2-21-16039/64 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. detsember 2023

Tsiviilasja number

2-21-16039

Tsiviilasi

Menetlusteenistus OÜ hagi Iisaku Autolammutus OÜ ja

Artur

Saariste

vastu

42 000

euro

ja

viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

52 710 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 7. veebruari 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Iisaku Autolammutus OÜ ja Artur Saariste apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

12. detsember 2023

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (kostjad):

Kostja I: Iisaku Autolammutus OÜ (rk: 10610314)

Kostja II: Artur Saariste (ik: XXXXXXXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir

Vastustaja (hageja): Menetlusteenistus OÜ (rk: 14984589),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kai Villman

Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: Aulis Paal (ik:

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tõnu Raidma

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 7. veebruari 2023 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta

Menetlusteenistuse OÜ hagi Iisaku Autolammutus OÜ ja Artur Saariste vastu

põhivõlgnevuse 42 000 eurot ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Rahuldada Iisaku Autolammutus OÜ ja Artur Saariste apellatsioonkaebus.

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Menetlusteenistus OÜ kanda.

4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Menetlusteenistus OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule 13.10.2021 hagi Iisaku

Autolammutus OÜ (kostja I) ja Artur Saariste (kostja II) vastu, milles palus välja mõista

solidaarselt Iisaku Autolammutus OÜ-lt ja Artur Saaristelt Menetlusteenistus OÜ kasuks

põhivõlg 16 609,51 eurot ja põhivõlalt sisse nõutavaks muutunud viivis alates hagi esitamisest

kuni kohtuotsuse tegemiseni viivismääraga 25,5% aastas ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni

põhinõude tasumiseni viivismääraga 25,5% aastas. Hageja esitas 09.09.2022 maakohtule

lõplikku nõude, milles palus kostjatelt välja mõista põhivõlg 42 000 eurot ja viivised

viivisemääraga 25,5% aastas.

Hagi asjaolude kohaselt on notar 31.05.2019 koostanud ja tõestanud hüpoteegi seadmise ja

asjaõiguslepingu, mis sisaldab lisaks hüpoteegi seadmisele tagatiskokkuleppe, sundtäitmise

allumise kokkuleppele, kinnistamisavalduse ja täiendavaid kokkuleppeid. Nimetatud lepingu

osapoolteks on Aulis Paal (iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel, kolmas isik)

omanikuna,

Iisaku

Autolammutus

OÜ

laenusaajana,

Estateguru

tagatisagent

OÜ

(rk: 12766368) hüpoteegipidajana ning Estateguru OÜ (rk: 12558919) hoiustajana

(laenuandja).

Estateguru OÜ oma portaali estateguru.co kaudu vahendas investorite laene Iisaku

Autolammutus OÜ-le summas 42 000 EUR ning antud laenude täitmist tagas Artur Saariste

(sõlmitud käenduslepinguga) ja Aulis Paal (oma kinnistule seatud hüpoteegiga) ning vastavaid

laene kogumis on nimetatud Projekti „#9009 Ärilaen (Eesti)“ rahastamiseks sõlmitud

„laenulepinguks.“

Estateguru OÜ ütles lepingu üles 07.09.2020. Kohustuste summa 07.09.2020 avalduse

esitamise seisuga oli kokku 45 236,64 eurot.

Estateguru esitas 15.10.2020 Estateguru tagatisagent OÜ-le juhise hüpoteegi realiseerimiseks.

Estateguru tagatisagent OÜ esitas kohtutäiturile 23.10.2020 täitmisavalduse täitemenetluse

alustamiseks kinnistu omaniku Aulis Paali suhtes. Vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel oli

võlgnetava summa suuruseks koos täitekuludega 49 007,19 eurot. Kohtutäitur kuulutas

12.08.2021 välja kinnistu enampakkumise alghinnaga 84 000 eurot. Aulis Paal leidis kinnistule

ise ostja, kes oli kinnistu nõus ostma 90 000 euro eest. 14.09.2021 tasus Aulis Paal

Tagatisagendile 57 147,98 eurot sundtäitmisel oleva nõude katteks. Seega Aulis Paal oli

sunnitud täitma Iisaku Autolammutus OÜ kohustusi, vastasel juhul oli oht, et kinnistu oleks

müüdud eeldatavalt all turuhinna.

Seoses Iisaku Autolammutus OÜ kohustuste täitmisega Aulis Paal poolt, läks Aulis Paalile

seaduse alusel üle alates 14.09.2021 nõudeõigus Iisaku Autolammutus OÜ ja Artur Saariste

vastu ning Aulis Paal omandas lisaks tasutud põhivõla tagastamise õigusele ka õiguse nõuda

intresside ja viiviste tasumist.

Aulis Paal loovutas 07.10.2021 Menetlusteenistus OÜ-le oma nõuded Iisaku Autolammutus

OÜ ja Artur Saariste vastu.

Haginõue Artur Saariste vastu tuleneb sellest, et Artur Saariste käendas isiklikult 31.05.2019

tehingut (lisaks Aulis Paali tagatisele). Artur Saariste oli Iisaku Autolammutus OÜ juhatuse

liige. Iisaku Autolammutus OÜ ainuosanikuks on EV Grupp OÜ, kelle seaduslik esindaja on

samuti Artur Saariste.

2. Autolammutus OÜ ja Artur Saariste palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Kostjad selgitasid, et Artur Saariste elukaaslaseks kuni jaanuarini 2020 oli Aulis Paali (s.o

hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik) tütar. Aulis Paali põhiäritegevus toimus

2019 temaga seotud äriühingus OÜ Madimus. Seoses makseraskustega ja asjaoluga, et laenu

Aulis Paalile ja tema äriühingule ei antud, pöördus 2019 mai alguses Aulis Paal suuliselt Artur

Saariste poole. Aulis Paal palus, et Artur Saariste või tema äriühing võtaks enda nimel laenu

42 000 eurot, annaks selle laenu üle Aulis Paalile ja laenuga seotud kulud, laenu tagasimaksed

(st kõik antud laenust tulenevad maksed, intressi kulud) maksab Aulis Paal ise. Artur Saariste

nõustus ettepanekuga. Aulis Paal teatas mõne päeva möödudes, et ta leidis laenuandja

(Estateguru). Laenu saamiseks on vaja Artur Saariste käendust ja Aulis Paalile kuuluva

kinnisasja näol tagatist (hüpoteek). Aulis Paal korraldas oma kinnisasja hindamise, laenu

taotlemise ja vajalike lepingute sõlmimise, sh aja notari juures. Artur Saariste rolliks oli

laenusaaja esindajana allkirjastada talle edastatud lepingud ja taotluse ning ilmuda 31.05.2019

notari juurde koos Aulis Paaliga hüpoteegi seadmise lepingu allkirjastamiseks ja saadud laen

üle anda Aulis Paalile. Kohe peale seda kui Aulis Paal sai teada, et Estateguru on nõus

korraldama laenu väljastamise summas 42 000 eurot ning Aulis Paal asus oma koormatava

kinnisasja hindamist korraldama, palus Aulis Paal suuliselt Artur Saaristelt tulevase Iisaku

Autolammutus OÜ saadava laenu arvelt 15 000 eurot, millise Iisaku Autolammutus OÜ peaks

enda kasuks kinni tulevikus saadavast laenust vastavas osas. Artur Saariste kandiski Aulis

Paalile 16.05.2019 pangaülekandega 15 000 eurot oma äriühingult ARTSAR AUTO OÜ (rk:

14165163). 31.05.2019 laekus Iisaku Autolammutus OÜ-le laen summas 40 226 eurot (s.o

31.05.2019 lepingu alusel, notari poolt hoiustatud ulatuses, sh olid kinnipeetud lepingute

sõlmimise tasud ja notari tasu). Iisaku Autolammutus OÜ esindaja Artur Saariste kandis

17.06.2019 Aulis Paalile pangaülekandega vastavuses kokkuleppega 25 390 eurot. Ülekande

tegemisel arvestati, et 15 000 eurot on Aulis Paal juba kätte saanud. Samas Artur Saariste eksis,

kuna pidi üle kandma 40226 eurot – 15000 eurot = 25226 eurot. Tema aga kandis rohkem 164

euro võrra. Faktiliselt saadud laenu summas 40 226 eurot oli Aulis Paal saanud täies ulatuses

enda kasutusse.

Iisaku Autolammutus OÜ oli seisukohal, et igakuised intressid ja viivised pidi tasuma Aulis

Paal ise või Iisaku Autolammutus OÜ vahendusel. Iisaku Autolammutus OÜ tasus

intressimakseid kuni märtsi kuuni 2020 (viimane makse 05.03.2020). Aulis Paal hüvitas

igakuistest intressidest üksnes 372 eurot. Seega perioodil juuni 2019 kuni märts 2020 Iisaku

Autolammutus OÜ hüvitas intressimakseid oma kulul summas 3077,64 eurot – 372 =2705,64

eurot. 2020 jaanuaris Aulis Paali tütrega lahku minemise järel Artur Saariste suhted Aulis

Paaliga muutusid vaenulikeks. Iisaku Autolammutus OÜ lõpetas lepingust tulenevate

kohustuste täitmise.

Kogu suhtlus seoses laenu andmisega (Estateguru), lepingu sõlmimisega, lepingu täitmisega,

lepingu lõpetamisega ja sundtäitmisega toimus vastavate isikute ja Aulis Paaliga. Alates 2020

märtsist ei ole kostjatel Aulis Paaliga laenu suhtes mingisugust suhtlust toimunud.

Aulis Paal on saanud Iisaku Autolammutus OÜ-lt laenusumma 25 390,49 eurot, kuid lisaks on

saanud ka 15 000 eurot ja 2705,64 eurot, s.o arvestamata muid talle antud laene. Kostjad on

Aulis Paali ees oma kohustused täitnud 16.05.2019 ja 17.06.2019 st laenu üleandmisega.

Sellega Aulis Paalil puudub ja puudus nõue kostjate vastu. Kostja Artur Saariste on seisukohal,

et võlasuhtes Aulis Paaliga ei ole tema käendusest tulenevad kohustused Aulis Paalile

üleantavad. Vastasel juhul tekib olukord, kus laenuandja käendab laenusaaja kohustuse täitmist

iseenda ees.

Aulis Paali poolt väidetava nõude esitamine (sh loovutamine ja esitamine õigusjärglase poolt)

on vastuolus ka hea usu põhimõttega.

Iisaku Autolammutus OÜ palus kohtul arvestada Iisaku Autolammutus OÜ tasaarvestamisele

kuuluva nõudega vastavas ulatuses. Kostja tasaarvestatavaks nõudeks on Aulis Paalile

16.05.2019 üle kantud 15000 eurot, 17.06.2019 ülekantud summas 25390,49 eurot, viivis

seisuga 30.09.2022 summalt 15 000 eurot summas 4053,57 eurot, viivis summalt 25 390,49

eurolt summas 6683,61 eurot. Seisuga 30.09.2022 nõue kokku 51127,67 eurot.

3. Aulis Paal vaidles kostjate väidetele vastu.

Aulis Paal kinnitas, et 16.05.2019 ning 17.06.2019 tehtud ülekanded ei ole laenud talle ning

selgitas, et ARTSAR AUTO OÜ ja Aulis Paali vahel oli 2019. aastal metsatehnika rendileping,

mille alusel talle ARTSAR AUTO OÜ ülekandeid tegi. Aulis Paal ei olnud varem pannud tähele

16.05.2019 ülekande selgitust. Aulis Paali ja ARTSAR AUTO OÜ vahel ei ole laenulepingut

sõlmitud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 07.02.2023 otsusega Menetlusteenistus OÜ hagi Iisaku

Autolammutus OÜ ja Artur Saariste vastu rahalises nõudes ja mõistis solidaarselt Iisaku

Autolammutus OÜ-lt ja Artur Saaristelt Menetlusteenistus OÜ kasuks välja põhivõla 42 000

eurot ja põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivise alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse

tegemiseni viivismääraga 25,5% aastas ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude

tasumiseni viivismääraga 25,5% aastas. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb tühistada hagi tagamise

abinõud. Menetluskulud jättis maakohus kostjate kanda ja mõistis kostjatelt solidaarselt

Menetlusteenistus OÜ kasuks välja menetluskulud summas 5818 eurot ja kolmanda isiku Aulis

Paali kasuks menetluskulud summas 790 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

mõistis maakohus välja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et Iisaku Autolammutus OÜ võttis laenu

42 000 eurot Estateguru OÜ-lt ja tagatiseks oli Aulis Paalile kuuluv kinnistu ning Artur Saariste

käendas isiklikult 31.05.2019 laenulepingut. Samuti pole vaidlust selles, et Estateguru OÜ ütles

laenulepingu üles 07.09.2020 ja 15.10.2020 Estateguru tagatisagent andis OÜ-le juhise

hüpoteegi realiseerimiseks ning kohtutäitur kuulutas välja kinnistu enampakkumise alghinnaga

84 000 eurot. Kolmas isik leidis kinnistule ise ostja, kes oli kinnistu nõus ostma 90 000 euro

eest. Kinnistu müük toimus kohtutäituri kontrolli all. 14.09.2021 tasus kolmas isik Estateguru

tagatisagendile summa 57 147 eurot 98 senti sundtäitmisel oleva nõude katteks, s.o kolmas isik

täitis kostja I kohustuse võlausaldaja ees. Antud juhul on kolmas isik täitnud laenusaaja (Iisaku

Autolammututus OÜ) kohustuse võlausaldaja ees ja esitanud võlgniku vastu tagasinõude.

Kuigi OÜ-l Madimus oli 24.11.2021 mitmeid kohustusi võlausaldajate ees, kuid see ei tõenda

iseenesest, et ettevõte oli makseraskustes. Lisaks ei olnud OÜ Madimus hagis märgitud

laenulepingu pooleks. Aulis Paal ise eitab, et seoses OÜ Madimus makseraskustega palus ta

kostjal I tema huvides laenu võtta.

Kostjad soovivad Artsar Auto OÜ raamatupidamise väljatrükiga tõendada väidet, et 16.05.2019

oli Aulis Paalile üle kantud laenusumma 15 000 eurot tulevase OÜ Iisaku Autolammutus laenu

arvelt. Kolmas isik ei vaidlusta, et on saanud raha Artsar Auto OÜ-lt 15 000 eurot. Artsar Auto

OÜ ja Aulis Paali vahel oli metsatehnika rendileping, mille alusel talle ülekandeid tehti. Kokku

on peale 16.05.2019 ülekandeid tehtud summas 26 750 eurot. Artsar Auto OÜ ülekanne

kolmandale isikule selgitusega (laenuleping) tehti 16.05.2019. Laen väljastati Iisaku

Autolammutus OÜ-le 31.05.2019. Hagi aluseks olevas laenulepingus oli laenusaaja Iisaku

Autolammutus OÜ. Kostjate väite kohaselt tegi kolmandale isikule tulevase laenulepingu arvel

ettemakse kolmas isik Artsar Auto OÜ. Kolmas isik eitab nimetatud tehingute seost. Maakohus

leidis, et nimetatud tõend kostjate väidet, et laenu võeti kolmanda isiku huvides ja kolmas isik

on selle laenu kätte saanud, veenvalt ei tõenda.

Iisaku Autolammutus OÜ soovib tõendada väidet saadud laenu edastamise kohta Aulis Paalile

pangakonto väljatrükiga laenu 25 390,49 eurot ülekandmise kohta Aulis Paalile. Tulenevalt

asjaolust, et kolmas isik eitab talle 17.06.2019 tehtud väljamakse 25 390,40 sendi seost Iisaku

Autolammutus OÜ ja Estateguru OÜ vahel sõlmitud laenulepinguga, leidis maakohus, et

nimetatud tõend ei tõenda veenvalt kostjate väidet, et laenu võeti kolmanda isiku huvides ja

kolmas isik on selle laenu kätte saanud.

Kostjate väide, et kolmas isik täitis peale 2020 aprilli ise Iisaku Autolammutus OÜ ja

Estateguru OÜ vahelist laenulepingut oma pereliikmete kaudu, ei ole tõendatud.

Kostjate väide, et laenu võeti kolmanda isiku huvides ja kolmas isik on selle laenu kätte saanud,

ei ole veenvalt tõendatud. Kanded majandusaasta aruandesse on tehtud juhatuse liikme (Artur

Saariste) selgituste alusel, kuid puuduvad alusdokumendid kolmanda isiku kohustuste

tekkimisest Iisaku Autolammutus OÜ suhtes. Tulenevalt asjaolust, et raamatupidamisteenust

osutanud isik on teinud kanded Artur Saariste seletuste alusel, ei pea kohus nimetatud selgitusi

usaldusväärseteks. Kolmas isik eitab nimetatud kannete ja Iisaku Autolammutus OÜ ja

Estateguru OÜ vahel sõlmitud laenulepingu seost.

Asjas ei leidnud veenvalt tõendamist kostjate vastuväited, et laen, mis saadi Iisaku

Autolammutus OÜ ja Estateguru OÜ vahel sõlmitud laenulepingu alusel, võeti asjas

kolmandaks isikuks oleva kolmanda isiku huvides ning vastavalt kostjate ja kolmanda isiku

vahel sõlmitud suulistele kokkulepetele, sai kogu laenusumma endale kolmas isik, kes kohustus

ise täitma Iisaku Autolammutus OÜ ja Estateguru OÜ vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid

kohustusi. Ei leidnud veenvalt tõendamist, et Iisaku Autolammutus OÜ laenas saadud raha

edasi kolmandale isikule või kolmas isik võttis laenulepingu üle. Tsiviilasjast nähtub tõesti, et

suhteliselt samal ajal eelpool nimetatud laenulepingu sõlmimisega (31.05.2019) on ca kaks

nädalat enne seda tehtud Artsar Auto OÜ poolt ülekanne kolmandale isikule 15 000 eurot

selgitusega laen ja 17.06.2019 (17 päeva peale laenu saamist) on Iisaku Autolammutus OÜ

teinud kolmandale isikule ülekande summas 25 390,40 senti ning summaarselt on nimetatud

ülekanded peaaegu samas suuruses Iisaku Autolammutus OÜ poolt laenuna saadud summaga,

kuid kolmas isik eitab eelpool nimetatud ülekannete ja laenulepingu seost.

Samas on selgelt tõendatud, et kolmas isik on täitnud Iisaku Autolammutus OÜ ja Estateguru

OÜ vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse. Mõistetavad on ka kolmanda isiku

selgitused, miks ta Iisaku Autolammutus OÜ asemel selle kohustuse täitis.

Maakohus oli seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Menetluskulude jaotusest tulenevalt mõistis maakohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku summas 5818 eurot (õigusabikulu 4158 +

riigilõiv 1660) ning kolmanda isiku kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku

summas 790 eurot (õigusabikulu 720 + riigilõiv määruskaebuselt 70).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostjad I ja II esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad Viru Maakohtu 07.02.2023 otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja tühistada hagi tagamine.

Alternatiivselt paluvad kostjad tühistada maakohtu otsuse ja saata asi Viru Maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Menetlusteenistus

OÜ kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on kostjad toetunud õigusliku alusena kahele alternatiivile. Maakohus on antud õiguslikud

hinnangud jätnud tähelepanuta ja vastava materiaalõiguse kohaldamata. Nimelt olukorras, kus

kolmanda isiku huvides võeti kostjate poolt laen ning see anti kolmandale isikule üle

tingimusel, et kõik laenuga kaasnevad kohustused laenuandja ees kannab kolmas isik, vastab

kokkulepe laenulepingu või käsundi regulatsioonile.

Kostjate ja kolmanda isiku vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe (s.o laenuandjad Artur Saariste

ja Iisaku Autolammutus OÜ ning laenusaaja Aulis Paal). Aulis Paal oli kohustatud täitma

isiklikult kõik Iisaku Autolammutus OÜ-le tulenevad kohustused Iisaku Autolammutus OÜ

eest ning laen oli võetud ainult kolmanda isiku huvides ja tema jaoks. Kostjad täitsid kolmanda

isiku ees oma kohustused 16.05.2019 ja 17.06.2019, st laenu üleandmisega. Kolmas isik on

oma kohustused samuti täitnud. Seega võlasuhe lõppes kohustuste vastastikuse täitmisega;

2) on vastupidiselt maakohtu seisukohale Aulis Paali ja tema äriühingu makseraskused

dokumentaalselt tõendatud. Maakohus jättis Artur Saariste vande all antud väited tähelepanuta

ning hindamata. Ütlustel puudub vastuolu kirjalike tõenditega;

3) kinnitavad kogutud tõendid üheselt kostjate väiteid, et just Aulis Paal korraldas vaidlusaluse

laenu taotlemist ja võtmist, st kogu eelläbirääkimisi seotud kirjavahetus peeti just temaga;

4) jättis maakohus tõendid raha ülekannete kohta hindamata. Laenu üleandmisel Aulis Paalile

oli ka pangaülekannete selgitus: laenuleping ja laenu ülekandmine. Mingit selget muud raha

ülekannete eesmärki menetluses avaldatud ei ole ning kolmas isik keeldus selgituste andmisest

isiklikult kohtuistungil, s.o kostjad esitasid korduvalt vastava taotluse. Oluline on märkida, et

hageja algselt ka ise tunnistas, et 25 390,40 senti on kolmas isik saanud ning selles ulatuses

nõuet ei esitatud. Väidetavast kolmanda isiku nõudest said kostjad esmakordselt teadlikuks

peale selle loovutamist hagejale;

5) jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht, et tõendamata on väide, et A. Paal täitis peale 2020

aprilli ise Iisaku Autolammutus OÜ ja Estateguru OÜ vahelist laenulepingut oma pereliikmete

kaudu (kolmanda isiku pangakontod olid arestitud);

6) on maakohus asunud ekslikult seisukohale, et 2020 majandusaasta aruanne ei tõenda kostjate

väidet, et laenu võeti Aulis Paali huvides ja Aulis Paal on selle laenu kätte saanud. Antud juhul

on jäetud asjakohased tõendid kogumis hindamata;

7) on maakohus jätnud tõendite hindamisel tähelepanuta ka vastuolud hageja ja kolmanda isiku

poolt antud selgitused vaidlusaluste tehingute kohta;

8) on maakohus oluliselt rikkunud menetlusnorme seoses hageja poolt haginõude muutmisega.

Hagi muutmiseks on vajalik kostja ja kohtu nõusolek. Maakohus on jätnud tähelepanuta ja

hindamata asjaolu, et hageja nõue on tasaarvestatud. Seoses nõude suurendamise avaldusega

teostas kostja protsessuaalse tasaarvestamise.

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda.

Kostjate hinnangul peaks laenuleping vastama VÕS § 396 lg-le 1, kuid kostjad pole tõendanud

ega põhistanud oma väidet nimetatud laenulepingu olemasolu kohta.

Maakohus on õigesti järeldanud, et esitatud tõendid tõendavad küll kolmanda isiku mitmeid

kohustusi võlausaldaja ees, kuid mitte ettevõtte makseraskuseid. Veel vähem saavad nimetatud

tõendid tõendada kolmanda isiku makseraskuseid.

Maakohus on hinnanud tõendeid kogumis. Hageja taotleb kohtul arvestada tema poolt esimese

astme menetluses esitatud seisukohtadega. Hageja leiab, et kostjate poolt viidatud tõendid

kostjate nimetatud asjaolusid ei tõenda. Kostjad on hinnanud kohtu seisukohti ebaõigesti.

Hageja suurendas haginõuet ning nõue põhines samadel asjaoludel. Kostjad on saanud esitada

selles osas oma kirjaliku vastuse ja vastuväited, mida kostjad on ka teinud.

Kohus ei pidanud kohustama kolmandat isikut isiklikult kohtuistungil osalema.

Kuna kohus asus seisukohale, et kostjad ei ole tõendanud nõude olemasolu kolmanda isiku

vastu, siis kohus ei pidanud andma hinnangut protsessuaalse tasaarvestuse avalduse osas eraldi.

Kui kohus peaks asuma siiski hindama kostjate poolt 30.09.2022 esitatud protsessuaalset

tasaarvestuse

avaldust,

siis

palub

hageja

arvestada

kohtul

hageja

06.01.2023

menetlusdokumendis esitatud põhjendustega. Kostjate tasaarvestus ei ole kehtiv.

7. Kolmas isik on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud

palub kolmas isik jätta solidaarselt kostjate kanda ja kaebuste rahuldamise korral hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel

tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

9. Menetlusosaliste poolt vaidlustamata asjaolude kohaselt võttis kostja I 31.05.2019

laenulepingu alusel EstateGuru OÜ-lt 42 000 eurot laenu, mille täitmist tagas Aulis Paali

kinnistule seatud hüpoteek ning lisaks käendas laenu kostja II kui kostja I seaduslik esindaja.

EstateGuru OÜ ütles laenulepingu üles 07.09.2020 ning esitas kohtutäiturile täitmisavalduse

sundtäitmise alustamiseks. Aulis Paali kinnistu müüdi kohtutäituri kontrolli all ning saadud

rahast täideti Estateguru OÜ nõue. Aulis Paal loovutas nõude hagejale, kes esitas maakohtule

AÕS § 349 lg 3 alusel hagi kostjate I ja II vastu.

Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja

EstateGuru OÜ poolt kostjale I ülekantud laenusumma 42 000 eurot.

Kostjad I ja II on apellatsiooniastmes jätkuvalt seisukohal, et hagi ei saa rahuldada, kuna kostja

I vahendas EstateGuru OÜ-lt saadud 42 000 euro suurust laenu ning kostja II on kandnud

Aulis Paali arvele Artsar Auto OÜ arvelt 16.05.2019 15 000 eurot ja Iisaku Autolammutus OÜ

arvelt 17.06.2019 25 390 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud kohaldamata VÕS § 173 lg-s 4 sätestatu ning

tõendite hindamisel rikkunud TsMS § 232 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 ettenähtud nõudeid. Seetõttu

on maakohus põhjendamatult hagi rahuldanud.

10. 31.05.2019 laenulepingu täitmist tagas Aulis Paali kinnistule seatud hüpoteek. Seoses

laenulepingu ülesütlemisega esitas EstateGuru OÜ kohtutäiturile täitmisavalduse sundtäitmise

alustamiseks. Aulis Paali kinnistu müük toimus kohtutäituri kontrolli all ning kinnistu müügist

saadud rahast tasus Aulis Paal 57 147,98 eurot sundtäitmisel oleva võlgnevuse katteks.

Kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue

AÕS § 349 lg 3 esimese lause järgi rahuldatud ulatuses talle üle. Samamoodi läheb nõue ka

VÕS § 173 lg 3 p-de 1 ja 2 alusel üle, kui isik täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on

tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine või kui isiku vara müüakse täitemenetluses

võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks (vt Riigikohtu 08.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-152-13, p 14). Nõude üleminekul tuleb arvestada VÕS § 173 lg-s 4 märgituga, mille kohaselt

ei lähe sama paragrahvi lõike 3 p-des 1-3 sätestatud juhtudel nõude täitmise kohustus üle

ulatuses, milles kohustus langeb nõude omandaja ja võlgniku vahelises õigussuhtes nõude

omandajale (vt Riigikohtu 30.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-14, p 21). Praegusel juhul

kohaldubki VÕS § 173 lg 4 regulatsioon, kuna 16.05.2019 ja 17.06.2019 suuliste

laenulepingute alusel sai Aulis Paal kokku 40 390 eurot (15 000+25 390) ning vastavalt kostja

I ja Aulis Paali eelnevale kokkuleppele sõlmiski kostja I 31.05.2019 laenulepingu selleks, et

laenata raha edasi Aulis Paalile. Kuna EstateGuru OÜ kandis 31.05.2019 kostjale I üle 40 226

eurot (42 000 eurot – lepingutasu), siis puudub hagejal kostja I ja kostja II vastu nõue 42 000

euro väljamõistmiseks. Aulis Paal ei täitnud sundtäitmisel oleva võlgnevuse katteks 57 147,98

eurot tasudes kostja I kohustust.

11. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt oli Aulis Paalile kuuluval OÜ-l MADIMUS

maksuvõlgnevus 24.11.2021 seisuga 33 852,78 eurot ning võlgnevused tekkisid alates

21.01.2019. Aulis Paali ja OÜ MADIMUS suhtes toimusid alates 2019. a täitemenetlused

(täiteasjad nr 072/2019/1066 ja nr 072/2019/1064) ning sellele kostjate poolt esiletoodud

asjaolule ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Aulis Paal tellis endale kuuluva kinnistu

hindamise 11.03.2019 ning hindamise eesmärgiks oli hinnangu esitamine krediidiasutusele, et

tagada laenu. Puudub vaidlus, et 31.05.2019 laenulepingu täitmist tagas Aulis Paali Iisaku

alevikus asuv Metsa põik 2 kinnistu. 31.05.2019 laenu taotlemise ja sõlmimise korraldas Aulis

Paal, mida tõendavad Aulis Paali ja EstateGuru OÜ 23.05.2019, 24.05.2019 ja 27.05.2019

e-kirjavahetus ning kostja II vande all antud ütlused. Seega on õige kostjate seisukoht, et laenu

saamisest oli huvitatud üksnes Aulis Paal tema enda ja talle kuuluva OÜ MADIMUS

makseraskuste tõttu. Aulis Paali võlgnevuste olemasolu tõendab muu hulgas tema konto

väljavõte AS-s LHV Pank, millest nähtuvalt tasus ta pärast kostjalt I saadud laenu väljamakset

enda võlgnevusi.

Eeltoodud asjaolud tõendavad, et 31.05.2019 laenulepingu sõlmimine toimus Aulis Paali

huvides ja tema initsiatiivil.

12. 16.05.2019 kandis Artsar Auto OÜ Aulis Paalile 15 000 eurot (makse selgitus laenuleping)

ning 17.06.2019 kandis Iisaku Autolammutus OÜ Aulis Paalile 25 390 eurot (makse selgitus

laenu väljamakse). Puudub vaidlus, et mõlema äriühingu ainuomanik ja seaduslik esindaja on

Artur Saariste ning Artur Saariste vande all antud ütluste kohaselt olid tal Aulis Paaliga

sõbralikud suhted, kuna Aulis Paali tütar oli tema elukaaslane. Sellest tingituna kandis ta enne

31.05.2019 laenulepingu sõlmimist Aulis Paali palvel viimase arvele Artsar Auto OÜ arvelt

15 000 eurot. Pärast EstateGuru OÜ-lt 40 226 euro saamist kandis ta Aulis Paali arvele 25 390

eurot, arvestades seejuures eelnevalt ülekantud 15 000 euroga. Kostja I kinnituse kohaselt

loovutas Artsar Auto OÜ 15 000 euro suuruse nõude kostjale I. Samuti kinnitas kostja I, et

Aulis Paalile ülekantud 40 390 eurot (15 000+25 390) on 164 euro võrra suurem 31.05.2019

laenulepingu alusel saadud 40 226 eurost ning selle tingis lepingutasu vale arvestamine.

Ringkonnakohus leiab, et 16.05.2019 ja 17.06.2019 ülekannete selgitused ning Artur Saariste

vande all antud ütlused tõendavad, et Aulis Paalile ülekantud 40 390 eurot on seostatav

31.05.2019 sõlmitud laenulepinguga, mille täitmist tagas Aulis Paali kinnistule seatud

hüpoteek. Hageja väited, et 15 000 euro ja 25 390 euro suurused ülekanded ei ole seostatavad

31.05.2019 laenulepinguga, on tõendamata. Seejuures on hageja möönnud 25 390 euro suuruse

ülekande seost 31.05.2109 lepinguga kohtuistungil (vt 19.10.2022 kohtuistungi protokoll

00:42:33) ning 13.10.2021 esialgses hagis, milles hageja ei nõudnud 25 390 euro suuruse

laenumakse väljamõistmist. Hageja väide, et ta jättis 16.05.2019 15 000 euro suuruse ülekande

selgituse tähelepanuta, ei ole usutav. Asja materjalidest nähtub, et pärast 16.05.2019

laenumakset on Artsar Auto OÜ teinud Aulis Paalile ülekandeid, kuid kõigil nendel on selgitus

„metsatehnika rent.“ Iisaku Autolammutus OÜ 2020. a majandusaasta aruandes on kajastatud

Aulis Paali kohustus Iisaku Autolammutus OÜ ees, sh Artsar Auto OÜ 15 000 euro suurune

loovutatud nõue Aulis Paali vastu.

Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt peab kohus hindama kõiki tõendeid

nende kogumis. Kuigi kanded majandusaasta aruandesse on tehtud kostja II selgituste alusel,

on maakohus põhjendamatult sel põhjusel lugenud kostja I 2020. a majandusaasta aruande

ebausaldusväärseks tõendiks. TsMS § 232 lg 1 alusel tuleb hinnata kõiki tõendeid nende

kogumis ning kuna majandusaasta aruande õigsust on kinnitanud kostja I raamatupidaja K.

Vaatsep, siis tõendab kostja I 2020. a majandusaasta aruanne koos teiste käesoleva otsuse p-

des 11 ja 12 märgitud tõenditega, et Aulis Paal on saanud laenu kokku 40 390 eurot ning see

on seostatav 31.05.2019 sõlmitud laenulepinguga.

13. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõude rahuldamise välistab alternatiivselt ka kostja I poolt

30.09.2022 menetlusdokumendis esitatud protsessuaalne tasaarvestus (VÕS § 197 lg 1).

Tasaarvestusavalduse kohaselt on tasaarvestatavaks nõudeks Aulis Paalile 16.05.2019

ülekantud 15 000 eurot, 17.06.2019 ülekantud 25 390 eurot, viivis võlgnevuselt 15 000 eurot

seisuga 30.09.2022 4053 eurot, viivis võlgnevuselt 25 390 eurot seisuga 30.09.2022 6683 eurot,

kõik kokku 51 127 eurot (lisaks viivis kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras).

Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 12, et kostjal I on Aulis Paali vastu 40 390 euro

suurune nõue. Tasaarvestusavalduse kohaselt lisanduvad 40 390 euro suurusele nõudele VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivis. Seega ületab kostja I nõue hageja 42 000 euro

suurust nõuet (juhul, kui ei oleks tegemist VÕS § 173 lg-s 4 ettenähtud olukorraga).

Vastuses apellatsioonkaebusele on hageja esitanud vastuväite, et juhul, kui kostjal I on tema

vastu nõue ja raha ülekandmine on toimunud õigusliku aluseta, siis on nõue aegunud TsÜS

§ 151 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et hageja seisukoht ei ole põhjendatud. VÕS § 202

lg 2 kohaselt tasaarvestav pool võib oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui

tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekis enne nõude aegumist.

Sellist seisukohta kinnitab ka kohtupraktika (vt Riigikohtu 19.06.2019 kohtuotsus tsiviilasjas

nr 2-13-57327, p 17). Vastuses apellatsioonkaebusele on hageja kinnitanud, et kostjal I oli õigus

raha tagasi nõuda juba 2019. a.

14. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht maakohtu poolt menetlusnormide olulise

rikkumise kohta ei ole põhjendatud. Hageja suurendas haginõuet 09.09.2022 esitatud

menetlusdokumendis ning maakohus menetles muudetud hagi TsMS § 376 lg 1 kohaselt. Pärast

hagi muutmist toimus 19.10.2022 kohtuistung ning õige ei ole hageja väide, et ta sai hagi

muutmisest teada kohtuotsuses.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei rikkunud TsMS § 346 lg-t 1 sellega, et ei

kohustanud A. Paali isiklikult kohtuistungile ilmuma. Asjaolude, mille kohta soovis kostja I

A. Paalilt teavet saada, on olemas kirjalikud tõendid ning apellatsioonkaebuse lahendamisel on

ringkonnakohtul võimalik nendega arvestada.

Õige ei ole ka see apellantide väide, et maakohus piiras kostjatel tõendeid esitada. Kui

nimetatud väide oleks põhjendatud, oli apellantidel võimalus lisada uusi tõendeid

apellatsioonkaebusele ning taotleda nende asja materjalide juurde võtmist.

15. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi

rahuldamata. Seetõttu jäävad poolte menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 162

lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohtu TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud

korras pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja