisatud joonise nr 2 järgi tuleb kraavid rajada kinnistute nr 14 ja 15 vahelt.

9. Arusaamatu on väide, et Hoonestuskava projekt on Kohila Vallavalitsuse kinnitusel ainuke

maa-ala kohta kehtiv projektdokument. Vallavalitsus ei ole probleemi üksikasjadesse

süvenenud või on neid ignoreerinud. Teede ja kraavide ehitusprojekt puudub, on vaid

ehitusplaanid, mida pole realiseeritud. Kooperatiivi kinnitatud ehitusprojektil kruntidelt vee

ärajuhtimise kraavid puuduvad. Üldmaa-ala ja tegelik tee ei vasta 1991. a Hoonestuskava

projektile, vaid vastab Osaühingu EKE projekti Maamõõdubüroo 1995. a märtsis koostatud

vallaarhitekti kinnitatud plaanile. Hoonestuskava projektis ei ole kunagi olnud kruntide

maaparanduskava. Iga omanik tegeleb oma krundi maaparandusega ise vastavalt oma koostatud

ja Kohila Vallavalitsuse kinnitatud ehituskavale ja eramaa kasutamise kavale. Vett ei juhitud

ära ringteega külgnevast kraavist Hoonestuskava projektis märgitud kraavi kaudu. Kraav lõppes

Kevade 13 kinnistul ja ei juhtinud vett kuhugi. Projekti kohaselt on tegemist teega külgnevate

küvettidega, mis kuivendavad teed, mitte krunte. Kostja I juhatus pöördus 2018. a abi

saamiseks Keskkonnaameti, Kohila Vallavalitsuse ning aktsiaseltsi Projekteerimisbüroo Maa

ja Vesi (AS Maa ja Vesi) poole. RMK ning AS Maa ja Vesi kinnitasid, et puudub nii äravool

kui ka maaparandussüsteem ja küvettide taastamine ei lahenda liigvee probleemi. Töögrupp,

eesotsas hagejatega, surusid arhitektile peale oma arvamust eesmärgil taastada projekti variant,

mida polnud olemas.

10. Aiandusühistu Kevadine põhikirja kohaselt peavad kõik territooriumil teostatavad tööd

olema ühistu üldkoosoleku poolt vastu võetud. Üldkoosolek, mis toimus kahes osas,

10. augustil ja 24. augustil 2019, käsitles kooperatiivi üldmaa kuivenduse küsimust.

Koosolekutel esitas arhitekt 6 ettepanekut, sh variandi nr 6 hageja I krundi kaudu ja variandi

nr 3 hageja II krundi kaudu vee äravooluks. Hagejad nõusolekut vee ärajuhtimiseks oma

krundilt ei andnud.

11. Hageja I ise ajas küveti kinni piki oma krunti. Hageja I kinnistu ei asu üleujutataval alal.

Hageja II on pahatahtlik, kuna hageja II omandas kinnistu 2. septembril 2019 ja juba kaks kuud

hiljem, esitas kohtule hagi. Hageja II teadis omandatud kinnistu olukorda. Fotodelt ei ole aru

saada, millal need on tehtud ja millist kinnistut pildistati. Kevade vkt 9, 19, 20, 21 ja 22

kinnistud ei ole kunagi oma kruntide üleujutuse kohta kaebusi esitanud. Maa-ameti fotode

kohaselt ei ole territooriumi üleujutust alates 2009. a fikseeritud.

12. Lume sulamine ja veetaseme tõus ei saa olla nõude esitamise põhjuseks. Liigvee esinemise

põhjus on geograafiline asend ja ilmastik, mitte pinnareljeef. Kraavide taastamine ei lahenda

2-19-17537

liigvee probleeme, kuna puudub äravool ühistu territooriumilt. Kraavide ehitamine süvendaks

probleemi, kuna juhiks vee ühistu kõrgemalt idapoolselt osalt hagejate kinnistute suunas.

Hagejate soovitud kaevetööde asukoht ja kraavi sügavus erinevad Hoonestuskava projektist.

Hagejad soovivad ebaseaduslikke töid teostada ühistu vahenditega. Selleks pole kehtivat

dokumentatsiooni ega ühistu liikmete nõusolekut. Arhitekti jooniseid saab kasutada ainult

omanike kokkuleppel.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Maakohus rahuldas hagid ja kohustas kostjaid lõpetama hagejate omandiõiguse rikkumine.

Maakohus kohustas kostjat I omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ühe aasta jooksul

kohtulahendi jõustumisest taastama kostjale I kuuluval kinnistul registriosa numbriga 1780237

ja katastritunnusega 31705:033:0310 hoonestuskava ja tehnovarustuse projekt V/E Respro töö

nr 011/90-P Aianduskooperatiivi „Kevad“ joonise „Teed ja Ühisterritoorium“ alusel rajatavad

küvetid (kraavid) arhitekt RA poolt Aiandusühistu Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaani

joonisel nr 2 märgitud kujul. Maakohus kohustas kostjat II omandiõiguse rikkumise

lõpetamiseks ühe aasta jooksul kohtulahendi jõustumisest rajama või lubama rajada elamumaa

kinnistul registriosa numbriga 574537 ja katastritunnusega 3175:033:0130 arhitekt RAi poolt

Aiandusühistu Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaani joonisel nr 2 märgitud kraavi või

toru. Hagejate menetluskulud jättis maakohus võrdsetes osades kostjate kanda ning kostjate

menetluskulud nende endi kanda.

14. Hagejate väitel kahjustab kinnistuid periooditi sademetest (lumi, vihm) tekkiv liigvesi, mis

maapinna reljeefi tõttu hagejate kinnistutelt ära ei voola. Kuna kinnistute pinnas muutub

pehmeks, siis takistab see kinnistute normaalset ja sihipärast kasutamist. Liigvee probleem

tekkis peale seda, kui kostja I kinnistul likvideeriti osaliselt ringteega külgnev küvett ja kostja II

kinnistul täielikult ringteega külgneva küveti jätk. Kraavide likvideerimise tõttu puudub vee

äravool. Kostjad, kes on ise likvideerinud või lubanud likvideerida vastava loata vett ära

juhtivad kraavid, rikuvad hagejate omandiõigust. Kohtu hinnangul saab hagejate põhinõude

õiguslik alus olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 89.

15. Asjas

esitatud

tõendite

(fotod,

videod

ning

hageja II

30. septembri

2021

menetlusdokumendi lisad 3.1.-3.11., 4.2., 4.4.-4.11.) alusel luges kohus tuvastatuks, et

aiandusühistu Kevadine territooriumil, sh hageja I kinnistul ja hageja II kinnistul esineb

periooditi liigvesi. Asjaolu, et pinnase reljeefist tulenevalt kannatavad nii sade- kui lume

sulamisvee all eriti Kevade vkt 9, 19, 20, 21 ja 22 maaüksused, ei tähenda, et hageja I kinnistul

liigvett aeg-ajalt ei esineks.

16. Omandiõiguse rikkumise nõude esitamiseks ei pea omandi kahjustamine olema aastaringne,

vaid sellise nõude esitamiseks piisab iseenesest ka perioodiliselt esinevast liigveest. Samuti ei

ole oluline, kas omanik oli rikkumisest teadlik. Seega ei välista hageja I varasem aiandusühistu

juhatuse liikme staatus ja hageja II kinnistu omandamise hetkel olev teadmine liigveest nende

kui kinnistute omanike õigust nõuda võimaliku rikkumise kõrvaldamist.

17. Omandiõiguse rikkumiseks AÕS § 89 tähenduses võib olla mis tahes tegu või olukord, mis

toob kaasa sekkumise omaniku õigustesse ning piirab omaniku võimalust teostada talle kuuluva

asja üle täielikku õiguslikku võimu. Elamumaal esinevad üleujutused, isegi kui need esinevad

aeg-ajalt, takistavad omanikul elamumaa otstarbekohast kasutamist.

18. Kohus ei nõustunud kostjate käsitlusega, et kostjate tegevuse ja hagejate omandiõiguse

rikkumise vahel puudub põhjuslik seos. Liigniiskuse aiandusühistu territooriumil põhjustab

2-19-17537

küll looduslik pinnareljeef ja sademed, kuid liigvee äravoolukraavide puudumist tuleb pidada

kostjate poolseks hagejate omandiõiguse rikkumiseks. Omandiõiguse rikkumise korral

eeldatakse, et see on õigusvastane, välja arvatud juhul, kui rikkujal õnnestub tõendada rikkumist

õigustava asjaolu esinemine, mille tõttu peab omanik rikkumist taluma. Kostjad ei ole sellist

õigustavat asjaolu, miks hagejad peavad üleujutatud elamumaal viibimist periooditi taluma,

tõendanud. Kostja I oleks saanud küvettide kinniajamise lubamise asemel seda takistada,

pöördudes vajadusel ka kohtusse kinnistu omanike vastu endise olukorra taastamise nõudes

AÕS § 89 alusel. Kuna kostjad on lubanud likvideerida või ise likvideerinud vastava loata vett

ära juhtivad kraavid ning puudub mõistlik põhjendus, miks hagejad peavad üleujutatud

elamumaad taluma, on praeguses asjas omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise nõude

rahuldamise eeldused täidetud.

19. Kohus nõustus kostjate väitega, mille kohaselt pole ükski konsultant leidnud, et kraavide

kaevamine ühistu territooriumil likvideeriks liigniiskuse. Erinevad seisukohad jõuavadki

järeldusele, et kraavide taastamine vaid kostja I kinnistul ilma äravooluta liigvee probleemi ei

lahenda. Kuivõrd territooriumi looduslik süvend on kostja II kinnistu piiril, mis leidis

tuvastamist ka paikvaatlusel, siis eelistab arhitekt Kevade 13 kinnistu kirdepiiri äärt mööda

minevat äravoolu varianti, mis arvestab maksimaalselt looduslikke olusid ja teenindab kogu

ühistu territooriumi. Oma hinnangu andmisel selgitas arhitekt, et ta arvestas lahenduse kestvust

ja töökindlust. Liigvee probleemi aiandusühistu ja selle liikmete territooriumil lahendab

arhitekti ja vallavalitsuse seisukohtadest nähtuvalt vaid terviklik lähenemine, mistõttu ei ole

põhjendatud kostjate seisukoht, et iga krundi omanik peaks oma krundi kuivendamisega ise

tegelema.

20. Kohus nõustus kostjatega ka selles, et kraavide taastamise nõue Hoonestuskava projekti

alusel ei ole võimalik. Vaidlus puudub, et tegelik olukord ei vasta täpselt Hoonestuskava

projektile ning liigvee suunamine kostja I kinnistul asuma pidavatesse küvettidesse ilma edasise

äravooluta tegelikult liigniiskuse probleemi aiandusühistul ei lahenda. Hagejate omandiõiguse

rikkumise kõrvaldamise eesmärk on „saada“ äravoolukraav, mis juhiks vee ära. Kostjate väited,

et küvetid ei juhi hagejate kinnistutelt vett ära, on tõendamata. Praegusel juhul puudub

tsiviilasja materjalide põhjal alus eeldada, et taastatud küvetid ei kuivenda aiandusühistu ringtee

äärseid kinnistuid.

21. Eelneva põhjal tuleb maakohtu hinnangul hagi rahuldada, arvestades Hoonestuskava

projekti põhimõtet ning paikvaatluse järgselt kohandatud arhitekti RA joonist nr 2. Kostjatel

tuleb nõue täita ühe aasta jooksul käesoleva kohtulahendi jõustumisest, mis on mõistlik aeg,

arvestades, et liigvee probleemi aiandusühistu territooriumil on aastakümneid arutatud ning

arvestades, et vajalike kooskõlastuste saamine kohtumenetluse ajal ei võtnud märkimisväärselt

aega. Määratud lahendus ei ole ebamõistlikult koormav või ebaõiglane. Kostja I on mh ise

pakkunud kompromissina välja lahenduse, mille järgi kostja I viib ühe aasta jooksul

kompromissi jõustumisest endale kuuluval kinnisasjal küvetid projektiga vastavusse ning

kostjat II ei koorma ilmselt tema kinnistu piirile paigaldatud truup või kaevatav kraav sel

määral, et õigustada hagejate omandiõiguse rikkumist. Pigem võib eeldada, et kostja II kinnistu,

kuhu loodusliku kalde tõttu käesoleval ajal liigvesi aiandusühistu territooriumilt periooditi

nagunii valgub, kuiveneb samuti.

Apellatsioonkaebus

22. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsus täies

ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta rahuldamata hagejate hagi kostjate vastu või,

2-19-17537

alternatiivselt, tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ning saata asi tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.

23. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme ja hinnanud ebaõigesti ja ühekülgselt

kogutud tõendeid, jätnud tõendid tähelepanuta, kohaldanud ja tõlgendanud vääralt

materiaalõiguse norme, mistõttu on kohus jõudnud ebaõigetele järeldustele, mis on kokkuvõttes

toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse.

24. Maakohus on vääralt kohaldanud ja tõlgendanud AÕS §-i 89. Kostjate tegevus ei ole seotud

hagejate omandiõiguse rikkumisega. Liigvee esinemise põhjus on üldtuntud – see on

geograafiline asend ja ilmastik. Lume sulamisest tingitud suurvesi (teoreetiliselt ka

pikaajalistest sadudest tingitud vesi), mis savi-kruusase moreenikihi tõttu imbub pinnasesse

väga aeglaselt. Kostjad ei ole pärast kinnistute omandamist kinnistute vee-režiimi muutnud.

Erastamise ajal olid küvetid juba osaliselt likvideeritud, st tänasega samas seisukorras.

Hilisemaid muutusi kraavide osas ei ole toimunud.

25. Projekti V/E Respro töö nr 011/90-P (Teed ja ühisterritoorium) kohaselt ei ole tegemist

kraavidega, vaid teega külgnevate küvettidega. Teega külgnevad küvetid ei ole ette nähtud

sadevee ärajuhtimiseks, vaid on tee-ehituslikud elemendid. Krundi 22 vastas polnud kunagi

projekteerimisel ettenähtud teeäärseid küvette, nende ehitamine oli ebaseaduslik.

26. 2019. ning 2020. aastatel toimunud üldkoosolekutel on jõutud järeldusele, et ekspertide

pakkumised liigniiskuse likvideerimiseks ei anna 100% garantiid, et pakutud eskiisid annavad

soovitud tulemuse liigniiskusest vabanemiseks. Üldkoosolek, vastavalt AÜ Kevadine

põhikirjale, võttis üldkoosolekul kohal viibivate häälteenamusega vastu otsuse mitte alustada

ehitustöid üldterritooriumil või läbi AÜ Kevadine üldterritooriumi. Menetluse käigus leidis

kinnitust, et kaevatud kraavid ei juhtinud vett ühistu territooriumilt välja.

27. Hageja I on omavoliliselt kraavi/küveti oma kinnistu piiril täitnud. 15.09.2021 paikvaatluse

käigus oli krunt nr 10 kuiv, samuti olid kuivad naaberkrundid. Looduslik taimestik ja muru

krundil nr 10 ei kanna märke liigniiskusest krundil. Hagejal I puudub kahju. Hageja II ostis oma

kinnistu 15.08.2019. Hagejal II ei olnud ostetava kinnistu suhtes pretensioone. Liigniiskus ei

ole tingitud kostjate tegevusest ega ole sellega kuidagi seotud. Hagejate poolt esitatud pildid ja

videod tõendavad, et ilmastikutingimused ja aastaaeg mõjutavad kinnistu seisundit, aga mitte

kraavide puudumine seoses kostjate tegevusega. Kohtu eelduslik arvamus, et küvetid

kuivendavad ringtee äärseid kinnistuid, ei saa olla aluseks otsuse tegemisel.

28. Maakohus ei ole põhjendatud, millisel õiguslikul alusel kohus otsustas kohustada kostjaid

omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ühe aasta jooksul kohtulahendi jõustumisest taastama

küvetid (kraavid) arhitekt RAi poolt Aiandusühistu Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaani

joonisel nr 2 märgitud kujul. Joonis 2 ei ole kinnitatud vallavalitsuse ja teiste riigi organite

poolt. Joonis ei ole kohustuslik dokument, mida kostjad on kohustatud täitma. Joonise 2

kohaselt ei ole küveti taastamine seotud hageja I kinnistu kuivendamisega, kuna lähtudes

joonise 2 sisust, küvetid puuduvad selles osas. 15.09.2021 paikvaatluse ajal oli läbi vaadatud

võimalus vee äravoolu teostamiseks kruntidelt 10 ja 22, kaasamata teisi omanikke ja ühistut.

Liigvee ärajuhtimiseks käsitsi kaevatud kraavide kaudu on nõusoleku andnud ka RMK. Seda

võimalust saavad kasutada RMK valdustega piirnevad kinnistute omanikud. RMK

kooskõlastus lubab kaevata mehhanisme kasutamata 50 cm sügavusega kraave Kernu

metskonna territooriumil. RMK on nõustunud 50 cm sügavuste käsitsi kaevatud kraavidega,

kuid RA projektide kohaselt on kraavide sügavus 0,8 m ja rohkem.

2-19-17537

29. Vastuoluline on nõue taastada hoonestuskava projekti „Teed ja Ühisterritoorium“ alusel

rajatud küvetid RA koostatud joonisel nr 2 märgitud kujul. Nimetatud hoonestuskava projekt ja

RA joonis nr 2 on asendiplaanilt erinevad. 2019. aastal koostatud eskiisprojektide alusel ei saa

taastada 1990. aasta joonistel planeeritud rajatisi. Ühistu territooriumi üldpind on muutunud

väiksemaks, 1990. a joonisel kujutatud üldmaa on erastamisel osaliselt saanud erastatud

kruntide osaks ja joonisel kujutatud tee koos küvettidega ei kuulu AÜ Kevadine üldmaa hulka.

AÜ Kevadine ei saa projekti jooniste alusel läbi viia kaeve- või ehitustöid erastatud kruntidel.

Aiandusühistu ehitamiseks väljapakutud plaanide loetelus (V/E Respro töö nr 011/90-P) ei ole

kunagi olnud kruntide maaparanduskava – kraavide ehitust vee ärajuhtimiseks omanike

kruntidelt.

30. Kostja II kinnisasjale on ehitatud kuur, mis on kooskõlastatud naabrite ja vallavalitsusega.

Lähtudes joonise nr 2 sisust on vaja kuur ning piirdeaed naabrite vahel maha lammutada, mis

tekitab kahju kruntide 13 ja 14 omanike eraomandile. See tähendab, et ka krundi 14 omanik

peab esitama nõusoleku. Kraavi kaevamine kostja II kinnistul ilma korraliku äravooluta

maaparandamise süsteemi tekitab ilmselt üleujutusi kostja II kinnistul. Kraav või toru kostja II

kinnistul piirab omandi kasutamist ja vähendab omandi väärtust.

Vastustajate seisukoht

31. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostjate kanda. Hagejad leiavad, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja

saata

asi

hagejate

alternatiivse

nõude

osas

uueks

läbivaatamiseks

maakohtule.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

33. Maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise tingivad

olulised menetlusnormide rikkumised, mida ei ole mõistlikult võimalik kõrvaldada

apellatsioonimenetluses. Maakohus rahuldas ebaõigesti hagejate esmase nõude (omandiõiguse

rikkumise lõpetamise nõude). Hagejate alternatiivse nõude osas jättis maakohus TsMS §-s 392

sätestatud eelmenetluse ülesanded täitmata. Vaidlustatud otsus ei ole ka nõuetekohaselt

põhjendatud, st rikutud on ka TsMS § 436 lõiget 1 ja § 442 lõiget 8.

34. Hagejad esitasid esmase nõudena omandiõiguse rikkumise lõpetamise nõude. Maakohus

kvalifitseeris selle õigesti AÕS § 89 järgi. Riigikohus on leidnud, et kui kinnisasjalt lähtuvad

mõjutused kahjustavad oluliselt teise kinnisasja kasutamist, on selle omanikel võimalik

rikkumise lõpetamiseks esitada AÕS § 89 alusel negatoorhagi (RKTKm 04.03.2020, 2-17-

12857, p 18). Üldisest tõendamiskoormuse jaotusest TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi

tuleneb, et hagejad peavad tõendama, et hagejate omandiõigust on rikutud ja et selle on

põhjustanud kostjate tegevus/tegevusetus.

35. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et omandiõiguse rikkumiseks AÕS § 89

tähenduses ei saa üldjuhul pidada võõra asja negatiivset mõjutamist. Sellise olukorraga on

tegemist, kui omanik kasutab talle kuuluvat kinnisasja talle kuuluva omandiõiguse piirides,

tekitades seeläbi kaudselt negatiivseid tagajärgi naaberkinnisasja omanikule, näiteks püstitades

oma kinnisasjale õiguspäraselt ehitise, mis varjab naaberkinnisasjale langevat looduslikku

valgust või vaadet, rajades kinnisasjale õiguspäraselt kaevu, mis langetab põhjavee taset,

2-19-17537

mõjutades negatiivselt naaberkinnistut (nt kui sellel asuv kaev kuivab)./…/Kohtupraktikas on

seejuures välja kujunenud seisukoht, et negatiivsed mõjutused ei kujuta endast omandiõiguse

rikkumist, kui sellise mõjutuse põhjustanud kinnistu omanik kasutab oma kinnisasja

omandiõiguse piirides ja õiguspäraselt, st kui negatiivse mõjutuse põhjustanud tegu või

tegevusetus (nt valgust või vaadet varjava hoone ehitamine) ei ole õigusvastane (AÕS I komm

p 3.2.2, d, ee). Seega saab asuda seisukohale, et kui kinnisasja omanik mõjutab oma tegevuse

või tegevusetusega teist kinnisasja negatiivselt, on omandiõiguse rikkumisena vaadeldav

üksnes mõjutava kinnisasja omaniku õigusvastane tegevus või tegevusetus.

36. Käesolevas asjas on maakohus õigesti leidnud, et asjas esitatud tõendite alusel saab lugeda

tuvastatuks, et aiandusühistu Kevadine territooriumil, sh hagejate kinnistutel esineb periooditi

liigvesi. Ringkonnakohus nõustub, et liigvee sattumine hagejate kinnisasjadele kujutab endast

negatiivset tagajärge ja takistab hagejatele kuuluvate kinnisasjade omandiõiguse teostamist.

Maakohus leidis samuti õigesti, et tähtsust ei oma seejuures, et selline mõjutus esineb üksnes

periooditi. Kuid, kas see negatiivne tagajärg liigvee näol kujutab endast ka AÕS § 89 kohaselt

omandiõiguse rikkumist, on maakohus jätnud kindlaks tegemata. Maakohus leidis, et liigvee

äravoolukraavide puudumist tuleb pidada kostjate poolseks hagejate omandiõiguse rikkumiseks

ning omandiõiguse rikkumise korral eeldatakse, et see on õigusvastane. Kuidas maakohus

sellise järelduseni jõudis, otsusest ei selgu.

37. Omandiõiguse rikkumine on mis tahes sekkumine omandiõiguse sisu (AÕS § 68) hulka

kuuluvasse omaniku õiguslikku või faktilisse mõjupiirkonda, st mis tahes tegu või tegevusetus,

mille mõju avaldub omaniku omandiõiguse piires ning mis mõjuvad asjaoludele või seisundile,

mille õiguslik või faktiline mõjutamine kuulub omandiõiguse sisu arvestades omaniku õiguste

hulka (vt ka AÕS I komm p 3.2.2, a). Seega selleks, et asuda seisukohale, kas tegemist on

hagejate omandiõiguse rikkumisega kostjate poolt, tuleb kindlaks teha, kas esineb mingi

kostjate tegu või tegevusetus, mis hagejate väidetud tagajärge (liigvee olemasolu) põhjustab.

Kui omandiõigust rikkuv tegu või tegevusetus on tuvastatud, tuleb hinnata, kas see on

õigusvastane. Reeglina omandiõiguse rikkumise korral eeldatakse, et see on õigusvastane (välja

arvatud juhul, kui rikkujal õnnestub AÕS § 89 teise lause kohaselt tõendada rikkumist õigustava

asjaolu esinemine, mille tõttu peab omanik rikkumist taluma). Kahjulike mõjutuste puhul tuleb

omandiõiguse rikkumise ja õigusvastasuse olemasolu AÕS § 89 kohaldamiseks aga eraldi

kontrollida ja põhjendada (vt ka AÕS I komm p 3.2.2, a ja p 3.2.2 d, ee).

37.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas esitatud tõendite pinnalt asuda

seisukohale, et liigvee perioodiline tekkimine hagejate kinnisasjadel on kostjate tegevuse või

tegevusetuse tagajärg. Hagejate väitel rajati Projekti V/E Respro töö nr 011/90-P „Teed ja

Ühisterritoorium“ alusel kraavid ringtee välisküljele kostjale I kuuluvale kinnisasjale. Sellest

kraavist juhiti vett ära kostja II kinnisasjal asuva kraavi kaudu. Hagejate väitel on kostja II oma

kinnisasjal asuva kraavi kinni ajanud (pinnasega täitnud) ja ka kostja I kinnisasjal on kraav

osaliselt kinni aetud. Kostjate väitel ei ole neid kraave sellisena kunagi täies ulatuses välja

ehitatud. Ringkonnakohus nõustub kostjate seisukohaga. Kohila Vallavalitsus on vastanud, et

1990. a koostatud Hoonestuskava (V/E Respro töö nr 011/90-P) on kehtiv projektdokument ja

sadeveesüsteem on ehitatud sellele vastavalt. Ühtegi luba kraavide likvideerimiseks pole Kohila

Vallavalitsuse väitel antud (I kd tl 9). Samas ei kinnita see tõend ega ükski teine tõend

käesolevas asjas seda, et 1990. a koostatud Hoonestuskava alusel oleks olnud kuivenduskraavid

või küvetid valmis ehitatud. EKE Projekti Maamõõdubüroo AS-i 1995. a plaanil on nähtav

kraav kuni kostja II kinnisasjani, kuid sealt edasi ei lähe. Lisaks on kraavid nähtavad osaliselt

nn ringtee välisküljel (I kd tl 145). Samuti on 2009. a plaanil märgitud kostja II kinnisasjal kraav

üksnes kinnisasja sees, suunaga RMK maaüksuse (Kernu metskond nr 172) poole ning ei ole

2-19-17537

ühenduses mingite teiste aiandusühistu territooriumil paiknevate kraavidega (I kd tl 125).

Maakohtu poolt teostatud paikvaatlusel kostja II kinnisasjal (krunt nr 13) kraavi ei tuvastatud

(kostja II kinnitusel asus seal kunagi kraav üksnes osaliselt – kuni teekivideni). Hageja I

kinnisasja (krunt nr 10) ega hageja II kinnisasja (nr 22) ees ringtee servas ei tuvastanud

maakohus samuti kraavi (II kd tl 1-20). Esitatud tõenditest ei saa seega teha järeldust, et 1990.

aasta Hoonestuskavas märgitud kujul oleks kraavide/küvettide süsteem olnud täies ulatuses

välja ehitatud ning oleks läbinud kostja II kinnisasja. Kuna kuivenduskraave polnud kostja II

kinnisasjale 1990. a koostatud Hoonestuskava alusel ehitatud, on väär ja tõendamata hagejate

väide, et kostja II on kraavid kinni ajanud. Samuti ei ole käesolevas asjas tõendatud, et kostja I

oleks kostja I kinnisasjal asunud kuivenduskraavid või küvetid kinni ajanud. Hageja I on

tunnistanud oma 02.08.2019 e-kirjas, et ajas ise enda krundi ees oleva kraavi kinni (I kd tl 141).

37.2. Kostja II on asunud seisukohale, et tema kohustamiseks rajada tema kinnisasjale

kuivenduskraav, puudub õiguslik alus. Ringkonnakohus nõustub sellega ja leiab, et selline alus

AÕS § 89 kohaselt puudub. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, ei saa kahjuliku mõjutuse

puhul mitte igasugune tegu või tegevusetus tähendada hagejate omandiõiguse rikkumist, vaid

üksnes selline kostjate tegu või tegevusetus, mis on õigusvastane. Kui omanik ei välju talle

kuuluva omandiõiguse piiridest ning kasutab oma kinnisasja õiguspäraselt, ei too sellise

õiguspärase kinnisasja kasutuse mõju kandumine naaberkinnisasjadele kaasa õigusvastast

omandiõiguse rikkumist ning naaberkinnistute omandi mõjutamist (vt ka AÕS I komm p 3.2.2,

a). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas järeldada, et kostjad oleksid enda

kinnisasju kasutades väljunud omandiõiguse piiridest ning et kostjad oleksid enda kinnisasju

kasutanud hagejate õigusi rikkudes ehk õigusvastaselt. Vastavalt Kohila Vallavalitsuse

kinnitusele on 1990. a Hoonestuskava ainukeseks ametlikuks dokumendiks, mis nägi ette

kuivenduskraavide

väljaehitamise

aiandusühistu

ja

sellega

piirnevate

kinnisasjade

territooriumil. Hoonestuskava kohaselt läbis kuivenduskraav kostja I ja kostja II kinnisasju ja

jõudis RMK Kernu 172 metskonna kinnistule (I kd tl 19). Juhul, kui nimetatud Hoonestuskava

kohaselt oleks kuivenduskraav tegelikkuses rajatud ja kostjad oleksid selle kraavi luba omamata

kinni ajanud, saaks asuda seisukohale, et kostjad käitusid õigusvastaselt. Praegusel juhul see nii

ei ole.

37.3. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ükski tõend ei kinnita seda, et kuivenduskraavide

rajamine 1990. a Hoonestuskavas ja RA koostatud plaani nr 2 märgitud kujul läbi kostjate

kinnisasjade lahendaks üldist liigvee probleemi aiandusühistu territooriumil, sealhulgas

hagejate kinnistutel. Kohila Vallavalitsus on esitanud seisukoha, et pärast 1990. a koostatud

kava toimunud muudatuste tõttu (kruntide maapinna tõstmine ja kraavide likvideerimine) on

vajalik pädeva spetsialisti arvamus (II kd tl 102). Seega möönab ka Kohila vald, et üksnes 1990.

a kava elluviimine liigvee olukorda ei lahenda. Krundi nr 21 (hageja II naaber) omanik on

esitanud seletuse, milles märgib, et tema krundi ees on küvett, kuid see tema krunti kuivendada

ei aita põhjusel, et tee küvetid on kõrgemal kui krunt nr 21 (II kd tl 49). RMK on vastanud, et

Kernu metskond nr 172 maaüksusel (see on ala, kuhu hagejad on soovinud vett juhtida ja kuhu

1990. a Hoonestuskavast nähtuvalt kraav ulatub) ei ole maaparandussüsteemi, mistõttu

soovitatakse juhtida liigvesi teisele poole – Vardi metskonna nr 119 maaüksuse

(katastritunnusega 31701:001:0482) ja AÜ Kevadine piiril asuvasse kraavi (I kd tl 144). Kuigi

paikvaatlusel nähtus mingi kraav RMK Kernu nr 172 metskonna kinnistul, ei saa sellest

järeldada, et vesi tõepoolest kostja II kinnisasja kaudu edasi liiguks ja territooriumi liigniiskuse

probleemi lahendaks. Kuna RMK maaüksusel maaparandussüsteem puudub, võib juhtuda nii

nagu kostja II kardab, et vesi võib hakata kogunema kostja II kinnisasja äärde ja üle ujutada

kostja II kinnisasja.

2-19-17537

37.4. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et juhul, kui 1990. a Hoonestuskava alusel oleks

kuivendussüsteem olnud rajatud, saanuks hagejad AÕS § 89 alusel nõuda endise olukorra

taastamist (kuivenduskraavide lahti tegemist vastavalt 1990. a projektile). Antud juhul on

hagejad nõudnud ja maakohus on kohustanud kostjaid teostama mingeid töid, mis erineb sellest,

mis oli 1990. a Hoonestuskavas ette nähtud (arhitekti plaani nr 2 kohaselt paigutama kostja II

kinnisasjale äravoolutoru). Kohus on kohustanud kostjaid lähtuma lisaks 1990. a kavale arhitekt

RAi poolt koostatud Aiandusühistu Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaanist. Nimetatud

asendiplaani puhul ei ole tegemist kehtiva projektiga, vaid üksnes arhitekti arvamusega, kuidas

vett ära juhtida. Millistele andmetele või uuringutele arhitekt enda plaanide koostamisel

tugines, seda arhitekti plaanidest ei nähtu. Lisaks ei saa üksnes asendiplaanist teha järeldust, et

see koostoimes 1990. a kavaga liigvee probleemi lahendaks.

37.5. Kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et maakohus on esitatud tõendeid ebaõigesti

hinnates ja olulised asjaolud tuvastamata jättes ebaõigesti hagi hagejate esmases nõudes

rahuldanud.

38. Kuna hagejate esmane nõue ei saanud rahuldamisele kuuluda, tulnuks maakohtul hinnata,

kas hagejate alternatiivse nõude alusel oleks saanud hagejate mure lahendatud. Hagejad on ka

ise märkinud, et nende eesmärk on „saada“ äravoolukraav, mis juhiks vee ära. Maakohus ei ole

viinud hagejate alternatiivse nõude osas läbi nõuetekohast eelmenetlust. Ringkonnakohus

selgitab seda järgnevalt.

38.1. Hagejad on esitanud alternatiivse nõudena kostjate kinnistute isikliku kasutusõigusega

koormamiseks hagejate kasuks. Hagejad täpsustasid 30.09.2021 oma nõuet ja soovivad, et

kinnisasjade 10 ja 22 igakordne omanik on õigustatud juhtima sade- ja liigvett läbi Kevadine

üldmaa kinnistu ja Kevade vkt 13 asuva elamumaa kinnistu, vastavalt arhitekt RA poolt A/Ü

Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaani joonisel nr 2 märgitud kraavide ja/või toru.

Valitsevate kinnisasjade omanikel on õigus taastada/rajada teenivatel kinnisasjadel küvetid

ja/või toru vastavalt arhitekt RA poolt A/Ü Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaani

joonisele nr 2. Kanda registriosadesse 544437, 564537, 1780237 ja 564537 kolmandasse

jakku esimesele vabale järjekohale järgmise sisuga märge: „Registriosa nr 544437, 564537

kinnisasjade igakordsed omanikud on õigustatud juhtima sade – ja liigvett läbi registriossa nr

1780237 ja 574537 kantud kinnisasjade vastavalt arhitekt RA poolt A/Ü Kevadine Liigvee

ärajuhtimise asendiplaani joonisel nr 2 alusel taastatud kraavide/küvettide“. Sisuliselt soovivad

hagejad seada kasutusservituuti liigvee juhtimise rajatise ehitamiseks ja selle talumiseks

kohustamiseks. Selline nõue võib olla kvalifitseeritav AÕS § 158 alusel. AÕS § 158 lõikes 1

toodud loetelu on näidisloetelu ja tehnovõrkude hulka tuleb lugeda ka maaparandussüsteemid

(Maareformiseaduse § 22 lg 2 kohaselt on maaparandussüsteem muu tehnovõrk). Õigusliku

aluse talumiskohustuse tekkimiseks (maaparandussüsteemi rajamiseks teisele kinnisasjale)

annab AÕS § 158 lg 1 ja nõudealuse sellekohase servituudi seadmiseks AÕS § 158 lg 2

(RKTKo 24.09.2012, 3-2-1-105-12).

38.2. Lisaks sätestab maaparandusseaduse (MaaParS) § 20 järgmist: (1) Kinnisasja omanik

peab taluma oma kinnisasjale teist kinnisasja teeniva eesvoolu ehitamist ja selle paiknemist

seal, kui teise kinnisasja koosseisu kuuluvat maatulundusmaad ei ole ilma eesvooluta võimalik

sihipäraselt kasutada või kui selle ehitamine teise kohta põhjustab ülemääraseid kulutusi; (2)

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib nõuda kinnisasja koormamist

reaalservituudiga. MaaParS § 4 lg 3 kohaselt on eesvool kuivendusvõrgust voolava liigvee

ärajuhtimiseks või niisutusvõrgu veehaardesse vee juurdevooluks rajatud veejuhe või

loodusliku veekogu reguleeritud lõik, mille veeseisust või toruveejuhtme läbilaskevõimest

sõltub maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. MaaParS § 4 lg 4 kohaselt on eesvoolu

2-19-17537

liikideks avatud eesvool – vooluveekogu, nagu jõgi, oja, kanal või kraav, sealhulgas peakraav;

kollektoreesvool.

38.3. Tulenevalt eeltoodust on hagejatel võimalik nõuda servituudi seadmist, kas AÕS § 158 lg

2 või MaaParS § 20 lg 2 alusel. Hagejad on esitanud hagis alternatiivse nõudena nõude kostjate

kinnisasjade kasutusõigusega koormamiseks. Maakohus ei ole juhtinud hagejate tähelepanu

nõude puudustele – hagejad saaksid nõuda vajaliku rajatise ehitamiseks ja selle talumiseks

servituudi seadmist. Seejuures tuleb nõudes määratleda võimalikult täpselt selle rajatise asukoht

ja rajamise tingimused. Maakohus oleks pidanud jätma hagejate nõude TsMS § 3401 lg 1 alusel

käiguta ja laskma puudused kõrvaldada. Maakohtul tuleb seda teha hagejate alternatiivse nõude

uuel läbivaatamisel.

38.4. Kui hagejad on nõude puudused kõrvaldanud, tuleb maakohtul hagejate alternatiivset

nõuet pooltega arutada ja selgitada, mis eeldused sellise nõude rahuldamiseks peavad esinema.

AÕS § 158 lg 2 ja MaaParS § 20 lg 2 sätestatud reaalservituudi seadmise nõude rahuldamine

eeldab samade paragrahvide esimeses lõikes sätestatud asjaolude kindlakstegemist - kas

kuivendussüsteemi on vaja hagejate kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või

majapidamiseks ja süsteemi ehitamine ei ole võimalik teist kinnisasja kasutamata või ehitamine

teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Lisaks tuleb kaaluda hagejate ja kostjate huve

(RKTKo 24.09.2012, 3-2-1-105-12). Kui kostjad soovivad seejuures tasu välja mõistmist

(sarnaselt AÕS § 158 lõikele 3 reguleerib seda MaaParS § lg 3), peab maakohus ka seda

pooltega arutama.

38.5. Tehnorajatise talumise asjad on hagita asjad. TsMS § 6182 lg 1 järgi on tehnorajatise

talumise asjas menetlusosalisteks avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse

lahendamine puudutab, samuti kinnisasjade asukoha järgne kohalik omavalitsus, kui see

puudutab tema huve või aitab kaasa asja lahendamisele. Kui hageja esitab nõude, mis tuleb

TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel lahendada hagita asjana, aga koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata

hagimenetluses, tuleneb TsMS § 613 lg-st 4 juhis vaadata see läbi hagimenetluses. Samas tuleb

menetluses järgida hagita menetluse põhimõtteid ja sätteid (RKTKo 24.03.2016, 3-2-1-175-15,

p 10 teine lõik, samuti selles viidatud RKTKo 13.11.2013, 3-2-1-81-13, p 20). Lisaks on

Riigikohus leidnud, et kui kohus TsMSRS § 2 lg 3 või TsMS § 6181 lg 2 alusel vaatab

tehnorajatise talumise kohustuse asja läbi hagimenetluses, tuleb selle asja läbivaatamisel järgida

hagita menetluse reegleid, mh menetlusosaliste kohta sätestatut. TsMS § 198 lg 3 esimese lause

järgi on hagita menetluses kohtul kohustus kaasata menetlusosalised omal algatusel.

TsMS § 6182 lg 1 järgi on tehnorajatise talumise asjas menetlusosalisteks avaldaja ja

kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti kinnisasjade asukoha

järgne kohalik omavalitsus, kui see puudutab tema huve või aitab kaasa asja lahendamisele

(RKTKo 24.09.2012, 3-2-1-105-12, p 16). Antud juhul oli maakohtul õigus vaadata asi läbi

hagimenetluses, kuid hagejate alternatiivse nõude osas tuleb järgida hagita menetluse reegleid,

mh menetlusosaliste kohta sätestatut. TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi on hagita menetluses

kohtul kohustus kaasata menetlusosalised omal algatusel. Seega tuleb kaaluda lisaks kohaliku

omavalitsuse kaasamisele ka teiste kinnistute omanike kaasamist juhul, kui servituudi seadmine

puudutab ka nende huvisid.

38.6. Samuti kehtib hagita menetluses TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 ning § 5 lg 3 esimese lause järgi

uurimispõhimõte, mille eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks

välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada

lisatõendeid (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 13). Käesolevas asjas on välja selgitamata ja

maakohtul tuleb menetlusosalistega arutada, millised maaparanduslikud võimalused on

hagejate mure lahendamiseks ja alternatiivse nõude rahuldamiseks ning millised tõendid on

2-19-17537

võimalik koguda. Kohus ei ole hagita menetluses mh TsMS § 477 lg 5 järgi seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning peab

TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul,

kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid, ning vajadusel nõudma avaldajalt tõendite

esitamist või koguma neid omal algatusel.

39. Eelnevat arvestades jättis maakohus vaidluse lahendamiseks tähtsad asjaolud olulises

ulatuses välja selgitamata ja hagejate alternatiivse nõude osas eelmenetluse läbi viimata ning

on teinud ennatliku kohtulahendi, mistõttu tühistab kolleegium maakohtu otsuse. Oluliste

menetluslike minetuste tõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks.

Ringkonnakohtul ei ole maakohtu otsuse puudulikkuse tõttu võimalik asja ise sisuliselt

lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude

kogumi olulises ulatuses tuvastamine rikub kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte

õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi

kaevata. Sellises olukorras ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik asja lahendada

apellatsioonimenetluses, vaid asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse

staadiumis. Menetlusökonoomistel kaalutlustel pole vaja käsitleda kaebuse ülejäänud väiteid.

40. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise

tulemusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg